Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vraki" - 15 õppematerjali

Titanic
19
rtf

Titanic

.............................................2 Ehitus.........................................................................................................3 Reis..........................................................................................................3 Õnnetus ja päästmine.......................................................................................3 Ehitusvead...................................................................................................4 Vraki avastamine...........................................................................................5 Kokkuvõte.................................................................................................5 Kasutatud kirjandus.......................................................................................6 Sissejuhatus Referaadi teemaks on Titanic. Selle teema valisin sellepärast, et tahtsin sellest toona suurimast luksuslaeva hukust rohkem teada saada

Kategooriata → Uurimustöö
30 allalaadimist
‘’Titanic-lugu-leiud-legendid’’
1
docx

‘’Titanic: lugu, leiud, legendid’’

esmakordselt on Eestisse ja kogu Põhjamaadesse jõudnud suurejooneline näitus ,,Titanic: lugu, leiud, legendid". Näitus avati pidulikult Tallinnas Lennusadamas 15. novembril 2013, kell 20.00. Kõigile muuseumikülastajatele on näitus avatud alates 16. novembrist. Me ei taha lahendada müsteeriumi, kuid võime aidata murda mõningaid müüte. Me ei saa lubada, et anname vastuse kõikidele küsimustele, küll aga soovime , et just Sina oleksid üks neist, kes näeb oma silmaga laeva vraki ümbrusest pea nelja kilomeetri sügavusest üles toodud leide. Näituse kümnes ruumis on kokku üle 200 originaalse detaili nii laevast ja selle sisustusest kui ka kunagiste reisijate isiklikke esemeid, mis pärast pikki aastakümneid ookeani põhjas on tõstnud endaga pinnale ka unustatute lood. Titanicu pardale ja tema ajastusse aitavad Sul sisse elada esimese klassi laevakoridori, erinevate klasside kajutite ja muidugi kuulsamast kuulsama peatrepi rekonstruktsioonid

Kultuur-Kunst → Kultuur
5 allalaadimist
Titanic
10
doc

Titanic

Tol ajal aga puudus varustus sinna sukeldumiseks, sest nii sügavas vees on kolossaalne vererõhk muljuks puruks iga allveelaeva. Ja pealegi ei teatud täpseid laevahuku koordinaate. Kuid juba laevahuku aastail tehti plaane ,,Titanicu" ülestõstmiseks. Taheti kinnitada ,,Titanicu" külge magnetid, see projekt oleks maksma läinud vaid 1,5 miljonit dollarit. Kuid see idee jäi vaid paberile. Peale kahte maailmasõda ja 1930. aasta majanduskriisi kadus huvi laeva vastu. Esimene katse vraki leida tehti alles 1953. aasta juulis. Vee alla pandi lõhkema lõhkelaeng, et saada merepõhja nn. kajapilt. Sellest hoolimata jäi laev leidmata. Peale 1958. aastal välja tulnud filmi ,,Mälestusväärne öö" suurenes avalikkuse huvi ,,Titanicu" vastu. Jällegi käidi välja mitmeid jaburaid ideid ,,Titanicu" leidmiseks. Sulgeda kõik vraki avaused. Vee dissotseerimisel täidaksid tekkinud gaasid vrakiruumid ja annaksid vajaliku üleslõkkejõu. Pakuti välja muuta vrakk

Ajalugu → Ajalugu
23 allalaadimist
Russalka
2
doc

Russalka

Selle aja jooksul ei suudetud laeva leida. Selle eest leiti mitmeid esemeid ja soomuslaeva osasid. Pardal olnud 178-st mehest oli õnnestunud paati pääseda vaid ühel mehel. Tuul tõi Kremare saarele päästepaadi koos surnud madruse laibaga. Laiba lahkamisel leiti, et mees oli surnud vigastustesse. Lõplikult leiti laev alles 2003.a uurimislaevaga Mare. Russalka asub 74 meetri sügavusel merepõhjas ja seisab peaaegu püsti meremudas. Vraki pikkust võime võrrelda monumendiga, mis on laevast umbes kaks korda lühem. Monumendi ehitamise idee tekkis 1899.a. 1902a. valmiski Amandus Adamsoni valmistatud monument. Inglikuju ja muud pronkselemendid valmisid Peterburi tehases, laternad Tallinna tehases ja pjedestaali graniit on pärit Soomest. Inglikuju modelliks kasutas skulptor Haapsalust pärit 17.a toateenijat Juliana Rootsi. Pildid Russalka monumendist ja meeskonnast.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
Seiklusjutte maalt ja merelt
2
docx

Seiklusjutte maalt ja merelt.

"Kapten Hatterase seiklused" on Jules Verni seiklusromaan. Romaani tegevus algab 1861. aastal, mil kapten John Hatterase juhitud Briti ekspeditsioon suundub prikil Forward põhjapoolust avastama. Ülimalt raskete tingimuste, karmi talve ning Hatterase kinnisideede tõttu puhkeb mäss, mis päädib priki püssirohukambri plahvatuse ning laeva hävimisega. Hatteras koos paari kaaslasega jätkab teekonda pooluse suunas. Uus- Ameerika saare rannikult leiavad nad Ameerika Ühendriikide laeva vraki ning talvituvad sellel saarel. Karmides oludes ellujäämine õnnestub neil peamiselt tänu doktor Clawbonny geniaalsusele, kes suudab süüdata tuld jääst läätse abil, valmistada tahkeks külmunud elavhõbedast püssikuuli ning tõrjuda jääkarude rünnakud musta püssirohu kaugjuhitava plahvatusega. Talve lõppedes muutub saart ümbritsev meri jäävabaks ning ekspeditsioon poolusele jätkub laevavrakist ehitatud luubis. Pärast mitmeid katsumusi jõutakse poolusel asuvale saarele,

Eesti keel → Eesti keel
24 allalaadimist
Ma tean ainult ühte-ja see on-et ma midagi ei tea-
2
doc

„Ma tean ainult ühte, ja see on, et ma midagi ei tea.“

tegutsesid üüratutes merepõhjades. Nende eesmärgid olid küll head, kuid erinevus märgatav: meespeategelane mõtles iga leitud aardega, kui palju selle eest raha ning kaua ära elatud saaks, naisepategelane aga süvenes iga aardega minevikku, ajalukku, legendidesse ning vaatas neid lugupidava pilguga ning hindas need palju väärtuslikumaks. Kui nende eesmärgiks sai kurikuulsa kee, mida kutsuti Angelic'i Needuseks, leidmine, kulutati vraki asukoha määramiseks aastaid ning tohutuid summasid. Ka ehte juures läksid peategelaste arvamused eri teid pidi. Naispeategelase jaoks tähendas see millegi nõnda kõrge väärtusega eseme leidmist, millele hinda on raske määrata, meespeategelane aga ihkas keed enda kätte vaid kättemaksu pärast, sest ta uskus, et Angelic' aitab tal needusega isa tapja hävitada. Kui kogu meeskond oli lõpuks arvamusel, et on ehet ümbritseva ohuga kursis ning

Kirjandus → Kirjandus
17 allalaadimist
Allveearheoloogia
8
doc

Allveearheoloogia

üldse umbes 700 laevavrakki. Samuti on leitud mitmeid portselanist nõusid, savikausse. Peamised leiud on siiski veekokku visatud ramps, millest on soovitud vabaneda kõige lihtsamal viisil. 1987. aastal tõsteti merepõhjast üles haruldane leid - Väikese väina kaldal asunud Maasi ordulinnuse reidilt leitud nn. Maasilinna laev - mis on dateeritud 16. saj. keskpaika kuuluvaks. 1991. aastal uuriti teaduslikult Pärnu jõest leitud keskaegse laeva - Hansa koge - vraki pardaosa, mis tänapäevaks on üles tõstetud ja konserveeritud. 2009. aastal leiti Ruhnu ranna lähedalt merepõhjast alus, mis võib olla 400 aastat vana Rootsi laevastiku oma. Pooleteise meetri sügavusel vees on hinnanguliselt 15-20 meemtrit pikk ja ehitatud raudnaelu kasutamata. Allveearheoloog Vello Mäss ei pea võimatuks, et leitud laev on keskaegne koge ehk keskajal kasutusel olnud lamedapõhjaline ja ühe või kahe mastiga purjelaev. Seni on leitud Eesti vetest vaid üks

Ajalugu → Ajalugu
17 allalaadimist
Eesti Vabariik Aastal 1991-1994
26
docx

Eesti Vabariik Aastal 1991-1994

lahtised otsad. Auk selgitaks, kuidas teadsid alumistelt tekkidelt pääsenud inimesed ülespoole joosta enne, kui laev juba kõvasti kaldus ­ sest nad nägid vett. See selgitaks, miks valitsuse kontrolli all olev Rockwateri sukeldumismeeskond salvestas laevavrakist küll üle 70 tunni videovõtteid, kuid ei filminud kere tüürpoordipoolset osa. See selgitaks põhjust, miks hukkunuid ei tahetud üle tuua, ning lausa agressiivset tegutsemist, millega püüti vältida vraki mistahes sõltumatut uurimist, Auk selgitaks loogiliselt, miks merekõlblik Estonia uppus kiiremini kui kolme torpeedoga lõhki rebitud Wilhelm Gustloff. Paljud inimesed on rääkinud samast august samas kohas ­ kere tüürpoordipoolses osas vööri lähedal. Seda on tunnistanud need, kes on laevavrakiga ühel või teisel viisil otseselt kokku puutunud. Esimesena kirjeldas seda ellujäänud rootslane Rolf Sörman, kes ujus mitu tundi külmas vees,

Ajalugu → Ajalugu
15 allalaadimist
Algustäht
2
docx

Algustäht

18. Ostsin koogi küpsetamiseks aprikoosijogurtit ja niinemetsa talu kanamune. 19. Ema otsustas järgmiseks aastaks tellida ajakirja eesti arst, isa huvitus õhtulehest. 20. Kuningas louis neljateistkümnes sai endale lisanime päikesekuningas. 21. A. Rüütel sõitis Moskvasse tähistama teise maailmasõja lõppemise 60. aastapäeva. 22. Allveearheoloogid leidsid soome lahe põhjast tsaari-venemaa soomuslaeva vraki. 23. Euro kasutuselevõtuga kaovad eesti kroonid käibelt. 24. Esimest korda tähistati emakeelepäeva 14. märtsil 1999. aastal. 25. Guido Kanguri reisiraamat, mis ilmus enne jõule, põhineb telesarjal elu on seiklus. 26. 2005. aastal hakkas ilmuma uus noorte kirjandusajakiri värske rõhk. 27. Aivar Mäe, eesti kontserdi direktor, tahab kutsuda esinema ka nimekaid välisartiste. 28. Novembri lõpus algab järjekordne pimedate ööde filmifestival. Kirjuta õigesti.

Eesti keel → Eesti keel
15 allalaadimist
Robinson Grusoe
7
doc

Robinson Grusoe

andis selle metslastele. Pärast pääsemist sõbrunes ta laeva kapteniga. Brasiilias rajas Robinson oma väikese istanduse. Ja ehkki ta oleks võinud seal tasapisi väga rikkaks meheks saada, tahtis ta sündmuste käiku kiirendada ning otsustas Aafrikasse orjade järele sõita. Sellest sai aga tema elu õnnetuim reis. Laeva tabas kohutav torm ja laev hukkus ning koos sellega ka kogu meeskond, välja arvatud Robinson Grusoe. Ta ujus üksikule saarele. Järgmise päeva hommikuks oli tõus laeva vraki ranna lähedale karilie uhtunud, nii et Robinson sai vabalt sellele ujuda ja sealt endale parvega toitu ning muud eluks vajalikku tuua. Ta ehitas endale kalju varju mugava kindluse ja ka aiamaja. Esialgu käis ta toidu hankimiseks jahil ja sõi ainult kitsi, vahel ka kilpkonni ja nende mune ning laevalt saadud kuivikuid. Hiljem hakkas ta vilje kasvatama. Seemne sai ta juhuslikult kasvama läinud mõnest viljaterast. Kui vilja oli juba

Kirjandus → Kirjandus
45 allalaadimist
Ilmar Laaban
24
doc

Ilmar Laaban

iga järgmine paar kehitamas pisut vähem kui eelmine kõige lõpuks liikumatuna roosa veidi sadistlik kolmnurk Keedusoolast sõdurite vaikus keda pedantne äike on rivistand üles taevaservale kuna laualamp ketrab meeleheitlikult vilkudes oma naeruväärselt pikka lõnga ja miljonid jalad trambivad mere pehkinud tantsupõrandal ah liblikate huumorgi ei suuda peatada uut ujedat päikesesüsteemi Tütarlapseakt Reied magav merehädalistepaar vraki härmatand aurukatlas kümne varba-ämbliku varjud laskumas läbi säärte kergete ulmasõelaga sõelut pilvede mööda kuunähteist kerdat niiti taldade tuulesele kiltmaale 16 Peopesad muruga kaetud peeglid läbistet sõrmin-ojaden kus hüpleb lutsukivena pilke küüned linnusulised tootemid vastu õhtutaevast mis toetub õlgade petlikule kaljuseinale tuikuva pimedusrongi tuleku eel piki selgroo siksakset raudteed Puusad klaasist haavalehed

Kirjandus → Kirjandus
87 allalaadimist
Muuseumid
40
docx

Muuseumid

Maasilinna laev 1985. aastal leiti Saare- ja Muhumaa vahelise Väikese-Väina põhjast, Maasi ordulinnuse välisreidilt, tundmatu laeva vrakk, mis 1987. aastal Meremuuseumi allveearheoloogiaklubi "Viikar" sukeldujate poolt üles tõsteti ning Ajalooinstituudi konservaatorite poolt edukalt konserveeriti (protsess lõppes 1992.a.) selleks ehitatud ajutises hoones Orissaare külje all Illikulaiul. Vraki ülestõstmiseks ja konserveerimiseks vajaliku hoone ehitamiseks eraldati raha valitsuse reservfondist. See, 16. sajandi keskpaika dateeritud leid, kujutab enesest senileitutest üht vanimat Eesti päritoluga laeva. Ehituslikult on laeval mitmeid tähelepanuväärseid ja ebatraditsioonilisi ilminguid, mis vrakist merendusajaloo uurimise seisukohast tähtsa objekti teevad. Laevavrakk asub Orissaare jahtklubi territooriumil paiknevas hoones ning ootab sobivat ruumi, kus

Informaatika → Informaatika
16 allalaadimist
Mõned Eesti muuseumid
42
docx

Mõned Eesti muuseumid

kes said oma esimesed kogemused just nende jahtidega ning see kogemus ootab veel talletamist. Maasilinna laev 1985. aastal leiti Saare- ja Muhumaa vahelise Väikese-Väina põhjast, Maasi ordulinnuse välisreidilt, tundmatu laeva vrakk, mis 1987. aastal Meremuuseumi allveearheoloogiaklubi "Viikar" sukeldujate poolt üles tõsteti ning Ajalooinstituudi konservaatorite poolt edukalt konserveeriti (protsess lõppes 1992.a.) selleks ehitatud ajutises hoones Orissaare külje all Illikulaiul. Vraki ülestõstmiseks ja konserveerimiseks vajaliku hoone ehitamiseks eraldati raha valitsuse reservfondist. See, 16. sajandi keskpaika dateeritud leid, kujutab enesest senileitutest üht vanimat Eesti päritoluga laeva. Ehituslikult on laeval mitmeid tähelepanuväärseid ja ebatraditsioonilisi ilminguid, mis vrakist merendusajaloo uurimise seisukohast tähtsa objekti teevad. Eesti Meremuuseum

Informaatika → Arvutid i
24 allalaadimist
Lepinguvälised võlasuhted
58
docx

Lepinguvälised võlasuhted

tasustada. Kõigepealt tuleb lugeda tehingus sisalduvat teo kirjeldust, kui asi jääb ebaselgeks, tuleb tehingut tõlgendada. See juures kehtib avalikkusele suunatud tahteavalduse tõlgendamise reegel (TsÜS § 75 lg 2 ls 2), et tehingut tuleb tõlgendada mõistliku inimese arusaama järgi. A-lt varastatakse auto, A lubab auto leidjale ja tagasitoojale 10 000 eurot tasu. B toob auto tagasi, kuid autoga on enne tehtud avarii ja see on põlema süttinud. Nüüd saab A tagasi ainult vraki. Tasu vähendamiseks seadus õiguslikku alust ei anna – kas kõik või mitte midagi, kas tegu on tehtud või mitte. Millise auto tagasi toomise eest A mõistlikult tasu andmist lubas? B tuleb A uksele tema kassiga kaks aastat hiljem. Kas A võiks väita, et tal on ammu juba uus kass võetud, mis ta selle vanaga enam teeb? Peab proovima tehingut tõlgendada ja otsustada, millise aja jooksul mõistlikult võttes oodatakse kassi koju saabumist. 9

Õigus → Õigus
87 allalaadimist
Merekultuur ja etikett
71
docx

Merekultuur ja etikett

viikinglaeva nimetati knorriks Ehitusviis -klinkerplangustus Maasilinna laev- 1985. aastal leiti Saare- ja Muhumaa vahelise Väikese-Väina põhjast, Maasi ordulinnuse välisreidilt, tundmatu laeva vrakk, mis 1987. aastal Meremuuseumi allveearheoloogiaklubi "Viikar" sukeldujate poolt üles tõsteti ning Ajalooinstituudi konservaatorite poolt edukalt konserveeriti (protsess lõppes 1992.a.) selleks ehitatud ajutises hoones Orissaare külje all Illikulaiul. Vraki ülestõstmiseks ja konserveerimiseks vajaliku hoone ehitamiseks eraldati raha valitsuse reservfondist. See, 16. sajandi keskpaika dateeritud leid, kujutab enesest senileitutest üht vanimat Eesti päritoluga laeva. -Ligikaudu viiendiku ulatuses säilinud kunagise 16 meetri pikkuse ja 6 meetri laiuse Maasilinna laeva ehituskonstruktsioonis esinevad iseärasused, mis on tõmmanud enesele tähelepanu sellega, et neile ei leia samaaegseid vasteid mujalt maailmast ning vöörtäävi

Merendus → Merendus
35 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun