Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1.-sed mängijad on palliga
Eero Maling Tallinn 2019 Harjutused. Harjutus 1. Joonis1. Asetus: 3 söötjat rõngaste vahelisel joonel ringide sees- joonisel kolmnurgad. Paarid ühe palliga alumise otsajoone taga. Töö: sööda keskele ja jookse risti! See mängija, kes söödab- jookseb esimesena risti. Peale palli tagasi saamist viimaselt mängijalt (#3-lt) võib jätkata: a) teha omavahel veel 1 sööt ja minna viskele. Harjutus 2. Joonis2. Joonis3. 6 ja rohkem mängijat, nurgas igal mehel pall. 6 söödab 1-le. Palli saajal on oluline põlvist alla lasta ja püüda pall põhiasendisse. 1 läheb viskele.(Joonis2.) 4 võtab laua ja põrgatab söötjate kolonni. 1 läheb korvi alla. Nurgast 6 liigub keskele. (Joonis3.) Harjutus 3. Joonis4. Joonis5. 3 palli, 6 ja rohkem mängijat. 3-s kolonnis, 1.-sed mängijad on palliga
Harjutus 51. Joonis55. 1 viskab palli vastu lauda ja söödab 2-le. #2 teeb terava pesapalli söödu piki äärt 3-le. 3 läheb viskele. Harjutus 52. Joonis56. Sööda ja liigu pallile järgi, järgmisesse kolonni. #1 viskab vastu lauda, võtab lauapalli. Söödab 2-le, kes liigub keskringi suunas põrgatusega. Sealt söödab 3-le. Sööt 4-le, kes läheb viskele. Harjutus 53. Joonis57. Joonis58. 2 kolonni, üks mees ilma pallita. 3 liigub ümber koonuse ja saab 1-lt söödu, läheb viskele. (Joonis57.) Peale söötu 1 liigub samuti ümber koonuse ja saab palli teisest kolonnist. (Joonis58.) Harjutus 54. Joonis59. Paaris, 1 pall. Üks paarilistest alustab keskjoonelt põrgatusega korvile ja viskab. Siis liigub vastas korvile jne. Kui 3 otsa on tehtud- söödad paarilisele, kes kordab sama tööd.
- ühekäevise liikumiselt-alt pöördelt - ühekäe-jõuvise liikumiselt või paigalt - haakvise Ühekäe-ülaltvise liikumiselt korvi alt: - Korvile lähenetakse 45 kraadi nurga alt - Vise korvi alt sooritatakse põhimõttel vastasjalg-vastaskäsi ehk vasaku jala tõukelt parema käega ja vastupidi - Vertikaalne, mitte horisontaalne üleshüpe - Üleshüppel kõverdatakse hoojalg põlvest ja rebitakse üles ning just enne hüppe kõrgpunkti saavutamist sirutatakse välja - Viskele minekul hoitakse palli kogu aeg keha lähedal ja paigal, pall on sõrmeotste vahel - Pall tuuakse viskeks peast kõrgemale just enne käest lahtipäästmist - Pall suunatakse pehmelt tagalaua kaudu korvi - Pall saadetakse korvi käe väljasirutamisega ja randme ning sõrmedega üle sõrmeotste tagurpidi vindiga Visked perimeetrilt: · Perimeetrivisete tehnika aluseid võib kokku võtta akronüümiga BEEF, mis on laiaulatuslikult kasutusel USAs: B (Balance) tasakaal
õppimisel, sest eelnevalt õpitud vilumused segavad uue õppimist. Seda esineb palju hüppe liigutuste õppimisel. Näiteks eelnevalt õpitud kaugushüppe tehnika võib raskendada kõrgushüppe tehnika omandamist, kuigi mõlemad toimuvad ühelt jalalt ära tõukelt, on peale tõuget toimuv hoopis erinev. Samuti võib raskusi tekkida korvpalluritel võrkpalli ründelöögi õppimisel, sest korvpallurid on õppinud korvi alt viskele minema ühejala tõukelt, siis võrkpallis toimub ründelöögi hüpe kahelt jalalt tõugates. Otsesel liigutusvilumuse ülekandel tekib seos liigutuse struktuuri ja ülekande sarnasuse toel. Liigutusvilumuste otsest ülekandumist soodustab nii sarnane lihastöö iseloom kui ka liigutustegevuste kinemaatika kokkulangevus. Kui liigutustegevus aga ei ole oma struktuurilt ega sensoorsete impulsside poolest sarnane on positiivse ülekande puhul tegemist kaudse ülekandumisega.
1. Tiitlivõistluste mängijate visked viskepoistsiooniti kõikide meeskondade kokkuvõttes 6m 7m 9m Tiivad U18 noormehed 479/703 355/499 987/2677 481/887 U20 noormehed 854/1287 350/478 975/2672 436/827 Kuni 18 aastaste noormehed on peaaegu poole võrra vähem läinud viskele 6m joonelt, kui kuni 20 aastased noormehed. Kui võtta arvesse visete koguarvu 6m pealt, on resultatiivsete visete ja visete koguarvu suhe enamvähem võrdne. 7m karistusvisete koguarv ja nende realiseerimise arv on mõlemas vanuseklassis praktiliselt võrdne. 9m joone tagant sooritatud visete arv on mõlemas vanuseklassis peaaegu võrdne. Sama on ka tiibadelt sooritatud visete arvudega. Visete resultatiivsus on praktiliselt võrdne. Nooremas vanuseklassis on need
Painduvus on seega ainus kehaline võime, mille maksimum on lapseeas ja hiljem langeb (Weineck, Jalak, 2008). 6 3.SAALI- JA RANNAKÄSIPALLI VÕRDLUS Olümpiakavva kuuluv klassikaline käsipall on silmatorkavalt jõuline mäng. Vastase kahe käega pitsitusse võtmine on lubatud ja isegi soovitatav. Müksamised ja küünarnukid ribides käivad samuti asja juurde. Rannakäsipallis maksab aga elegants näiteks kui mängija teeb viskele minnes enne palli väravasse saatmist õhus pirueti, saab värava eest kaks punkti. Jõudu kasutada, isegi kergelt trügida mitte, ei lubata. Kui Eestis rannas mängima hakati, siis polnud väljakul toimuv üldse rannakäsipalli moodi, vaid pigem ikka randa kolitud päris käsipall. Käis kõvemat sorti müramine. Aga nüüd on pilt juba palju ilusam. "Tipptaset on ikka marukihvt vaadata. Mäng on kerge, plastiline, hüpeterohke. Noortele väga paslik," leiab rannamängul
Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Niisiis on mängija ja pall asukoha määramise kontekstis omavahel seotud. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas. Saanud palli seistes võib ta palliga pöörata s o ühte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme astuda. Paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli käest lahkumiseni vahetada. Liikuma hakates peab pall puudutama maad ehk põrkest tõusma, enne kui liikumise
maandunud väljakule. Pealeviskel olevat mängijat võib vastane viske takistamiseks käest (kätest) kinni hoida. Ka sel juhul tõlgendab kohtunik seda mängijat pealeviskel olevaks, vaatamata sellele, et pall ei lahkunud mängija käest (kätest). Ei ole mingit seost pealeviske ja mängija poolt reeglipäraselt tehtud sammude vahel. Pidev liikumine pealeviskeks algab hetkel, kui pall on mängija käes (kätes) ja viskele liikumine, harilikult ülespoole, on alanud, võib koosneda mängija käe (käte) ja/või keha liikumisest katseks sooritada pealevise ning lõpeb siis, kui mängija alustab täiesti uut viskeliigutust. Korvi loetakse, kui "elus" pall langeb korvirõngasse ülalt, jääb võrku pidama või läbib selle. Pall loetakse korvis olevaks siis, kui väike osa palli mahust on seespool rõngast ja allpool rõnga tasapinda. Visatud korvi eest tuleb anda punktid korvi rünnanud võistkonnale
Seega kui mängija seisis palli saamis hetkel audis, loetakse pall väljaku piiridest väljunuks. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Seistes ühe jalaga audis või osaliselt piirjoonel ja teisega väljakul loetakse mängija audis olevaks. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Niisiis on mängija ja pall asukoha määramise kontekstis omavahel seotud. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid liikuma hakkamiseks ja lõpetamiseks. Saanud palli seistes võib ta palliga pöörata ühte jalga paigal hoides teisega igas suunas samme astuda. Paigal olevat jalga nimetatakse tugijalaks ja seda ei tohi palli käest lahkumiseni vahetada.
ujuda, väheneks ka uppumissurmade arv. KORVPALL 1.Millega algab korvpallimäng platsil? Sinu vastus oli: Algab lahtiviskega keskväljalt. 2.Mitu mängijat ühest võistkonnast on korraga väljakul? Sinu vastus oli: 5 3.Millised on punktide lugemise põhimõtted? Sinu vastus oli: 2 või 3 punkti vise määratakse just selle koha järgi kust vise toimus. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. 2 punkti saab siis kui on 3punkti joone sees. Vabavise annab ühe punkti. 4.Millal antakse ründajale 1; 2; 3 vabaviset? Sinu vastus oli: 1 vabavise antakse juhul, kui viga on tehtud pärast tabatud mis iganes viset. 2 vabaviset antakse juhul, kui viga on tehtud pärast vealimiidi ületamist või vea korral kahepunktiviske tsoonis. 3 vabaviset antakse juhul, kui viga on tehtud viskel 3punkti joone tagant, mis ei taba. 5
Mängija asukoht on see kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks. Pallita mängija võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle piiranguid
Oluline põhimõte on seotud kohtunike ja mängijate asukohaga. Mängija asukoht on see, kus ta platsil asub või kust ta üles hüppas. Kui pall satub mängija kätte, siis loetakse, et pall puudutas seda kohta väljakul, kus mängija seisis. Samuti määratakse 2 või 3 punkti vise just selle koha järgi, kust vise toimus. Kohtunikku puudutanud pall loetakse puutuvat samuti seda väljakupunkti, kus kohtunik seisab. Kolm punkti teenib mängija viske eest vaid siis, kui tema mõlemad jalad on viskele minnes kolmepunkti joone taga. Näiteks võib mängija hoida palli väljaspool väljaku välispiiri mõttelist kõrgendust, kuid seistes ise määrustepäraselt väljakul ei ole see määruste rikkumine. Erandiks palli asukoha määramisel on palli väljaku piiridest väljumine. Eeldusel, et pall puudutab põrandat või muud objekti väljaspool väljakut loetakse pall audis olevaks. Mängija, kellel pole palli, võib liikuda piiranguteta igas suunas. Reeglistik ei sea talle
Määrustepäraselt mänginud võistkond otsustab, kas sooritada karistusvise või määrata reegleid rikkunud mängijale väike karistus (2 min eemaldamist). Karistusviske sooritamise ajal on mänguaeg peatatud. Karistusvise toimub ka siis, kui mänguaeg või kolmandikaeg on lõppenud. Väravavaht võib litrit tõrjuda mis tahes viisil, keelatud on vaid hokikepi või mõne muu eseme viskamine, mille korral loetakse värav vastasvõistkonna kasuks. Viskele asuva võistkonna treener või kapten valib välja ning teatab peakohtunikule mängija, kes läheb karistusviset sooritama (ta ei tohi sellal olla karistuspingil). Mõlema võistkonna mängijad peavad viske ajal olema punase joone taga küljepoordi ääres. Väravavaht peab jääma oma alasse senikauaks, kuni viskaja on keskväljakul litrit puudutanud. Kohe, kui vise on toimunud, loetakse karistus lõppenuks, ning kui mängija sooritab ka teise pealeviske, siis värav ei loe
et tekiks jääkristallidest pind. Keskpunktid ehk kodud asuvad teineteisest 34,2 meetri kaugusel. Kodude välis- ja sisepiiri värv pole reglementeeritud. Väljakul on heitepakud või jalatoed, kust mängija oma kivi teele saadab. Mõlema paku sisemine serv asuv 7,62 sentimeetri kaugusel keskjoonest, nende pikkus ei tohi olla üle 20,32 sentimeetri. Kivi tuleb saata 3,66-meetrise läbimõõduga ringi keskpaika. Mängijatel peab olema tundlik käsi ja hea tunnetus, et anda 40 meetrisele viskele õige vint, tugevus ja suund. Foto 1-l on kujutatud 4 curlingurada täispikkuses. Foto on tehtud Noorte taliolümpiamängudel 2012.aastal Innsbruckis. (Võistluspaigad... 2012) Foto 1. Curlingurajad Austrias, Esimestel Noorte taliolümpiamängudel. 2012 1.3 Võistkonnad Jääkeeglit mängivad korraga ühel rajal kaks võitskonda. Kummaski võistkonnas on neli mängijat. Neist igaüks saadav kahel korral kivi teele, seda tehakse vastasvõistkonnaga kordamööda
annaabi.ee 
