Periodiseering Elu ja elulugu võib 4ks jaotada 1. 1770-1792 Bonni periood(kujunemisaastad) 2. 1792-1802 Viini I periood(varajane looming) Õppis Haydni juures. Õppis vokaalmuusikat. 3. 1802- 1812 Viini II periood (loomingu kõrgaeg). Sündis enamik kuulsaid teoseid. Sümfooniad nr 4 - nr 8 1813-1827 Viini III periood (hiline looming). Looming Kirjutas 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 2 balletti Ooper ,,Fidelio" (või ,,Leonore") Kuulmise kaotus 1801 kirjutas sõbrale oma kuulmishäirest Tal oli raske kuulda, mida inimesed rääkisid 1802 kirjutas ta Heiligenstadt´i testamendi. Kiri mis rääkis tema kuulmisprobleemidest. 1817 jäi tummkurdiks Surm Suri 26 märts a. 1827 56 aastasena Surma põhjus pole kindel. Arvatakse paljuid haigusi kui ka mürgitamist. Tänan tähelepanu eest!
Leopold Mozart koos 6-aastase Wolfgangi ja sellest veidi vanema tütrega võtsid ette kontsertreisi Euroopa tähtsamatesse linnadesse, et tutvustada imelast Lääne- Euroopas . 4-aastasel reisil kohtus noor Mozart paljude mõttekuulsuste ja heliloojatega, kuid kõige tuntavam oli J.S.Bachi poja Johann Christian Bachi mõju- innustatuna temast valmisid Wolfgangil esimesed sümfooniad. Reisilt saabudes oli tal valminud 5 sümfooniat (esimese neist kirjutas ta 8-aastaselt), 15 viiulisonaati ja hulgaliselt klaveriteoseid.11-aastaselt kirjutas Mozart valmis esimese ooperi. Noor Mozart, kes oli harjunud rändvirtuoosi elu ja publiku imetlusega ning kes oli vägagi teadlik oma geniaalsusest, ei harjunud kuidagi kuivade õukonnareeglite ja rutiinse elulaadiga. Helilooja reisis koos emaga mitmetesse Euroopa linnadesse. Vastuvõtt oli aga üsna jahe, sest imelapsest oli saanud täiskasvanud helilooja ja sensatsioonihimuline publik ei tundnud tema vastu enam nii suurt huvi. 1781.a
Juba sel ajal kuulmishäired (hiljem kirjutas kurdina). Sõpradega suhtles kõnevihikute abil, millest suur osa on säilinud. Ei andnud surmani alla. Loomingus esikohal instrumentaalmuusika. See tulenes tema sisemisest instr. Kuulmisest ja kujutlusvõimest. Uusi ideid kuulas alati oma kujutuses mõnel kindlal pillil. Loomingus põimuvad inimkonna võitlus vabaduse ja valguse eest ning targa ja õilsa inimese elu. Ta lõi esimesena võitlusmeeleolu. 10 viiulisonaati, 5 tsellosonaati, 16 keelpillikvartetti, 5 klaverikontserti, 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat, 2 missat (Missa Solemnis- tehniliselt ülikeerukas, partiisid oleks lihtsam mängida pillidel). Enim mängitavad sünfooniad: 3. (Eroica, oli algselt pühendatud Napoleonile, hiljem mittekellegile), 5. (Saatusesümfoonia- rahvas nimetas), 9. (IV osa nimi ,,ood rõõmule" EL hümn). Klaverisonaatidest: 8. (pateetiline), 14. (kuupaistesonaat), 21. (aurora), 23. (appasionata).
Väikeste eranditega järgivad Brahmsi kammermuusikateosed ülesehituses kõik traditsioonilist sonaaditsüklit. Näit I osa on sonaadivormis kõigis teostes, va üksainus erand, metsasarvetrio op 40. Enamus finaalidest on sonaadi- v rondo-sonaadi vormis, va 3. kp.kvartett op 67, klarnetikvintett op 115 ja 2. klarnetisonaat, mille finaalid on (samuti Brahmsi poolt armastatud) variatsioonivormis. Enamus teoseid on neljaosalise tsükliga. Teosed ülevaatlikult: 3 viiulisonaati, 2 tsellosonaati, 2 klarnetisonaati, 3 klaveritriot, 3 keelpillikvartetti, 3 klaverikvartetti, klaverikvintett, 2 keelpillikvintetti, 2 keelpillisekstetti, metsasarvetrio, klarnetitrio ja klarnetikvintett See on tõesti ülevaateks, mitte pähetuupimiseks! Omaette grupi moodustavad Brahmsi (hilises) kammermuusikas teosed, kus soolopillina kasutatakse klarnetit: klarnetitrio, klarnetikvintett ja 2 klarnetisonaati. Nende teoste sünd on seotud konkreetse isikuga, Meiningeni
asutamises. Andis kontserte mitmetes Euroopa riikides (Saksamaal, Itaalias, Prantsusmaal, Inglismaal) 1868 kevadel sündis tütar. Veetis suve Taanis, kus Grieg koges erilist loomingulist puhangut, mille tulemusel kirjutas klaverikontsert a-moll. Kuid talv oli vähem lootustandev, sest ei saanud riigilt taotletd reisistipendiumi, ent sai kiidukirja ungari heliloojalt Lisztilt, kes kiitis nii Griegi andekust kui 1. viiulisonaati ja kutsus Griegi endaga kohtuma Weimari. Ning peale seda sai ta ka reisistipendiumi. 1870 kohtus ta Lisztiga Roomas, kus too kiitis tema loominugut ja julgustas ka edasi kirjutama. 1871-1880 töötas Grieg aktiivselt loomingu ja Norra rahvusmusikaga ning dirigeeris koore, juhtides ka kuni aastani 1880 oma rajatud muusikaühingut. 1880-1882 oli Grieg Bergeni Filharmoonia Orkesti musikajuht. 1885 rajas ta Bergenisse Troldhaugeni-nimelise ehitise, kus praegu asub tema majamuuseum.
Lemmikud-soololaul , operett 2. Beethoveni loomingu üldiseloomustus Muusika iseloomulikeks joonteks on: selgelt välja joonistatud karakterid; jõulised filosoofilise alatooniga konfliktid; pateetilisus ja heroilisus. Beethoven oli oma aja muusikamaailmas üks mässajaid. Oma poliitilistelt vaadetelt oli ta uue aja inimene, kes ei tunnistanud seisuslikke vahesid. 3. Beethoveni looming (loetelu) 9 sümfooniat 5 klaverikontserti ooper ,,Fidelio" balletid, missad 32 klaverisonaati 10 viiulisonaati 4. Schuberti loomingu üldiseloomustus Esimene tõeline romantik, kes klassikalise vormi täidab romantilise sisuga, kauni laululised meloodiad. Toob uue zanri lied e. laulu .oluline klaverimuusika looja.. Laulude mõju ka instrumentaalteostele. Tema muusika on siiras ja südamlik. Ta tõi muusikasse palju uut: soololaulud muutusid kontsertteosteks, instrumentaalloomingus oli esikohal programmiline muusika; väga tähtsal kohal olid lühipalad, mis väljendasid hetkemeeleolu. 5
Oluliseks pilliks tema jaoks oli KLAVER. Ta suhtus klaverisse kui orkestrisse – klaver pidi kõlama sama värvikalt kui orkestritäis pille. Looming Orkestrile: 9 sümfooniat, 5 klaverikontserti, viiulikontsert D-duur (1806), kontsert viiulile, tšellole ja klaverile C-duur (1805). Mitu avamängu (Fidelio, Leonore, Egmont, Wellingtoni võit jt). Kammermuusika: 16 keelpillikvartetti, klaverikvartetid, klaveritriod, puhkpilliansamblid. Soolopillidele: 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 1 metsasarvesonaat, 32 klaverisonaati, variatsioone klaverile, bagatelle klaverile jne. Vokaalile: tal on soololaule ja üks ooper Fidelio (1814), oratoorium Kristus Õlimäel (1804), Missa solemnis D-duur (1823). Iseloomustust kolme perioodi kohta vt vihikust!
instrumentaalsest kuulmisest ja kujutlusvõimest. Uusi muusikalisi ideid kuulis ta oma kujutluses mõnel pillil mängitavat. K: Kreutzer Beethoveni loomingus põimuvad ühelt poolt inimkonna võitlus vabaduse ja valguse eest, teisalt kangelasliku, targa ja õilsa inimese elu. Esimese heliloojana tõi ta muusikasse võitlusmeeleolu. Arvuka osa tema loomingust moodustavad kammerteosed ja soolokontserdid. Ta on kirjutanud 10 viiulisonaati, 5 tšellosonaati, 16 keelpillikvartetti. Suurvormidest: 1 viiulikontsert, 1 kolmikkontsert (viiul, tšello, klaver), 5 klaverikontserti. K: Klaverikontsert nr 3 Kõige silmapaistvamal kohal selles loengus on 32 klaverisonaati, 9 sümfooniat. Maailmakuulsad on Nr 3. ehk “Eroica” (Napoleonile), 5. sümfoonia ehk “Saatuse sümfoonia” ja 9. sümfoonia. K: 5. sümfoonia e. “Saatuse sümfoonia”
57, 18041805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) EsDuur op. 81a, 18091810 Nr. 29 "Hammerklaviersonate" BDuur op. 106, 18171818 Variatsioonid Diabellivariatsioonid op. 120, 1819, 1823 Klaveripalad Bagatell "Für Elise" (Elisele) amoll, WoO 59 Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused Kammermuusika, sealhulgas Keelpillikvartetid 10 viiulisonaati, sealhulgas Nr. 5 ,,Kevadsonaat" FDuur op. 24, 1801 Nr. 9 ,,Kreutzeri sonaat" ADuur op.47, 1803
Looming Ludwig van Beethoven viis haripunkti klassikalise sümfoonia ning täiustas sonaadivormi. Tema muusikat iseloomustab dramaatiline väljenduslaad. Kuid kangelasliku ja võitlusliku iseloomu kõrval on olulisel kohal ka lüüriline külg. Tema teoste vorm on erakordselt hästi läbimõeldud. Võrreldes eelkäijatega on tema muusika pingelisem ja sisaldab tugevamaid kontraste. Beethoveni loomingusse kuuluvad: 9 sümfooniat 5 klaverikontserti 32 klaverisonaati 1 viiulikontsert 10 viiulisonaati 16 keelpillikvartetti ooper ,,Fidelio" avamängud 2 missat oratoorium Kõik Beethoveni 9 sümfooniat on tänaseni orkestrite repertuaaris väga olulisel kohal ning kõlavad sageli paljudes kontserdisaalides. Tema sümfooniad on täiuslikuseni välja arendatud. Ta tõi orkestri partituuri juurde pikoloflöödi, kontrafagoti ja tromboonid (5. sümfoonia finaal). Tuntuimad on III, V, VI ja IX sümfoonia. III sümfoonia, mis kannab nime ,,Eroica" on seotud Prantsuse keisri Napoleoniga
,,Metshaldjas". Lisaks sellele on tal ka 8 ooperit- tuntumad- Rüdriger, Alfonso, Adrest ja Estrella. Ning lisaks ka 9 lalumängu (väike koosseis nii esinejate kui ka orkestri kohalt ning lühme ja ka tagasihodlikud dekoratsioonid. Tuntumad Fernando ja Clandine von Villa Bella. On ka hulk vaimulikku muusikat- 7 missat- ,,Stalat mater" (Seisis kurb ema). 14 keelpillikvartetti (2 viiulit, vioola, tsello) 1 kvintett ( 5pilli) 1 puhkpilli oktett ( 8 pilli) 2 klveri triot (klaveri, viiul, tsello) 3 viiulisonaati arvukalt klaverisonaate. orkestrile on olulised 9 kontsert avamängu, üks kuulsamaid neist ,,Võluflööt". Tähtsad on ka 9 sümfooniat (10ndat alustas). Eriti kuulus on 8. Sümfoonia ,,Lõpetamata sümfoonia" 2 OSA Tema loomingut on tugevalt mõjutanud tema sõbrad, sest just nemad aitasid muuta tema elutee vähegi inimväärseks ja talutavaks. ROMANTISM Tunnete kunst, millele olid omased suured kontrastid, meeleolude ja karakterite erinevus. Tihti langetakse äärmustesse
23 "Appassionata" f-moll op. 57, 1804-1805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810 Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818 o Variatsioonid Diabelli-variatsioonid op. 120, 1819, 1823 o Klaveripalad Bagatell "Für Elise" (Elisele) a-moll, WoO 59 · Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused · Kammermuusika, sealhulgas o Keelpillikvartetid o 10 viiulisonaati, sealhulgas Nr. 5 ,,Kevadsonaat" F-Duur op. 24, 1801 Nr. 9 ,,Kreutzeri sonaat" A-Duur op.47, 1803
puu taha, kus näeb oma elu. Tuntuim üksiklaul on metshaldjas (kirjutas 18-aastasena). Lisaks lauludele kirjutanud ka 8 ooperit.(Rudiger, Adrast, Alfonso, Estrella). On veel kirjutanud 9 laulumänagu( Fernando, Cladine von Villa Bella). On hulk vaimulikku muusikat, 7 missat ( Stobat mater) Instrumentaalmusuuikas oli suureks vormiliseks eeskujuks Beethoven. Seegi valdkond on esinduslik. 14 keelpillikvartetti, 1 keelpillikvintett, 1 puhkpillioktett, 2 klaveritriot, 3 viiulisonaati, arvukalt klaverisonaate. Klaverile muusikalisi nomente on kirjutatud ekspromte, valsse, menuette, üle 8 saksa tantsu. Orkestrimuusika valas on olulised 9 kontertavamängu ( Võluv flööt) ja eelkõige tuntud 9. sümfooniat (10.nendat alustanud.). Nendest maailmakuulus on 8. lõpetamata sümfoonia. Schuberti muusikat on tuntavalt mõjutanud tema sõbrad, sest just nemad aitasid tal muuta elutee vähegi inimväärseks ja talutavaks. Fryderyk Franciszek Chopin 1810-1849
Muusika Noor Edvard Tema noores eas loodud suurvormidest on vahest väljapaistaim klaverikontsert ( 1868), mis kuulub populaarsemate romantiliste kontsertide hulka ning reedab nii Schumanni kui ka Liszti mõjutusi. Griegi hilisema loomingu tuumik- hilisemad laulud ning klaveriteosed- kasutab siiski väikevorme, mille töötasid välja Beethoven ja Schubert. Grieg on kokku kirjutanud 140 soololaulu, 3 klaveri- ja viiulisonaati ning samuti ka kammermuusikat. Ära ei tohiks unustada tema klaverikontserti a-mollis ( op. 16) See on üks tema tuntumaid teosed üleüldse. Teos kuulub helilooja varasemasse loominguperioodi, kuid on vähemalt 7 korda ümber tehtud. Viimane variant valmis mõni nädal enne helilooja surma. Ja just see saavutas ülemaailmse kuulsuse. Üks teos, mis mulle endale ka väga meeldib ja mida ma hetkel ka mängin, on klaverisonaat op.7 e-moll, mis kirjeldab minu
Beethoveni sümfooniaid iseloomustab jõuline dramaatiline väljendus, mis otsekui viitaks vabadusele. Ta näitaks probleemide laiust, 46)Peale sümfooniate oli B-l ooper ,,Fidelio", 5 klaverikontsert, viiulikontsert, 16 keelpillikvartetti, 32 klaverisonaati ,,pateetiline", ,,kuupaiste", ,,aurora", ,,appassionata" soololaule ,,kaugele armastuatule", rahvalaulutöötlusi, 2 missat, oratoorium ,,kristus õlimäel", 11 avamängu ( ,,Leonore" ja ,,egmont"), 10 viiulisonaati, jne 47)B teosed olid meloodilised, jõulised, avarad, jäljendas loodushääli. 48)Beethoveni tähtsus aga on algusest peale toetunud eelkõige tema helitööde sügavalt inimlikule sisule
Artur Lemba kirjutas Eesti esimese sümfoonia ja Eesti esimese ooperi „Sabina“ (1905), kuid millegipärast loetakse Eesti esimeseks ooperiks alles 1928. aastal avaldatud Evald Aava „Vikerlasi“. Artur Lemba kirjutas kaks sümfooniat, viis klaverikontserti, ühe rapsoodia klaverile ja orkestrile „Tuljaku“ teemal, kaks pidulikku avamängu sümfooniaorkestrile, ühe keelpillikvartetti, ühe klaverikvarteti, neli klaveritriot, kolm viiulisonaati, kaks klaverisonaati, umbes kolmkümmend koorilaulu ja neli ooperit. Lisaks on ta kirjutanud teose „Poeme D’amour“ viiulile ja klaverile. Kokkuvõte Artur Lemba oli tunnustatud helilooja, pianist ja pedagoog. Koos oma vennaga peetakse neid ühtedeks Eesti esimeseks professionaalseteks pianistideks, kes esinesid ka väljaspool Eestit. Artur Lemba andis suure panuse Eesti muusikasse ja ta on üks Eesti muusika teerajajatest. Alates 1944. aastast kuulus ta Eesti Heliloojate liitu
sümfoonia. Paraku oli selleks ajaks helilooja kurdistumine juba sedavõrd süvenenud, et ta hakkas hoiduma inimestega suhtlemisest. Beethoven kaalus tol ajal suures masenduses koguni oma elu lõpetamist, kuid muusika ja peagi saabunud edu andsid uut jõudu. Aastatel 1800- 1812 lõi Beethoven suurema ja tuntuima osa omaloomingust: üheksast sümfooniast kaheksa, pooled klaverisonaatidest jakeelpillikvartettidest, 7 viiulisonaati, 3 klaverikontserti, ooper "Fidelio" jpm.Beethoveni looming lähtub sel perioodil klassikalisest loogikast, kuidlaiendab tohutult tavapärase sonaadivormi raame. See väljendub eelkõige klaverisonaatides, keelpillikvartettides ja sümfooniates. Juba tema kolmanda sümfoonia avaosa on tavapärasest kolm korda ulatuslikum. Kui Haydni jaMozarti sümfooniad kestavad paarkümmend minutit, siis Beethoveni IXsümfoonia enam kui tunni. 1818. aastal kurdistus Beethoven täielikult.
1792-l aastal sõitis Beethoven teist korda Viini ja jäi sinna elu lõpuni. Viinis elatus ta peamiselt kontserttegevusest ja teoste honororidest. Juba 25 aastaselt hakkas Beethoveni kuulmine halvenema. 1802-l aastal saabus hingeline kriis mil ta mõtles endalt isegi elu võtta. 1802 1812 oli tema loomingu kõrgperiood mil ta kirjutas oma parimad teosed. Tähtsamad teosed 9 sümfooniat, 5 klaveri kontserti, 1 viiuli kontsert, 32 klaverisonaati, 10 viiulisonaati, 16 keelpillikvartetti, 11 avamängu, 1 ooper ,,Fidelio", pidulik missa, laulutsükkel, Romantism Romantism oli tunnetekultuste ajastu, esikohal oli inimeste sisemaailm unistused igatsuesed ja kujutlused. Romantismi ajastu heliloojate armastatud muusika zanriteks olid erinevad instrumentaalsed väikevormid, soololaul ja ooper. Loodi palju programmilist muusikat. Romantismi ajastu muusikat iseloomustab väga väljendusrikas ja tundeküllane meloodia.
Tema muusikat nimetatakse eepiliseks (jutustav) Teoste teemad olid Soome muistendid, eriti „Kalevala“ Kõige kuulsam teos on sümfooniline poeem „Finlandia“ Viiulikontsert MK „Finlandia“ Edvard Grieg 1843-1907 Norra rahvusliku ärkamisaja muusikaline sümbol. Põhjamaaliselt karge helikeelega teosed. Ta on kirjutanud üle 140 soololaulu, klaveripalade tsükleid, klaveri- ja tsellosonaat, kolm viiulisonaati, keelpillikvartettid. Orkestrisüidid „Peer Gynt I“ ja „Peer Gynt II“ Klaverikontsert a-moll. MK Mäekuninga koopas Solveigi laul Ase surm Eesti muusikaelu 13-18 saj Esimest korda mainiti laulmist kuskil kroonikas 1172. Henriku Liivimaa kroonikas on kirjas Eesti muusikas ja palju on kirjas ka Russovi kroonikas. Esimene pill, mis kasutusele tuli oli orel, kuid seda kastutati algul vähe. Muusikalembusega paistis silma dominiiklaste ordu. 16
57, 1804-1805 Nr. 26 "Les Adieux" (Hüvastijätt) Es-Duur op. 81a, 1809-1810 Nr. 29 "Hammerklaviersonate" B-Duur op. 106, 1817-1818 o Variatsioonid Diabelli-variatsioonid op. 120, 1819, 1823 o Klaveripalad Bagatell "Für Elise" (Elisele) a-moll, WoO 59 · Laulud, laulutsüklid ja rahvalaulutöötlused · Kammermuusika, sealhulgas o Keelpillikvartetid o 10 viiulisonaati, sealhulgas Nr. 5 ,,Kevadsonaat" F-Duur op. 24, 1801 Nr. 9 ,,Kreutzeri sonaat" A-Duur op.47, 1803 MUUSIKA AJALUGU ,,ÕPI MAPP" Koostanud: Kristi Kukk Tamsalu Gümnaasium XI klass Juhendaja: Õp. Heidi Mägi 2008
annaabi.ee 
