sellest, kui romantiline aeg on suvi. See on aeg, kus võib kohtuda inimesega, kelle avastad enda jaoks väga kalli ning parima inimesena siin ilmas. Klaasrõdus vara ootasin ma sind, Kui üle läve päikse kuldne king Arg-aralt astus. Nagu kirju lint End keris üle aia lõhnaving. Sa tulid läbi valge õilmemöllu. Mis sädeles kui liblikate ring. (Marie Under) Visnapuul oli märksa vähem kirjutatud suveteemalisi poeeme. Leidsin ühe luuletuse. See meenutas mulle ühte suvepäeva, mis oli rahulik ja vaikne. ,,/ Ma tukub. Unes kivid, puud ja teed. / Üks sära valuleb veel vaiksel veel. / Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil nende meelest ei ole tulemas midagi head: sooja ega ilusat
Klaasrõdus vara ootasin ma sind, Kui üle läve päikse kuldne king Arg-aralt astus. Nagu kirju lint End keris üle aia lõhnaving. Sa tulid läbi valge õilmemöllu. Mis sädeles kui liblikate ring. (,,Suvine mälestus") Visnapuul oli märksa vähem kirjutatud suveteemalisi luuletusi. Kuid ma leidsin ühe, mis jäi mulle silma selle päevana suvel, mis on rahulik ning meeldiv ja vaikne aeg. ,,/ Ma tukub. Unes kivid, puud ja teed. / Üks sära valuleb veel vaiksel veel. / Siin-sääl veel laulahtu, üks vaikne kuisk. / Öö saabub. Magab reha, puhkab luisk. /" (,,Suvine öö") Vähem käsitletud teemad Underil ja Visnapuul olid sügis ja talv. Kaks aastaaega, mil ei ole tulemas midagi head ega sooja ja ilusat
1944. aastal emigreerus Visnapuu Eestist, jõudes 1949. aastal Ameerikasse. Esimene luulekogu oli "Amores" 1917. Oluline oli armastus ja tunded. Kasutab sümboolikat, eelistab ideaalset reaalsele. Kasutab palju naistenimesid: Ene, Maaria, Eokene, Malleke. 1919 ilmub luuletus "Ärge tapke inimest". 1920 "Talihari", "Hõbedased kuljused", "Käoorvik". "Kümme kirja Ingile"- luuletsükkel, mis räägib armastusest tema ja ta naise vahel. Võib pidada Eesti ilusaimaks armastusromaaniks värssides. Visnapuul oli kolm armastust: naine, kannatav inimene ja Jumalkõiksus. 1925 "Ränikivi" Iseloomustab skeptilisus, üksikisiku õnnetus ja vastandid: igavene-üürike, jumal- saatan, süda-liha, joobumus-kannatus, elu-surm. Luulekogud: Maarjamaa laulud 1927, Puuslikud 1929, Tuulesõel 1931, Päike ja jõgi 1932, Saatana vari 1937, Põhjavalgus 1938, Kaks algust 1940, Tuule-ema 1942.
Isegi kui ta koolis ladina keelt ei saanud õppida siis hiljem võttis ta kätte ja õppis ladina ning saksa keele ära. Ta oli pisut mässumeelne. Ka Vabadussõjas osales ta. Hiljem avastati tal tuberkuloos. Tal oli südametromboos ja sattus Port Jeffersoni haiglasse kus ta mittu nädalat vaevles. Ta suri 3. aprillil 1951 Luulekogud "Amores" "Jumalaga, Ene!" "Talihari" "Hõbedased kuljused" "Käoorvik" "Ränikivi" "Maarjamaa laulud" "Puuslikud" "Linnutee" Luulekogusid ilmus Visnapuul veel palju aga neid ei hakka siia ma tooma. Esimesed luuletused avaldati 1908 aastal. Tema ja Under olid need kes lõid rühmituse "Siuru" ja nende hüüdlauseks sai carpe diem ehk naudi päeva. Siuru ametlik sünd on 17.mai 1917, mille on kirja pannud A. Adson. Visnapuu luule oli pigem sügava mõtteline. Tema luuletused olid nendest asjadest mida ta oli läbi elanud ja tundnud. Tsitaadid "Kui palju talente, kui palju häid vaimuigatsuste argonaotluse unistusi hääbub sulaste
arengule tugeva alustala panna. Lisaks kuulusid mõlemad ka rühmitusse Siuru, kus olid koos ühed keskseimad luuletajad. Underi, kui naissoost kirjaniku puhul võib õrnahingelisust ja peenetundelisust, mis kirjutamisstiilis avaldub, pidada loomulikuks, siis Visnapuu puhul võib seda kohati üllatuslikuks pidada. Samas on vähemalt mehe noorusajal kirjutatud armastusluulest võimalik välja lugeda probleemseid suhteid, mida Visnapuul pole õnnestunud positiivselt abielusadamasse tüürida. Juba 27-aastaselt mahtus Henrik Visnapuu loomesse lihtsuse ja eluõnne kõrvale ka tüdimust ning pettumust, mida ta ka oma esikkogus ,,Amores" avaldada ei peljanud. Hästi iseloomustabki mehe allaandmissoovi armuasjades tema luuletus ,,Loobumus", kus kirjeldatakse armuvalu ning purunenud südamega kaasnevat nukrust. Olen väsinud ootmast, olen pettund lootmast.
1917. Välja oli kuulutatud loterii, peavõitudeks olid toredad ajaviited kuulsustega: Marta Lepa pats, jalutuskäik Ella Ilvakuga. Tolle aja kuulsusega ajaviitmine. Esimesed kirjastuse raamatud: M. Underi ,,Sonetid" 1000 ekseplari ja Siuru album. Gailitilt ilmus novellikogu ,,Saatana karussell" (selles selgelt ära tuntav selline Gailit nagu me tunneme). Fantaasiaga pole seal kokku hoitud. Gailit oli sellest seltskonnast ainus, kes ei kirjutanud luuletusi. Tuglaski oli rohkem novellikirjanik. Visnapuul ilmus luulekogu ,,Amores", Semperilt ilmus luulekogu ,,Pierrot". Atson tõi Tuglasele oma luuletuste käsikirja. Keegi poleks uskunud temast seda. Kirjutas murdekeelseid luuletusi ,,Henge palango". Need tesosed ilmusid kõik aastal 1917. Siurulased said oma teostega väga kuulsaks. Kuulsust aitas süvendada see, et nad korraldasid avalikke esinemisi, kus esitasid oma loomingut. Siurulastele heideti ette nende pühapäevameeleolu, kui kõik mõtlesid sellele, kuidas kujuneb eestimaa saatus.
Ta rajas ka Akadeemilise kirjandusühingu ja oli Uppsala ülikooli audoktor. Ta on Noor-Eesti rühmituse algataja ja väga väljapaistev luuletaja. Tal on 3 luulekogu : ,,Elu tuli", ,,Tuulemaa" ja ,,Kõik on kokku unenägu". Henrik Visnapuu elu ja looming 1890-1951 Elu: Pärit Helme kihelkonnast. Lapsepõlv oli keeruline isa vahetas tihti töö tõttu kodukohtasid. Visnapuul puudus seega püsikodu. Ta õppis Tartu linnakoolis ja sooritas Narva gümnaasiumi juures eksami, et saada algkooli õpetaja pabereid. Töötas õpetajana külakoolis ja siis Tartu tütarlaste pro-gümnaasiumis. Läks Tartu Ülikooli klassikalise filoloogia erialale. Pärast kooli lõpetamist töötas ta Tallinnas ,,Teataja" toimetuses. Esimene publikuni jõudmine toimus ,,Siuru" raames. Visnapuult ilmub mitmeid luulekogusid, kus kajastuvad tema elu läbielamised. 1944.
,,Varamu" peatoimetaja. 40ndatel aastatel peab Visnapuu veidi aega ,,vait" olema, et mitte vangi sattuda. Maailamsõja lõpu poole lahkub ta Eestist Austria ja Saksamaa kaudu ning jõuab Ameerika Ühendriikidesse. Sureb aastal 1951, kuid jõuab ka paguluses üht-teist avaldada. Noor Visnapuu 1917 1920 Teine periood - 1925. 1942 Visnapuu tahab kirjutada: naisest, kaasinimesest ja jumalast. Visnapuu puhul torkab silma, et ta on koguaeg oma teemades kinni. Loogiline on arvata, et Visnapuul on midagi pistmist religioosse luulega tal on osalist pistmist Eesti müstilise luule traditsiooniga. Visnapuu on Siuru seltskonnast kõige isamaalisem autor kirjutab kohe patriootlikku luulet, mida on hiljemgi patriootlikus võtmes esitatud, kuid samas mitte ainult seda, on ka väga tugev ühiskondlik dendents protestid jne. Kogu noor Visnapuu fenomen läheb lahti armastusluulest (,,Amores"), see on kindlasti maine armastus ja objektiks on naisterahvas
„Jõulutervitus 1941“ on üles ehitatud vast alanud sõjatemaatikale ja küüditamisele. Võrreldes Visnapuuga ei olnud nii prohvetliku stiiliga ega püüdnud kogu inimkonna nimel ja neile kõneleda. Kõige hilisemates tekstides jätkuvad rahvuslikud motiivid, lisandub eleegiline toon ja mälestuslikkus, pooleldi unenäolised rännakud kodumaale. Underi tõlgendamisel saab aluseks võtta mis tahes perioode. Ng Visnapuul algab ärakukkumine teatud loominguperioodil, mida pole mõtet fookusesse võtta, aga Underi puhul pole suurt vahet, millele keskenduda. Underi lüürika on seotud ballaadilisuse ja narratiivsusega. Underi luules on suhe loodusega – panteistilik loodustunnetus ja ühtesulamispüüe –, kuid see muutub loomingus (nt „Sonettides“ käivad mesilased alasti naisterahvast imetlemas).
Visnapuu ei suuda kohaneda ning on väga üksildane. Kremeeriti, maetud New Yorki müüri sisse. Kandis rinnataskus krüsanteemi. Looming alguses mõjutas teda futurism (häälikud, palju onomatopoeetilisi sõnu, kordus). Noorena kasutab uuenduslikke elemente- nen- ja tet-lõpulised sõnasd, y-täht. Tema teosed illustreeris Ado Vabbe. Sümbolistlikke ja futuristlikke katseid avaldas oma toimetatud albumites "Moment" 1913 ja "Roheline moment" 1914. Visnapuul oli 3 armastust: naine(armastus), kannatav inimene (kaasin.), Jumalkõiksus (jumal). Keel ja stiil väga isikupärane, lõunaeestilised murdekujud kõrvuti keeleuuenduslike vormidega, kummalised ühendused. Kevade külan on esimesi nullinterpunktsiooni näiteid. 1917 "Amores" esikluulekogu. Peamine teema armastus ja tunded, kusjuures küllasemalt ja jõulisemalt kui keegi enne teda: nooruslikud tundeaimlemised- Maria, ärkavad mehelikud
Siin on mingil moel näha üleminek ekstaatilisest tasakaalustatud hilisemasse loomingusse. Eriti on rõhutatud "Õnnevarjutuse" tähendust. Kui me tahame leida klassikalise ballaadiloomingu v jutustava luule musternäidet, siis on kõige hõlpsam on leida seda siit. Kõige tuntum 20. sajandi ballaadikogu. Kolmas periood võiks alata 1942. a raamatu juures "Mureliku suuga". Kusjuures on selge, et see on sellisel juhul üleminekukogu. Under muutub isamaaliseks. Seda ta ju varem ei ole. Visnapuul on. Rootsis ilmunud "Sädemed tuhas" ja "Ääremail" pagulasmeeleolud ja eleegilised toonid tugevnevad. I ja II perioodi vahe on see, et 1) meelelist kireluulet on järjest vähem 2) tekstuaalne staatika suureneb 3) lüroeepiline alge tugevneb * M. Under "Jõulutervitus" 1941 ajakajalisuse ja ajatuse ühendus. Ajalisus on pealkirjas sees. Üsna tugev vihjelisus, mis nõuab mingil määral konteksti tundmist. Luuletus läheb liikvele 1941. a küüditamisest
Vabariigi ajal saab mehest vabakutseline kirjanik, kuid töötab ka erinevates kirjandusega seotud ametites, näiteks Varamu toimetuses. Mehe kireks on reisimine, jõuab Venemaale, Berliini, kus käib ülikooli loenguid kuulamas. Leidis kauni kaasa Ingi (Hilda Visnapuu), kellega mehel olid väga tormilised suhted. Suhe Ingiga mõjutas ka Visnapuu loomingut väga olulisel määral. 1941. aastal Ing sureb. 1944. aastast elas sõjapõgenikuna Saksamaal ja USA's. Visnapuul on kohanemisega raskusi, tunneb end üksikult. Sureb New Yorki haiglas. Visnapuult on ilmunud 13 lüürikakogu, poeeme ja mitu valikkogu. Samuti on ta tegutsenud esseistina, dramaturgina, kirjutades vabaõhunäidendeid. Tema varasemat loomingut juhivad uusromantismi mõjud. Siuru perioodil ilmub temalt esikkogu ,,Amores" (1917), millel oli suur menu. Kogu iseloomustab autori julgus tunnete ja suhtumuste väljendamises, sensuaalsus armastuses ja tundelisus looduslauludes
Nende hüüdlause carpe diem! ehk Naudi hetke!. Nad teenisid oma kõmuliste esinemisõhtute ja kirjanduslike turneedega kahte eesmärki: püüdsid pakkuda sõjast tülpinud inimestele puhast kunsti ning kasutada "Siuru" õhtute menu ja sissetulekuid endi kirjanduslikuks läbi löögikst. Marie Underi sonettid on Tuglasest. Kunstnik ja illustraator oli Ado Vabbe, Konrad Mägi, Kristjan Raud ja Nikolai Triik. ,,Sinises toalettis loom"- A.Gailit kirjutas M. Underi vastu selle, temal ja Visnapuul viskas armastus üle ja nad lahkusid rühmitusest. Gailit kasutas ulmet ja katastroofe proosas. Siuru tähtsus: Viisid armastus-ja loodusluue uuele tasemele Luule peamine eesmärk oli eemalduda tegelikkusest. Esile tõusis murdeluule III RÜHMITUS TARAPITA (TAARA VITA-TAARA AITA) (1921-1922) Rühmitusse kuulusid Artur Adson, August Alle, Johannes Barbarus, Albert Kivikas, Jaan Kärner, Johannes Semper, Gustav Suits, Aleksander Tassa, Friedebert Tuglas ja Marie Under. Kõige suurem
annaabi.ee 
