veekogusse (merre, teise jõkke, järve). Emajõgi on üks Eesti suuremaid jõgesid. Emajõgi saab alguse Võrtsjärvest, voolab läbi Tartu ning jõuab lõpuks Peipsi järve. 2. Kuidas jõgi tekib ? Sadades jõuab maapinnale palju vett. Osa sellest imbub maasse, osa aurustub enne maapinda imbumist. Kui sajab palju ja vesi ei jõua imbuda ega aurustuda, voolab sademevesi mööda ebatasast pinnast kõrgemalt madalamale. Tekib voolusäng. 3. Mis on voolusäng ? Voolusäng on pikk ja kitsas süvend, mis mööda voolab jõgi. Jõe algul on voolusäng kitsas. Ojade ja teiste jõgede ühinedes voolusäng laieneb. Põduste jõgi Kuressaares 4. Kuidas tekivad jõeorud ? Voolav vesi uuristab pinnast. Eestis olevad jõeorud on madalad, neid nimetatakse lammorgudeks. Lamm on jõe ääres olev ala, mida jõgi suurvee ajal üleujutab. 5. Mis on lähe, suue ? Lähe on jõe alguskoht.
see toidab neid. Jõe jooksud Ülemjooks jõe vool on kiire , vesi haarab kaasa kive ja veeretab neid mööda jõge allapoole. Keskjooks kasvab vee hulk sängis, kuid tasandikul aeglaseks muutunud vool ei suuda kaasa kanda muud kui vaid liiva- ja saviosakesi. Alamjooks suudmealal voolab jõgi nii aeglaselt ,et ka peeneteralised setted vajuvad põhja ja kuhjuvad. Jõesäng Voolusäng - Osa vihmaveest valgub mööda ebatasast pinnast , kõrgemalt madalamale ja siis kujuneb välja voolusäng . See on pikk ja kitsas süvend, sängist saab lähte lähedal vabalt üle astuda. Üleujutused Jõgedel võib olla mitu üleujutust aastas. Jõgede suured üleujutused toovad palju pahandust . Jõgi uputab sageli üle põllud ja istandused, viib vooluga minema hooneid ja sildu. Inimesed jäävad nälga kuna
Indus Jenissei Volga Rein VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: · Kulutus e. erosioonlammorg, sälkorg, moldorg; põhja ja küljeerosioon · Setete transport · Setete kuhjamine e. akumulatsioondelta, kuhjetasandik jõe suudmealal Jõeorud ja jõesäng · LAMMORG · SÄLKORG e. kanjon · MOLDORG Jõesäng e. voolusäng on jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle SOOT e. vanajõgi on jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil VOOLUSÄNG ja sellega seotud protsessid · Jõe tegevus ülem, kesk ja alamjooksul · Mis on soot, kuidas tekib? · Nimeta jõgesid, millel on kujunenud ulatuslik delta PÕHJAVESI Põhjaveevaru suureneb Sademevee infiltratsioon Soodest imbub
1.lähe jõe algus suue jõe lõpp (meri, järv, teine jõgi) peajõgi peamine jgi mis suubub järve või merre lisajõgi toob peajõkke vett juurde harujõgi haru, mis peajõega uuesti ühinevad või suubuvad ise merre või järve juga vesi ei puuduta maapinda, kukub kuskilt kõrgelt alla kärestik madal, kiire, kivine jõe osa, mis mööda maapinda voolab voolusäng pikk ja kitsas süvend, mida mööda voolab vesi vooluhulk vee kogus kuupmeetrites või ka liitrites, mis ühe sekundi jooksul läbib jõe ristlõiget 2. Maailma pikim jõgi on Niilus. Euroopa pikim jõgi on Volga. Maailma sügavaim järv on Baikal. Maailma suurim järv on Kaspia. 3.Alamjooksul on voolukiirus niivõrd aeglane, et sinna koguneb palju setteid ning jõgi ei pääse ena mereni. Lihtsamat vooluteed otsides hargneb jõgi harujõgedeks. Seal kujuneb delta. Keskjooksul kasvab sängis vee hulk, kuid tasandikul suudab vesi kanda vaid liiva- ja saviosakesi. Sängi küljed kuluvad. Voolukiirus ...
*Lainetus mõjub rannikutele sedasi, et: -setted hakkavad liikuma rannajoonega paralleelselt(setete pikiränne) -võib kujunema hakata maasäär -muudab ranniku kuju, pikkust, laiust 7. Kuidas toituvad jõed, iseloomusta nende hooajalist veereziimi. -liustikujääst -tulvast -vihmast -sulanud lumest **Hooaegadel on erinev temperatuur ja sademete hulk, mis mõjutab jõge. Suvel ja talvel on veetase tavaliselt madalam. Kevadel ja sügisel, kõrgem. 8. Mille tõttu muutub jõe voolusäng? Mis on soodid? -Jõe voolusänd muutub tänu jõe voolukiirusele -tänu setete kuhjumisele -erosiooni pärast -setete transpordile ***Soodid- jõest eraldunud sängi osa lammil. Kujuneb looklevate jõgede puhul kui jõgi murrab lookkaelast läbi. 9.Põhjavee liikumise kiirus maa sees sõltub: -veekihi langusest -kivimite veejuhtivusest V=k(h1-h2):d=ki 10. Rahvusvaheliste lepetega: -merekaitse üldlepingloodi 1970. a. selle eesmärk on vähendada mere reostamist
Piki jõge asuva kahe punkti vaheline kõrguste vahe jagatud vahemaaga (m/km) Jõe langus – lähte ja suudme vahe (m) Jõed toituvad: Vihmavesi Lumesulamisvesi Lisajõed Põhjavesi Lammorg – negatiivne lai jõeorg, voolamine toimub sängis Sälkorg ehk kanjon – mägine pinnamood, uuristab põhja Moldorg – ümara laia põhjaga org (peaaegu sama, mis sängorg) Jõesäng ehk voolusäng – jõeoru sügavam osa, milles kogu aeg voolab vesi. Suurvee ajal vesi väljub jõesängist ning uputab lammi üle Soot ehk vanajõgi – jõesängist eraldunud siseveekogu, endine looge lammil Jõelooge ehk meander – jõeoru kaarjas osa Voolusäng ja sellega seotud protsessid: Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus - Kulutus ehk erosioon – lammorg, sälkorg, moldorg; põhja- ja küljeerosioon
Antiloop, gasell Inimtegevus kõrbes Hõre asustus Elatakse oaasides ja jõgede( Niilus, Niiger, Amudarja, Sõrdarja) orgudes Rändkarjakasvatus( kitsed, lambad, kaamelid) Oaasipõllundus(datlid, arbuusid, melonid, nisu, oder, puuvill, aprikoosid, virsikud jm.) Nafta ja maagaasi kaevandamine Põhja- Aafrika ja Araabia poolsaare kõrbetes Kõrbetega seotud mõisted Oaas- koht, kus põhjavesi on maapinna lähedal Vadi, kriik- ajutine voolusäng Sukulent- taim, mis säilitab veevaru lihakates vartes ja lehtedes Soolak- sooldunud nõgu kõrge põhjaveetasemega Jurta- kuplikujuline vildist telkelamu kõrbes Nomaad-rändeluviisiga kõrbeelanik Kõrbestumine- kõrbealade laienemine Sahel- üleminekuala kõrbelt savannile, rohtlale Pilte kõrbeloomadest
Maapind muutub vooluvete toimel väga tugevasti. Vooluveed on tähtsaimad nüüdisaja maapinda kujundavad jõud. Vooluvete tegevus sõltub pinnavormidest. Suure kallakusega aladel uhuvad vooluveed tugevasti kivimeid ja viivad neid endaga kaasa. Väikese kallakusega tasandikel, kus veevool aeglustub, kaasatoodud materjal settib. Vooluvete jõud sõltub ka vee hulgast. Mida rohkem vett, seda suurem on tema uhtuv tegevus. Jõesäng ehk voolusäng on jõeoru sügavaim osa, milles voolab vesi. Jõesängi veeri (külgi) nimetatakse jõekallasteks. Suurvee või tulva ajal võib vesi jõesängist välja tulla ja ujutada üle ümberkaudsed alad. Ala, mida enam-vähem igal aastal mõnikord üle ujutatakse, kutsutakse lammiks. Kiirevooluline jõgi erodeerib (kulutab maapinda ja kannab setteid minema) kivimeid ja kannab neid edasi. Suurvee ajal muutub jõgi laiemaks ja vool tugevamaks ning
Amazonas Amazonas asub Lõuna-Ameerikas, ta on maailma pikim ja veerohkeim jõgi. Jõe pikkuseks on 6400 kilomeetrit (Brasiilia geograafia ja statistika instituudi andmetel).Pikka aega arvati, et maailma pikim jõgi on Niilus, kuid uute mõõtmiste järel loetakse selleks siiski Amazonast. Amazonase vooluhulk suudmes võrdub maakera kaheksa suurema jõe vooluhulgaga. Kuna Amazonas voolab suuremalt jaolt tasandikul ning tema langus on väga väike, on tema voolusäng kõver ja veevool aeglane.Amazonasel on umbes 500 lisajõge, millest mõned kuuluvad maailma suurimate hulka. Ühelgi jõel maailmas pole nii palju lisajõgesid. Amazonas voolab läbi Peruu, Ecuadori, Colombia ja Brasiilia ning suubub Atlandi ookeani. Suurem osa jõest on laevatatav. Ta algab kahe jõena (Maranoni jõgi jaUcayali jõgi) Peruu Andidest. Amazonas voolab valdavalt itta läbi vihmametsadega kaetud Amasoonia. Jõgi on mudane, sügav ja suudmes kuni 20 km lai
Hüdrosfäär Hüdroloogia jaguneb 2-ks: merehüdroloogia ja sisevetehüdroloogia.Hüdrosfäär on tihedalt teiste sfääridega seotud.Atmosfääris on veeauru, mullas ja litosfääris on põhjavett ja mullavett, organismide koostises vett. Veebilanss vee juurdetuleku(sademetest ja juurdevool naaberaladelt) ja veekao(auramine ja äravool) vahekord. Infiltratsioon vihma, lume ja liustikevee maa sisse imbumine, sellest moodustub põhjavesi(see on üks olulisi jõe toiteallikaid) Kiire imbumine toimub lubjakivi, liiva, kruusa prk-s. Aeglane imbumine savi, turba prk-s. Äravoolu alad e. valglad jaotatakse: perifeersed alad- kus jõeveed jõuavad maailmamerre, siseäravoolualad kus jõeveed ei jõua maailmamerre. Maailmameri Katab maakera pinnast 71%. Maailmamere peamised alad: Ookeanid, mered/lahed(merede jaotus avatuse järgi- sisemeri, ääremered, saartevahelised) väinad(kitsad veealad, mis ühendavad suuremaid veekogusid) Vesi on kõige tihedam 4 kraadi juures...
puhastamisel kasutatakse reoaine eemaldamiseks kemikaale. Väikese reoveehulga puhul saab puhastamiseks kasutada looduslähedasi puhastusvõtteid. Nii rajatakse biotiike, pinnasfiltreid ja puhastuslodusid. Erilist erinevust looduslike ja tehislike biopuhastite vahel ei ole, looduslik puhastus kestab ainult kauem. KOKKUVÕTE Töös omandasin uusi teadmisi seoses hüdrosfääriga. Käsitlesin järgmisi teemasid: veeringe maal, maailmameri rannaprotsessid, jõgede toitumine ja veereziim, voolusäng ja sellega seotud protsessid, põhjavesi ja veekogude kasutamine ja kaitse. Teemade käigus sain teada uusi mõisteid, millest ma polnud varem kuulnudki. Kõige huvitavam teema oli minu jaoks veekogude kasutamine ja kaitse. Üllatav oli, et veevarusid kasutatakse korduvalt nii, et puhast vett juurde võetakse vähe. KASUTATUD KIRJANDUS http://ga.water.usgs.gov/edu/watercycleestonian.html HANG, T., JAAGUS, J., JÄRVET, A., KANAL, A., KIRS, J., MANDER, Ü., OJA, T., PUURA, I., ROOSAARE, J
Nii tekivad algul kitsad ja madalad, hijem laiemad ja sügavamad vooluteed ehk jõesängid. Milline on maailma kõrgeim juga? Guajaana mägismaal Lõuna-Ameerikas Angeli juga, kõrgus üle 1000m. Nimeta Eestis jugasid? Esineb Põhja-Eesti jõgedel, nt. Jägala juga-kõrgus 8m, Keila juga 6m Kuidas tekib kanjon? Pika aja jooksul uuristab jõgi joa kohal oma sängi nii, et juga otsekui taganeb ja kujuneb sügav kanjonorg. Millal uuristab jõgi kõige rohkem oma külgi? Siis kui voolusäng on vähe kaldu ja seetõttu voolab vesi aeglaselt ja uuristab rohkem külgi. Nii tekib jõeorg. Nimeta mõned jõed, millel on delta- Leena jõel PõhjaJäämere juures, Doonaul, Volgal Euroopas, Niilusel Aafrikas Kuidas mõjutab maismaa piiri delta? Delta kasvamine, st. setete kuhjumine, täidab madalad mered ja maismaa laieneb. Milliseid pinnavorme tekitab vooluvesi? Jõesäng, jõeorg, delta, uhtorg Kus on Eestis uhtorge? Haanja ja Otepää kõrgustikus
Mida lühem on seda väiksem on voolu ja sängi kokkupuutepind, väiksem voolutakistus, suurem läbilaskevõime. Kõige väiksem on poolrinrkujulise sängi juures, aga ta ei püsi. Trapetslõige. Pinnasest sõltub nii nõlvustegur m, kui ka ristl lamedus s. Rs=hos/2. Paraboolristlõige. Hüdrauliliselt soodsaim suhe hos/p=1,89. Niisugust parabooli ei saa pinnasesse kaevata, nõlv on liiga järsk. 3.Kanalite arvutamise tüüpülesanded: Variandid: on teada voolusäng mõõtmed, pinnas, lang, vaja teada saada läbilaskevõime; on teada Q, i pinnas, vaja projekteerida voolusäng. !Trapetslõige. !Q saab arvutada Chezy valemiga Q=CARio. Teada on b, ho, m. Chezy moodul arvutatakse C=1/n*Ry või võetakse tabelist. !Normaalsügavus. Teada on Q, io, m, n, b. Arvut proovimise teel. Poolgraafiline arvutus: anname ette erinevaid süguvusi, arvutame valemiga Q=CARio vooluhulgad ja koostame vooluhukgakõvera Q=f(h). siit saame teada ho, mis vastab teatud Q- le
lume sulamine, kuid peamine on langu vähenemisel jõe kesk- ja alamjooksul. Inimtegevuse mõju võib avalduda veetaseme alanemise või veekvaliteedi Kaitseks üleujutuste vastu ehitatakse tammisid ja veehoidlaid. (Voolava vee halvenemise näol. Veetaseme alanemist põhjustavad näit pumpamine, suure energia: N=Qxhxg ; Q-jõe vooluhulk, h-vee paisutuskõrgus, g-raskuskiirendus). veevõtu korral- siis tekib veevõtu kohta ümber alanduslehter. Põhjavee taset 6.5 Voolusäng ja selle seotud protsessid alandatakse ka teadlikult maavarade kaevandamisel. Voolava vee reljeefi mõjutav tegevus jaguneb: Põhjavee reostuskaitstus: Reostusallikateks võivad olla lekkivad reoveetorustikud, Erosioon e kulutus sõnnikuhoidlad, prügilad, liigne väetamine. Maa sees olev vesi puhastub ise. Ta
aastatel 1886-1895 ehitatud Kieli kanal, mis on tähtis laevaliiklustee. Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt
Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas. - Näiteks harivesiliku elupaiga taastamine Värska vallas Nedsaja külas. Alguses oli veekogu täiesti rohtunud, kuid see taastati. Jõgede, ojade ja soode taastamine - Selleks, et parandada jõgede ja ojade seisundit ning taastada seal sigivate siirdekalade koelmualasid ja ümbritsevaid märgalasid, kõrvaldatakse veetaset reguleerivad tammid ja paisud, suletakse kraavid ning taastatakse ka veekogu looduslik voolusäng. - Üha enam tegeletakse maailmas ka soode taastamisega. Peale selle, et soodes on paju kaitsvaid liike, aitavad soode turbaalad reguleerida süsinikdioksiidi hulka ja seega ka kasvuhooneefekti. Soode veerežiimi taastamiseks suletakse kuivendussüsteeme, eemaldatakse algselt lagedatele aladele kasvama hakanud metsa ning teriti kahjustatud aladel taasasustatakse ka soole omaseid liike ntturbasamblaid. - Näiteks Soode taastamine Viidumäel
Terrass on suurveest mitte üleujutatav (vana) lammitasandik, mis reeglina kujuneb jõe erosioonibaasi langemisest tingitud jõesängi sisselõikumisel/sügavnemisel. Soot - tugevalt mendreerunud sängi läbimurdel eraldunud sängilõik; jõesängist eraldunud seisuveekogu. 9. Setete kuhjumine jõgede suudmealadel ja settematerjali sissekande bilanss maailmameres. Deltas toimub voolukiiruste kiire langus ning selle tulemusena käivitub aktiivne akumulatsioon. Sõltuvalt sellest kas voolusäng suubub basseini või avaneb nt ariidsetel aladel mäestikuesisele tasandikule eristatakse: (1)delta (2)uhtekoonus ehk kuivamaadelta Merelised deltad moodustavad reeglina tasaseid, nõrgalt mere/ookeani poole kallutatud settelavasid mille veepealset ja suudmelähedast osa liigestavad arvukad hargnevad jõekanalid. Deltade settekehad ulatuvad tavaliselt kaugele eemale füüsiliselt määratlevast jõesuudmest ning neil
märgumisnähte; 5) silla tugiosad ei tohi olla deformeerunud ega metalltugiosad roostes ja värvkate peab olema terve; 6) betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav; 7) sammastel ei tohi esineda deformatsioone ja vajumisi, sammaste riiglid, istepadjad ja tiivad peavad olema puhtad; 8) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda elementide läbiajumisi ega omavahelisi nihkumisi; 9) sillaalune voolusäng ei tohi olla risustatud; 10) sild peab olema puhastatud lumest ja tee kohal ei tohi olla jääpurikaid; 46. Mis on rasked ilmaolud Lumesadu üle 10 cm lund 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine alla -12 C suurest õhuniiskusest põhjustatud libedus kestusega üle 4 tunni. 47. Mis hooldustsükli aeg Ajavahemik, mille jooksul taastatakse nõutav seisunditase. Hooldustsükli aega arvestatakse
laagris, pani tema heaks jõe, mis voolas sõjaväest vasakul, voolama ka paremal, ja ta tegi seda järgmisel viisil. Alustades laagrist ülesjõge, kaevas ta sügava kanali, mis jooksis laagrikoha selja tagant poolkuukujuliselt läbi, nii et vesi voolas algsest voolusängist kõrvale kanalist alla ning suubus pärast laagrit tagasi algsesse voolusängi. Niipea kui jõgi jagunes, muutus ta mõlemas osas ületatavaks. Mõned ütlevad koguni, et vana voolusäng jäi täiesti kuivaks. Aga seda ma ei pea võimalikuks: kuidas nad siis tagasiteel üle said?" See teade on küsitav. Päikesevarjutuse ennustamine Thales olevat ette ennustanud päikesevarjutust, mis Herodotose järgi (Historia, I, 74) leidis aset lüüdlaste ja meedlaste vahelise sõja lõpul (selles sõjas löödi meedlased tagasi): Herodotos (11 A 5 DK=Historia I 74): "Sõda nende vahel kulges vahelduva eduga, kui kuuendal aastal toimus lahing
Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga. Setete selline jaotumus sõltub asjaolust, et suhteliselt
Kaladest ohustab kõige rohkem vähki angerjas. Seepärast ei tohi angerjat asustada nendesse veekogudesse, kus soovime tugevdada vähipopulatsiooni. Muidugi ohustavad vähki ka inimesed, näiteks röövpüüdjad. Jõevähk kuulub Berni konventsiooni III ja EL loodusdirektiivi V lisasse, EL loodusdirektiivi rahvusvahelise tähtsusega liikide ja Maailma Looduskaitse Liidu (IUCN) punase raamatu ohustatud liikide hulka. 7.1 Oskamatult tehtud maaparandustööd Süvendustööde tagajärjel muutub voolusäng ühetüübiliseks ning allavoolu uhutud setted matavad kinni põhjasubstraadi ja seal olevad varjed. Kuivendussüsteemid muudavad tugevalt veekogude reziimi, suurendavad saastekoormust ja vähendavad veekogu isepuhastusvõimet, mis kõik kokku halvendavad oluliselt jõevähi elutingimusi. Jõevähi kui ühe olulise ökosüsteemi lüli väljalangemine kiirendab veeökosüsteemi allakäiku veelgi. Veel 1998. aastal registreeriti jõevähi olemasolu 414 veekogus, kuid 2003. aastaks oli see
Pinnavee sissevoolukohtadesse tekivad nõlvadesse uhte- ehk erosioonirennid. See deformatsioon esineb sagedamini kergetes, hästi uhtumisele alluvates mineraalpinnastes. Uhtumine kraavi põhjas tekib siis, kui voolu kiirus (või põhja lang) ületab selle maksimaalset lubatavat suurust. Uhtumisoht on kõige suurem kevadise suurvee ajal. Sageli kaasneb kraavi põhja ja nõlvajalami uhtumisega nõlva ülemise osa varisemine. Uhtumise ärahoidmiseks tuleb voolusäng kindlustada või võimaluse korral vähendada kraavi langu. Selleks tuleb osa kraavilõike rajada väikese, osa suurema languga. Viimased tuleb kindlustada vastavalt seal kujunevale voolu kiirusele. Voolamine nõlva pinnal. see tekib kevaditi siis, kui nõlva pindmine kiht on küllastunud veega ning temperatuur kõigub pluss- ja miinuskraadide vahel. Sagedamini deformeeruvad vastu lõunapäikest olevad nõlvad. Nõlvapinna voolamise hoiab ära rohttaimestik, mis peab olema juurdunud.
Võrreldes teiste sisemeredega, näit. Vahemere ja Musta Merega, on Läänemeri erakordselt madal. Sügavused üle 200 meetri esinevad ainult piiratud aladel; süvikud on eranditult nõgude või vaondite kujulised, olles üksteisest eraldatud veealuste künnistega. Väinade piirkonnast eraldab tõelist Läänemerd Darssi künnis, mis paikneb 18 m allpool merepinda. Selle künnise keskele lõikunud 32 m sügavune voolusäng on suhteliselt kitsas ja takistab seetõttu soolase vee massilist tungimist Põhjamerest Läänemerre. Läänemere põhjareljeef on üldiselt mere lõunaosas ühtlasem, mere põhjaosas aga väga ebaühtlane. Läänemere põhja katavad mitmesugused setted. Madalamatel aladel on põhi enamasti kivine, kaljune või liivane. Sügavamal on merepõhi kaetud peeneteraliste setete - savi ja mudaga
peab olema terve; 6) betooni karboniseerumine ei tohi olla jõudnud armatuurini, armatuur ei tohi olla nähtav; 7) sammastel ei tohi esineda deformatsioone ja vajumisi, sammaste riiglid, istepadjad ja tiivad peavad olema puhtad; 8) sildeehitis tervikuna peab olema defektideta, ei tohi esineda elementide läbiajumisi ega omavahelisi nihkumisi; 9) sillaalune voolusäng ei tohi olla risustatud; 10) sild peab olema puhastatud lumest ja tee kohal ei tohi olla jääpurikaid; 303. Kuidas jaguneb maanteede hooldus Suviseks ja talviseks. 304. Mis on rasked ilmaolud Lumesadu üle 10 cm lund 24 tunni jooksul, tuisk kestusega üle 6 tunni, jäite tekkimine alla -12 C suurest õhuniiskusest põhjustatud libedus kestusega üle 4 tunni. 305. Mis hooldustsükli aeg Ajavahemik, mille jooksul taastatakse nõutav seisunditase
Ülemäärane taimestik ja esineb veeõitsenguid. Reostunud veekogu. Mesotroofsed ehk kesktoitelised veekogud - fosfori ja lämmastiku kontsentratsioon on keskmine. Primaarproduktsioon keskmine. · 5 ühesuunalise voolukeskkonna eripära 1) ühesuunaline vool (v.a. suur-emajõgi ja saaremaal nasva jõgi) 2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia(tavaliselt U kujuline) 5) eriliselt avatud ökosüsteem Voolav vesi õõnestab kallastest ja põhjast veesängi, muutes seda füüsikaliselt, kandes edasi osakesi. Sisemine biootiline kooslus väike, saab toitained ainult ajutiselt oma kasutusse. Maismaal toimuvaga palju rohkem seotud, kui järved ja rääkimata ookeanist. Maismaataimestik mõjutab ka vooluveekogusid. Nt kaldal kasvavad taimed ei lase päikesekiirgusel jõuda vette
kasvavad edasi. Tänu koralli sümbioosile esineb neil nii autotroofset kui heterotroofset toitumist. Autotroofsus on põhiliselt puutaolisel kasvuvormil. Kui korall veest välja võtta, siis kaotab ta värvi, sest värvipigmendi annab talle vetikas. Ojad ja jõed EKSAMIS Ojad ja jõed on ühesuunalised vooluvee süsteemid. Erinevused seisuveekogudest: 1) ühesuunaline vool 2) lineaarne kuju 3) kõikuv vooluhulk 4) ebapüsiv voolusäng ja põhjamorfoloogia – õõnestab põhjast materjali kaasa, setitab selle suudmealale, planktonkooslus on sarnane järvele, lisaks kividelt ränivetikad botaanoplankton 5) jõgi on eriti avatud ökosüsteem – säng kitsas ja lineaarne, maismaa ökosüsteemidega vahetumalt seotud kui järv/meri, maismaa taimestik mõjutab jõe topograafilist struktuuri a) kaldataimed – kõrkjad (pillirood, puud) takistavad päikesekiirguse hulka ja see alandab veetaimede primaarproduktsiooni
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
