Luuleanalüüs -Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. Kevadest ei saa loodusluules üle ega ümber, samuti kui ühel luuletajal näib võimatu ignoreerida täielikult loodust kui kõik alust, algust ja tuge. Nii Henrik Visnapuule kui Marie Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise ja alustumise aeg, vaid teema käsitlus on veidi erinev. Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootuse aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." Ta elab kevade ootusest teise kevade ootuseni: "Mu kevad algab pääle jõulu juba!/Nüüd külvab oma esimese idu / ja viinakuuni kestab siis see pidu - / nii kaua maitseda mul antud luba!" Elujaatavalt kiidab ta
· Vabal ajal kirjutas ta luuletusi saksa keeles. · 1902. aastal abiellus ja kolis Moskva äärelinna. · Henrik Visnapuu: · Visnapuu sündis 2. jaanuar 1890. · Visnapuu õppis Reola vallakoolis. · Aastal 1912 suundus ta Tartusse, kus esialgu õpetas tütarlaste gümnaasiumis eesti keelt ja kirjandust. · Luuleanalüüs: Kevad Marie Underi ja Henrik Visnapuu luules. · Kevades ei saa nad kumbki loodusluulest üle ega ümber. · Nii Visnapuule kui Underile on kevad looduse ja ka inimeste taasärkamise aeg, kuid teema käsitlus on erinev. · Underi jaoks on talv suur uinumise ja kevadeootamise aeg, periood, "kus kurb ja pime ootamas mu tuba." · Underi varakevad on rohkete kujundite tõttu unenäoline- ta hõiskab koos särava päikesega, tormavat koos veega kaugele ära. Luuletus, milles on kujundeid kasutatud: "Kõik päevad kihutavad tantsujalga vast hingeldades kevadele vastu,
aastal surnud naisele sai mees pühendada veel vaid järelhüüde ,,Ingi haual". ,,Ma olen üks peotäis pihu, mille puistasin haude ise pääle valgete õite vihu. See oli mu viimne vise." Teise maailmasõja lõpu poole põgenes mees Saksamaale, kust viis aastat hiljem rändas edasi Ameerika Ühendriikidesse, kus jätkas oma armastatud abikaasa tagaigatsemist. Tugevad tunded oma naise vastu aitasid mehel endaski rohkem selgusele jõuda ning õpetasid Visnapuule temast kui inimesest paljutki. Oma minekut viimsele teekonnale tajus mees ette, kuid tänu hästi elatud elule lahkus Visnapuu muretult, kinnitades seda ka luuletuses ,,Viimne kevad." ..."Miks peaksin elust lahkuma ma mures, kui kõik, mis õitseb, möödumatult sureb, ei tea, miks, kust? Mu ahastus ja armastus siin ilmas saab leidma armu igaviku silmas, sääl teispool ust." Meie kõigi jaoks on armastus üldjuhul positiivse tähendusega, kuid sellest on alati võimalik
kogus ,,Õnnevarjutus" nt. ,,Nahakaupleja Pontus"-ei austanud surnud inimesi. Underi tähtsaimad kogud on ühiskondlikke vahekordi eritlev "Hääl varjust" (1927) ja looduslüürikat sisaldav "Rõõm ühest ilusast päevast" (1928). Henrik Visnapuu- kaunimate armastuste ja loooduste luuletuste parim meesautor.Tuntumad luuletused ja paremad kogud on: ,,Amores" , ,,Jumalaga Ene" , lisaks luuletustele on kirjut. poeeme ja proosat. nt.poeeme-"Jehoova surm" ; "Parsilai" . Visnapuule meeldis futuristide looming, kirjutas 1920.a. ajaluulet , koduigatus luulet. Värssromaan- ,,Saatana vari" , komöödia-,,Meie küla poisid". August Gailit-prosaist, püüdis näidata elu helgemat poolt, luues rõõmsameelseid ja muretuid tegelaskujusid.Romaanid- ,,Muinasmaa" ;novellikogud-,,Saatana karussell" ; ,,Rändavad rüütlid" Romaan:"Purpurne surm"; novellikogu"Vastu hommikut" ; ,,Ristisõitjad" ; romaan novellides"Toomas Nipernaadi" ,hilisemad romaanid:"Isade maa"(kujutab
Selle teemalised luuletused ilmusid kodus "Talihari". Hilisem luule on loodusteemaline ja kõneleb murest kodumaa pärast, iseseivuse säilimse pärast ja oli ka pessimistlikku luulet igavikust ja surmast. "Maarjamaa laulud" 1927. Ka Ameerikas jätkas ta kirjutamist eesti keeles-väliseestlastele. Tema selle aja luulet läbib lisaks kurbusele ja koduigatsusele ka kindle usk, et Eesti saab ueesti vabaks ja võitlusmeeleolu. "Mare Balticum" 1927. Visnapuule on omane unikaalne luule, kasutab kordusi ja lõunaeesti murdevorme. Marie Under 1883-1980 Sündis Tallinnas, õppis saksa tütarlastekoolis, abiellus raamatupidajaga,hiljem lahutasid ning abiellus A.Adsoniga. 1914 läks uue perega elama Rootsi, kus töötas teatrimuuseumis. Põhiliselt on tuntuks saanud oma julge armastusluulega,kuigi ta on kirjutanud erinevatel teemadel
kerge ja kirglik. Henrik Visnapuu esimene luulekogu ilmus 1917 aastal ning selleks oli Siuru väljaanne ,,Amores". Tema luuletusi ilmus väga mitmetes grupiväljaannetes. !909-1920 aastad märgivadki tema esimest loomeperioodi. Visnapuu esimese ajajärgu luule on väga meloodiline, rütmiliselt paigas, mitmekülgse sõnakasutusega. Esimeses luulekogus ,,Amores" on selgelt näha, et tegemist on noore inimesega. Luuletused räägivad armastusest, kevadest ja kõiges ilusast. Visnapuule on iseloomulik jõuline vastandumine, mida leiab kergesti luuletuse ,,Igavesti" esimeses salmis: Igavesti mulle antud olla kurb, Olla rõõmust hull, Olla hell, olla karm. Aavklikke uudisvorme, mis on tihtipeale ta enda väljamõeldised, on märgata näiteks kolmandas ja neljandas salmis: Oh, mu kevadkuld, Lilletet kõik muld. Kuidas hallib, kuidas trallib linde koor. Tema luuletuste puhul ei olegi oluline niivõrd sõnade tähenduslik pool, kuivõrd nende kõla,
aastasena). Selle kogumikuga sai ta tähelepanu, mida ta soovis. Teien kogumik ilmus 1914 ,,Roheline moment", see oli roheliste lehtedega. Seal ilmus ka piltluuletus ,,Vaarao tütar". Visnapuu oli kirjas Tartu Ülikoolis, aga seal ta eriti ei käinud. ,,Teataja" leht Tallinnas otsis 1917 endale toimetajat. Visnapuu kandideeris ja ka sai selle koha, sellest algas tema Tallinna-periood. Tallinna perioodi ajal oli alustavas Siurus ning kohtus oma sõbra August Gailitiga. Siuru sobis Visnapuule hästi teemad eneseotsing, õnnenauding, maailmavalu, armastus, looduspildid. 1918 kohtub Visnapuu naisega, kelle nimi on Hilde Elfride Franzdorf, kuid keda Visnapuu hüüab Ingiks. Ta pühendab naisele palju luuletusi ning ka abiellub temaga 1922. 1917 ilmub luulekogu ,,Amores" 1918 ilmub luulekogu ,,Jumalaga, Ene!" - lahkumine Siurust ja minek vabadussõtta. Hiljem on Visnapuu väga oluline isamaaluule kirjutaja. Sõja ajal 1919 1920 hindas oma vaated ümber, enne
Keskendav teema armastus, milles tulevad esile inimloomuse põhitungid, mis üldistuvad inimese elamisvaevadeks ja olemisrõõmudeks. Soov leida harmooniat on suur ja seetõttu mõjuvad pettumused rängalt. Romantiline ilu- ja armastusjanu põrkab kokku talitsematute lihalike himudega, toob kaasa hingevaeva ja enesesüüdistusi. Iseloomulik on minevikku jäänud elamuste leebe kirgastumine mälestustena. See liin jätkub ka kogudes "Jumalaga, Ene!" ja "Käo-orvik", väljendades Visnapuule olulist tõdemust, et lepitus enesega või harmoonia on võimalikud alles pärast tegelikku elamist, mõtte selgimist. Visnapuud süüdistatud Jumalasalgamises ja pattudes, kuid vahekord Jumala ja kristliku eetikaga oli luuletaja jaoks väga tähtis.V luules vastandatakse elamuste erakordsus tavainimese rutiinsele elule, boheemlik ükskõiksus igapäevaelule. 4. Marie Underi luule. Luule tema esimestes kogudes "Sonetid", "Eelõitseng" ja "Sinine puri" on kantud
Elulähedus avaldub tihti Sütiste-laadsetes aguli- ja vaesusepiltides. 3. Henrik Visnapuu luule 1908 hakkas vanaromantilises laadis luuletusi avaldama. Peagi hakkasid teda mõjutama sümbolism ja futurism. Ta hoolitses värsi kõlalise instrumenteerimise eest. 1917 kuulus „Siuru“ rühmitusse. Debüütkogu 1917 „Amores“, „Jumalaga, Ene!“, „Hõbedased kuljused“ ja „Käoorvik“ sisaldavad mehelikust vaatenurgast loodud armastuslüürikat, mida pingestab Visnapuule olemuslik lüürilise enesetunnetuse sisemine vastuolu. Visnapuu luules on kontrast eleegiliselt hella, imetlev- igatseva, pühalik-harda tundeavalduse ja ülima sensuaalse avameelsuse, vahel frivoolsuseni küündiva meelterõõmude pillerkaare ja sellele järgneva pohmelusliku armutülgastuse vahel. Armutülgastus võib väljenduda küünilistes mõnituslauludes. 1920 luulekogus „Talihari“ ilmneb autori sisemine lõhestatus vahekorras ühiskonna ja kodumaaga. Ta
Ta oli oma aja mes, kirjeldas tundeid nägemusi ajast, milles ta viibis. Sõjaaed, asjatu surm, mõttetus. Visnapuu elu oli kaunis raske ja vaene. Ta pingutas aastaid, et saada lõpetada gümnaasium. 1917 läks Tartu Ülikooli õppima Klassikalist filoloogiat. Ei lõpetanud! Pühendus kirjutamisele. Visnapuu oli samuti kontrastide mees. Gailitil oli proosa, Visnapuul luule. Enda sõnul ei kirjutanud mitte luuletusi vaid poeese - midagi luule ja laulu vahepealset. Kõlapilt Visnapuule väga oluline. Luuletused kubisesid onomatopoeetilistest loodusehäältest. ,,Jumalaga Ene" - täis kõlataotlusi. Selgelt pingutab üle onomatopoeetikaga. Püüab matkida linnulaulu. Ajaluule - taustaks Saksa ekspressionism. Tähendas ajaluule seda, et pöörduti kirjanduses tegeliku aja poole, mis meid ümbritses. Vahetult sellele ajale reageerimine. Vahetus kriitiline reageerimine ajale, se eoli sünge, pessimistlik, ekspressionistlik.
1929 "Puuslikud" tõsisem, filosoofilised mõtisklused olemise põhiküsimuse üle, Piibliainelised teemad, ema surm. Autor ütleb otsesõnu, et oma südames on ta loonud puuslikke, võltsiidoleid, jumalaid. Moodsad ebajumalade ideed- Ideed. 1932 "Päike ja jõgi" loodus, kalad. Looduse ülistamisel on päikese motiiv oluline, kuna Visnapuu vaatleb päikest kui eluandjat. Leiab tuge elavast suhtest maa ja loodusega. Linna võõristas- Üks ränikivi. Visnapuule eriomane pidulikkus, kergus- Nii pidulik valgus. Armastuslüürika rohkem igatsuslaulud- Talvine teekond. 1938 "Põhjavalgus" öö, nostalgia, leinaline, vari, pärimuslikkus, etteaimdus. Püüdis esile manada muistse inimese maailmapilti- Vilbus, Võõras hingus, Vari Paguluses: 1946 "Esivanemate hauad" pagulus, igatsus. Nii kinni (Mõte kinni kodumaas, ka surma eel mõte kodumaal.), Me kestame üle aja 1947 "Periheel. Ingi raamat" (Maa kaugus päikesest- tema kaugus naisest, kes suri 1941)
Põgeneb Saksamaale, on põgenike laagris, hiljem jõuab Ameerika Ühendriikidesse. Teda mõjutas abikaasa surm, ei leia Ameerika ühiskonnas õiget kohta, tunneb võõrana. · Looming nukrameelne: "Tuuline teekond" "Esivanemate hauad" armastusluule "Ad astra" (tähtede poole) "Periheel. Ingi raamat" (punkt planeedi orbiidil, mis päikesele kõige lähemal) Pühendusluule surnud abikaasale, armastus, mure, üles jäämine. Surm tähendab visnapuule lõppu surnu lähedastele. "Mare Balticum" Palju Eestimaa teemat. Kirjutanud ka palju lüroeepikat (ballaade ja poeeme), palju religiooni teemadel. Pole väga tugev Veel kirjutanud mitmeid näidendeid. Pole erilisi saavutusi. Komöödia "Meie küla poisid" Luuletus "Laul sest jäledast" Luuletus: Pilet nr 13 Ülestõusmine 1889 1899 Viimane suur teos
üks pool ei nõustunud, ei saanud lahutada. Underil ja Tuglasel romanss. Adson aga endiselt hoolis. SIURU- kirjanduslik rühmitus, mille esimeheks oli Under. Nende eesmärgiks oli kuulsaks saada. 1917.a-l ,,Sonetid" kogu Underilt. See müüs hästi, eriti meeldis noortele. 1918.a-l ,,Eelõitseng" koondlooming varasemast. Ka ,,Sinine puri"- luulekogu. (Adson hakkas ka seal seltskonnas luuletama.) Leidis murdeluule (avameelsed). Visnapuule ja Gailitile ei meeldinud Underi erootilised luuletused. ,,Sinises tualetis daam" kriitika Underi suhtes, mille kirjutas Gailit. Ka Kitzberg kritiseeris. Adson ja Under lahkusid. Hiljem ka teised. Aga Under oli kuulus! Ühines Tarapitaga, millel ilmusid samuti albumid ja luulekogud. Koos Adsoniga nad reisisid. ,,Veri valla" ja ,,Pärisosa". Tarapita vastandus ju rahavõimule ehk tõusiklusele. Under tõlkis ka. 1923. a-l aga lahutus
annaabi.ee 
