Pinnavormid tekkinud- välisjõudude toimel st. Mandrijää ja selle sulamisvee, jõgede, järvede, mere, põhjavee, tuule ja raskusjõu mõjul, mandriliustike ja nende sulamisvete tõttu. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored leivapätsikujulised künnised. Tekkeviis liustiku voolimine.(kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusena) Paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke(saadjärve voorestik- üks suurimaid euroopas)koostis: moreen,liiv,kruus. Kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreentasandikud. (ümar kuju, koostis moreen tekkeviis liustiku kuhje. Rohkesti on neid Kõrg-eestis, Kagu- Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere-ja Sakala kõrgustikul.(veekogud võivad ümbritseda) Otsamoreen mandrijää liikumisel kuhjunudliustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudedast materjalist piklikud vallid- otsamoreenid. Koostis
Negatiivsed pinnavormid, mis hästi eristavad Lõuna-Eestis. Nõgu keskelt madalam, servast kõrgem suletud pinnavorm, mille põhjas asub järv või soo. Org piklikud laiapõhjalised pinnavormid. Pinnavormide kujunemine Mandrijää poolt tekitatud pinnavormid on valdavalt kulutus- ja kuhjeprotsessid. Voored leivapätsi kujuline moodustis, mis on tekkinud liustiku kulutava ja kuhjuva tegevuse tagajärjel. Rühmiti paiknedes moodustavad voorestikke. (Saadjärve voorestik, Türi voorestik) Moreentasandik valdavalt tasase pinnamoega, mille jättis sulav jää. Liustikutekkelised kuhjevormid, mida kujundavad ümber veekogud (Pandivere, Sakala kõrgustikel palju, ka Madal-Eestis) Künklik reljeef valdavalt Kõrg-Eestis, kus künkaid lahutavad sügavad orud, nõod. Paljudes orgudes, nõgudes säilinud tänaseni järved. Otsamoreen piklik vallitaoline pinnavorm. Tekivad tavaliselt siis, kui liustikuserv püsib
Ümbruskonnast kõrgemad alad. Lavamaad 3070 meetrini ulatuvad ümbrusest kõrgemad tasandikud. Madalikud kuni 50m kõrgused tasandikud mis on olnud pikka aega vee all. Nõod ja orundid paiknevad kõrgustike vahel. 5. Kõrg ja madaleesti erinevus kõrgEesti vabanes jää ja vee survest varem kui madaleesti, madaleesti oli pikka aega veega kaetud. 6. Mandrijäätekkelised pinnavormid a) Voored leivapätsi kujulised künkad, paiknevad paralleelselt, rühmiti moodustavad voorestikke. Kõrgus paarkümmend meetrit. Laius paarsada meetrit. Pikkus paar kilomeetrit. b) Mõhnad künkad kõrgusega 3040 meetrit. Rühmiti moodustavad mõhnastikke Võivad levida mõhnastikena. c) Oosid vallseljakud, üksikud pika vallid, paarisaja meetri laiused, paarikümne kilomeetri pikkused. 7. Muud pinnavormid 1. Vooluvee tekkelised (jõeorud) 2. Mere tekkelised (maasäär, rannavallid) 3. Karst tekkelised (koopad, salajõed) 4. Tuuletekkelised (luited) 5
mõne piirkonna maastikupuldi, on muinas- ja ordulinnuste asemed ehk linnamäed. Tänapäeva Kirde-Eesti maastikupildi iseloomulikeks koostisosadeks on aga 20. sajandi kestel tekkinud suured põlevkivikarjäärid,=tuhaplatood ning aherainemäed ehk terrikoonid. Voorte kujunemine ja paiknemine- Need väliskujult leivapätsi meenutavad kõrgendikud on tekkinud jää voolimisel ehk kulutuse ja kuhje koostoi mel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Kõige suuremad voored ning neid eraldavad piklike järvedega nõod on koondunud Saadjärve voorestiku, mis on üks suuremaid Euroopas. Allikate esinemine Pandivere servaaladel- Pandivere kõrgustiku keskosas on 1050km2 suurune ala, kus jõed puuduvad, sest vihma- ja lumesulamisveed imbuvad piki lubjakivides olevaid lõhesid maa sisse ning tulevad krgustiku jalamil taas maapinnale paljude veerohkete allikatena
vesiveskid ja kihelkonnakirikud. Inimmõju · Nõukogude ajal kujundati maastikku maaparanduse ja erinevate kultuurtehniliste töödega. · Tänaseks on Vooremaa kultuuristamise tõttu maastiku ilmet muudetud. · Vooremaa järved on laias laastus rohketoitelised ja seal esineb eutrofeerumist. · Inimene on põhjustanud loodusliku taimkatte vähenemist, mis on üheks probleemiks Vooremaal. Kokkuvõte · Vooremaa on üks ainulaadsemaid voorestikke maailmas. · Vooremaa on oluline loods- ja maastikuväärtuse poolest. Ka on Vooremaa maastik oluline turisminduses. · Ala kultuuristatuse tõttu on maastiku ilme muutunud. · Inimtegevuse on tekitanud taimkatte hävimist ja eutrofeerumist. http://entsyklopeedia.ee/artikkel/vooremaa2 Kasutatud kirjandus 1. Alasi, L. 2011. Eesti maastikud
• Selle maastikurajooni pindala on 1050km2 , millest viiendik on soostunud. Vooremaa • Voorestiku moodustavad ligi 100 voort ning nende vahel asuvad piklikud jääkündenõod. Vooremaa • Vooremaa aluspõhjaks on Siluri ja Devoni kivimid. • Siluri kivimeid katavad Kesk-Devoni Narva lademe domeriidid, liivakivi ja savi. Vooremaa • Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida- Euroopa lauskmaal. Vooremaa • Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses. Suurim neist, Koimula hiidvoor on 13 km pikk ja 3,5 km lai ning Vooremaa • Maastiku piklike künniste rööbitine paigutus, korrapärane kuju ja suurus on Vooremaa peamised tunnusjooned. • See on omakorda pannud rahva fantaasia tööle. Piklikke nõgusid peetakse Kalevipoja künnivagudeks. Vooremaa • Kaguosas lasub pinnakate Kesk-
(külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere). Orupaigastikud (Võrumaa, Põlvamaa, Elva, Emajõe ümbrus) on järsuveerulised nõguvormid erineva kuju ja suurusega. Tekkinud juba enne jääaega. Neid orge nim ürgorgudeks. Paljudes
Erinevatel aegadeIan olnud ülekaalus kord kulutus-, kord kuhjeprotsessid. Jääkulutuse tagajärjeIan tekkinud nii negatiivseid kui ka positiivseid pinnavorme. Liustikutekkeliste pinnavormide erilise rühma moodustavad voored. Voored on leivapätsikujutised künnised, mis on tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel. Enamasti kujunesid voored liustiku all selle serva läheduses jää voolimisel. Voored paiknevad rühmiti, moodustades voorestikke. Suurimad voored ning neid eraldavad pikiike järvedega nõod asuvad Saadjärve voorestikus, mis on üks suuremaid Euroopas. Liustikutekkelistest kuhjevormidest levivad Eestis tasase või lainja pinnaga moreenitasandikud. Rohkesti on neid Kõrg-Eestis, s.o Kagu-Eesti lavamaal, Kesk-Eesti tasandikul, Pandivere ja Sakala kõrgustiku!. Madal-Eesti moreenitasandikke on ümber kujundanud hilisemad veekogud. : Kagu-Eesti kõrgustikel valdav künklik reljeef on erakordselt keerukas :
vööndis, eestis on 1200 taimeliiki. E on 3 liiki: sood, metsad ja niidud. Metsatüübid: nõmmemetsad, laanemetsad, loometsad,salumetsad,soometsad,palumets,lodumets. Niidud: aruniidud, soostunud niidud, looniidud, puisniidud, päris-aruniidud, lammi- e luhaniidud, rannaniidud, rannaroostikud,nõmmed. 2.)VOORED:leivapätsikujulised künnised, tekkinud liustiku kuhjava ja kulutava tegevuse tulemusel.kujunesid liustiku all sellenserva läheduses jää voolimisel. Moodustavad voorestikke.üks suuremaid euroopas ja kõige suurem eestis Saadjärve voorestik. Väikevoortel on lubjakividest tuumik. Suurvoored koosnevad pudetatest setetest. Sinna peale rajatakse põlde. MOREENITASANDIKUD:liustikutekkeline, tasase või lainja pinnaga, palju on Kõrg-Eestis, Pandivere ja Sakala kõrgustikul.ümber on veekogud.OTSAMOREENID:mandrijää liikumisel kuhjusid liustiku serva ees vahepeal väljasulanud pudetatest materjalidest piklikud vallid
keskpunktist risti läbi Vooremaa Euroopa Liidu idapiirini Peipsi järvel. Kuninglik väärikus on olnud siinsetele aladele omane juba ammusest ajast, millele osutavad nii Põltsamaa kui Laiuse linnusevaremed, kus kroonitud kuningad kunagi peatunud. Jõgevamaad kutsutakse Kalevipoja tegude maaks, kuna siitkandist võib leida kõige rohkem Eesti eepose kangelasega seotud muistenditest pärinevaid pinnavorme ja rändrahne. Maakonna üheks visiitkaardiks on Vooremaa maailmas üks ainulaadsemaid voorestikke, mida iseloomustavad loode-kagusuunalised suurvoored ja nende vahel asuvad piklikud järved. 2.1 Kassinurme Kassinurme voored on ühed Vooremaa suurimad. Tugevalt liigestatud Kassinurme oosmõhnastik paikneb samanimelise voore kõrgemas osas (kõrgeim koht ca 12 m üle merepinna, kõrgus ca 80 m). Umbes 3 km² suurusel maa-alal on ilmekalt näha valdavalt viimase mandrijää tegevuse (10 kuni 13 tuhat aastat tagasi) tulemusena kujundatud ääretult keerukas pinnavormistik
esineb temperatuuri muutusi (külmaõhujärved). Sademeid rohkem, lumikate paksem, talv kuu aega pikem. Esineb palju järvesid. Esinevad kuuse-enamusega puistud. Küngaste ja nõgude vahel esinevad madalsood. On kujunenud mitme jääaja jooksul. Voorestikud (Vooremaa, Türi, Kolga-Jaani) on viirulised maastikud, mis moodustavad ovaalseid künniseid ja seljakuid. Esinevad liigniisked rohumaad, sood ja järved. Vooremaa on võetud looduskaitse alla kui maailma üks tüüpilisemaid voorestikke. Voorte pikkus ulatub 2...10 km, kõrgus 20...40 m. Voored on mandrijää kuhje ja kulutusvormid. Voorte suund ühtib mandrijää liikumise suunaga. Voori katavad kruusadest-liivadest moreenikiht. Esinevad kuusikud ja kuuse-segametsad. Järvesid esineb palju (Saadjärv, Kaiavere, Raigastvere, Elistvere). Orupaigastikud (Võrumaa, Põlvamaa, Elva, Emajõe ümbrus) on järsuveerulised nõguvormid erineva kuju ja suurusega. Tekkinud juba enne jääaega. Neid orge nim ürgorgudeks
Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus? 1) Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on palju tööd teinud liustike kulutav tegevus. 2) Kesk-Eesti, kus leidub palju voorestikke (kulutus-kuhjevorme) 3) Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustikud vööndi, kus on palju tööd teinud liustike kuhjav tegevus. Muud pinnavormid Vooluveetekkelised pinnavormid Jõeorud- kõige suuremad vooluveetekkelised pinnavormid. *Kiire vooluga orgudel toimub põhjaerosioon. Selle käigus muutub sängorg sälkoruks. (ülemjooksul) *Sälkorus vool aeglustub ning toimub küljeerosioon. Põhja- ja küljeerosiooni
aluspõhjakõrgustikud, suurkühmud ning lavamaad. Eeltoodud asjaolude tõttu on Kõrg Eestis ulatusliku levimusega lainjad moreentasandikud, moreenkattega mõhnastikud ja voorestikud, mis on kokkuvõttes viljakamate muldade ja paremate metsakasvutingimustega kui Madal - Eesti veesetteist või turbast pinnasega tasandikud, mis vajavad kuivendamist (Arold 1991). 3. Looduslikud tingimused 3.1. Maastiku eripära Vooremaa üks suuremaid ja ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida-Euroopa lauskmaal. Saadjärve voorestiku omapära seisneb suurvoorte rohkuses. Suurim neist, Koimula hiidvoor on 13 km pikk ja 3,5 km lai ning 26 m kõrge. Iseloomulik on samuti voorte kuju ja suuruse mitmekesisus, mis muidu ilmneb alles palju suuremates voorestikes. Ebatüüpiline on siin voorte koonduvus voorestiku lõunaosas vaid umbes 6 km 2- le. Voorte ja nendevaheliste nõgude paiknemine kõrgemal tüvendil laseb Vooremaad tinglikult vaadelda omalaadse kuhjekõrgustikuna (Arold 2001)
16. Kuidas tekivad ookeanis triivivad jäämäed? Mis piirkonnas on neid rohkesti? Jäämäed tekivad kui suurest liustikust murduvad lahti või eralduvad lõhede kohalt suured jääpangad. Neid on rohkesti Atlandi põhjaosa jäämägedest 90% on pärit Gröönimaad katvast jääkilbist. 17. Kuidas on mandrijää kujundanud Eesti pinnamoodi? Nimeta mandrijäätekkelisi pinnavorme Mandrijääst välja sulanud moreenikiht katab Eestit peaaegu täielikult, rändrahnud. Tekitas voorestikke. Kesk-Eesti lainjas tasane maastik on tingitud mandrijää ühtlase kiirusega taganemisest. Mandrijäätekkelised pinnavormid on veel: oosid ehk vallseljak on pikk kitsas ja järsunõlvaline positiivne pinnavorm, mis on moodustunud liustikualuste surveliste sulamisvete poolt transporditud setteist. Sandur on pealt lauge liiva- ja kruusakuhjatis, liustiku servamoodustis. Sandur on enamasti lai ja kergelt lame. Söll on katlakujuline suletud lohk maapinnas. Mõhn
Oos: piklik, koosneb: liiv, veeristik, tekkeviis: liustikujõe kuhje Nt. Kõrvemaal Mõhn: ümar, koosneb: kruus, liiv, savi, tekkeviis: jääjärve kuhje. Nt. Kõrvemaal, Kurtnas Moreenküngas: ümar, koosneb: moreen, tekkeviis: liustiku kuhje. Milline on Eesti pinnavormide geograafiline jaotus? 1) Õhukese pinnakatte ja väheliigestatud reljeefiga Põhja-Eesti, kus on palju tööd teinud liustike kulutav tegevus. 2) Kesk-Eesti, kus leidub palju voorestikke (kulutus-kuhjevorme) 3) Lõuna-Eestis moodustavad paksu pinnakatte ja künkliku reljeefiga kõrgustikud vööndi, kus on palju tööd teinud liustike kuhjav tegevus. Muud pinnavormid Vooluveetekkelised pinnavormid Jõeorud- kõige suuremad vooluveetekkelised pinnavormid. *Kiire vooluga orgudel toimub põhjaerosioon. Selle käigus muutub sängorg sälkoruks. (ülemjooksul) *Sälkorus vool aeglustub ning toimub küljeerosioon. Põhja- ja küljeerosiooni
liivast, aluspõhjakivimitest jne. Nt: Sinimäed, Tamsalu, Kuusiku. Voored ja voorestikud piklikud, voolujoonelised ja orienteeritud mandrijää liikumise suunas. Ristiprofiil on sümmeetriline, pikiprofiil ebasümmeetriline. Mandrijääpoolne osa on vastaspoolest kõrgem ja järsem. Osa voori koosneb moreenist, teistel on sees aluspõhjakivimitest koosnev tuum. Pikkus mõnisada meetrit kuni 13 km, laius 0,2-3,5 km, kõrgus 20,40 m. Moodustavad väiksemaid või suuremaid rühmi voorestikke. Nt: Saadjärve , Türi, Kolga-Jaani voorestikud. Voorestiku läbilõige (Raukas & Karhima, 2007. Liustike pärandus Lõuna-Soomes ja Põhja- Eestis). Liustikujõetekkelised ehk glatsiofluviaalsed pinnavormid 14 Sandurid liustikust eemale voolanud jõgede ja ojade kujundatud liustiku servast eemale madalduvad liivast ja kruusast koonusjad tasandikud. Nt: Männiku ja Mustamäe Tallinnas.
!) PINNAMOOD ehk reljeef maakoore pealispinna kuju, mis koosneb mitmesugustest aja jooksul muutuvatest pinnavormidest. PINNAVORM maakoore pealispinna osa, mis erineb ümbritsevast alast kõrguselt, väliskujult, siseehituselt ja tekkelt. Kõige sagedamini jaotatakse pinnavorme nende tekkeviisi alusel: 1. LIUSTIKUTEKKELISED PINNAVORMID Voored leivapätsi meenutavad kõrgendikud, mis on tekkinud jää kuhje ja kulutuse (voorte vahelised nõod) koostoimel. Voored moodustavad voorestikke nt Saadjärve ja Türi voorestik. Moreenkünkad kujunesid setetest, mis tekkisid suuremate jääkeelte kuhjumise ja hilisema sulamise tagajärjel. Künkaid lahutavad üksteisest lühikesed ent sügavad orud ja nõod. Nõod tähistavad mattunud jääpankade sulamisasemeid järved. Kagu-Eesti kõrgustike piirkonnas. Otsamoreen liustiku serva ees kuhjunud piklikud pinnavormid. Vaivara Sinimäed. Moreentasandikud moreeniga kaetud tasane või lainjas kuhjeline pinnavorm. Kõrg-Eestis. 2
Eesti puhul tõmmati osa kivimeid Põhja-Eestis emakivimist lahti, aga kaugele need ei jõudnud, sest jää sulas. Lokaalmoreen on raskesti eristatav emakivimist, aga ta on omadustelt erinev, sest seal liigub väga palju vett (oluline ehitajatele). Liustike liikumiskiirused on väga erinevad. Otstes hakkas toimuma akumulatsioon. Eestis on kuhjevormidest tuntud voored- jää liikumissuunalised pinnavormid, jää pealetulekupoolel järsem, teises otsas laugem. Võivad moodustada voorestikke. Vooredel võivad olla kruus-liivased tuumad. Fluvioglatsiaalne (fgl) setted- liustikujõgede setted, kruus ja liiv, need erinevad tavaliselt moreenist. Fluvioglatsiaalne pinnavorm on näiteks oos- pikk seljandik hästi sorteeritud materjalist (tavaliselt liiv). Limnoglatsiaalsed setted- jääjärvesetted. Peeneteralisemad, kui fluvioglatsiaalsed, levinud Lääne-Eestis (viirsavi-soojemal perioodil settis liiv, külmemal perioodil savi). Selle järgi saab kliima kohta andmeid.
· Maastikule annavad omapära ümara ja korrapärase põhikujuga järsunõlvalised kuplikujuulised küngasmõhnad (Kaika ümbruses), Kaika kuplistik, korrapärane · Lõunaosas oosmõhnastik · Karula RP Vooremaa · Aluspõhi ei paljandu, samuti pole aluspõhjalist tuumikut · Hõlmab peamiselt Saadjärve voorestiku, kokku ligi 100 voort, mille vahel jääkündenõod · Ilmekamaid viimase mandrijäätumise aladel tekkinud voorestikke Ida-Euroopa lauskmaal o Suurim voor on Koimula voor 13 km pikk, 3,5 km lai ja 26 m kõrge, Laiuse voore kõrgus 63 m · Korrapärane pinnamood põhjustab korrapärase maastiku · Eristuvad kõrgustiku lõuna- ja põhjaosa o Põhjas suured hajali paiknevad voored o Lõunas kitsamad voored · Vooremaa äärealal mõhnastikud o Vedu, Kukemetsa, Toljase, Tarakvere, Siimusi, Kaiu, Välgi
annaabi.ee 
