x1 , x2∈ A FUNKTSIOON (Ühene) ühe reaalmuutuja f-n – hulga X ⊂ R igale elemendile vastab element y hulgast Y ⊂ R. Mitmene f-n – hulga X igale elemendilt vastab vähemalt üks element hulgas Y ja vähemalt ühele hulga X elemendile Mittekahanev(monotoonselt kasvav): piirkonnas A⊂X , kui iga korral vastab mitu elementi hulgast Y. Määramispiirkond – hulk X. Muutumispiirkond – hulk Y. f ( X )={ y| y=f ( x ) ˄ x ∈ X } ⊆Y ...
Kordamisküsimused aines "Matemaatiline analüüs I" Funktsioon Funktsioon. Kui muutuja x igale väärtusele piirkonnas X vastab muutuja y kindel väärtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon piirkonnas X. Funktsiooni y argumendiks e sõltumatuks muutujaks nimetatakse muutujat x Sõltuvaks muutujaks nimetatakse funktsiooni y. Funktsiooni määramispiirkond. Funktsiooni y määramispiirkonnaks nimetatakse argumendi x muutumispiirkonda. Funktsiooni y muutumispiirkonnaks Y nimetatakse funktsiooni väärtuseid, mis vastavad kõigile argumendi väärtustele piirkonnas X. Funktsioonide liigid. Paarisfunktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni f(x), mis rahuldab tingimust f ( x) = f (- x) iga x puhul määramispiirkonnas X. Paarisfunktsiooni graafik on sümmeetriline y- telje suhtes: y = x2 Paarituks funktsiooniks nimetatakse niisugust funktsiooni f(x), mis rahuldab tingimust f (- x) = - f ( x) iga x puhul määramispiirkonnas X. Paaritu funktsiooni ...
1. Elektrilaeng. Mõiste, liigid, saamine. Elektrilaeng füüsikaline suurus, mis näitab, kui tugevasti osaleb laetud keha elektromagnetilises vastastikmõjus. Elektrilaenguid on kahte liiki: positiivseid ja negatiivseid. Kõige lihtsam on kehale elektrilaengut anda hõõrumise teel (nt juuste kammimine, kampsuni seljast võtmine, autost väljumine). 2. Nimeta 5 elektrijuhti ja mittejuhti. Elektrijuhid: vesi, metall (kuld, hõbe, vask, raud). Mittejuhid: plastmass, õhk, puit, kumm ja klaas. 3. Mis on elektrivool? Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist elektrijõu toimel. 4. Mis on voolutugevus? Elektirivoolu iseloomustab füüsikaline suurus voolutugevus. Voolutugevus on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suur elektrilaeng läbib ajaühikus juhi ristlõiget. 5. Selgita Coulomb'i seadust. Seadus: 2 laengut mõjutavad teineteist jõuga, mis on võrdeline laengute korrutisega ja pöördvõrdeline laengute vahelise...
Punktmass on liikuva keha mudel. Trajektooriks nimetatakse joont, mida mööda keha liigub. Ühtlase sirgjoonelise liikumise korral on kiirusvektor trajektoori kõikides osades ühtlase pikkuse ja suunaga. Nihkeks nimetatakse keha algpunktist lõpppunkti suunatud sirglõiku. Keskmine kiirus iseloomustab mitteühtlast liikumist ning on kogu teepikkuse ja kogu liikumisaja suhe; näitab, kui suure teepikkuse läbib keha keskmiselt ajaühikus. Kiirendus on kiiruse muutumise kiirus. SI on põhiühikute süsteem, mille pikkusühikuks on meeter ja kiirusühinguks m/s. Hetkkiirus on keha kiirus kindlal ajahetkel. Vabaks langemiseks nimetataks sellist kehade langemist, kus õhutakistus puudub või on väike. Füüsikalised suurused liigitatakse vektoriaalseteks (suunaga suurus) ja skalaarseteks (suunata suurus). Kulgeva liikumise puhul liiguvad keha kõik punktid ühesuguse kiirusega. Kui keha punktid liiguvad keskpunkti suhtes erineva kiirusega on tegu pöörleva liiku...
1*(Normi ja kauguse def. Näidata, et reaalarvu abs.väärtus rahuldab normi ja aksioome)Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile seab vastavusse skalaari , kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 1). *Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile seab vastavusse skalaari d(u,v), kusjuures on täidetud järgnevad tingimused: 1). 2). 3). *Lause: Reaalarvu absoluutväärtus rahuldab normi aksioome. Tõestus: 2*( -ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused)Punkti - ümbrukseks nim. hulka *Reaalarvu a R korral saame U(a) = {x R|a - < x < a + }. *Reaalarvu a vasakpoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku (a - , a], kus > 0. *Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks nimetatakse suvalist poollõiku [a, a + ), kus > 0. *Suuruse lõpmatus ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (M , ), kus M > 0. *Suuruse miinus lõpmatus ...
PIIRAMATU KASVUGA TOMATITAIM Jknr Nimi Kirjeldus Kasvuaeg Vilja suurus Taime kõrgus Kollase-punasetriibuline viljaga kõrgekasvuline tomatisort. Viljad keskmise suurusega , väga efektse välimuse ja 1. Tomat 'Tigerella` Keskvarajane. 100-130g 200-230cm meeldiva maitsega. Vana Inglise sort, haigustele vastupidavus hea. Huvitav tomatisort, mis meenutab välimuselt pikka Tomat 'Andine teravatipulist paprikat. 7 cm viljaliha küpseb varakult ning on 2. Varajane. pole märgitud 150-2...
Kogutakistuse arvutamine jadaühenduses : Jadamisi ühendatud Rkogu = R1 + R2 + R3 takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelas olevate takistite -1 takistuste summaga. 1 1 1 R = + + Kogutakistuse arvutamine rööpühenduses : Rööbiti kogu R R3 1 R2 ühendatud takistite kogutakistus on võrdne kõigi ahelasolevate takistuste pöördväärtuste summa pöördväärtusega. Kogumahtuvuse arvutamine jadaühenduses: jadamisi 1 1 1 ...
Epp Maria Kokamägi Elulugu ja õpingud Epp Maria Kokamägi on sündinud 28. jaanuaril 1959 Tallinnas. 1983. aastal lõpetas ta Eesti Riikliku Kunstiinstituudi maalijana. Töötas 19841995 Tallinna Kunstiülikooli õppejõuna. Alates 1984. aastast kuulub ta Eesti Kunstnike Liitu. 2008 aastal avas omanimelise peregalerii Epp Maria Galerii, kus on pidevalt üleval nii Epp Maria kui teiste pereliikmete looming. Looming Epp Maria Kokamägi loomingulised tegevusalad on õlimaal, akvarell, raamatukujundus ning teatri ja kinokujundus. Epp Maria Kokamägi looming on pidevas muutumises. Tema tööd on alguse saanud erksatest värvidest ja liikunud järjest sügavamate ja küpsemate toonide poole. Tema hilisemad tööd on saavutanud iseloomuliku kuldse kuma. Teosed "Hõbepajud" Tehnika: õli lõuendil Teos on valminud 2013.a Suurus: 51x51c...
Grafoloogia Stiina Ulmre 32. Keskkool 16.10.2013 Mis see on ja millal algas? Teadus, mis uurib ja analüüsib käekirja 1609a.- I grafoloogia raamat autoriks Demelle Ludwig Klages "Käekiri ja iseloom", Max Pulver "Käekirja sümboolika" ja Robert Saudek ´i teosed. Mida see meile annab? üks viisidest teisi ja iseennast tundma õppida: isiksuse areng mõtte- või tundeinimene pedant või boheemlane vaikseloomuline või jõhker tasakaalukas või impulsiivne heasüdamlik või egoist kohusetundlik või hoolimatu kuritegelikud kalduvused vaimsed huvid Põhilised analüüsimise valdkonnad Isikupära Korrapärasus Sidumisviis ja sidumisaste Kaldenurk Käekirja suurus Vajutusviis Ruumijaotus ja paigutusviis lai ja kitsas kiri Kirjutamise tempo Vasaksuunalisus s Hindamisel lähtutakse: Väiketähtede kõrgus ...
Eesti linnud 4. Nimeta linnuliike, -seltse ja nähtusi Eestis, mis pakuvad erilist huvi Lääne-Euroopa linnuturistidele. Kus Eestis ja mis aastaajal neid kohata võib? (see võib eri liikide puhul erineda!) Sügisel võib Matsalu kandis näha tuhandeid linnuhuvilisi, kes kurgede rännet kaema tulnud nõndaks, et kõik 9 torni saavad kõvasti kasutust. Kumari Reisid on ainuke reisikorraldaja Eestis, keda reklaamivad Inglise ja Saksa loodusturismile spetsialiseerunud reisibürood ka oma kataloogides. (Ilves 2005) Alates 2003. aastast edukalt välis- kui siseturul tegutsev Estonian Nature Tours (ENT) on Eestis ainulaadne reisikorraldaja, mis on spetsialiseerunud linnu- ja loodusreisidele. Meie teenus on mõeldud inimestele, kes looduses liikudes oma ümber olevast rohkem teada sooviks ja nii aastaringselt. Juhendajateks on spetsialiseerunud linnu-, taime- ja loomatundjad. (Estonian Nature Tours) Loodus- ja linnuturistide kohale meelitamiseks on Eest...
Krister Erik Roben 7.A Väike tobias e. nigli · Liiginimi: Väike tobias e. nigli(Ammodytes tobianus) · Suurus: Kala pikkus on 20 cm ja kaal u 50 grammi · Levik: Elab Lääne-Euroopa rannikumeres ja ka Lääne meres · Toitumine: Peamiseks toiduks on planktilised vähid ja tõruvähkide vastsed · Sigimine: Nad moodustavad kaks erinevat kudekarja: kevad- ja sügiskudekarja. Ühe kudeperioodi vältel toodab emane nigli kokku keskmiselt 6800 marjatera. Väike tobias koeb kolmes portsjonis ning see on rannarahvale jätnud mulje, et ta koeb kogu aeg. · Kaitse: Väike tobias EI OLE Eestis looduskaitse all
1. Norm ja kaugus (meetrika). Ümbrused. ε-ümbruse definitsioon. Reaalarvu ühepoolsed ümbrused. Lõpmatuse ümbrused. Kauguseks ruumis V nimetatakse reeglit, mis igale kahele selle ruumi elemendile u,v ∈V seab vastavusse skalaari d(u,v) ∈R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1 ∀u,v∈V d(u,v) ≥ 0; d(u,v) = 0⇔v = u 2 ∀u,v∈V d(u,v) = d(v,u) 3 ∀u,v,w∈V d(u,v) ≤ d(u,w) +d(w,v) Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈ V seab vastavusse skalaari ||u|| ∈ R, kusjuures on täidetud järgmised tingimused: 1)∀u ∈ V ||u|| ≥ 0; ||u|| = 0 ⇔ u = 0, 2)∀u ∈ V, α ∈ R ||αu|| = |α| ||u||, 3)∀u, v ∈ V ||u + v|| ≤ ||u|| + ||v|| Punkti ümbrusest võib mõelda kui niisugusest seda punkti sisaldavast hulgast, kus ükskõik mis suunas saab punktist õige pisut eemalduda ilma sellest hulgast väljumata. Punkti ε-ümbrus Hulka Uε(a) := {x ∈ V|d(a, x) < ε, ε > 0} nimetatakse punkti a ∈ V ε-ümbr...
1. Tõenäosuse mõiste - Sündmuse (klassikaliseks) tõenäosuseks nimetame temas sisalduvate (ehk soodsate) elementaarsündmuste arvu ja kõigi elementaarsündmuste arvu suhet. kindel sündmus, võimatu, juhuslik. Vastandsündmus, selle tõenäosus. - Sündmuse A vastandsündmuseks nimetame sündmust, mis toimub parajasti siis, kui sündmus A ei toimu. 2. Sündmuste summa - Sündmuste A ja B summa on sündmus, mis toimub kui toimub vähemalt üks sündmustest A või B. korrutis - Sündmuste A ja B korrutis on sündmus, mis toimub parajasti siis, kui toimuvad sündmused A ja B. (samaaegselt) vahe - Sündmuste A ja B vahe on sündmus, mis toimub parajasti siis, kui sündmus A toimub aga sündmus B ei toimu. AB 3. Sõltumatud sündmused. - Sündmused on sõltumatud kui: P(A|B)=P(A), ehk sündmuse A tõenäosus ei sõltu sündmuse B toimumisest või mittetoimumisest: Välistavad sündmused - Sü...
Mehaaniline töö ja energia Mehaaniline töö Mehaaniline Võimsus energia Tähendus Füüsikaline Kehade liikumise Füüsikaline suurus, mille abil ja vastastikmõju suurus, mis mõõdetakse energia iseloomustab töö energia tegemise kiirust muunduvust Määramisviis Mehaaniline tööd Energia on võrdne tehakse siis, kui suurima tööga, keha liigub mingi mida kehad on jõu mõjul võimelise tegema Kasutatavad 1J (1dzaul) 1J (1dzaul) 1W (1 vatt) mõõtühikud 2. Potentsi...
VALIKVASTUSTES PAKSEMAS KIRJAS ON MINU VASTUSED. Kontrolltöö 1. Looduse põhivormideks on A) keha B) väli C) nähtus D) aine E) aeg 2. Kas veebikaamera ja mikrofoniga varustatud arvuti on vaatleja? Ei ole, sest vaatlejad saavad olla ainult need, kes saavad ja töötlevad saadud infot maailma kohta. Vaatlejal on valikuvabadus. Arvuti, mis on varustatud veebikaamera ja mikrofoniga ei ole valikuvabadust. Nad peavad tegema seda tööd, mida inimene käsib. 3. Mida loetakse füüsikas üldmudeliks, mis on neis üldist? Üks hea näide. Selliseid mudeleid, mis on kasutatavad kogu füüsikas, nimetatakse füüsika üldmudeliteks. Näide: keha. 4. Skalaarsed suurused on A) mass B) kiirus C) jõud D) aeg E) töö 5. Vektoriaalsed suurused on A) jõud B) mass C) rõhk D) nihe E) aeg F) kiirus 6. füüsikalise suuruse kindel väärtus on a) mõõdis b) tõeline väärtus c) mõõtetul...
1* Normi ka kauguse Def. 1o puudu ||f||∞ = sup|f(x)|(x∈X) 5*(Jada definitsioon. Koonduvad jadad , jada piirväärtus. Normiks vektorruumis V nimetatakse reeglit, mis igale vektorile u ∈V Koonduva jada piirväärtuse omadused + tõestus) piirväärtuse ühesuse tõestus.jada Jadaks nimetatakse funktsiooni, mille määramispiirkonnaks on naturaalarvude hulk N seab vastavusse skalaari ¿∨u∨¿ ∈ R , kusjuures on täidetud ...
Ande Andekas-Lammutaja Bioloogia - Muutlikkus Muutlikkus on organismide võime muutuda. Muutlikkus jaguneb mittepärilikuks e. modifikatsiooniliseks (on täielikult tingitud keskkonnast, muutuse suuruse määrab genotüüp, kuid genotüüp ise ei muutu, on sujuv muutus; organismi reaktsiooninorm võib olla lai, kui keskkonnateguri mõjul toimub suur muutus (kehakaal, juuksevärv, nahavärv) või kitsas, kui keskkonnateguri mõjul toimub väike muutus (kõrvade suurus, silmade värv, silmaava suurus)) ning pärilikuks e. generatiivseks, mis jaguneb omakorda kombinatiivseks (esineb suguliselt paljunevatel organismidel, järglased ei ole oma vanematega identsed, kuna nad saavad mõlemalt vanemalt pooled tunnused, sugurakkude arenemisel võib toimuda homoloogiliste kromosoomide ristsiire ning igas sugurakus ...
MKT põhialused kõik ained koosnevad molekulidest, molekulid on kaootilises liikumises, molekulid mõjutavad üksteist vastastikku, parameeter füüsikaline suurus, mis kirjeldab aine omadusi, makroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse ainekoguse, kui soojusliku tervikliku kirjeldamiseks, (suur, aine kogus, võimalik mõõta), mikroparameeter füüsikaline suurus, mida kasutatakse aine üksiku molekuli kirjeldamiseks, (väike, aineosakesed, on võimalik arutada), olekuparameeter rõhk, ruumala, temperatuur, ühe parameetri muutmisega muutub vähemalt ka teine parameeter, temperatuur osakeste liikumis kiirusest sõltub keha temp, 0°C=273K, absoluutne temp on teoreetiliselt madalaim temp, praktiliselt nii madalat temp ei saavutata, ideaal gaas reaalse gaasi mudel, on gaas, mille molekulidel puuduvad mõõtmed ja molekulide vahel ei mõju jõude, molekulid loetakse punktmassideks, molekulide põrked anuma seintega ei muuda molekulide k...
1.Kirjelda vooluga juhtide vastastikust mõju. Vooluga juhid mõjutavad üksteist jõuga. Samasuunalised voolud tõmbuvad, vastassuunalised tõukuvad. 2.Mis on magnetväli ? Magnetväli on elektrivoolu poolt tekitatud väli.Magnetväli on materiaalne. 3.Kirjelda vooluraami käitumist magnetväljas. Vooluraam hakkab magnetväljas pöörduma ja võtab lõpuks mingi kindla asendi. 4.Mis on püsimagnet, mis on magnetnõel ? Püsimagnetiks nim. keha, mida alati ümbritseb magnetväli. Magnetnõel on väike kergesti pöörduv püsimagnet. 5.Mis on magnetinduktsioon ? Magnetinduktsioon on füüsikaline suurus, mis iseloomustab magnetvälja.Magnetinduktsioon on vektoriaalne.Tähis B 6.Kuidas leitakse magnetinduktsiooni arvväärtus (valem) ? Magnetinduktsioon arvutatakse valemist : B = Mmax / I*S M-vooluraamile mõjuv maksimaalne jõumoment( N*m), I-voolutugevus(A), S-vooluraami pindala m2) Mõõtühik on Tesla ( T ) 7.Kuidas määratakse magnetiktsiooni suund ? Määratakse kruvireegl...
Kordamisküsimusi 3. teema kohta 1. Defineerida funktsiooni tuletis. Mis on diferentseeruv funktsioon ja diferentseerimine? Funktsiooni f tuletiseks punktis a nimetatakse järgmist suurust: f ( x )−f (a) f ' ( a )=lim x→ a x−a Kui funktsioon f omab punktis a lõplikku tuletist, siis öeldakse et ta on selles punktis diferentseeruv. Tuletise arvutamist nimetatakse diferentseerimiseks. 2. Esitada tuletise valem funktsiooni muudu ja argumendi muudu kaudu. Tuletist defineeriva piirväärtuse võib kirja panna ka argumendi muudu ja funktsiooni muudu kaudu. Olgu nii nagu ennegi: ∆x = x − a → argumendi muut kohal a , ∆y = f(x) − f(a) →funktsiooni muut kohal a . Siis f ( x )−f ( a) ∆y ∆y f ' ( a )=lim =lim =lim x→ a x−a x→a ∆ x x→ 0 ∆ x 3. Sõnastada j...
TASANDUSTÖÖ JA 47. Kohvikann, vekeetja MAALRITÖÖRIISTAD 48. raadio 1. Pahtlilabidas 2. Lood 3. Mõõdulint 4. Rihtlatt (2tk, 1.5 ja 2.5m) 5. Pintslid (eri suurused, eri tüüp) 6. Akudrell 7. Rullid (eri suurus, eri tüüp) 8. Kipsnuga (terad) 9. Silur ehk liiper 10. Haamer + sõrg 11. Hõõruti (2tk, dek. Töödel) 12. Segumikser + vispel (krohv, pahtel ja värv) 13. Teleskoop (eri suurus) 14. Plastanum 15. Püstol (silikooni ja hermeetiku) 16. Värvialus 17. Liimikamm 18. Tapeedilabidas, hari 19. Lihvmasin 20. Hari 21. Kühvel 22. Kivilihver 23. Käärid 24. Taldlihver (teleskooptald 2tk) 25. Nurgik, joonlaud 26. Kellu 27. Sabloonid, kärn, svamm 28. Harilik, kustukumm 29. Kalts 30. Terashari 31. Redel, pukk 32. Värvinöör 33. Piikrull 34. Sõrgkang 35. Meiser 36. Näpitsad 37. Kruvikeeraja, indikaator 38. Prosektor 39. Pikendusjuhe, parabaan 40. Kipsiriiv 41. Käepide (väike, keskmine, suur) 42. Relak...
PUITTAIMED Eestis kasvavaid okaspuid: Harilik mänd (pinus sylvestris) MA: 1. Leviala: Levila hõlmab laiad alad Euroopas ja Aasias, ka kõige põhjapoolsemad piirkonnad. Eestis väga sage, kõige tavalisem metsapuu. 2. Suurus: Eesti suurimate mändide kõrgus on 42... 43 m. Vanus võib olla 300400 (kuni 600) aastat. Raieküpseks saab sõltuvalt boniteedist (1.a-5.) 90-120 aastasena. 3. Tüvi, oksad, võrsed: Tüvi on tavaliselt sirge, jämedaima läbimõõt 140 cm, ülemises osas oranzikas ja kestendav, allpool aga kaetud paksu pruunikashalli rõmelise korbaga. Oksad paiknevad männastes, 8-10 aasta vanustel puudel hakkavad alumised oksad kuivama. Puistus kasvades laasub kõrgelt, lagedal kasvades on võra vihmavarju kujuga. Noored helepruunid võrsed. 4. Lehed ja pungad: Okkad on oksal kahekaupa kimbus, hallikasrohelised ning vahakihiga kaetud. Pikkus 4-7 cm. Puul püsivad 3 (4) aastat. Pungad munajad, pru...
1) Elektrivool on elektrilaenguga osakeste suunatud liikumine. Elektrivoolust saab rääkida, kui on kehad, mis võivad liikuda (vabad laengukandjad), ja jõud, mis kehad suunatut liikuma paneb (elektrijõud). Juhtmes liigub elektrivool valguse kiirusel. 2) Vabade laengukandjate liikumine metallides on vastupidine elektrivoolu kokkuleppelisele suunale, mis tähendab, et metallis liiguvad vabad elektronid negatiivselt pooluselt positiivsele. Lahustes on laengukandjateks nii positiivse kui ka negatiivse laenguga osakesed, voolusuund on vastassuunaline. 3) Elektrivool liigub positiivselt pooluselt negatiivsele. (laengukandjad on positiivsed) 4) Elektrivoolu toimed on a) Soojuslik toime (elektrienergia » soojusenergia), kasutatakse: elektripliit, veekeetja, hõõglamp, põrandasoojendus. b) Magnetiline toime, kasutatakse raadio, teler, elektrimootor. c) Keemiline toime, kasutatakse metalliga katmisel, ain...
1.Mida uurib mehaanika, mehaanika põhiülesanne? - uurib kehade liikumist, paigal seisu ruumis ja liikumise muutust mitmesuguste mõjude tagajärjel. Ül on uurida kõike, mis on seotud liikumisega. 2.Mida kirjeldab kinemaatika? - Kehade liikumist ruumis 3.Mis on mehaaniline liikumine? - Ühe keha asukoha muutumine teiste kehade suhtes 4.Mis on kulgliikumine ja punktmass ( näited)? - Kulgliikumine on keha mehhaaniline liikumine, kus keha trajektoorid ja kuju jääb samaks ( nt. õmblusmasina nõela üles-alla liikumine) Punktmass on keha, mille massi me ei arvesta. 5.Mis on trajektoor, nihe, nihke tähis ja mõõtühik? - Trajektoor on joon, mida mööda keha liigub. Nihe on lühim tee kahe punkti vahel ( x ja s ) 6.Mis on taustkeha ja taustsüsteem, selle ülesanne (näited)? - Taustkeha on keha, mille suhtes teiste kehade asukohta kirjeldatakse. ( nt. maakera tiirlemine ümber päikese) Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordin...
Elektriväli ja selle omadused Elektriväli on elektrilaengute mõju all tekkiv ja üks osa elektrimagnetväljast. Igasugune laeng tekitab ruumis elektrivälja, mille kaudu see laeng mõjub teistele elektrilaengutele. Elektriväli on mateeria eksisteerimise vorm, mille omadusteks on mõjutada laetud kehi ja mis eksisteerib meist sõltumatult. Staatilise välja all mõistetakse liikumatute elektrilaengute ümber olevat välja. Elektrivälja kirus on suurem elektron gaasi kiirusest. Elektrivälja olemasolu saab kindlaks määrata ruumi punktis ( proovilaeng) Kui punktis on väli olemas , siis proovilaengule mõjub elektrijõud. Proovilaengu suurus peab olema väga väike , võrreldes välja tekitavate laengutega. Proovilaenguteks on kokkuleppeliselt positiivne laeng ?! Väli on siis olemas kui proovilaengule mõjub märgatav jõud. Elektrivälja iseloomustavad tunnused on : 1. Elektriväli on pidev ja katkematu 2. On lõpmatu ( vastavalt kuloni seadusele elektri...
AATOMIKS nim. väikseimat osakest, mis säilitab talle vastava keemilise elemendi keemilised omadused. Aatomid võivad aines esineda üksikuna või molekulideks liitununa. Aatomite puhul ei kehti klassikalise mehaanika seadused ning seega tuleb aatomite kirjeldamiseks tuleb kasutada kvantmehaanika mõisteid. AATOMFÜÜSIKA on füüsika haru, mis tegeleb üksikute aatomite uurimisega. Varem peeti termineid aatomifüüsika ja tuumafüüsika sünonüümideks, kuid tegelikkuses keskendub tuumafüüsika aatomi tuumas toimuvate protsesside uurimisele samal ajal kui aatomifüüsika põhiliseks uurimisvaldkonnaks on aatomi elektronkate, selle moodustumine ja käitumine erinevates ergastatud olekutes. AATOMILASER on aatomitest koosneva koherentse osakeste kiire allikas. AATOMISPEKTER on isoleeritud aatomi kiirgusspekter või neeldumisspekter, mis on tingitud aatomite üleminekust ühelt elektronkatte olekust tulenevalt energiatasemelt teisele. AATOMIPEKTROSKOOPIA ehk ...
http://www.miksike.ee/docs/referaadid/roomajad.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/dinosaurused2.htm http://www.miksike.ee/docs/lisa/2klass/1dinosaurused/dinosaurused.htm http://et.wikipedia.org/wiki/Dinosaurused Entsüklopeedia: "Tahan kõike teada" Saurused 1 . Saurused elasid me planeedil umbes 230 miljonit aastat tagasi. Viimased, kellest me teame surid välja umbes 65 miljonit aastat tagasi. Dinosaurused elasid maal umbes 150 miljonit aastat. Ükski inimene pole kunagi dinosaurust näinud, sest esimesed inimesed ilmusid planeedile umbes 4 miljonit aastat tagasi. 2. Saurused olid roomajad, kes arenesid kõige erinevamateks eluvormideks. Esimesed dinosaurused olid kerge ehitusega, harilikult 34,5 meetrit pikad. Nende kivistisi on leitud Madag...
Grafoloogia 1. Slaid: Mis see on ja millal algas? Grafoloogia teadus, uurib ja analüüsib käekirja, et sellest välja lugeda kirjutaja iseloomujooni või isiksust. Käekirja põhjal on võimalik ära arvata kirjutaja tundeid, käitumist ja harjumusi. Samuti peegeldab käekiri nii inimese iseloomu, harjumusi, psüühilist seisundit kui ka potentsiaalsed võimed. Käekirjas peitub enam kui 400 erinevat iseloomujoont. (üle500 a tagasi)1609a. ilmus Pariisis esimene grafoloogiat käsitlev raamat autoriks kohtuekspert Demelle. Neid kolme inimest ja nende teoseid peetakse kaasaja grafoloogia alusepanijaks. Eestis on grafoloogiaga üsna palju tegeletud. Näiteks Eesti Vabariigi ajal oli Tartu ülikoolis akadeemeiline grafoloogia selts. Samuti ilmus palju ka vastavasisuslist materjali ajakirjanduses ning ilmusid mitmed õpiku(nt F. Wittlichi "Käekiri ja iseloom" Mis see meile annab ? N...
Tähtsaim elektriõpetusest Elektrivooluks nimetatakse laetud osakeste suunatud liikumist. Elektrivool tekib siis, kui : 1) on olemas vabad laengukandjad, mis saavad hakata liikuma; 2) vabadele laengukandjatele mõjuvad elektrijõud. Vabadeks laengukandjateks nimetatakse laetud osakesi, mis saavad aines vabalt liikuda. Vabadel laengukandjatele mõjuvad elektrijõud siis, kui aines on tekitatud elektriväli. Elektrivoolu suunaks loetakse kokkuleppeliselt positiivse laenguga osakeste liikumise suunda. Elektrivool võib olla inimesele ohtlik. Liigitatakse alalisvooluks ja vahelduvvooluks. Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabades laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrivool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, m...
I kontrolltöö 1. + Hulk koosneb elementidest, kusjuures elemendid ei kordu ja nende järjestus ei ole kindlaks määratus. Tähistamine suure tähtega, aga elemendid väike tähtega. + Järjestetud hulk koosneb samuti elementidest, kuid selles hulgas on iga kahe elemendi kohta on võimalik öelda, kumb neist on eelnev, kumb järgnev. + arvuhulgad ? + Tõkestatud hulgad on näiteks kõik lõplikud vahemikud (a; b), lõigud [a; b] ja poollõigud [a; b), (a; b]. + Tõkestamata hulgad on aga näiteks lõpmatud vahemikud (-;a), (a; ) ja lõpmatu poollõigud (-; a], [a; ) 2. + Reaalarvu a ümbruseks nimetatakse suvalist vahemikku (a-; a+), kus >0 on ümbruse raadius. Arv x kuulub arvu a ümbrusesse (a-; a+) siis ja ainult siis, kui selle arvu kaugus arvteljel on arvust a väiksem kui . + Arvteljeks nimetatakse sirget, millel on valitud null...
Personaalarvuti Sisukord Personaalarvuti Riistvara Tarkvara Personaalarvuti Andre Hade 2 Personaalarvuti Lühendiks PC Töötab elektril Töötleb või genereerib informatsiooni. Omadused Hind Suurus Võimalused Personaalarvuti Andre Hade 3 Põhitüübid ü Lauaarvuti ü Nettop ü Sülearvuti ü Netbook ü Tahvelarvuti ü Pihuarvuti Personaalarvuti Andre Hade 4 Võrdlus Nettop Netbook Lauaarvuti Sülearvuti Väike Soodne Soodne Väike ekraan (7"9") Ökonoomne Pikk akukestvus Personaalarvuti Andre Hade 5 Riistvara Füüsilised komponendid Arvuti koosseisus Korpuse sees: RAM HDD CPU Emapl...
Reaalarvu a absoluutväärtuseks nim mittenegatiivset reaalarvu IaI, mis on defin seosega IaI=a, kui a0,,-a, kui a0 Arvu a ümbruseks, kus > 0, nimetatakse hulka U(a)={xIa-x} Reaalarvu a parempoolseks ümbruseks, kus > 0, nimetatakse hulka [a; a + ) = {xIax+a} Suuruse + M-ümbruseks, kus M > 0, nimetatakse vahemikku (M;+). Kui M > 0, siis M-ümbruseks nim ühendit (-;-M) ja(M) Muutuvat suurust nimetatakse tõkestatuks, kui leidub niisugune konstant M0, et kõik muutuva suuruse väärtused, alates mingist x M väärtusest, täidavad tingimust - M x M , s.t. . FUNKTSIOON:. . Kui muutuja x igale väärtusele piirkonnas X vastab muutuja y kindel väärtus, siis öeldakse, et y on muutuja x funktsioon piirkonnas X. Esitusviisid: Tabel, Analüütilisel kujul esitatud funktsiooni määramispiirkonnaks nimetatakse argumendi kõigi väärtuste hulka, mille korral see valem on määratud.; F.gaafik...
Ettevõtlusvormid 1. Füüsilisest isikust ettevõtja (FIE) - Isik, kes teenib ise endale sissetulekut ja ei tööta mõnele teisele ettevõttele või ei ole selle juht. FIE vastutab kohustuste eest täielikult oma varaga. Algkapital puudub. 2. Osaühing (OÜ) - Äriühing, mille osakapital on määratud asutamislepinguga. Kõige sobilikum mikro-, väike- või keskmise suurusega ettevõtte loomiseks. Osakapitali miinimum nõudeks on 2500 eurot. 3. Aktsiaselts (AS) - Äriühing, kus ettevõtte kapital on eraldi osanike kapitalist. AS tuleb registreerida juriidiliselt notari kaudu. Algkapital AS-i asutamisel on 25 000 eurot. Osanik ei vastuta isiklikult kohustuste eest. 4. Täisühing (TÜ) - Äriühing, mille osanikuks on füüsiline või juriidiline isik, aga mitte riik või kohalik omavalitsus. TÜ-l on vähemalt kaks osanikku, kes vastutavad võrdselt ühingu kohustuste eest oma varaga. Sissemakse suurus määratakse ühingulepinguga. 5. Usaldusühing (UÜ) - Äriü...
Mittepärilik muutlikkus Enel Tubin Mittepärilik muutlikkus Modifikatsiooniline muutlikkus: keskkonnatingimustest tulenev tunnuste varieerumine Omandatakse elu jooksul Ei pärandu sugulisel teel järglastele Ei põhjusta muutuseid kromosoomides Modifikatsioonilise muutlikkuse avaldumine Reaktsiooninorm – tunnuse mittepäriliku muutlikkuse piir - Kitsas reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub väike muutus): kõrvade suurus,juuksevärvus, silmade värv, silmaava suurus, karvade läbimõõt - Lai reaktsiooninorm (keskkonna teguri mõjul toimub suur muutus): kehakaal, nahavärvus - Muutumatu reaktsiooninorm (keskkond ei mõjuta muutust): silmapõhju muster, sõrmejälg, veregrupp Iga üksikisendi võimalik reaktsiooninorm on määratud isendi genotüübi poolt Reaktsiooninorm tuleneb geenifondist Geenifond – liigi või populatsiooni kõigi geenide ja nen...
IX OSA, 10. klass füüsika NEWTONI SEADUSED Kehade vastastikmõju on nähtus, kus ühe keha kiirus muutub mingi teise keha mõju tõttu. Vastastikmõjus osaleb vähemalt kaks keha ja ühe keha mõjul võib juhtuda midagi teise kehaga. Vastastikmõju tulemusena muutub suurema massiga keha kiirus vähem ning väiksema massiga keha kiirus rohkem. Vastastikmõju tulemusena võib muutuda peale keha liikumiskiiruse ka liikumise suund kui ka keha kuju. Näited: 1) palli vee alla surumisel tõuseb see vee pinnale; 2) tuul puhub purje pingule ja see paneb laeva mööda veepinda liikuma; 3) sportlane sikutab tõstekangi maast lahti; 4) udusulg hõljub õhus kaua enne kui maha langeb, 5) kui kammi viilase riide vastu hõõruda, siis hakkab see paberitükikesi külge tõmbama; 6) Et nael seina läheks, siis tuleb seda haamriga lüüa; 8) kaua haamriga tööta...
TS32: SÕIDUKID, 31. DETSEMBER --- Aasta ning Näitaja Sõiduautod Bussid Veoautod Mootorrattad Mopeedid Haagised 1980 126.50 6.4 51.10 110.8 .. 10.4 1985 177.00 7.5 58.90 110.5 .. 11.1 1990 240.90 7.9 67.70 105.7 .. 16.5 1991 261.10 8.6 77.10 100.2 .. 16.3 1992 283.50 8.4 74.60 100.0 .. 36.1 1993 317.40 8.7 74.10 97.1 .. 37.4 1994 337.80 6.3 53.70 2.2 .. 16.9 1995 383.40 7.0 65.30 3.3...
Köögi organisatsiooniline ülesehitus ja tööülesanded Köökides töötavad inimesed esindavad oma eriala erinevaid ameteid. Töötajate ja juhtkonna tegevus ja töötamine moodustab terviku, mida nimetatakse suurköögi organisatsiooniks. Põhiline toiduvalmistamine köögis kuulub koka kompetentsi. Kokk toimib justkui rühmajuhina ning talle võib abiks olla teine kokk või köögiabiline. Toidu valmistamine on kaudne klienditeenindus. Köögiabilised, nõudepesijad ning lao abitöölised hoolitsevad tavaliselt eeltöötlus- ja nn hooldustööde, näiteks korrastustööde, eest. Ettekandjad ja portsjoneerijad hoolitsevad vahetu klienditeeninduse, toidu serveerimise, eest. (3;8-10) Iga toitlustusettevõte peab koostama oma vajadustele vastava köögi organisatsiooni ehk köögi brigaadi (kitchen brigade). Milliseks see kujuneb, sõltub köögi tüübist, füüsilistest võimalustest ja köögi meeskonna tehnilistest oskustest. Hästi ...
FLA- Füüsika loodusteaduslikud alused https://www.syg.edu.ee/~peil/10_fla/ Tähtsamad mõisted, teadmised Mis on loodus- see on see mis on reaalselt ja sõltumata meist endist. Füüsikaline maailm ongi loodus. Füüsikaks nimetatakse loodusteadust, mis uurib kõigi mateeriavormide ehituse, liikumise ja vastastikmõjude kõige üldisemaid omadusi ja seaduspärasusi. Mida tähendab, et füüsika on empiiriline teadus- kogemuslik, tunneme ja tajume meelte abil kõike. Füüsika on täppisteadus, uurib looduse kõige üldisemaid nähtusi ja püüab leida neis loodusseadusi. Vaatlejal peab olema meeled; mälu ja mõistus. Füüsikaline tunnetusprotsess- vaatleja saab loodusest infot meelte kaudu. Katse- ehk eksperiment. vaatlust, mis viiakse läbi selleks spetsiaalselt loodud tingimustes. Vaatlemine- tähtsaim uurimismeetod. Andmetöötlus- uuritavaid objekte, nähtusi ja sõltuvusi kirjeldatakse arvude abil. Mõõtmine- tundmatu võrdlemine tuntud ühikuga. Mitte kunagi ...
1.Nimeta ja iseloomusta Maa tüüpi planeete (paiknemine; suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur) Merkuur-päikesele lähim planeet, kaugus Maast 82000000km-217000000km, pinna temperatuur on -173kraadi kuni 427kraadi. Veenus-päikese poolt loetuna teine planeet, 462kraadi pinnatemperatuur, suurus ja mass on sarnased Maa omaga, veenuse diameeter on Maa diameetrist kõigest 650km väiksem. (Maa) Marss-neljas planeet päikesest, pinnatemperatuur on +25kuni -125kraadi. Kõik need planeedid on suure tihedusega ja suhteliselt väikesed. Neil on väike kaaslaste arv ja aeglane pöörlemine. Need neli planeeti moodustavad Maa rühma. 2.Nimeta ja iseloomusta hiidplaneete (paiknemine, suurus võrreldes maaga, pinna temperatuur ja kaaslased üldiselt) Jupiter-päikesest kauguselt viies planeet ja päikesesüsteemi suurim planeet, kaaslasi 79 Saturn-päikesesüsteemi suuruselt teine planeet,maast 9x suurem, kaaslasi 62, temperatuur 11 700kraad...
Tallinna Arte Gümnaasium Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt Referaat Koostajad:Rigmor Vahtramägi,Rene Merida . 10 a Tallinn 2016 Sooline palgalõhe, kas tegelikkus või müüt . Sooline võrdõiguslikkus on inimõigus ja demokraatliku valitsemisvormi toimimise eeldus Paraku võib naiste ja meeste ebavõrdset kohtlemist kohata igas eluvaldkonnas ja see võib avaldada otsest . või kaudset mõju inimeste eneseteostuse võimalustele Ebavõrdne kohtlemine soo alusel on põhjus, . miks on ressursid jagunenud üh...
Aatomorbitaal – aatomi asa, kus elektronide leidumise tõenäosus on kõige suurem. Elektronipaar – kaks kastassuunalise magnetväljaga elektroni, mis asuvad ühel orbitaalil moodustades ühise elektronpilve. Paardumata elektron – üksik elektron o.a – elemendi aatomite oksüdeerumise astet iseloomustav suurus Katioon – positiivse laenguga ioon anioon – negatiivse laenguga aatom või aatomite rühmitus elektronegatiivsus – suurus, mis iseloomustab keemilise elemendi aatomi võimet keemilise sideme moodistamisel tõmmata enda poole ühise elektronpaari. Eksotermiline reaktsioon – soojuse (energi) eraldumisega kulgev keemiline reaktsioon. endotermiline reaktsioon – soojuse (energia) neeldumisega kulgev keemiline reaktsioon. Keemiline side – aatomite- või ioonidevaheline vastasmõju, mis seob nad molekulideks või kristallideks Kovalentne side – aatomitevaheline keemiline side, mis tekib ühise elektronpaaride moodustamisel osalaeng – iseloomustab elektro...
Esimese kollokviumi (teooriatöö) kordamisküsimused 1. Tõkestatud hulga mõiste. Ülalt/alt tõkestatud hulga mõiste. Tuua näide. Definitsioon: Hulka X nimetatakse tõkestatud hulgaks, kui X on ülalt ja alt tõkestatud. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv M, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x ≤ M, siis öeldakse, et hulk X on ülalt tõkestatud, kusjuures arvu M nimetatakse hulga X ülemiseks tõkkeks. Definitsioon :Kui leidub niisugune reaalarv m, et hulga X iga elemendi x puhul kehtib võrratus x≥m, siis öeldakse, et hulk X on alt tõkestatud, kusjuures arvu m nimetatakse hulga X alumiseks tõkkeks. Nt: x={1;1;3;5;7} M=ülemine tõke=7 m=alumine tõke=1 2. Sõnastada arvu ε...
TÕENÄOSEIM SAGEDUS Ülesanne 1 Praakdetaili tootmise tõenäosus on 0,035. Leida tõenäoseim praagi hulk 500 detaili tootmisel. m*=täisosa(np-q+1), kus m*-tõenäoseim sagedus n=500 p=0,035 q=1-0,035=0,965 m*=500*0,035-0,965+1=17,535 Vastus: Tõenäoseim praagi hulk on 17 detaili. Ülesanne 2 Kulli ja kirja visatakse 5 korda. Leida tõenäosus, et kull tuleb peale: a) vähem kui kaks korda; b) mitte vähem kui kaks korda. a) vähem kui kaks korda n= 5 5 on väike - kasutan binoomjaotust Tõenäosus, et kull tuleb peale p=0,5 Meid huvitavad variandid (kull tuleb 0 või 1 korda) m p 0 0,03125 1 0,15625 0,1875 Tõenäosus, et kull tuleb peale vähem kui kaks korda. b) mitte vähem kui 2 korda ehk rohkem kui 2 korda m p 2 0,3125 ...
Geograafia kontrolltöö küsimused – Maailmamajanduse kujunemine 1. TOOTMISVIIS –Tootmisviis on ühiskonna eluks ja arenguks vajalike elatusvahendite hankimise viis, mille aluseks on majanduses kasutatavad tehnoloogiad ning neile vastavad ühiskondlikud suhted. Jaguneb kolmeks: 1. Traditsioonilised tootmisviisid, esineb Aafrikas, Okeaania riikides, omadused: 1. levinud väikestes inimgruppides 2. toodetakse enda tarbeks ning tarbitakse ise 3. Elatusmajanduslikud 4. ei osale maailmamajanduses See jaguneb omakorda: 1.korilus 2.varaagraarne – loomade kodustamine ja põlluharimise tekkimisega. Esineb kahel viisil: rändkarjakasvatus ja alepõllundus. 3.Hilisagraarne – hakati kasutama tööloomade jõudu, sõnnikut kasutatakse, põlispõllundus 2.Industriaalsed tootmisviisid, esineb nt Hiinas, Bangl...
(Dendrobates Azureus) Sinine mürk konn Kirjeldus Need väikesed konnad on kergesti äratuntavad oma sinise värvi poolest, jalad ja kõht on tumesinised ning selga katavad mustad täpid või laigud, eriti pea osas. Nagu nende nimigi ütleb, on nad mürgi viskamise konnad kes võivad vabastada toksiine oma nahalt, mis on väga ebameeldiv ja potentsiaalselt surmav isehakanud röövloomadele või inimesele. Kolm väga mürgist liiki konnad asuvad, Kolumbias ja Lõuna-Ameerikas nende konnade mürki kasutavad indiaanlased noolte tippudes et saaklooma maha saada. Sinised mürk konnad on aktiivsed ka päevasel ajal ja neid võib leida prahi seest või ojade ligitalt, kuid neil puuduvad ujunahad mis teevad neil ujumise raskeks, sellepärast polegi neid kunagi veest leitud. Toit Looduses on konna toitumine allikaks, tema naha toksiidile. Sinine mürk konn sööb sipelgaid, termiite, väike mardikaid ja muid väike putukaid keda v...
Väikese- Emajõe ja Suure- Emajõe võrdlus. Voolu kiirus: Aeglane, vee liikumine 3.7 km/h Võrdlemise tunnus: Väike-Emajõgi. takistatud. Suur- Emajõgi. Voolu hulk: 30 ruutmeetrit/sek. 70.1 ruutmeetrit/sek. Lisajõed: Enamus on vaid ojad. Väike Emajõgi algab Emajõel on 12 lisajõge: Alguse koht: Algab Võrtsjärvest vasakkaldal Pedja, Laeva, Pühajärvest ojakesena ja Amme ja Koosa; paremkaldal suubub peale Pikasillat laia Kavilda, Elva, Ilmatsalu, veeväljana Võrtsjärv...
Spikri valmistamise õpetus 1. registreeri ANNAABI.COM'is ning osta VIP staatus (kehtib 1 kuu, laseb tõmmata palju tahad, maksab 35 krooni). 2. otsi materjal mille peale töö tuleb (otsingus pealkirja/peatüki nime järgi, mitte märksõnade, võib ka aine järgi kõik läbi lapata) 3. ava fail wordis/swriteris ja vaata kas antud materjal on sinu töö jaoks kasulik, kui on siis (Y). 4. et valmistada spikker tuleb materjal teha võimalikult väikeseks et seda oleks mugav kasutada ning ei läheks vaja rohkem kui üks A4 paber, selle jaoks tuleb: (1) kaotada ridade vahed. (2) kaotada taandread kui see on vajalik et suurus oleks võimalikult väike ning mitte üle ühe lehe. (3) kui taandread kaotad siis tee iga lause algus rasvaseks või pane selle ette tärn, muidu sa ei leia seda kiiresti üles. (4) kui materjalis on pildid mida sul vaja läheb siis tee ka need väiksemaks ning aseta need paremale poole ...
Ettevõtlusvormid Eestis Ettevõtlusvormide võrdlus Minimaal Minimaalne Ettevõtlusv ne nõutav nõutav Varaline vastutus Juhtimine orm asutajate algkapital (euro) arv FIE vastutab kohustuste Juhtimisorganid FIE puudub üks eest kogu oma varaga puuduvad Osanik ei vastuta Osaühingu kohustuslik 2500 eurot või isiklikult osaühingu juhtimis...
ALATI JA IGAL POOL: i - x-telje suunaline ühikvektor j - y-telje suunaline ühikvektor k - z-telje suunaline ühikvektor Sirgliikumine x asukoha koordinaat v kiirus (märgiga suurus) vav keskmine kiirus a kiirendus (märgiga suurus) aav keskmine kiirendus x0 liikumise alguspunkt v0 algkiirus Liikumine ruumis r punkti kohavektor r nihkevektor v kiiruse suurus s tee pikkus t aeg v kiirusvektor vav keskmine kiirus vektorina a kiirendusvektor a k keskmine kiirendus vektorina at kiirenduse tangentsiaalkomponent at kiirenduse tangentsiaalkomponendi suurus a n kiirenduse normaalkomponent an kiirenduse normaalkomponendi suurus R kõverusraadius Ühtlane ringliikumine r ringjoone raadius 0 algfaas (algnurk) pöördenurk t ajavahemik nurkkiirus s kaare pikkus (tee pikkus) v (joon)kiiruse suurus t ajavahemik juhul, kui ...
Columb'i seadus kirjeldab laetud kehade vastastikmõju. Kehtib laengu jäävuse sedauds: elektriliselt isoleeritud süsteemi koguleng on jääv suurus. Laetud keha iseloomustatakse elektrilaenguga. [q]=1C Columib'i seadus: Kaks punktlaengut mõjutavat teineteist jõuga, mis on võrdeline nende laengutega ja pöördvõrdeline nendevahelise kauguse ruuduga. F=k q1q2 / r2 Laetud kehade vastastikmõju toimub elektrivälja vahendusel. Elektriväli ümbritseb laetud kehi ja elektriväli mõjub laetud kehadele. Sellepärast kasutatakse elektrivälja uurimiseks proovilaengut. Elektrivälja iseloomustav füüsikaline suurus elektrivälja tugevus E. Elektrivälja tugevuseks nim laengute mõjuva jõu ja laengu jagatist. E=F/q Elektrivälja tugevus näitab laengule 1C mõjuva jõu suurust. Elektrivälja tugevus 30N/C näitab, et 1C suurusele laengule mõjub jõud 30N. Elektrivälja näitlikuks kujutamiseks kasutatakse jõujooni: 1) mida suurem on jõujoonte tihedus seda tugevam on ...
annaabi.ee 
