Keemilised vooluallikad Alalisvoolu saamiseks kasutatakse sageli keemilisi vooluallikaid. Need koosnevad positiivsest ja negatiivsest elektroodist ning elektroodide vahet täitvast elektrolüüdist ning muundavad keemilise energia vahetult elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on: a) ühekordselt kasutatavad - galvaanielemendid ja kuivelemendid b) korduvalt kasutatavad akumulaatorid Keemiliste vooluallikate tunnussuurusteks on: 1)nimipinge voltides (V) 2)mahtuvus ampertundides (Ah) elektrihulk, mida värske element on võimeline andma kindlatel tühjendustingimustel. 3)säilimisaeg ajavahemik, mille lõpul on toatemperatuuril säilitatud allikas alles veel kindel osa (nt. 90 %) mahtuvusest. Säilitamise piiraeg on elemendile märgitud.
********* Gümnaasium Keemilised Vooluallikad REFERAAT Koostaja (J. Ja M.) Xb klass ******** 2007 1 SISSEJUHATUS Keemilised vooluallikad saadavad meid kõikjal. Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, Sellest ma referaadis räägingi.
Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Keemiliste vooluallikate tähtsaimad iseloomustussuurused on elektromotoorjõu, tööpinge, mahutavus (vooluallikast saadav elektrihulk) ja tööiga. Nad jagunevad 3
Keemilised vooluallikad Lahustes toimuvate redoksreaktsioonide korral lähevad elektronid üle ühtedelt osakestelt teistele. Mingit elektrivoolu seejuures ei teki. Teatud tingimustes on aga võimalik redoksreaktsioon läbi viia nii, et oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsessid toimuvad ruumi eriosades ja nii on võimalik saada elektrivoolu. Kui valada ühte keeduklaasi tsinksuflaati ja asetada sellesse tsingipulga ning teise keeduklaasi vasksulfaadi ja sellesse asetada vasepulk ja kui see kõik ühendada elektrolüüdisilla abil. (Sillas on elektrolüüdilahus) ja kui ka metallpulgad ühendada omavahel elektrijuhtmetega, paigutades ahelasse ka ampermeetri, siis näeme, et niipea kui vooluring on sulgenud, näitab ampermeeter, et ahelas on vool. Tsink kui aktiivsem metall oksüdeerub, tsinkioonid lähevad lahusesse, vabanenud elektronid aga jäävad metalli. Tsingil tekib negatiivne laeng ehk elektronide liig. Vase kui vähem aktiivse metalli ioonid reduts...
Tallinna Tehnikaülikool trolloolllooooo Tallinn 2012 Kaarkeevituse vooluallikad Keevituskaare toiteks kasutatakse reeglina madalapingelist ja suurt voolu andvat erikonstruktsiooniga vooluallikat. Põhimõtteliselt saab kõiki keevituse vooluallikaid jagada kahte rühma: 1) püsivpingega, jäiga tunnusjoonega vooluallikad 2) püsivvooluga, ehk langeva tunnusjoonega vooluallikad. Täielikult jäiga tunnusjoonega vooluallikaid praktikas ei kasutata, aga kergelt langev tunnusjoon leiab kasutamist MIG/MAG keevitusel. Kergelt tõusva tunnusjoonega vooluallikad on kasutusel poolautomaat keevitusel. Trafo Vahelduvvooluga keevitamisel kasutatakse keevitustrafosid. Transformaator ehk trafo on energiamuundur, mis võimaldab muuta vahelduvvoolu ja pinget, voolusagedust muutmata.
Kes ei oleks siis näinud telekapuldi patareid või autoakut? Nagu inimenegi vajavad ju kõik elektriseadmed energiat. Nõnda põhinevad keemilistel vooluallikatel just kaasaskantavad elektritarbijad – meie äratuskellade kui ka kasvõi pleierite toitesüsteemid. Kuid missuguseid süsteeme nimetatakse keemilisteks vooluallikateks, millised on nende head ja halvad küljed ning kuidas need leiavad kasutust meie igapäevaelus, sellest antud referaat räägibki. 1. KEEMILISED VOOLUALLIKAD Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid – aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. (Karik, Palm, Past, 1981:209) Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi,
Keemilised vooluallikad Mis on keemiline vooluallikas? Keemiline vooluallikas on seade, milles elektrokeemilises reaktsioonis vabanev energia muundub vahetult elektrienergiaks. Liigitamine Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. Terminid Ühekordselt kasutatavaid saab tühjendada, s.t neist energiat elektrivooluna tarbida ühekordselt (pidevalt või vaheaegadega). Ühekordselt kasutatav keemiline vooluallikas on tehnikaterminites väljendatuna primaarne (esmane) vooluallikas, lühemalt primaarvooluallikas ehk primaarallikas. Primaarelemendi kohta kasutatakse veel ka ajaloolist nimetust galvaanielement.
Rakvere Ametikool Keemilised vooluallikad Raimo Johanson AV13 Juhendaja: Leo Nirgi Rakvere 2014 Sisukord Keemilised vooluallikad.......................................................................................... 3 Üldine ehitus ja talitlus........................................................................................... 3 Tunnussuurused...................................................................................................... 4 Elektromotoorjõud............................................................................................... 4 Nimipinge.....................................
Koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist. Omavahel ühendatud metalljuhtmega. Lahused ühendatud elektrolüüdisillaga. Galvaanielemendis on pingereas eespool asuv metall anoodiks ja tagapool asub katoodiks. Gibbsi energia muut määrab reaktsiooni toimumise suuna/spontaansuse. Kui pole tegu standardtingimustega, tuleb arvestada elektroodipotentsiaalide ja vastavalt elektromotoorjõu sõltuvust temperatuurist ja kontsentratsioonidest. Keemilised vooluallikad praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustavad : Suur erimahtuvus ( toodetava energiahulga ja massi/ruumala suhe ) Elektromotoorjõu (klemmipinge) konstantsus vooluallika tühjenemisel Madal sisetakistus (võimaldab saada tugevat voolu) ja hea säilivus. Elektrolüüs redoksreaktsioon, mis toimub elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis.
Min 0,8mm ning ülemist piiri praktiliselt Väike materjalide paksus tänu väiksele pole. läbisulatusvõimele (4...6mm) Keevitamise tootlikus ja keevituskiirus Kõrge tootlikus ,mis on tingitud suurte Madal tootlikus. Kasutatakse peamiselt keevitusvoolude rakendamisest. Pole vaja remonttöödel. aega kulutada elektroodi vahetusele. Vooluallikad Alalisvool, mis saadakse keevitusalaldilt. Vooluallikad puuduvad (madal pinge ning suur voolutugevus) Keevitusmaterjalide ja kaitsegaaside vajadus Vastavalt keevitatavale materjalile valitakse Keevitamisel kasutatakse lisametallvardaid sobivast materjalist ning sobiva läbimõõduga või keevitustraati. Kasutatakse ka räbusteid elektrood. Vajalik kaitsegaaside (pulber, pasta). Kõrgtemperatuuril gaasileek
*sulamis on sageli paremate omadustega kui puhtad metallid. Metallide ja sulamite omaduste võrdlus: Sulamistemp. sulamite aulmaistemp. On märgatavalt madalam kui koostismetallidel. Kõvadus ja tugevus paljud sulamid on paremate mehhaaniliste omadustega kui vastavad muhtad metallid: nad on kõvemad, tugevamad ja kulumiskindlamad. Tuntumad sulamid: *Rauasulamid nt. roostevaba teras *Alumiinium sulamid duralumiinium *vasesulamid pronks Keemilised vooluallikad Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Keemilistes vooluallikates kasutatakse keemilise reaktsiooni energia ära palju täielikumalt kui näiteks soojuselektrijaamades, kus esinevad paratamatultküllaltki suured energiakaod energia mitmekordsel üleviimisel ühest vormist teise. Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuste oksüdeerumisel eralduva energia arvel, nimetatakse kütuseelementideks
Elektrijuhi iseloomulikuks tunnuseks on suure hulga vabade laengukandjate olemasolu selles. Mittejuhtides vabu laengukandjaid ei ole. Metallides on vabadeks laengukandjateks vabad elektronid. Metallides tekib elektrovool vabade elektronide suunatud liikumise tulemusena. Elektrolüütide vesilahustes on vabadeks laengukandjateks positiivsed ja negatiivsed ioonid, mis tekivad elektrolüüdi lahustumisel vees. Elektrolüütide vesilahustes tekib elektrivool positiivsete ja negatiivsete ioonide suunatud liikumise tulemusena. Voolu toimeteks nimetatakse elektrivooluga kaasnevaid nähtusi. Elektrivoolu soojuslik toime seisneb vooluga juhi soojenemises. Tavalistes tingimustes soojenevad voolu toimel kõik juhid. Elektrivoolu keemiline toime seisneb selles, et elektrivool eraldab elektrolüütide vesilahustest selle koostisosi. Metallist juhtides voolu keemilist toimet ei esine. Elektrivoolu mangetiline toime seisneb selles, et vooluga juhi ja magnet...
*Sulamite sulamistemp on madalam kui koostismetallidel Jootetina ~ 180; tina ja plii ~ 232 *kõvadus ja tugevus. Sulamid on kõvemad ja tugevamad. Rauasulamid Eriteras- sis. Teisi siirdemetalle.korrosioonikindlamad. Roostevaba teras (lisandid kroom ja nikkel) Teras+vanaadium=elastsus ja tugevus. Alumiiniumsulamid Duralumiinium(vask,mangaan)kerge aga vastupidav. kas. lennukites. Vasesulamid Pronks(tina) Valgevask(tsink) Melhior,Uushõbe (vasesulamid nikliga)-ehteid,lusikaid Keemilised vooluallikad Kuivelemendid ja akud Kuivelemendid väikesed patareid Autoaku e pliiaku-saab laadida Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaksioonil Vabanev energia vahetult elektrienergiaks. Kütuselemendid Keemilisi vooluallikaid, milles saadakse elektrienergia kütuse oksüdeerimisel era lduva energia ervel, nim kütuseelementideks. Kütusena saab neis kasutada mitmeid erinevaid Aineid,gaasilisi, vedelaid.nt.vesinikku, metaani, metanooli.
d) Füsioloogiline toime Elektrivoolu mõju elavale organismile. 6. Voolu tugevus (Valem, ühikud, ampermeeter.) Elektrivoolu toimete suurust iseloomustab mõõdetav suurus voolu tugevus. Voolu tugevus on võrdne juhti läbinud elektrilaengu ja selleks kulunud aja jagatisega. Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mille töötamine põhineb elektrivoolu magneetilisel toimel. q Valem: J= t Ühikud: Elektrilaeng q, Aeg t, Voolu tugevus J 7. Vooluallikad. Vooluallika ülesandeks on tekitada vooluringis elektriväli, mis sunnib laengud liikuma kindlasuunaliselt, st, vooluallikas teeb tööd laengute liikumisel. Vooluallika töö ei ole elektriline, vaid mingit muud tüüpi energia. 8. Vooluring, selle osad. Vooluringi modustavad omavahel ühendatud vooluallikas, tarbija ja lüliti. Need ongi koos juhtmetega vooluringi osad. 9. Seleta pinget (Valem, ühik, voltmeeter.)
koosneb juhe ühest traadist. Terasjuhtmeid (trosse) valmistatakse diameetriga 3 12,6 mm, läbimõõduga kuni 5 mm koosneb juhe ühest traadist. Valmistatakse ka terassüdamikuga alaumiiniumjuhtmeid diameetriga 4,5 42,4 mm. Liinide paljasjuhtmete materialina on kasutusel alumiiniumi-, vase- terase- ja teisi sulameid. Vooluallikas ehk elektrivooluallikas ehk toiteallikas on seade, milles mehaaniline, keemiline või siseenergia muundatakse elektrienergiaks. Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Nt: generaator, päikesepatarei, aku, hüdroenergia, termoelement, tuulegeneraator!!! Mehaaniline energia on keha võime teha mehaanilist tööd. Mehaaniline energia on summa keha kulg- ja pöördliikumise kineetilisest energiast ning keha potentsiaalsest energiast välisjõudude väljas. Mehaanilise energia alla ei kuulu aga keha siseenergia
elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete
Valem. Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat R = R1 + R2 + ...Rn. Jadamisis ühendatud vooluringis on kogupinge võrdne üksikute lõikude pingete elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad jõude nim kõrvaljõududeks, sest nad ei ole elektrilise päritoluga. summaga U = U1 + U1 + ...Un RÖÖPÜHENDUS: Kõigil rööbiti ühendatud juhtidel on pinge ühesugune U Alalisvooluringides enamasti keemilised vooluallikad (patarei, aku, jm). Kõrvaljõude põhjustab = U1 = U1 = ...Un. Volutugevus vooluringi hargnemata osas on võrdne kõikide rööbiti ühendatud keemilisel reaktsioonil vabanev energia. ELEKTROMOTOORJÕUD: Kõrvaljõudude töövõimet juhtide voolutugevuste summaga I = I1 + I2 + ... In. Kogutakistuse pöördväärtus võrdub üksikute iseloomustab elektromootorjõud. Tööd, mida kõrvaljõud teevad ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel
Vee kareduse eemaldamine Keetmine, mispuhul CaCO3 ladestub katlakivina (vaid karbonaatne karedus). Destilleerimine (soolade eraldamine) Ioonivahetus (kasutatakse ioniite nagu Na või Hkationiite; Ca ja Mg ioonid asendatakse Na+ või H+ ioonidega; orgaanilised polümeerid). Veepehmendajad (ained, mis reageerivad Ca ja Mg sooladega, tekitades seebiga mittereageerivaid ühendeid; pesusooda e Na2CO3 kui kodune veepehmendaja). 11. Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on vooluallikad, millega saadakse elektrivoolu redoksreaktsioonide kulgemisel vabaneva energia arvel. Elektrienergia saamiseks kulutatakse elektrokeemiliselt aktiivseid aineid aineid, mis astuvad redoksreaktsioonidesse elektroodidel, liites või loovutades seejuures elektrone. Põhimõtteliselt võiks keemilise vooluallikana kasutada igasugust redokssüsteemi, kuna seal liiguvad elektronid alati kindlas suunas redutseerivalt elektroodilt
Vooluallikas on seade, mis muudab mitte elektrilist energiat elektri energiaks. Vooluallika tähtsaimad iseloomustajad on elektromotoorjõud ja sisetakistus. Elektromotoorjõud näitab kõrvaljõudude poolt ühiklaengu ümberpaigutamisel tehtavad tööd. =A/q, kus -elektromotoorjõud (V-volt), A-kõrvaljõudude töö (J), q-laeng (c). Mida väiksem sisetakistus, seda parem vooluallikas. Vooluallikas jagunevad energia tarbimise järgi: 1)keemilised vooluallikad[akud] 2)mehaanilised [generaatorid] 3) valguslikud [fotoelemendid] 4)soojuslik [termoelement]. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta: voolutugevus vooluringis on võrdeline elektromotoorjõuga ja pöördvõrdeline vooluringi kogutakistusega. I=/R+r, kus I- voolutugevus (A), -elektromotoorjõud, R-välisahela takistus (), r-sisetakistus (), R+r- kogutakistus. Ep=Uq/2 ; Ep=CU2/2 (C=2Ep/U2); Ep=q2/2C (C=q2/2Ep). Ep-elektrivälja energia (J), U-pinge (V), q-laeng (c), c- mahtuvus (f). Elektrivälja
või kroomiga: autodetailid 5) Katmine plastikuga: nt käepidemed, mänguväljakul asjad 6) Protektor:aktiivsem metall loovutab pinnale oma elektrone, nt laevakere, seni, kuni kõik on oksüdeerunud Aktiivsema metallikihi puhul on hea see, et kui kiht kahjustub, siis hakkab korrudeeruma aktiivse metalli kiht. Kui aga vähemaktiivsem metallikiht kahjustub, siis hakkab reageerima pind 5. Vooluallikad Vooluallikad- seadmed, mille abil muundame keemilise energia elektrienergiaks Eksotermiline protsess 1) Patarei-keemiline vooluallikas, mis on mõeldud ühekordseks kasutamiseks, sest reaktsioon toimub alati ühes suunas Zn +CuSO4 -> ZnSO4 + Cu Anood(-) on Zn, mis oksüdeerub Katood(+) on Cu, mis redutseerub 2) Aku- keemiline vooluallikas, mida saab tühjenemisel uuesti laadida, set reaktsioon toimub mõlemat pidi Pb + PbO2 + 2H2SO4 -> 2PbSO4 + 2H2O <-
Voolutugevus I (1A) - juhiristlõiget läbinud elektrihulk ühes sekundis Takistus R (1) - takistuse järgi elektriahelale või selle osale rakendatud pinge ja seda elektriahelat või osa läbiva voolutugevuse suhe . Võimsus P (1W) - Elektriahelas tehtav töö ühes sekundis Vooluring (elektriring) Vooluahel(elektriahel) Kui omavahel juhtmetega ühendada vooluallikas,elektritarviti ja lüliti tekib vooluahel . Kui vooluahelas lüliti sulgeda tekib vooluring . Keemilised vooluallikad ja patareid Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas , mis muundab aktiivainete keemilise energia vahetult elektrienergiaks . Keemiliste vooluallikate liigitus : Galvaanika elemendid - ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatavad Galvaanielementide ja patareide parameetrid : Nimipinge uue elemndi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral. Sisetakistus elemendi takistus , mia avaldavad elemendi elektroodid ja elektrolüüt teda läbivale voolule.
Suund, suunad Suurus, suurused Sisetakistus, sisetakistised Seadus, seadused Suletud () Segaühendus, segaühendused Summa, summad Soojusenergia, energiad T Tähis, tähised Töö, tööd Temperatuur, temperatuurid Tugevus, tugevused Takistus, takistused Takisti, takistid V Vool, voolud Voolutugevus, voolutugevused Valem, valemid Vooluallikas, vooluallikad Võrdne, võrdsed Voltmeeter, voltmeetrid Vooluring, vooluringid Väärtus, väärtused () Volt, voltid Vatt, vattid Võimsus, võimsused ܭ Ühiklaeng, ühiklaengud Ühik, ühikud
väärismetall looduses mineraalidena, lihtainena ehedalt 7) Nimeta kõige levinuimaid metalle looduses levinuimad: Al, Fe, Ca, Na 8) Maavarade kaevandamine metallurgia: Metallide redutseerimine maagist Maagi rikastamine (maak vabastatakse lisanditest, kasutades füüsikaliste omaduste erinevust) särdamine metalli oksiidi redutseerimine metall oksiidse maagi redutseerimine: karbotermia ( Reag. C või reag CO) aluminotermia (reag Al) 9) Keemilised vooluallikad seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks Keemilised vooluallikad jagunevad ühekordselt ja mitmekordselt kasutatavaiks. 10) Kõrgahi (joonis) animatsioon: http://www.absorblearning.com/media/attachment.action? quick=ty&att=2146 11) Raua saamine ja rauasulamid (koostis ja kasutamine) magnetiit ehk must rauamaak Fe3O4 sulam: koosnevad mitmest metallist või sisaldavad peale metallide ka mittemetalle
Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n- pooljuhid(elektronjuhtivus) p-pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest
võrdeline pingelanguga(U) juhil. I=U/R (A) R-juhi elektritakistus(oom) R=l/S l- juhi pikkus S-ristlõikepindala -elektriline eritakistus 3. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. Aineid, milles elektrivool põhjustab keemilisi muutusi nim. elektrolüütideks. 1) galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5)elektrolüütkondensaatorid 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud,leelisakud*kütuse element 4. Kinnises ilma vooluallikata kontuuris tekkivat voolu nim. induktsioonvooluks. Selle põhjustaja on magnetvoo muutus ajas. Faraday: igas kinnises kontuuris indutseeritakse elektrivool, kui muutub kontuuri poolt aheldatud magnetvoog ajas. Lenz'i: induktsioonvoolul on alati selline suund, kus tema magnetväli takistab induktsioonvoolu esilekutsuvat magnetvoo muutust. El
Metall+mittemetall 17. Metallide reageerimine happega 18. Metallide reageerimine alustega (amfoteersed metallid, mis need on?) 19. Metallide reageerimine sooladega 20. Metallide reageerimine veega (kuumutamisel ja ilma) 21. Metallide tootmine 22. Metallide sulamid 23. Mis on kulla proovi nr? 24. Saagise ülesanne. 25. Redoksreaktsiooni tasakaalustamine elektronbilansi meetodil. Mis on redutseerija? Mis on oksüdeerija? Mida näitab oksüdatsiooniaste? 26. Mis on korrosioon? 1. Keemilised vooluallikad on kuivelement, vask-tsink element, pliiaku ja kütuselement. Keemilised vooluallikad toimivad tänu oksüdeerumisele ja redutseerimisele, mille käigus vabanev energia muudetakse elektrienergiaks. Kuivelement töötab pressitud NaO2 ja C-varda abil, mida ümbritseb elektrolüüt tahke NH4Cl(sool). Kuivelemendil on Zn kest, mis toimib anoodina. Zn+2MnO2+2NH4 → 2MNOOH+[Zn(NH3)2]+H2O Vask-tsink element töötab kahes keeduklaasis oleva CuSO4 ja ZnSO4 ja vastavalt
Voolutugevuse ühikuks on 1 amber ja tähis on 1 A. Kuidas sõltub voolutugevus vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirusest juhis? Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA. Üle 100mA võib olla inimese jaoks surmav Millised vooluallikad tekitavad juhtides alalisvoolu, millised vahelduvvoolu? Alalisvoolu esineb aku või taskulambipatareiga ühendatud juhtides. Juhtides, mis on elektrivõrgu kaudu ühendatud elektrijaamades töötavate vahelduvvoolugeneraatoritega, on vahelduvvool. Mida nimetatakse alalisvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Millisel juhul tekib juhis alalisvool? Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli.
Voolutugevuse ühikuks on 1 amber ja tähis on 1 A. Kuidas sõltub voolutugevus vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirusest juhis? Mida suurem on vabade laengukandjate suunatud liikumise kiirus, seda suurem on ajaühikus juhi ristlõiget läbinud elektrilaeng ehk voolutugevus juhis. Millise tugevusega elektrivool on inimesele ohutu, milline on ohtlik? Inimesele on ohutu vool tugevusega alla 1mA. Üle 100mA võib olla inimese jaoks surmav Millised vooluallikad tekitavad juhtides alalisvoolu, millised vahelduvvoolu? Alalisvoolu esineb aku või taskulambipatareiga ühendatud juhtides. Juhtides, mis on elektrivõrgu kaudu ühendatud elektrijaamades töötavate vahelduvvoolugeneraatoritega, on vahelduvvool. Mida nimetatakse alalisvooluks? Voolu, mille suund ja tugevus ajas ei muutu, nimetatakse alalisvooluks. Millisel juhul tekib juhis alalisvool? Alalisvool tekib juhis, milles on ajas muutumatu elektriväli.
voolutugevus=elektrilaeng/aeg 7) Voolutugevus 1 A on suur, arvestades seda, et 0,1A on inimese keha läbides inimesele ohtlik. 8) Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga. See tuleb alati vooluringi ühendada jadamisi, pluss ja miinus ühendatud vastavalt plussi ja miinusega. Ampermeetrit EI tohi ühendada ilma tarvita. 9) Vooluallikas on seade, mis tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. a) Keemilised vooluallikad (toimub keemiline reaktsioon) (redoksreaktsioonid) b) Generaator (mehaaniline energia » elektrienergia) c) Päikesepatarei (valgusenergia » elektrienergia) 10) Pinge on füüsikaline suurus, mis näitab, kui suurt tööd teeb elektriväli laengu nihutamisel. Tähis: U, ühik: 1V (volt) U=A/q » pinge=töö/elektrilaeng 11) Pinge 1V suurus oleneb tarvitist. Lambi süütamiseks on see väike, telefoni aku laadimiseks aga suur. 12) Pinget mõõdetakse voltmeetriga
takisti kaudu. Kondensaatori omadust koguda elektrienergiat, nimetatakse elektrimahtuvuseks. Mahtuvuse ühik on Farad F. Diood Diood on koostisosa, mis juhib elektrivoolu ainult ühes suunas. Vastupidises suunas diood elektrivoolu ei juhi. Transistor Transistor on koostis osa mille abil saab võimendada elektrisignaale. Kui transistori baasile anda väike voolutugevus, siis kollektorilt pääseb emitterile suur voolutugevus. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas elektrienergia allikas, mis muudab aktiivainete keemislise energia vahetult elektrienergiaks. Vooluallikaid liigitatakse Galvaanielemendid ühekordselt kasutatavad Akud korduv kasutatav Nimipinge uue elemendi klemmipinge teatud kindla koormusvoolu korral sisetakistus elemendi takistus, mida on avaldatud elemendi elektroodi ja elektrolüüt teda läbivale voolule. mahtuvus elektrihulk erienergia elemendi mahtuvus ja pinge korrutis mahuühiku kohta
Sundvõnkumine- nim perioodilisest välisjõust tingitud võnkumist. Faas-näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on.(wt).Omane on korduvus ja periood..Faas wt- näitab võnkeseisundit nurga ühkikutes. Pöördliikumine-perioodi jooksul sooritakse üks pööre, võnukumisel aga üks võnge. Ringsagedus w- näitab ajaühikus läbivat faasinurka radikaanides. Kõik vahelduvvooluga töötavad elektrienergia tarvitid on ühendatud omavahel rööbiti. Vahelduvavooluvõrk- moodustavad vooluallikad ja tarvitid. Pistik- tarviti ühendamiseks vahelduvavoolugavoolvõrku tuleb toitrjuhe kontakti. Faasjuhe- ajas perioodiliselt muutuv pinge on olemas aind ühes klemmis,selle klemmi tootvat juhet nim(+juhe). Nulljuhe- teises klemmis,millel pinge maa suhtes puudub nim nullklemmiks. Voolutugevus- on suurem ,mida suurem on potentsiaalide erinevus e. Pinge. .Elektriseadmetes kasut: Kaitsmeid,mis paigaldatakse faasijuhtmetele.
L.Galvani ja A.Volta avastus - elektrilaengu tekkimine eri metallide ja elektrolüüdi vesilahuse kokkupuutel, on olnud aluseks mitmete vooluallikate konstrueerimisel. Vooluallikas teeb tööd laetud osakeste ümberpaigutamisel elektrivooluringis. Vooluallikas tekitab vooluallikaga ühendatud juhis elektrivälja ja säilitab seda pika aja vältel. Vooluallikate liigid: keemilisel reaktsioonil vabanev siseenergia, keemilised vooluallikad, mehhaaniline energia, valgusenergia, päikesepatarei, soojusallika siseenergia. Vooluring: elektritarvitid, lüliti, teised energialiigid, elektriväli, vooluallikas, suletud vooluring. Jadaühendus- elektritarvitid ühendatud omavahel jadamisi e järjestikku. Sarnasus- koosnevad vooluringi patareist, kahest elektrilambist ja juhtmetest. Rööpühendus- tarvitid on ühendatud rööbiti e paralleelselt. Ampermeeter- voolutugevus. Sarnasus- saab mõõta. Voltmeeter- pinge.
Keevitamine Autor: ********** ****-** *****6 Tallinn 2009 Tehniline ja majanduslik võrdlus MAG-keevitus Elektroodkeevitus Keevitatavad Süsinikteras, Kõik terase liigid, malm, materjalid roostevaba teras, Cu-sulamid, Al- Al-sulamid sulamid(piiratud) Vooluallikad Vastupolaarset Võib kasutada erineva alalisvoolu tekitav poolarsusega alalisvoolu alalisvoolu allikas kui ka vahelduvvoolu. Vooluallikatena kasutatakse transformaatoreid, alaldeid, invertoreid, generaatoreid. Keevitusmaterjalide Kaitsegaasiks on Elektroodid, traadid,
Metallide reastamisel standardpotentsiaali E° väärtuse järgi saadakse metallide pingerida, mis iseloomustab metallide keemilist aktiivsust: 1. Mida negatiivsem on antud metalli standardpotentsiaal, seda aktiivsem on ta keemiliselt ning seda tugevamad on tema taandavad omadused. 2. Iga metall trjub pingereas temale järgnevad metallid nende soolade vesilahustest välja. 3. Metallid, mille standardpotentsiaal on negatiivne, trjuvad lahjendatud hapetest välja gaasilises ve.. Keemilised vooluallikad: Keemilised vooluallikad on galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Akuks nimetatakse korduvat laadimist ja tühjenemist võimaldavat galvaanielementi. Galvaanielemendid. Galvaanielemendiks nimetatakse seadeldist, milles keemilise reaktsiooni energia muudetakse elektrienergiaks. Element koosneb kahest vastavasse elektrolüüdilahusesse paigutatud elektroodist, mis on omavahel ühendatud metalljuhtmega, elektrolüüdilahused aga on ühendatud elektrolüüdisillaga
p = p0 (1+ α t) Kus t on temperatuur Celsiuse skaalas, p0 on eritakistus 0o C juures, suurust α nim takistuse tempteguriks. Antud võrrand kujutab endast lineaarse sõltuvuse võrrandit. Ohmi seadus kogu vooluringi kohta Vooluallikas On seade, mis muundab mitteelektrilist energiat elektrienergiaks. Vooluallikas toimivad jõude nim kõrvaljõududeks, sest nad ei ole elektrilise päritoluga. Alalisvooluringides enamasti keemilised vooluallikad (patarei, aku, jm). Kõrvaljõude põhjustab keemilisel reaktsioonil vabanev energia. Elektromotoorjõud Kõrvaljõudude töövõimet iseloomustab elektromootorjõud. Tööd, mida kõrvaljõud teevad ühikulise laengu ühekordsel läbiviimisel vooluringist, nim elektromotoorjõuks (emj). ε = Ak / q Elektromotoorjõud on maksimaale pinge, mida antud vooluallikas üldse suudab tekitada Emj ja ohmi seadus Kõrvaljõudude töö, mida laengu liigutamiseks vooluringis tehakse, koosneb:
|-54 17| ∆₂ = |24 153,79| = 241,9 I’₄ = I’₁₁ - I’₂₂ = 6,73 - 0,78 = 5,95 A |-10 -54| I’₅ = I’₁₁ = 6,73 A Joonis 7. Haru 2 ekvivalentse takistuse ja emj allikaga aseskeem. U₀ = I'₄R₄ + I’₅R₅ - E₂ - E₄ - E₅ = 5,95 • 4 + 6,73 • 6 - 50 - 40 - 50 = -63,92 V = Eg Passiivahela sisetakistuse Rg määramine. Esmalt eemaldan ahelast kõik EMJ ja vooluallikad ning lihtsustan skeemi. Tekkiv kolmnurkühendus tuleb teisendada tähtühenduseks. A B Joonis 9. Passiivahelaks teisendatud aseskeem Joonis 8. Katkestatud haru 2 olukorras kontuurvoolu skeem. R3 R4 4∙6 Ra = = = 1,41 Ω R3 + R4 + R6 4 + 6 + 7 R3 R6 4∙7 Rb = = = 1,65 Ω R3 + R4 + R6 4 + 6 + 7 R6 R4 7∙6 Rc = = = 2,47 Ω
võnkuv süsteem parajasti on. Perioodiliselt muutuvaks suuruseks joonisel on voolutugevuse väärtus antud ajahetkel ehk hetkväärtus i. Voolutugevuse maksimaalset võimalikku väärtus Imnimetatakse amplituudväärtuseks. Mehaanikast teame, et pendli võnkumist saab kirjeldada harmoonilisefunktsiooniga. Koosinusfunktsioon voolutugevus on maksimaalne alguses Siinusfunktsioon korral algab aja môõtmine hetkel, mil i=0 Vooluallikad ja tarvitid moodustavad vahelduvvooluvõrgu. Vahelduvvooluahela aktiivtakistuseks R nimetatakse takistust, mis on olemas ka alalsvoolu korral. Aktiivtakistusel muundub elektrienergia soojuseks. On faasis , pliit, hõõglamp Induktiivtakistust Xl = wL avaldab vahelduvvoolule juhtmepool, mille induktiivsus on L. Seejuures on w vahelduvoolu ringsagedus. Kino ja teatri hõõglamp
juhiristlõiget ühes ajaühikus. I=q/t Voolutugevust mõõdetakse ampermeetriga, mis mõõdab voolutugevust tarbijas. See ühendatakse vooluringi järjestikku tarbijaga. Voolutugevus on 1 amper, siis kui juhi ristlõiet läbib 1 sekundi jooksul 1 kuloni suurune laeng. 9) Alalisvool- vool, mille tugevus ja suund ajas ei muutu. (aku, patarei) Vahelduvvool- vool, kus voolutugevus ja suund perioodiliselt muutub. 10) Vooluallikad on seadmed, mis tekitavad juhis elektrivälja ja säilitavad selle pika aja jooksul. 11) Vooluring vooluallika ja tarbija vahel asuv süsteem, kuhu võib olla liidetud ka teisi seadmeid (nt ampermeeter). Vooluringis on elektrivool. 12) Skeem- tingmärkidega joonistatud vooluring 14)Jadaühendus- kõigis jadamisi ühendatud juhtides on voolutugevus sama väärtusega. Pinge juhtide jada otstel on võrdne pingete summaga juhtide otstel.
tehnoloogilisi võtteid (eelkuumutus, järelkuumutus) 4) halb Kvaliteedinõuetele vastavat keevisõmblust pole võimalik saavutada Pragudekindluse määramise kaudsed meetodid: 1) külmpragudekindluse määramise kaudne meetod arvutatakse süsinikekvivalent 2) kuumpragudekindluse kaudne meetod HCS parameetri järgi 3) lamellpragude arvutamise kaudne meetod (korduvkuumutus) Delta G parameetri järgi Keevituse vooluallikad I=U/R P=I*U Uk=20-30V Ik=80-160A ~ Vahelduvvool AC elektrivool mille suund ja tugevus perioodiliselt muutuvad Alalisvool DC elektrivoolu tugevus ja suund perioodiliselt ei muutu DC - - päripolaarne ühendus, - poolus elektroodil DC + - vastupolaarne ühendus +poolus elektroodil Põhilised vooluallikad: 1) Trafo AC 2) Alaldi DC 3) Inverter DC(AC) 4) Generaator AC(DC) 1)Tõstetakse pinget, langetatakse voolu tugevust või vastupidi 2)Vahelduvvool muudetakse alalisvooluks
Ehtehõbe hõbe + vask autotööstus (hape kindel sulam) Silumiin alumiinium + räni ehted Roostevaba teras (ingl raud + kroom/süsinik tööriistad, taskunoad, käärid ja muud k stainless steel) tarbeesemed Jootemetall ehk joodis tina + plii metallide kokkujootmisel 11. Keemilised vooluallikad Keemiline vooluallikas on seade, milles muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia (nn keemiline energia) vahetult elektrienergiaks. Akud on sellised keemilised vooluallikad, mida saab tühjenemisel uuesti laadida. - Nad on mõeldud korduvaks kasutamiseks. Selleks, et saada redoksreaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine
Kui keemiline reaktsioon toimub välise potentsiaali toimel või kui keemiline reaktsioon tekitab lahuses potentsiaali, on tegemist elektrokeemilise reaktsiooniga. Reaktsioone, kus elektron kantakse üle molekulilt molekulile, nimetatakse redoksreaktsioonideks. Elektrokeemias on reeglina oksüdeerumis- ja redutseerumisprotsess üksteisest ruumiliselt eraldatud ning omavahel ühendatud välise vooluringi abil. Kõige tavalisemaks elektrokeemia näiteks võib tuua keemilised vooluallikad näiteks akud, telefonid jms mille päevane kasutamine on väga lai. Akudelt saadav elektrijõud paneb asjad liikuma. Keemiline energia muudetakse elektriks- Näiteks: elektriauto, mobiiltelefon ning kõik muud akud. Kõik mis seostub elektriga ja akudega on meile inimestele väga oluliseks teguriks meie elus ning ilma selleta on meie tavapärane elu häiritud. Metalli tootmine ei ole sugugi kerge protsess kui meile tavainimestele see ehk tundub see on
Ülesanded · Valmistada liite eskiis ning määrata õmbluse ja liidete tüübid · Kahe keevitusviisi võrdlus tabeli näol. Põhjendus valitud keevitusviisi otstarbekuse kohta · Keevitusviisi olemust selgitav skeem koos nähtuste kirjeldustega · Keevitavate materjalide ja toodete sobivus keevitamiseks · Lisamaterjalide põhimõtteline valik elektroodid, kaitsegaasid, vooluallikad · Toorikute ettevalmistamise kirjeldus · Keevitusparameetrite valik · Keevitusdeformatsioonide hinnang ja näidata need eskiisil · Liidete kvaliteedikontroll Keevitusviiside võrdlus Kaitsegaaskaarkeevitus Parameeterid MIG / 131 TIG / 141 Keevitatavad Al-sulamid Al-sulamid
valmistamisel (galvaanika), metallide (Cu) puhastamiseks, jm. Erinevalt elektrivoolust metallides, kus laengukandjateks on elektronid (elektron- juhtivus), on elektrol¨uu¨tide lahuses laengukandjateks ioonid (ioonjuhtivus). YKI0020 Keemia alused Toomas Tamm 2011 S 2011/2012 18. Elektrokeemia 15 Keemilised vooluallikad Keemilised vooluallikad on praktilises kasutuses olevad galvaanielemendid, mida kasutatakse elektrivoolu saamiseks. Head vooluallikat iseloomustab: · suur erimahtuvus (toodetava energiahulga ja massi v~oi ruumala suhe) · nullvoolupotentsiaali (klemmipinge) konstantsus vooluallika t¨uhjenemisel · madal sisetakistus (v~oimaldab saada tugevat voolu) · hea s¨ailivus Kui tegemist on akuga (korduvat laadimist ja t¨uhjendamist v~oimaldava gal- vaanielemendiga), siis on olulised veel:
k=AFz A-aatomimass F-Faraday arv (F=96,5 106 Ckg ekv) z- aine valents Temperatuuri tõustes ioonode liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kas, tehnikas-1.Galvanoplastika- mingi eseme katmine ainega N: grafiidi pulbriga 2.Galvanosteegia- millegi katmine kihiga, hakkab kattuma 3.Elektrometallurgia 4.Elektrolüütiline poleerimine- eemaldatakse pinnakonarused 5.Elektrolüütkondensaatorid 6.Keemilised vooluallikad -patareid -akumulaatorid pliiakud Tühjenemine Pb+PbO2+2H2SO4=2PbSO4+2H2O Laadimine 2PbSO4+2H2O=Pb+PbO2+2H2SO4 leelisakud, dryfit-, geel -, AGM tüüpi akud 5. Valguse dispersioon-Dispersioonoks nim. aine murdumisnäitaja olenevust elektromagnetlaine sagedusest. Aine murdumisnäitajat võib defineerida kahel viisil. 1. Geomeetriline määratlus, mille järgi aine murdumisnäitaja on valguse langemis ja murdumisnurga siinuste suhe, kui valgus langeb ainele vaakumist. 2
J3 = R3 12 J3 = 12 J3 = 1 A 5 Vooluallikad J2 ja J3 on paralleel ühenduses leian koguvoolu I3a E2 R1 R2 5 1 4 1 36 36 V E1 18 V 6
2.seadus. Kõikide ainete elektrokeemilised ekvivalendid on võrdelised nende keemiliste ekvivalentidega. k = A / F·z kus A aatomimass F Faraday arv ( F = 96,5·106 C/kg ekv) Z - aine valents Temperatuuri tõustes ioonide liikuvus suureneb ning seetõttu suureneb ka elektrolüütide elektrijuhtivus. Elektrolüüsi kasutamine tehnikas. 1. Galvanoplastika. 2. Galvanosteegia. 3. Elektrometallurgia. 4. Elektrolüütiline poleerimine. 5. Elektrolüütkondensaatorid. 6. Keemilised vooluallikad. - batareid - akumulaatorid pliiakud leelisakud dryfit,geel ja AGM tüüpi akud - kütuse element
elektroodil)toimub redutseerumine ja anoodil(positiivse laenguga elektroodil)toimub oksüdeerumine. •Elektrolüüsiseadme välisahelas on elektrivoolu kandvateks osakesteks elektronid, elektrolüüdi lahuses või sulas elektrolüüdis aga ioonid. KEEMILINE VOOLUALLIKAS •Keemiline vooluallikas on seade, milles keemilises reaktsioonis vabanev energia muudetakse vahetult elektrienergiaks. •Akud on keemilised vooluallikad, mida saab tühjendamisel uuesti laadida, patareid mõeldud üldiselt ühekordseks kasutamiseks. •Keemilise vooluallika elektroodidel kulgeb isevooluline redoksreaktsioon: anoodil toimub oksüdeerumine, katoodil redutseerumine. •Üheks olulisemaks vooluallikas on pliiaku ehk autoaku. Selles on elektroodideks plii ja pliioksiid, elektrolüüdiks väävelhappe lahus. •Kasutatakse ka kütuseelemente, milles saadakse elektrienergiat kütuste näit
KORDAMISKÜSIMUSED 10. klass – KONTROLLTÖÖ nr 5 1. Metallide korrosioon? Kuidas kaitsta metalle korrosiooni eest? 2. Mis on keemiline korrosioon? 3. Metallide saamine maagist? Kirjelda raua tootmist. 4. Keemilised vooluallikad. Nimeta neid ja kuidas need töötavad? 5. Elektrolüüs. Kuidas toimub elektrolüüs? 6. Leelis- ja leelismuldmetallid. Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 7. p-metallid (Al, Sn, Pb). Nende keemilised omadused. Nende ühendite kasutamine igapäevaelus (kus ja milleks). Nende metallide ühenditega keemiliste reaktsioonide koostamine. 8. Siirdemetallid (Fe, Cu, Zn)
E=A/q (V) 3. Pooljuhtventiiliks on pooljuhtkristall, kus on loodud auk-ja elektronjuhtivusega piirkonnad ning nende puutepinnal asuv tõkkekiht ehk siire. n-pooljuhid(elektronjuhtivus) p- pooljuhid(aukjuhtivus) 4. Aineid, milles elektrivool tekitab keemilisi muutusi nimetatakse elektrolüütideks. 1)galvanoplastika 2)galvanosteegia 3)elektrometallurgia 4)elektrolüütiline poleerimine 5) elektrolüütkondekad 6)keemilised vooluallikad*patareid*akumulaatorid*pliiakud, leelisakud*kütuse element 5. Difraktsiooniks nim geomeetrilise optika seaduspärasustest kõrvalekaldumise nähtust valguse levimisel, mis on tingitud valgusele ettejäävatest tõketest. Juhul kui lainepikkus on märgatavalt väiksem tõkke mõõtmetest, siis difraktsioon on nõrk. Kõiki valguslaine frondi punkte võib vaadelda uute valgusallikatena, millest kiirgunud lainete interfereerumise tulemusena määratakse lainefrondi iga uus asend
Sulam on materjal, mis koosneb mitmest metallist või metallist ja mittemetallist. Varieerides sulamite koositit , on võimalik valmistada väga erinevate omadustega materjale. Sulamid on enamasti paremate mehhaaniliste omadustega kui nende koostismetallid ja sageli ka korrosioonikindlamad. Keemilistes vooluallikates muudetakse keemilisel reaktsioonil vabanev energia nn keemiline energia vahetult elektrienegjaks akud on keemilised vooluallikad , mida saab tühjenemisel uuesti laadida. Selleks et saada redoks reaktsiooni arvel elektrienergiat, tuleb elektronide loovutamine okudeerimine ja liitmine redutseerimine viia läbi eraldi elektroodidel. Elektrood mille ok on anood ja sellel mille reduts on katood. Keemilisi vooluallikaid, milles saadetakse elektrienergia kütuse oks eralduva energia arvel, nim kütuse elementideks.
annaabi.ee 
