7

docx

Loomsed Kiud

kootud sallied valmistamiseks; kraaslõngast toodetakse kostüümi- ja mantliriiet peamiselt naiste rõivaste valmistamiseks. Turuliidriteks kasmiirvillaste kangaste toodete valmistamisel on Itaalia, Sotimaa, Inglismaa ja Jaapan. Piltidel kasmiirvillast sokid, lõng ning sallid. ~5~ KAAMELLASTE VILL VIKUNJA. /Vicugna vicugna/ Tema on üks kahest metsikust Lõuna-Ameerika kaamellaste sugukonna kuuluvatest imetajatest. Vikunja toodab väikeses koguses eriti head villa, mis on väga kallis kuna seda looma saab pügada iga kolme aasta tagant. Vikunja villa hinnatakse kui kõige kallimat ja haruldamat villa maailmas. Vikunja vill on väga pehme ja soe. Just oma soojuse pärast ongi see vill väga populaarne. Kuna vikunja vill on väga tundlik keemilistele ainetele, on temast tehtud tooted oma loodusliku värviga.

Varia → Kategoriseerimata

15 allalaadimist

18

odt

Mäed ja nende loomad.

märgid. Nad kaaluvad umbes 150 kg. Mägitaapirite värvus ulatub süsimustast punakaspruunini. Mägitaapiril on tihe tumepruun kuni must karvkate, mis kaitseb teda kõrgmäestikes asuvates elupaikades külma eest. Ta toitub mitmesugustest kääbuspuudest ja põõsastest, liikudes ringi peamiselt koidiku ja loojangu ajal. Päevasel ajal varjab ta ennast tihedates tihnikutes. Tema väljeheidetes on palju vigastamata taimeseemneid.  Vikunja Vikunja elab Lõuna-Ameerika lääneosas. Ta on1.5-1,6meetrit pikk. Vikunja kaalub 40-55kg. Vikunja, kes on levinud 3600 ­ 4800 meetri kõrgusel asuvatel tundrataolistel rohumaadel, on eranditult rohusööja ning toidu osas väga valiv. Ta haarab oma lõhestunud ning haardevõimelise ülamokaga püsikõrrelisi ja lõikab nende tipud vastu kõva ülamokka maha. Jooma peab ta iga päev. . Vikunja toodab väikeses koguses eriti head villa, mis on

Geograafia → Geograafia

26 allalaadimist

44

pdf

Vähemtuntud tekstiilikiud

Vähemtuntud​ ​tekstiilkiud Iseseisev​ ​töö Materjaliõpetus Kanep (CA,​ ​HA,​ ​Ha) hamppu,​ ​hampa, hemp,​ ​Hanf, canapa,​ ​hennap, chanvre Kanep​ ​on​ ​üks vanimaid kultuurtaimi. Kanepikiud​ ​on kasutusel mööbli-​ ​ja tekstiilitööstuses. Ajalooliselt​ ​on kanep​ ​olnud populaarne​ ​materjal​ ​köite,​ ​purjede​ ​ja​ ​telkide​ ​valmistamisel.​ ​Tehnilise​ ​kiuna​ ​kasutatakse​ ​seda ka​ ​vaipade,​ ​kottide,​ ​võrkude​ ​ja​ ​paberi​ ​tootmisel. Kanep​ ​on​ ​jõuliselt​ ​trüginud​ ​ka​ ​kodutekstiilide​ ​hulka,​ ​seda​ ​eriti​ ​viimastel​ ​aastakümnetel. Vastupidavuse​ ​poolest​ ​ei​ ​jää​ ​kõnealune​ ​kiud​ ​alla​ ​linale​ ​ning​ ​tänu​ ​kulumiskindlusele​ ​on​ ​kanep ideaalne​ ​mööblikangas. Kanepist​ ​kangaid​ ​tuleks​ ​pesta​ ​vedela​ ​pesuain...

Materjaliteadus → Materjaliõpetus

21 allalaadimist

12

ppt

Peruu

Põhjapoolses rannikus on kuuma ning troopilise kliima veestik, kus elutsevad: Black Marlin, Sea Bass ja Yellow Fin Tuna Lõunas on 75% Vaiksest ookeanist mis piiritleb Peruud, palju jahedam, seal elutsevad: Flounder, Sea Bass ja Chita Teine tsoon jaoutub mäestike ja mägismaa aladele Forell on kõige levinum kala läheduses olevates järvedes ja jõgedes, kuid nede kõrval on palju rohkem loomi: Alpacas (laama), Condors (suured röövlinnud), tsintsiljad, Laamad ja Vikunja (omamoodi segu alpakast ja kaamelist) Antud tsoonis elab kõige rohkem peruu rahvast, kus temperatuur vaheldub kõige enam suveks ja talveks, selles piirkonnas on keskkond palju rahulikum kui järgmises tsoonis Kolmas Peruu loomade tsoon on ilmselt kõige kuulsam maailmas, samuti on ka suurim kaitseala Peruus. See tsoon on kutsutud lihtsalt dzungel vööndiks, mis ulatub põhja Peruust kuni Peruu keskosani. Seal elavad krokodillid, piraajad, püütonid ja ahvid

Geograafia → Geograafia

31 allalaadimist

7

doc

Atacama kõrb

ATACAMA KÕRB Geograafia referaat Koostaja : Juhendaja : 2010 Atacama kõrb...................................................................................................................................3 Ajalugu.............................................................................................................................................3 Kliima..............................................................................................................................................4 Taimestik ja loomastik.....................................................................................................................5 Inimtegevus......................................................................................................................................6 Kasutatud kirjandus...........................................................................

Geograafia → Geograafia

12 allalaadimist

10

docx

LOODUSLIKE KIUDUDE OMADUSED

 ALPACA (WP) Värvus: must, valge, hallikad, pruunid toonid. Kiud soojapidav, mittekortsuv, pillingule mittealluv, väga hea veeimavusega. Märkimisväärselt pehme. Hüpoallergeeniline, pole vett tõrjuv. Pole nii elastne ja tugev kui lambavill. Kasut: peakatted, kindad, sallid kampsunid, tekid, vaibad jne.  GUANACO (WU) Värvus: kollakas - või punakaspruun. Keskmise peenusega. Pehme ja soe. Kasut: jämedakoeline riie ja vaibamaterjal.  VIKUNJA (WG) Kiud väga soojad ja pehmed. (Kiud lukustaab sissetuleva õhu) Vill kallis. Väga peen, läikiv, elastne, haruldane kastanpruun või valge värvus. Kasut: maailma pehmeim mantliriie. Sokid, kampsunid, ehted, sallid, ülikonnakangad. KARUSLOOMAVILL  ANGOORAVILL (WA) Angooraküülik  Inglise-, prantsuse-, saksa- ja satiinangoora Angooravill rineb kõigist teistest villadest: tooted on väga-väga pehmed, vill on täiesti sile.

Materjaliteadus → Materjaliõpetus

15 allalaadimist

3

doc

Kaamel

meenutab oma algus tähega ühte küüru ja Baktrian meenutab oma algustähega kahte küüru. Üliharuldast ulukkaamelit (Camelus bactrianus ferus, maailma Punases Raamatus) kirjeldas esimesena 1883.a. N.Przevalski. Arvatakse, et praegu elab ainult kaks ulukkaamelikarja ­ Mongoolias ja Hiinas. (ENE 4.kd.). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas. Kaamel elab30-40aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). Kaamel on kuni 3 m pikkune, harilikult 2-2,1 m kõrged, suurimad kaaluvad üle 800 kg. Neil on üks või kaks varurasvu sisaldavat küüru

Bioloogia → Bioloogia

4 allalaadimist

9

doc

Kaamel

Ratsakaamel läbib ööpäevas ligi 100 km (keskmise kiirusega 10-12 km/h) . (http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/8-3-30-3.htm). 3 2. Liigid Kaameleid on kahte liiki - üksküürkaamelid ehk dromedarid (Camelus dromedarius) ja Kaksküürkaamelid ehk baktrianid (Camelus bactrianus). Lõuna-Ameerika laama on kaameliga lähedases suguluses, aga tal ei ole küüru. Mõhnjaliste hulka kuuluvad ka alpaka, guanako ja vikunja, kes elavad samuti Lõuna-Ameerikas. (Illustreeritud lasteentsüklopeedia). , Suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kirjastus ,,Valgus"). 2.1. Üksküürkaamel ehk dromedar Üksküürkaamelid elavad ainult kodustatuna laialdasel alal Aafrikast Indiani. Tema eellaste

Bioloogia → Bioloogia

13 allalaadimist

13

docx

Alpakad

Kuni 1984 aastani oli alpakade eksport Lõuna-Ameerikas illegaalne tegevus. 1983. aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. 80% villast eksporditakse Hiinasse, Saksamaale ja Itaaliasse. [2] 5 ALPAKAVILL Alpakavill on loooduslik-loomnekiud, kaamellaste sugukonna loomadelt saadavatest kiududest üks väärtuslikemaid vikunja kõrval. Seda villa võib olla rohkem kui 22 looduslikus värvitoonis ja see on väga väärtuslik, peene kiuga vill. [5] Aastas saadakse ühelt alpakalt 1,1-1,3 kg villa, aga suurtelt isasloomadelt võib saada kuni 6 kg villa. Alpaka vill on kergem kui lamba oma. Viimastel aastatel on alpaka villa vastu huvi kasvanud ja neid kasvatatakse üle maailma järjest rohkem. [3] 5.1 Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus 5.1.1 Tootmine Alpaka elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Boliivias

Materjaliteadus → Materjaliõpetus

21 allalaadimist

30

docx

Alpakad referaat

1983. aastal hakati alpakat kasvatama ka Ameerika Ühendriikides. Mõnevõrra kasvatatakse alpakat ka Austraalias, Kanadas, Uus-Meremaal, Suurbritannias, Prantsusmaal ja Jaapanis. 80% villast eksporditakse Hiinasse, Saksamaale ja Itaaliasse. [2] 7 5 ALPAKAVILL Alpakavill on loooduslik-loomnekiud, kaamellaste sugukonna loomadelt saadavatest kiududest üks väärtuslikemaid vikunja kõrval. Seda villa võib olla rohkem kui 22 looduslikus värvitoonis ja see on väga väärtuslik, peene kiuga vill. [5] Aastas saadakse ühelt alpakalt 1,1-1,3 kg villa, aga suurtelt isasloomadelt võib saada kuni 6 kg villa. Alpaka vill on kergem kui lamba oma. Viimastel aastatel on alpaka villa vastu huvi kasvanud ja neid kasvatatakse üle maailma järjest rohkem. [3] 5.1 Alpaka villa tootmine ja villakiu ehitus 5.1.1 Tootmine Alpaka elab Lõuna-Peruus ja Põhja-Boliivias

Materjaliteadus → Materjaliõpetus

11 allalaadimist

28

xlsx

Tekstiilkiud

Tsellulooskuid OMADUSED KASUTAMINE VÄRVUS HOOLDUS Puuvill Pesu, ülerõivad, pesta max 95,võib imab hästi niiskust, kortsub, vaheriided, kodutekstiil, kloorvalgendada, triikida ei hoia sooja, aksessuaarid. 220, võib aurutuda, võib läheb hallitama, ei turummelkuivatada elektriseeru, vastupidav kuumusele, kergesti pestav Kapok KP kerge, ei ima vett, ei täitematerjalina hallita, nõrk kiud, ei saa lõngaks kedrata Lina LI tugev läige, suur suverõivastes, õigesti leotades pesta max 60, valgendatult ...

Materjaliteadus → Materjaliõpetus

254 allalaadimist

38

docx

Biogeograafia

Beijerinck´i seadus · iga liik võib olla igal pool, kuid keskkond valib tegeliku elustiku levimise viisid · hüppeline levik Krakataule liikide levimine ( 1883 ­ suur vulkaani p ) ­ mereveega liikuvad liigid jõudsid kohale 40 aastaga, tuulega levivad liigid jõudsid kohale 100 aastaga ? , loomadega · Difuusne levimine ( järk-järguline) N : veisehaigur · Sekulaarne levimine N: Guanaako , Vikunja · Aktiivne levimine ­ läheb ise · Passiivne levimine ­ keegi laseb ennast kanda Levimise piirajad · Füsioloogilised ­ · Ökoloogilised ­ · Justus von liebig ­ saksa loodusteadlane . liik saab elada seal kus tema elupaika piiravad kõige piiravamad tingimused ­ ilma milleta ei saa ( N: vesi taimedele??) Saarte biogeograafia Saare mõiste · Meresaared · Isoleeritud kooslused

Geograafia → Biogeograafia

16 allalaadimist

46

doc

Erizooloogia lühikonspekt

Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N. aasia taapir, mägitaapir) ja ninasarviklased (N. jaava ninasarvik, india ninasarvik). S. SÕRALISED Jäsemetel on paarisarv varbaid, mis moodustavad sõrad. Taimtoidulised loomad, kes elavad enamasti karjadena rohtlates, metsades või mägedes. Alamselts: mõhnjalalised – keharaskus toetub keskmise varba alaküljel olevatele rasvapadjanditele ehk mõhnadele N. kaamel, gunaako, vikunja, laama Alamselts: mäletsejalised - Iseloomulikuks liitmagu, mis koosneb neljast osast: vatsast, võrkmikust, kiidekast ja libedikust. Pärast vatsa täitumist algab mäletsemine. N. Hirvlased: põder, metskits, hirv. Veislased: pühvel, koduveis, piison, antiloop, kaljukits, lammas. Kaelkirjaklased: kaelkirjak, okaapi. Alamselts: sead ja pekaarid - Silinderja keha, lühikese kaela ja suure peaga. Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas – kärss

Ökoloogia → Ökoloogia

11 allalaadimist

19

doc

Erizooloogia Lühikonspekt

Kolm sgk: hobuslased (N. eesel, hobune, sebra), taapirlased (N. aasia taapir, mägitaapir) ja ninasarviklased (N. jaava ninasarvik, india ninasarvik). 16.3.9.2.2.18. Selts: Sõralised (Artiodactyla) Jäsemetel on paarisarv varbaid, mis moodustavad sõrad. Taimtoidulised loomad, kes elavad enamasti karjadena rohtlates, metsades või mägedes. Alamselts: mõhnjalalised ­ keharaskus toetub keskmise varba alaküljel olevatele rasvapadjanditele ehk mõhnadele N. kaamel, gunaako, vikunja, laama Alamselts: mäletsejalised - Iseloomulikuks liitmagu, mis koosneb neljast osast: vatsast, võrkmikust, kiidekast ja libedikust. Pärast vatsa täitumist algab mäletsemine. N. Hirvlased: põder, metskits, hirv. Veislased: pühvel, koduveis, piison, antiloop, kaljukits, lammas. Kaelkirjaklased: kaelkirjak, okaapi. Alamselts: sead ja pekaarid - Silinderja keha, lühikese kaela ja suure peaga. Ninasõõrmeid ümbritseb kõhreline ketas ­ kärss

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse

23 allalaadimist

69

docx

TÖÖSTUSKAUBAÕPETUS

Eelmiste ristandid -Crossbredvill Kitsevill angoorakitse vill ehk mohäär (MYKHAY ar k ­riie) Kid mohair­esimesel pügamisel saadud vill, parim, peenim. Pehmuse, karususe ja läike andmises kasutatakse segatuna teiste kiududega . Kasmiirkitse vill ehk kasmiir (Indias pashmina). Kasutamine: Puhtal kujul ja segatuna peamiselt erinevate naturaalsete kiududega. Väga kvaliteetne, soe, pehme, hea langevus. Kaamellaste vill: kaamel, laama, alpaka, vikunja, guanako. 8.3 Keemilised kiud Tehiskiud-Tooraineks kasutatakse looduslikke lähteaineid, mis muudetakse kiu kujuliseks. Molekulide ehitus ei erine nende tootmiseks kasutatavate lähteainete molekuli ehitusest. · Viskoos - (hüdraattsellulooskiud). · Paberlõng - (tsellulooskiud). · Atsetaat - (tselluloos -esterkiud). · Kaseiin - (valktehiskiud -proteiinkiud ). Sünteeskiud- Toodetakse tööstuslikult madalmolekulaarsetest lähteainetest.

Majandus → Ettevõtlus

106 allalaadimist

320

doc

Majanduspoliitika

Seetõttu pole ühtki lihasööjat imetajat kunagi liha saamise eesmärgil kodustatud. Taimesööjate ja kõikesööjate seas on palju liike (näiteks koaalad), kes on oma taime-eelistustes nii kitsapiirilised, et ei sobi põllumajandusloomaks.  Kasvukiirus. Et kodulooma oleks mõtet pidada, peab ta kiiresti kasvama.  Vangistuses paljunemine. Näiteks gepard ja Andide ulukkaamellane vikunja vangistuses ei paljune.   Iseloom. (Põhiliselt) taimetoidulisest grislist saaks suurepärase lihalooma, kui ta poleks nii tige. Samal põhjusel ei sobi koduloomaks Aafrika pühvel, onager (Põhja-Aafrika ulukeesel) ja sebra.  Kalduvus paanikaks. Näiteks gasellid on väga närvilised, perutavad, tormavad pimesi

Majandus → Akadeemiline kirjutamine

56 allalaadimist