nimisõna järgnevast nimisõnast nimetuumaga harilikult omaette mõiste -kümmend- ja-sada, muud pöördelisest ja käändelisest tugev ,sama vähe , juurde ta kuulub, järgnevaga kokku lahku kokku(Pelgurand, (viljarikas,eelarvamustevaba,kurikaval) kirjutatakse lahku. vormist tavaliselt lahku : puu on NB: vahest nt :paljutõotav lahku nt : mööda Surnumeri) vette kukkunud , vette kukkunud algus ,väheütlev ettekanne teed , pea kohal
omadus-, arv- ja asesõna vanaema, uusaasta, heategevus, + NS, kui tegemist on kolmnurk, vaenelaps omaette mõistega lühenenud tüvega OS ja esmaabi, kiirrong, kinnistäht, nüüdisaeg, tegusõna tüvivorm + NS sinilill NS ja OS + OS, kui viljarikas, maailmakuulus, peegelsile, moodustub omaette ohvriterohke, helekollane mõiste tüved eht-, puht-, liht-, lihtlabane, püstihull, uhiuus, poolvillane, ime-, puru-, püsti-, uhi-, ebakindel võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg, pool- jts -ohtu, -verd, -võitu, lapseohtu, mustaverd, laisavõitu,
niipea, nii kaua ja niikaua, nii kaugel ja niikaugel. Pikemad lahku: ammuli sui, lahtisi silmi, lehvivi hõlmu, paljastatud päi, värisevi käsi. KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA KOKKU LAHKU Omaette mõiste: viljarikas, Määrsõnaliselt tarvitatavad sõnakehv, ohvriterohke, omadussõnad lahku: hirmus palav, paras eelarvamustevaba, magushapu. soe, tohutu suur, ääretu lai, põhjatu sügav. Tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, Kui esimesel sõnal on täiend: püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, nelja meetri laiune, tolle mäe kõrgune,
omakasu, vaenelaps Täiendsõna on lühenenud Sinilill, kiirrong, sirgjoon Sellised kolme- või Kuumaveeallikas, enamatüvelised ühendid, mis mustaveepang, moodustavad omaette tähenduse mustasõstramoos, kahemehefirma, neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Kui tekib omaette Kohusetruu, viljarikas, tähendusega sõna külmakindel, tulikuum, hulljulge, kurikaval -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, käändsõna omastavaga igavavõitu, puhastverd, valgetverd -karva j a -värvi kindlakskuj tinakarva pilved, taevakarva kui omastaval täiend Küpse kirsi karva unenud väljendeis nimisõna sinine, telliskivivärvi pluus omastavaga
■ Täiendsõna on lühenenud Sinilill, kiirrong, sirgjoon ■ Sellised kolme- või enamatüvelised Kuumaveeallikas, mustaveepang, ühendid, mis moodustavad omaette mustasõstramoos, kahemehefirma, tähenduse neljasilmajutt, allveelaev KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA ■ Kui tekib omaette tähendusega Kohusetruu, viljarikas, külmakindel, sõna tulikuum, hulljulge, kurikaval ■ -ohtu, -võitu, -verd eelneva Lapseohtu, kurvavõitu, igavavõitu, käändsõna omastavaga puhastverd, valgetverd ■ -karva j a -värvi tinakarva pilved, taevakarva sinine, ■ kui omastaval täiend Küpse kirsi karva kindlakskujunenud väljendeis telliskivivärvi pluus nimisõna omastavaga
Liigisõna maa kirjutatakse nimetuumaga harilikult kokku Novgorodimaa, Baltimaad, Tartumaa, Frangimaa, Madalmaad · Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku Aafrika maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Vahemere maad, Beneluxi maad IV. KÄÄND- VÕI MÄÄRSÕNA + OMADUSSÕNA Nimi- või omadussõna kirjutatakse jrg omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste viljarikas, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, lindprii, kurikaval, magushaou, rohekashall Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust ehtnaiselik, puhtisiklik, imeilus, puruväsinud, vaegsäritatud, poolvillane
Nt: Eestimaa, Venemaa, Madalmaad, Tartumaa, Baltimaad. Nt: Baffini maa. 7.2.Mitmuslik riigi tähenduses esinev "maa" kirjutatakse eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku. Nt: Aafrika maad=Aafrika riigid; Aasia maad; Balkani maad; Skandinaavia maad; Läänemere maad. Käändsõna; Määrsõna + Omadussõna 1.Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõanga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste. Nt: maailmakuulus, viljarikas, külmakindel, kohusetruu, sõnakehv, tulikuum, hulljulge, kurikaval, sulgkerge, sademeterohke, helekollane, eelarvamustevaba, peegelsile. 2.Tüved "eht- puht- liht- ime- puru- püsti- uhi- võhi- üli- eba- ala- vaeg- pool-" jt.(mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust = kokku. Nt:ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, püstihull, uhiuus, võhivõõras, ülivõimas, ebakindel, alaarenenud, vaegsäritatud, poolvillane. 3
nt. Adelie maa, Baffini maa. Tavaliselt kirjutatakse mitmusliku riigi tähenduses esinev maa talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku. nt. Balkani maad, Aasia maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad, Aafrika maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste. nt. Viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, eelarvamustevaba, kohusetruu, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall, peegelsile, verevaene. Järgneva omadussõnaga kirjutatakse kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts., mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust. nt. Ehtnaiselik, puhtisiklik, lihtlabane, imeilus, puruväsinud, ülivõimas.
maa. Märkus 2. Tavaliselt mitmuslik riigi tähenduses esinev maa kirjutatakse talle eelnevast suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste: viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omadust: ehtnaiselik, puhtisiklik,
Arstiteadus oli neil suhteliselt arenenud. Näiteks oskasid nad pimedaid nägijaks muuta, kuigi see oli ainult teatud ajaks. Nende naabrid heetlased olid sõjakas rahvas, kes pakkus neile palju meelehärmi. Nad paigutasid piirikive ümber ja käitusid nende vastu vaenulikult. Raiusid käsi-jalgu ära, lõikasid lahti nende peanahad ja kiskusid need silmade peale, et mitanlased ei näeks, kuidas nad piirikive ümber paigutasid. Babüloonia Babülon oli viljarikas maa ja lagendikuline, kuid puid on seal nii vähe, et puu maha raiumise eest on seadusega kirja pandud karistus. Kuna puid oli Babülonis vähe, pärandati puust uks isalt pojale ja nii põlvest põlve. Linna ümbritsevad müürid olid väga suured ja kõrged. Babülonis elasid koos mitmed rahvad, tänu sellele võis tänaval kuulda läbisegi mitmeid keeli sealt eedasid Babüloni elanikud, et Babülon on maailma keskpunkt, kus kõik teed kokku saavad.
kohanimest lahku Nt. Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad Käänd või määrsõna + omadussõna KOKKU LAHKU Kindel omaette mõiste Nt. viljarikas, maailmakuulus, karva ja värvi Osastavast külmakindel, kohusetruu, verevaene, sõnakehv, käändest lahku Nt. roosat ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, karva riie, punast värvi maja peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, täiendsõnal on eba-, ala-, vaeg-, pool-jts Nt
Ingl keel on maailma k. M.Kopenik-poola astronom. Mitte maa, vaid helios on keskpunkt.Teine revolutsioon on: maa pöördub G.Galilei,objektide põhiomadused on matem., geometril.J.Keppler (astronoom)-ellipsi kujutlus-orbiit. I ÕPETUS- Empirism-kogemus on tunnetuse aluseks. Rajaja J.Locke (1632-1704),tabula rasa-puhas leht.In on vabad,võrdsed sünnipäraselt. Võimude lahususe põhimõtted. Backon-empirist.Rääkis eksperimendist kui meetodist- eksperimentaal fil 2 tüüpi: 1)viljarikas suunatud tulemusele(rakendus) 2)valgustusrikas suunatud teadmistele(fondum).Mõtlemise vead e 4 tüüpi iidoleid: 1. sooiidol- kogu iminkogu iidol. Iidola tribus."Eksimine on inimlik".2.Koopa iidol e idola specus.Seotud individuaalse eksimusega."Igaüks saab omamoodi aru". 3-Turuiidol.Seotud keelest ja tekstist valesti arusaamine. 4.Teatri iidol- autoriteedi usaldumisest tulenevad vead. Thomas Hobbes(1588-1679) empirist-mehhanistlik materialist. Leiab, et maailm on kehade kogu. Kõik
(1995 puusea aasta) PAAVLIPÄEV – 25. jaanuar. Paavlipäev oli eestlaste rahvakalendris tuntud saartel ning mõnes paigas Lääne- ja Harjumaal, kus seda päeva peeti taliharjapäevaks, päevaks,mis jagab talve pooleks. Traditsiooniliseks paavlipäeva toiduks olid keedetud seapea, seakõrvad ja hapukapsad. Ka paavlipäev oli seotud ilmaennustusega. Helmes ennustati, et kui paavlipäev on selge, siis on head tõuvilja loota. Mustjalas aga öeldi, et kui paavlipäeval sajab siis tuleb viljarikas aasta. (1995 puusea aasta) 2. Veebruar – küünla-, vastla-, helme-, rado-, tormi-, tuisu-, heitlik-, hundi- ja vanaisakuu Südatalvel oli huntide indlemise aeg, siis oli neid rohkesti näha ja kuulda. KÜÜNLAPÄEV – 2. veebruar. Küünlapäev on kirikukalendris küünlamaarjapäevaks ja kohati Lääne-Eestis pudrupäevaks nimetatud päev. Küünlamaarjapäev on seotud uskumusega tule ja valguse puhastavast, kaitsvast mõjust
suuremat territooriumi märkivast kohanimest lahku: Aafrika maad = Aafrika riigid, Aasia maad, Balkani maad, Skandinaavia maad, Läänemere maad, Vahemere maad, Beneluxi maad. Sidekriipsu tarvituse kohta kohanimedes vt O 60 ,,Sidekriips tuleb panna" 3. p. Käänd- või määrsõna + omadussõna Nimi- või omadussõna kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku, kui nad moodustavad kindla omaette mõiste: viljarikas, maailmakuulus, külmakindel, kohusetruu, verevaene, 31 sõnakehv, ohvriterohke, sademeterohke, eelarvamustevaba, peegelsile, sulgkerge, lindprii, tulikuum, hulljulge, kurikaval, helekollane, tumepruun, magushapu, rohekashall. Samuti kirjutatakse järgneva omadussõnaga kokku tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-,
Karu talveune kohta võis seletus kõlada niimoodi: "Isa ütles, et täna on siis pool talve mööda. Karul on jo üks käpp peen, keerab teise külje ja hakkab teist käppa imema, et saab kevadeks ühejämeduseks. Muidu, kui üks on peen ja teine jäme, siis karu ei saa käia, kukub küljekile." Nii nagu teistegi aastajaotustähtpäevadega, seostub tõnisepäevaga õige mitmeid ilma- ja saagiendeid. Päikesepaistet peeti heaks endeks: tuleb hea kevad ja ilus suvi, ees on viljarikas aasta, kasvab ilus rukis ja tuleb ilus heinaaeg. Öeldi koguni, et kui sel päeval niigi palju päikesepaistet on, et mees selle ajaga jõuaks maast hobuse selga hüpata, siis saab ikka heina ära teha. Küünlapäev Kirikukalendri küünla-maarjapäeva (2. veebr.) nimetust seletab legend, et kui neitsi Maarja Jeesuslapsega esimest korda kirikusse läks, juhtus ime: küünlad süttisid ise põlema. See päev on kesktalve lõpu ja kevadtalve alguse tähis
annaabi.ee 
