Kohtla-Järve Kohtla-Järve on linn Ida-Viru maakonnas. Linn koosneb kuuest eraldi asuvast linnaosast: Kukruse, Viivikonna, Sompa, Oru, Järve ja Ahtme. Linna elanikkond on valdavalt venekeelne. Eestlasi oli 2000. aasta rahvaloenduse andmeil 17,8% elanikest ning 2011. aasta rahvaloenduse andmeil 16,1%. Kohtla-Järve sai linna staatuse 15. juunil 1946. aastal. Kohtla-Järve nimi pärineb linna alal asunud Kohtla ja Järve külalt; samas asusid ka Kohtla ja Järve mõis. Kohtla-Järve linnaosa territoorium jääb osaliselt kahe ajaloolise küla maadele, mida on mainitud 1241
Tuumaenergia Tuumaenergia tekkimine ja selle kasutamine maailmas Tuumade lõhustumise tagajärjel vabanev energia. Ei eraldu CO2. Tuumaenergia Eestis Asukoht:SuurPakri, Keibu lahe äärne ala, Telise neem, Letipea poolsaare kirderannik, Türsamäe klindipealne platoo või Viivikonna karjäär . Tuumaenergia Eesti lähisriikides Leedu: Ignalina tuumaelektrijaam. Soome: Kokku 4 reaktorit, 2 erinevas kohas. Ideest tuumajaamani Mida arvad sina tuumaenergiast? Tänan kuulamast! Küsimusi? Kasutatud marerjal http://www.epl.ee/artikkel/458847 http://www.tuumaenergia.ee/index.php?id=75 http://www.tuumaenergia.ee/fileadmin/user_upload/pics/olkiluoto_tuumajaam.jpg
JA LOODUSVARAD Looduslikud · Taastuvad · Taastumatud · õhk, vesi, · maavarad: tingimused metallimaagid · muld,mets, kivisüsi, ·Geograafiline · taimest loomastik nafta, laius gaas, ·kliima PÕLEVKIVI Kiviõli tuhamägi- Eesti kõrgeim pinnavorm Viivikonna aherainemäed FOSFORIIT- väetiste tooraine, mida käesoleval ajal ei kaevandata TÖÖJÕUD hind kvaliteet KAPITAL · raha · säästud · tehnoloogia · laenud · oskusteave SPETSIALISEERUMINE On mingile kindlale tootele või teenusele keskendumine vastavalt loodusoludele ja ajaloolisele kogemusele EESTI MAJANDUST MÕJUTAVAD POSITIIVSED TEGURID · Soodne transpordigeograafiline asend-
Mis on põlevkivi e. kukersiit? Kerogeeni sisaldav settekivim Fossiilne kütus Eesti peamine energiaallikas Taastamatu loodusvara Ajalugu algas 1837 Prantsusmaal Autunis 19. sajand - petrooleumi, lambiõli, parafiini II Maailmasõda tootmine peatus G. Helmersen 1838.- esimene kaitsekarjäär 1924, 1927- põlevkivi eksport 1930 - Käsitsi põlevkivi vaalkaevandamine Viivikonna karjääris Ajalugu 1944 laastati põlevkivitööstus 1947 põlevkivigaas 1969 Eesti Elektijaam 1980 maksimum kaevandamine (30milj. t.) Hiljem hakkas ammenduma Põlevkivi kaevandamine Pealmaakaevandamine Allmaakaevandamine Võimalik kui põlevkivikiht kui avakaevandamine kujuneb pole sügaval liiga kalliks või kui vaal- ja transportkaevandamine maakasutuse muutmine on Eestis peamiselt lubamatu
Paljandi tekke iseloom Kirjeldus Looduslik astang: Looduslik paljand: Laagna tee rajamisel on puuritud augud paekivi murdumiseks ning hiljem kaevati Tehislik paljand: tasapind madalamaks. 1:50000 geoloogilisel kaardil avamuse indeks O2ks (Kõrgekalda kihistu) ja 100 Tähelepanekud meetrit lõunas asub O3w (Viivikonna kihistu). Lähim paeehitis: Paljandi nimetus: Karjääri nimi Toponüüm (kaardilt) Toponüüm koalikult el. Varasemad kirjeldused: Geol. kaardi väljavõte (faili nimi) HK_1_Laagna tee_1-50000.pgn Pärandkultuuri objekt (registrikood) Topokaardi väljavõte (faili nimi) HK_1_Laagna tee_1-3000_kaart.pgn Maardla (karjääri) uuringuaruanne Lähima (lõunapoolse) puurauk reg nr
Maardla Kukruse Viivikonna Peerti III, IV, V, VI, VII, VIII, IX, X TAPA Kukersiidikihtkond O3kk Maidla L, M, N, O, P, I, II
pinnase vette kandumine, loomulike vajaduste rahuldamine ja pesemine järvevees ning autode pesemine kallastel. · Selle tagajärjel muutub puhas ja läbipaistv vesi häguseks ning lisandunud mineraalained soodustavad veetaimede liigset kasvu. Inimtegevuse otsene mõju Põhitegurid, mis parajasti mõjutavad Kurtna piirkonna loodust · Põlevkivi kaevandamine: Estonia, Viru ja Ahtme (suletud) kaevandus, Sirgala ja Viivikonna karjäär. · Liiva kaevandamine: Pannjärve karjäär. · Turba kaevandmine: Oru turbaväljad. · Veehaarded: Vasavere põhjaveehaare ja Konsu veehaare. · Puhkamine, sportimine, ujumine, kalastamine, looduses liikumine. Konsu järv Konsu järv · Konsu järv jaguneb kaheks osaks: Ees- ja Keskjärveks. Ees- ja Keskjärve eraldab järve keskel läänest järve ulatuv poolsaar. Lõuna pool asub Peenjärv, mida Konsu järvega ühendab 100 m pikkune kanal.
Tööjõuküsimused lahendati Vaivara koonduslaagri rajamisega. Vaivara oli Eesti pealaager, kus asus ka laagri administratsioon. See oli laialipaigutamise ja edasisaatmise laager, kus muuhulgas uuriti ka kohalesaabunute füüsilist seisundit. 1943 1944. aastani loodi siin terve hulk suuremaid ja väiksemaid laagreid: Auvere, Aseri, Ereda, Jägala, Kohtla, Narva-Jõesuu, Vaivara I ja II, Narva, Sonda, Kunda, Kuremäe, Kiviõli, Klooga koos harulaagriga Laokülas, Jõhvi, Viivikonna, Lagedi, Putki (Virumaal Kose vallas), Soski (Vasknarva vallas) jpt. Osa laagreid tegutses lühemat, osa pikemat aega. Kiviõli koonduslaager Kokkuvõte Holokausti käigus hukkunud juutide arvu kohta on esitatud erinevaid andmeid: 4,2 miljonist (Gerald Reitlingeri ja Rudolph Joseph Rummeli järgi) kuni 6,2 miljonini (1990. aastal, teatas Auschwitz-Birkenau surmalaagri muuseum, et ainult selles
Põhja-Eesti paekalda vahel. Rannikumadalik on kivirohke või liivane tasandik, mida kohati katab mets. Valla lõunaosa kuulub Alutaguse madaliku koosseisu, mida iseloomustab suur soode- ja metsarikkus. Maastik jääb kõrgusvahemikku 35-50 m üle merepinna. Inimtegevuse tõttu on suurte soode ja metsade ala praeguseks muutunud tööstusmaastikuks. Lääneosas paiknevad endised turbatootmisväljad, mida praegu enam ei kasutata, idaosas Viivikonna ja Sirgala põlevkivikarjäärid. 4.2. Mullastik Muldadest on valla alal enimlevinud paepealsed liivsavimullad ehk paepealsed rendsiinad ja leostunud ja leetjad liivsavimullad. 5. Looduskaitse Valla suurim looduskaitseala on Kohtla ja Toila vallas asuv Ontika maastikukaitseala. Ala on kaitse all alates 11. juulist 1957. aastast. Maastikukaitseala suurus on 336 hektarit. Põhja-Eesti paekallas on unikaalne loodusmälestis mitte ainult Euroopas, vaid liialdamata kogu maailmas.
aastatel otsustas NSV Liidu valitsus hakata riigi loodeservas energiapuudust leevendama mitme Narva linna ümbrusse ehitatava ja kohalikul põlevkivil töötavaelektrijaamaga. Alustuseks ehitati aastail 19501957 Narva jõe kaldale hüdroelektrijaam. 1956. aastal alustati võimsa Balti Elektrijaam ja 1964. aastal lisaks Eesti Elektrijaama rajamist. Et kindlustada jõujaamu kütusega, tuli kiiresti ja oluliselt laiendada põlevkivi kaevandamist. Esitati idee, et lääneossa jääks tegutsev Viivikonna karjäär, keskossa karjääriväli nr 1 (Sirgala) ja idaossa tuleks karjäär nr 2 (Narva). See ettepanek võeti ka vastu. 1958. aasta alguses loodi Eesti Rahvamajanduse Nõukogus vajalikud organisatsioonilised struktuurid ja leiti vahendid. Narva karjääri sünniajana tähistatakse 1. jaanuari 1970. Kaevanduste keskkonnamõju Vee väljapumpamine kaevandustest on varem ulatuslikult liigniisket ala Kohtla, Sompa, Tammiku ja Ahtme
VKG katab kogu põlevkiviahela alates selle kaevandamisest ja ümbertöötamisest kuni peenkemikaalide turustamiseni. Ettevõtte tütarettevõtted on VKG Oil AS, VKG Kaevandused OÜ, VKG Transport AS, VKG Energia OÜ, VKG Soojus AS, Viru RMT OÜ, VKG Elektrivõrgud OÜ, VKG Elektriehitus AS, VKG Plokk OÜ. 2.2 Tarbijad VKG Grupp ulatub Narvast Sillamäeni. Ettevõtte teeninduspiirkond, kuhu kuuluvad Narva, Narva-Jõesuu ja Sillamäe linn, Vaivara vald ning Kohtla-Järve linna Viivikonna linnaosa, asub Ida-Virumaal. Eratarbijate ja väikeettevõtete vajaduste rahuldamise kõrval on täita oluline roll Narvas ja Sillamäel asuvate suurtööstuste varustamisel elektriga. 2.3 Tuleviku plaanid Seoses järskude muudatustega finants– ja ka ehitusmaterjali turgudel otsustas VKG 2009 aasta alguses ajutiselt külmutada enamuse tsemenditehase rajamisega seotud tegevustest majandusliku olukorra muutumiseni. Jätkatakse tegevusi mis on seotud lubadega ja ressursi kindlustamisega
Tööstuspoliitika investeeris ka tööstuspiirkondadest kaugemal asuvale agraarsele sisemaale, millega sündisid praegused probleemsed ühetööstusasulad Põhja- ja Lääne-Eesti kohalike loodus- ja tööjõuvarude kasutamiseks. Osa õmblustsehhide ja metallitööstuste rajamine väikelinnadesse (Kallaste, Mustvee, Puurmani, Rõngu jt) toimus kohaliku tööjõuvaru kasutamist silmas pidades, osa kohalike loodusvarude kasutamiseks (Viivikonna, Aseri, Oru, Tootsi jt). Ühtlasi tingis sotsialistlike suurmajandite järkjärguline kokkuliitmine ja asustuse kontsentreerimisele suunatud ehitus- ja investeerimispoliitika maaproletariaadi koondumise majandikeskustesse ja suurfarmiasulatesse. 1970. aastate keskpaigaks kiire linnastumine vaibus ja kujunes välja põhijoontes tänini püsiv asustuse struktuur ja teedevõrk. Nõukogude perioodil kujunenud asustust iseloomustasid järgmised iseärasused:
Küsimus on selles, et miks hakkas mandriliustiku surve all voolama, samal ajal kui valdaval osal levialal seda ei juhtunud? Voolamisvõimeline on vaid märg sinisavi ja ainuke võimalus seda märjaks teha on läbi lõhede. Tihelõhelisuse ja pangaskergete levialad üldjoontes ühtivad. Kuidas tekkisid aga kivimitesse lõhed? Vaadeldes Kirde-Eesti aluspõhja geoloogilist kaarti, torkavad silma kolm kõnealuseid kerkeid piiritlevat tektoonilist riket Ahtmed (lõunast), Viivikonna (läänest ja põhjast) ja Sirgala (idast). Pimestiku klindisaari kattev umbkaudu 5 m paksune paelasund, mille pealispind lasub enam- vähem sellele alale normaalsel tasemel, st. 25-30 m ümp, on tihedalt lõhedest läbitud ja kohati isegi kergelt kurdudesse surutud. Saartevahelisel alal on aluspõhja kivimid 20-30 m kerkinud, katvad lõhelised lubjakivid on mandrijää poolt ära kulutatud ja mõnevõrra paksema pinnakattekihi all avaneb Kambriumi sinisavi või liivakivi
töötanud või praegu töötavaid kaevandusi asub Kirde-Eesti lavamaa piirides (osaliselt välja arvatud käesolevaks ajaks juba suletud Kiviõli ja Kohtla kaevandus). Kõige energiarikkam ja kvaliteetsem põlevkivi on maardla põhjaosas, mis on juba välja kaevandatud. Kaevandamise üldine tööesi liigub pidevalt lõuna suunas Alutaguse maastikurajooni. Seal asuvad ka kõik karjäärid: maardla lääneosas Aidu ja idaosas Narva karjäär (koos Sirgala ja Viivikonna jaoskonnaga). [http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08) Kaevandamisega kaasnevad keskkonnamõjud (probleemid ja tulemus) Oluline keskkonnamõju kaasneb põlevkivist ammendatud kaevanduste sulgemisega. Aastatel 19992001 suleti Tammiku, Sompa, Kohtla ja Ahtme kaevandus, mille altkaevandatud alade üldpindala moodustab _125 km2. Tulevikus suletakse paratamatult ka Viru kaevandus ja Aidu karjäär, samuti praegune noorim, Estonia kaevandus. Need
See linn tekkis põlevkivikaevanduse juurde. Nõukogude ajal hakati siinsest diktüoneemaargilliidist eraldama uraani tuumapommide jaoks, mistõttu linn salastati ja venestati täielikult. Uraaniprojekt ebaõnnestus, et aga rajatud tehast ja linna mitte maha jätta, hakati kaugelt Venemaalt toodud toorainest sulatama haruldasi metalle. Linn jäi endiselt kinniseks, eestlastele peaaegu kättesaamatuks, kuigi sinna rajati ka õmblusvabrik ja asustati Viivikonna ning Sirgala karjääride töölisi (need asuvad Sillamäest mõni kilomeeter lõuna pool). Pärast Eesti taasiseseisvumist on Sillamäe tehas elanud ühest raskusest teise. Iseenesest võiks haruldaste metallide sulatamine Eestimaal ju olemaski olla, kui saaks toorainet ja leiaks turgu. Tehnoloogiagi pole just lootusetult halb, kuigi uuendamist muidugi vajaks. Ent Eestis puudub täielikult selle ärivaldkonna
) -Uhaku lade: Väo, Ülem-Väo, Kõrgekalda ja Kivistisi oli palju, sest pole olnud paksu lasundit, magneesiumi ioonid suruvad lubjakivide mingi jõe ülemjooksul ja Taurupe kihistud mis nad kokku oleks pressinud. struktuurist välja kaltsiumi ioone, muutes kivimit alamjooksul, siis milles on -Kukruse lade: Pihla, Viivikonna ja Dreimani Biohermid (olid kohati olemas juba aeglaselt magneesiumirikkamaks ning tehes erinevus? Kas ongi – ja kui, siis kihistud ordoviitsiumis, kuid alles siluris esinesid nad lõpuks lubjakivist dolokivi
KohtlaJärve, Sillamäe), 15 maarajoo ni lahusosast koosneva KohtlaJärve, Kiviõli linna, väiksemates liiduvabariikides oblastid kaotati. (Haapsalu, Harju, Hiiumaa, Jõgeva, Kingissepa, mehe omavaheliste suhete kujundajaks ka Oblastite likvideerimise järel haldusjaotuse Püssi ja Viivikonna alevi ning 14 külanõukogu. KohtlaJärve, struktuuris enam Paide, väga Põlva, suuri Pärnu, Rakvere, järgnevatel aastatel. põhimõttelisi 1961. aasta kevadel tühistati senine alevite Rapla, Tartu, muudatusi Valga, Viljandi,
3 harulaagrit (veel teine laager Vaivaras ja kaks Viivikonnas) kokku 3300 vangiga. Seejärel suurendati laagrite arvu kümneni. Järgneva aasta jooksul kuulus lühemat või pikemat aega võrgustikku kokku 20 erinevat töö- või harulaagrit: Vaivara kaks laagrit (üks raudteejaama ning teine õlitehase lähedal), Klooga, Narva-Ost, Hungerburg (Narva-Jõesuu), Soski (Vasknarva v), Auvere, Kerstova / Putki (Viru maakond, Kose v), Ereda (töökomandoga Kohtlas), Jõhvi, Kuremäe, Kunda, Kiviõli, Viivikonna I ja II laager, Pankjavitsa (Petserimaal), Petseri (Kagu-Eesti), Ülenurme (Tartu maakond), Kudupe (Kirde-Lätis), Goldfields (Kohtla õlitööstus). Laagrite suurus ja tegutsemisperiood olid väga erinevad, jäädes vahemikku mõnekümnest kuni mitme tuhande kinnipeetavani ning tegutsedes mõnest nädalast kuni aastani. Vaivara laagri kõrval olid olulisemad Kiviõli, Ereda ja Kooga laagrid. Vangid rakendati enamasti tööle põlevkivitööstuses. Erandi moodustasid
30786 6700906-1Silla tehno 58.34032924.620401 30786 Paikuse vald 87960 6700907-1Silla tehno 58.34048524.620686 87960 Paikuse vald 20538 6700905-1Sillaküla 58.34408224.620468 20538 Paikuse vald 31514 6700904-1Sillaküla 58.34423424.620776 31514 Paikuse vald 32480 4400690-1Sillamäe b 59.39115027.773385 32480 Sillamäe linn 28702 4400870-1Sillamäe te59.33888527.696587 28702 Kohtla-Järve linn 131709 4400940-1Sillamäe te59.33868327.696619 131709 Viivikonna linnaosa 20356 5100339-1Sillaotsa 58.90472225.578056 20356 Paide linn 21768 5100491-1Sillaotsa 58.90577225.579225 21768 Paide linn 22974 7800870-1Sillaotsa 58.29380026.890884 22974 Haaslava vald 22975 7800871-1Sillaotsa 58.29374926.891793 22975 Haaslava vald 32833 8400861-1Sillaotsa 58.66157825.771188 32833 Kõo vald 32834 8400860-1Sillaotsa 58.66166325.771172 32834 Kõo vald 88435 6500618-1Sillaotsa 57.95882726.666333 88435 Kanepi vald
annaabi.ee 
