KELA 1. kursus Miks arendab liikumisõpetus sotsiaalseid oskuseid? Võib öelda, et liikumisõpetus on vaid osa kasvatus- ja õppetegevusest. Lihtsustatult või kergelt idealiseerides (vaatenurga küsimus) on liikumisõpetuse eesmärgiks võtta inimene ja teha ta paremaks. Lähenedes terminile liikumisõpetus detailsemalt, on siin konkreetsemad eesmärgid nagu vormisoleku, kehalise kompetentsuse tõstmine, ühtlasi ka saab liikumisõpetuse abil edasi anda teisi väärtuseid ja oskuseid, näiteks kuidas nautida liikumist, tunda liikumisest rohkem rõõmu ning teiste väärtuste hulgas saab liikumisõpetus laiendada isiku silmaringi, vastutustunnet ja ühtlasi ka sotsiaalseid oskuseid. Kuna liikumisõpetuse edukas õpetamine parandab õppuri füüsilist vormi, on ilmselge, et
Spordi arendamine toimub Eestis avalikes huvides, laiapõhjalise mittetulundusliku tegevusena. Spordi rahastamine on aga muutunud keerulisemaks, regulatsioonid veel mõneti rohmakad või mitteadekvaatsed ning rahastamise "vereringe" praktiliselt uurimata. Mõistagi pole rahastamine omaette eesmärk, vaid vahend spordiliikumise põhieesmärkide rahva kehalise vormisoleku ja sportliku eneseteostuse saavutamiseks ning spordiliikumise tasakaalustatud ohjamiseks. Kui majanduses, näiteks panganduses, eelneb finantseerimisotsustele tavaliselt analüüs, siis spordis tehakse otsuseid sageli sisetunde järgi. Samas on sport ja majandus just viimase 10-15 aasta jooksul teineteisele jõuliselt lähenenud, nii et spordist on hakatud rääkima kui omaette majandusharust. Riik on teinud selge valiku. Esimesed kümme ala saavad sisuliselt kaks kolmandikku toetusest
vastu eksinutele; - austama ja kohtlema sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat võimete taset; - kasutama ainult konstruktiivset kriitikat ja õhutama sportlasi olema distsiplineeritud ja ausad; - mitte soodustama suhtumist - “võit iga hinna eest”. Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Meedia: - kajastama ausa mänguga liituvaid teemasid ja situatsioone; - mõistma hukka spordis esineva vägivalla, ebaeetilised strateegiad, “head vead”, sõimu ja dopingu kasutamise; - toetama kohtunike tööd; - toonitama ausat mängu, mitte tegema vägivallast spordis uudist. Pealtvaatajad: - mitte naeruvääristama sportlasi; - ergutama õiglast ja ausat võistlust; - näitama üles austust kohtunike otsuste vastu;
Ja täidetud nii et see sisaldab järgmist: oskust areng, regulaarne keh akt, kehalise vomri paranemine, teiste ainetega seotus, distsiplineeritus, paranenud otsustusvõime, vähenenud pinge, paranenud ja tugevnend sots oskused ja enesekindlus, kogemus eesmärkie seadmisest. Rahvusvahelised kehalise kasvatuse standartid: *demonstreerib kompetentsust motoorsetes oskustes *dem arusaamist liik põhialustest *on regul keh akt *saavutab ja sälitab keh vormisoleku *näitab üles vasttutustundlikku indiv ja sots käitumist *väärtustab keh akt KELA riikliku õppekava järgi : valdkonna liikumine ja õppe-kasvatustegevuse eesmärgiks on et laps: *tahab liikuda ja tunneb sellest rõõmu *suudab pingutada sihipärase tegevuse nimel *tegutseb akt üksi ja rühmas *mõistab kehalise aktiivsuse olulisust in tevisele *järgib esmaseid hügenieeni ja ohutusnõudeid. Liikumisõpetuse õpisisu Liikumise valdkonna sisu: *kehalise kasvatuse
Rohkem kui pooltes Eesti kodudes kannatavad mittesuitsetajatest pereliikmed passiivse suitsetamise all. 6 Suitsetamise mõju ühiskonnale Miks alustavad suitsetamist? Tubaka müüjad on portreteerinud suitsetamist kui mehist maskuliinset harjumust, mis seostub tervise, õnne, vormisoleku, jõukuse, võimu ning seksuaalse eduga. Enamik inimesi hakkavad suitsetama sotsiaalsetel põhjustel ja jätkavad seda harjumusest või psühholoogilisest vajadusest. Kujunenud on välja vaimne ja füüsiline sõltuvus, mistõttu loobumine on väga raske. Miks suitsetavad noored? Iidolite eeskuju Uudishimu Madal enesehinnang või haridustase Tutvusringkonna mõju, vanemate eeskuju, tahtmine kuuluda gruppi
Sport on suurim noorsooliikumine Euroopas. Juurdepääs spordile peab olema avatud kõikidele vanusegruppidele. Kooli- ja ülikoolisport on aktiivse eluhoiaku algus. Noore sportimise võimalus on otsustav faktor vältimaks ühiskonnale võõra käitumise või uimastiära erinevaid vorme. Sport reguleerib suhteid riigi, kohaliku omavalitsuse ja spordiorganisatsioonide vahel. Sporti korraldavad riigi- ja kohaliku omavalitsuse organid ning spordiorganisatsioonid kogu rahva kehalise ja vaimse vormisoleku, sportliku eluviisi, samuti noorte sportliku eneseteostuse eesmärgil (Palta, E). Laste ja noorte kaasamist ning osalemist sporditegevuses mõjutab laiem sotsiaalne keskkond (www.coe.ee). 8 Noored vs sport Kehalise treeningu vajalikkust on noorematel õpilastel tavaliselt lihtsam mõista kui näiteks matemaatikaharjutuste oma. Kes puudub, hilineb või viilib, see omandab ka
- austama ja kohtlema sportlasi kui indiviide, tunnustades nende erinevat võimete taset; - kasutama ainult konstruktiivset kriitikat ja õhutama sportlasi olema distsiplineeritud ja ausad; - mitte soodustama suhtumist - "võit iga hinna eest". Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Lapsevanemad: - väljendama selgelt ja avalikult oma muret, kui ollakse häiritud spordivägivallast; - mitte kunagi sundima last osalema spordis; mitte kunagi vaidlustama avalikult kohtuniku tegevust; - mitte püüdma saavutada oma unelmaid oma lastele surve avaldamise kaudu; - olema teadlik, kes juhendab teie last Kas treener on omandanud piisavad oskused, teadmised vigastuste vältimisest ja lapse arengust?
Koos 7 Kaubamärk ja bränd. Kaubamärgi vaidlused brändimaaniaga ilmus uus ärimeeste põlvkond, mis andis tarbijale uhkelt teada, et bränd X ei ole mitte toode, vaid elustiil, suhtumine, väärtushinnangute süsteem, väljanägemine ja idee. Phil Knight kinnitas kaheksakümnendate lõpus, et Nike on ,,spordifirma", mille missioon ei ole müüa tosse, vaid ,, rikastada inimeste elu spordi ja vormisoleku abil" ning ,,hoida elus spordi maagia". Kahekaskümnendatel saabus ka brändiaktsiate maania, mil osteti firmasid mitu korda kallimalt nende arvestuslikust väärtusest. Aastakümneid kestnud turustamine ja brändi tugevdamine oli lisanud firmale väärtust, mis ületab nende varad ja aastakäibe. 1988. Aastal ostis Philip Morris Krafti 12,6 miljoni dollari eest, mis oli 6 korda kallim firma arvestuslikust väärtusest. 1983 aastal kulutas Ameerika bränd 70% oma turunduse kogukulust
4. Lasta lapsel olla laps, tunda lõbu ja nautida sportimist 5. Kohelda lapsi väärikalt 6. Anda lastele võimalus püüelda edu poole 3. Ausa mängu idee levikule kaasaaitamine (nimeta ja kirjelda kohtunike ja spordijuhtide ülesanded) Kohtunikud: - säilitama head suhted sportlastega ja treeneritega; - olema teadlikud mängureeglitest; - kohandama kohtunikutöö sportlaste tasemele vastavaks; - määrama karistusi sportlastele ja treeneritele; - säilitama vormisoleku taset, mis on vajalik sobivaks kohtunikutööks. Spordijuhid: - edendama programme, mis rõhutavad liikumisrõõmu ja oskuste täiustamist; - kindlustama, et programmid pakuvad võrdseid võimalusi kõigile osalejatele, sõltuvalt east, soost, kehakasvust ja oskuste tasemest; - tagama sobiva spordivarustuse ja ohutu spordiehitiste kättesaadavuse; - lülitama treenerite koolitusse sportlaslikkuse ja ausa mängu teemad;
(Hansson, 2004). Kultuuritarbimine on otseselt seotud nii vaesuse määraga, sissetulekute suurusega ning ka tööpuudusega. Paremini toimetulevad inimesed osalevad kultuurielus rohkem ja ka väärtustavad seda paremini.(Rosenberg, 2007). Lisaks muudab kultuuritarbimine ka eluväärtusi ning muudab inimeste põhimõtteid ja ellusuhtumist. Tallinna elanikele on teistest piirkondadest olulisemaks saanud omaloominguga tegelemine ja hoolitsemine oma füüsilise vormisoleku eest ning vaheldusrikka elu ja kultuuri huvide rahuldamise võimalus.(Hansson, 2004). Statistikaameti 2004 aastal tehtud uuringu tulemused näitasid, et linnaliste asulate inimesed külatasid enam kino, muuseume, teatreid, näitusi ja kontserte, aga maa-asula indiviidid veetsid aega rohkem raamatukogus.(Rosenberg, 2007) Kultuuriasutuste kaugus elukohast koos halbade sõiduvõimalustega oli uuringu järgi maaelanike peamine kultuurielus osalemist pärssiv põhjus.(Rosenberg, 2007)
õpetaja Meelis Raiendiga ja küsimused meie koostatud küsimustikust. 4 1 PRAEGUNE KEHALISE KASVATUSE AINEKAVA 1.1 Eesmärk Praegune kehalise kasvatuse ainekava peaks aitama lapsel välja kujundada aktiivset ja tervislikku eluviisi. Põhikooli lõpetaja peaks oskama hinnata aktiivset liikumist tervise ja elu tähtsa osana. Valdama põhiteadmisi ja oskuseid iseseisvaks treenimiseks. Jälgima oma kehalise vormisoleku taset ja hoidma seda kontrolli all. Tundma rõõmu enda treenimisest ja olema valmis seda iseseisvalt tegema. Rõhku on pandud meeskonnatööle ja austusele kaaslaste vastu. Koolis kogetud liikumisrõõm peaks tekitama lastes huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu ning innustama neid nendest osa võtma. Kool peaks tekitama huvi õppida uusi ja sobivaid liikumisviise. Õpilasel peaks olema soov olla terve ja rühikas. Tundma erinevate liikumisviiside tehnikaid. (PRÕK) 1.2 Õppetegevus
Arvestama peab sellega, et mittetreenimise korral (haigus, traumad jne) langeb aeroobne töövõime kiiresti: juba 2–3nädalane mittetreenimine vähendab oluliselt südame minuti- ja löögimahtu. Kui kahe treeningkorra vahele jääv aeg on liiga pikk, taanduvad ka lihased tagasi treenimata (endisele) tasemele. Arvukate uuringute põhjal soovitavad nii UKK Instituut Soomes kui ka ACSM (American College of Sports Medicine) harjutada hea enesetunde ja vormisoleku nimel: • algajatel kaks korda nädalas; • edasijõudnutel 3–4 korda nädalas ja mitte üle viie korra nädalas. Teoreetiliselt on võimalik kasu saada ka kahest harjutuskorrast nädalas, see on siiski parem kui mitte midagi. Kuid optimaalne on vähemalt kolm korda nädalas, soovitavalt ülepäevase treeningugraafi kuga (näiteks esmaspäev- kolmapäev-reede). Treenituse suurenedes võib suurendada ka treeningkordade arvu. TREENINGU KESTUS
Ülekaalulistel vähemalt 3 korda nädalas 40-50 % max SLS reservist, tunni kestus 30 min pidevalt*Treeningtunni kestvus tervisesportlasel oleneb eelkõige treeningu intensiivsusest ja töösse rakendatud lihasmassi suurusest.*Optimaalne treeningu koormus peab olema konkreetsele inimesele optimaalne, et treening täidaks ettenähtud ülesannet. Koormuse mõju organismile on individuaalne ja sõltub treenitusest* Tegevuse intensiivsus sõltub eelkõige treeningtunni eesmärgist: *hea vormisoleku ja välimuse saavutamine, kehakaalu reguleerimine, *südame-vereringe tugevdamine. Lastele ja noorukitele antavad KA soovitused peaksid arvesse võtma igaühe senist kehalist aktiivsust ja elustiili. See tähendab, et need soovitused ei tohiks olla ebareaalselt kõrged, vaid ülepingutamata saavutatavad. I soovitus kõik lapsed peaksid olema vähemalt 1 tund päevas kehaliselt aktiivsed, sealjuures KA intensiivsus peaks olema vähemalt mõõdukas
● Brändi emotsionaalsed hüved (emotional brand benefits) Emotsionaalsed väärtused on seotud kliendi emotsioonide mõjutamisega. Seoses pakkujafirmaga, brändi personaalsus (uudsus, ajalugu jm), isiku eneseväljendus. Näiteks reklaamiti juba kaheksakümnendate lõpus, et Nike on „spordifirma", mille missioon ei ole müüa tosse, vaid „ rikastada inimeste elu spordi ja vormisoleku abil" ning „hoida elus spordi maagia". ● Brändi tuntuse mõõtmise meetodid (brand awareness indicators) Brändi tuntust saab mõõta järgmiselt, küsitledes tarbijaid: dominantne tuntus tootekategooria tarbijale ainsana meenuv bränd; tipu tuntus tootekategooria tarbijale esimesena meenuv bränd; spontaanne tuntus tarbija mainib iseeneseslikult tootekategooria mingit brändi;
annaabi.ee 
