esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. 19 20 21 22 23 24 25 Invasiivne lendav pakslaup 26 EUROOPA Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja pidasid teda koos teiste kaladega kalatiikides. Tootlik karpkalakasvatus tiikides sai aga alguse Kesk Euroopast, praeguse Tšehhimaa ja Lõuna-Saksamaa aladelt. Euroopa tiigikalakasvatuse traditsioonid pärinevad keskajast, kui religioon nägi teatud aegadel ette paastumise. Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tšehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. Kesk-Euroopas, eriti Tšehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala. Detailsemad reproduktsioonifosioloogia (endikrinoloogia) uuringud algasid
Vikerforellikasvatuse ülesanded 1. Kui palju ja millise graanuli suurusega Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta tuleb kalakasvatajal järgmises kuus tellida oma kasvandusele kui tal on 5 basseini ja vee temperatuur neis on 10 kraadi, igas basseinis on 500 kg 800 g raskusi forelle? 5 basseinis on kokku 2500 kg kala, tabeli järgi on vaja osta 6 mm läbimõõduga graanuleid ja 10 kraadi juures anda päevas kala kaalust 0,96 % sööta, mis on 23 kg päevas, korrutades 30 päevaga on tulemus 690 kg · Olenevalt sellest kas võtta 30 või 31 päeva, kas sööta alam-või ülempiirnormi järgi on vastused veidi erinevad, tähtis on suurusjärk Tegelik arvutus on keerulisem sest kala kasvab iga päev juurde ja söötmise % kaalust tuleb iga päev arvutada uue kehakaalu kohta. aga 1 kuu puhul on vahe väike. Vastus: Kalakasvatajal tuleb tellida järgmises kuus 6,0 mm läbimõõduga Biomar Aqualife 23 tüüpi forellisööta ligikaudu 690 kg. 2.Kalakasvanduses on 2...
talvitamiseks. Praegu kasutatakse eestis kasvusumpasid maimude lühiajaliseks hoidmiseks. Sumbad on valmistatud teras või kapronvõrgust. Kaheksakümnendatel aastatel kasutati kasvusumpasid hüdroelektrijaamade veehoidlates. (Martin, 2009) Kasutatud kirjandus: 1. Tartu Ülikooli loodusliku hariduse keskus [http://bio.edu.ee/loomad/Kalad/CYPCAR2.htm] 2. Wikipedia. 2012. Karpkala [http://et.wikipedia.org/wiki/Karpkala] 3. Martin, R. 2009. Karpkalakasvatus 1. osa [http://www.fishing24.ee/catalog/article_info.php?articles_id=17] 4. Eesti statistikaamet [www.stat.ee ] 5. Fisheries and Aquaculture Department [www.fao.org ] 6. Ojaveer, E., Pihu, E., Saat, T. (Eds.). 2003. Fishes of Estonia. Estonian Academy Publishers, Tallinn, 416 pp. 7. Paaver, T ,, Karpkalakasvatus"
Kooli nimi Referaat Karpkala (Cyprinus Carpio) Koostaja: Juhendaja: Koht ja aasta Sissejuhatus Karpkala on kodustatud liik, kes on kasvatussüsteemidega kohastunud. Liik ei ole tundlik vee kvaliteedi ja temperatuuri suhtes. Karpkala võib elada igasugustes aeglaselt voolava või seisva veega veekogudes. Karbid on kõigesööjad ning toituvadpeamiselt zooplanktonist, põhjaloomastikust, detriidist ja veetaimede osadest. Karpkala loodusliku vormi nimetatakse sasaaniks (soomuskarbiks) ning sellel on suured ühtlaste vahedega soomused. Kultuurvormid (peegelkarpidel) on soomuseid vähe ja need paiknevad ebaühtlaselt. (,,Karpkala" juuni 2012) 1. Bioloogia 1.1Süstemaatiline kuuluvus Karpkala kuulub karpkalaliste seltsi (Cypriniformes) karpkalalaste sugukonda ja ( Cyprinidae) omanimelisse perekonda ( Cyprinus). ( Leili Järv) 1.2Morfoloogia Sasaan ja karpkala meenutavad o...
Eesti Maaülikool Referaat Karpkala ( Cyprinus carpio) Vahur Kappak Kalakasvatus I kursus Tartu, 2010 Sisukord Sissejuhatus................................................................................................ .................................3 Bioloogia .......................................................................................................................... ..3 Süstemaatiline ...
Emilia-Romagnas, Veneetsias). Karpide korjamine toimub kahe aasta pärast. Suurem osa Euroopa toodangust realiseeritakse Itaalias. Poolekstensiivne vesiviljelus Tootjad ei piirdu enam lihtsalt tiigi või laguuni looduslike omaduste soodustamisega, vaid tulevad loodusele omalt poolt appi, tuues kasvandusse haudejaamadest pärinevaid vastseid ja lisades tiikidesse tööstusliku sööta. Kõige ilmekamaks näiteks on karpkalakasvatus tiikides, mis on eriti populaarne Kesk-Euroopa riikides. Ka Lõuna-Euroopas levinud mereveekasvandustes kasutatakse üha enam kalahaudejaamade toodangut ja tööstuslikku sööta, sellega kompenseeritakse loodusliku saagi vähenemist. Itaalias Po ja Adige jõgede deltade vallidel põhinevates kasvandustes paigutatakse laguunidesse huntahvena ja merikogre vastseid, et leevendada nende liikide arvukuse vähenemist ja kompenseerida angerja kadumist. Hispaania ja Portugali esterotes on hakatud
zooplanktonit. *Polükultuuris, ühes tiigis koos kasvades ei konkureeri nad omavahel toidu pärast ja annavad kolm "saaki samalt põllult". Need kalad on tänapäeva vesiviljeluse toodangus esikohal. Hiinas aga lisatakse samadesse tiikidesse veel röövtoidulist mustamuuri, karpkala jt kalu ning saadakse veelgi keerulisem polükultuuri kooslus. Euroopa *Juba antiikajal tõid roomlased karpkala Doonau jõgikonnast Itaaliasse ja pidasid teda koos teiste kaladega kalatiikides. *Tootlik karpkalakasvatus tiikides sai aga alguse Kesk Euroopast, praeguse Tsehhimaa ja Lõuna- Saksamaa aladelt. Euroopa tiigikalakasvatuse traditsioonid pärinevad keskajast, kui religioon nägi teatud aegadel ette paastumise. *Euroopa suurimad karpkalatootjad on Poola, Tsehhimaa, Saksamaa, Ungari ja Prantsusmaa. *Kesk-Euroopas, eriti Tsehhimaal on karpkala traditsiooniline jõulukala. *Detailsemad reproduktsioonifosioloogia (endikrinoloogia) uuringud algasid 1930 indutseeritud
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
