JAAN RANNAP Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks, aga sai lastekirjanikuks! Mida tähendab Teie jaoks EV presidendi poolt antud Valgetähe IV teenetemärk? Ma võtan tunnustust kui tähelepanemist töö puhul, mida me oma koleegidega tegime, lastekirjanduse arendamisel. Kui kaua te olete ajakirjas Täheke töötanud? Teie raamatute kangelastest elab Nublu päästeametis päris omaette elu. Olete Nublu tegemisega kursis? Ikka olen. Nublu teenib ju sisulist eesmärki, milleks päästeamet teda kasutab selgelt
Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood
koha. Raamat ,,Topi" jutustab aga loo simpansist kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga. Rannap tuli 19481950 kaugushüppes Eesti noortemeistriks ja püstitas noorterekordi, 19531957 võitis ta Eesti meistrivõistlustel kaugus- ja kolmikhüppes kokku 3 hõbedat ja 3 pronksi. Pildid 3 Kasutatud kirjandus http://www.spordiinfo.ee https://www.google.ee http://et.wikipedia.org http://www
Heino Eller (1887-1970) Elulugu Lapsepõlve veetis St. Peterburgis Perekond oli muusikalembeline Emal oli väga hea lauluhääl ning isa meisterdas juba nooruses ise viiuleid Kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures Käte ülepingutuse tõttu pidi ta aga viiuliõpingud katkestama ning õppis aastail 1908-1911 hoopis Peterburi ülikooli õigusteaduskonnas Heino Eller oli abielus pianist Anna Kremeriga (18861942) Heino Elleri teine abikaasa oli Ellu Eller (Meriva) (1908-1997)
oma pojaks, sest ta oli teenija laps, kes sündis abieluväliselt. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes ei hoolinud lõbust. Ta ei jooksnud ja ei mänginud nii nagu teised lapsed. Isegi mitte siis kui ema üritas teda selleks sundida. Ta lihtsalt istus vaikselt ja mõtlikult. Anu sai vahest Joosepi peale sellepärast väga vihaseks. Kuid kui Joosep kooli läks siis hakkas talle meeldima viiulimäng. Ja pärast seda tahtis ta viiuldajaks saada. Isegi õpetaja soovitas seda. Kuid Anule see alguses üldse ei meeldinud, sest tema lootis, et tema pojast saab asjalikum mees. Kui Joosep vanemaks sai siis hakkaski ta viiuldajaks. Ta elas linnas üksina korteris, kus ta oli öösiti, sest ülejäänud päevast ta esines. Ema elas aga Tuulemäel, mis asus Rabaraua talu juures, aga palju kõrgemal, mäe otsas. Ühel õhtul, kui Joosep koju läks oli tema korteris keegi. See oli Kurma talu perenaine, kelle
etendas tähtsat rolli soomlaste võitluses oma iseseisvuse eest. Ta sündis Hämenlinnas arsti perekonnas, Kaotades varakult isa jääb ta kasvatada ainult emale. Ema oli muusikalisely väga andekas ja jagas oma andeid pojaga. Jean harjutab klaverit alates 6ndast a. Ja õigepea oskab juba improviseerida. 15.a osaleb suurel pianistide konkursil, kus ta võidab üllatusega tiitli. Konkursi ajal kuulnud viiulimängu viib poisi mõttele saades hoopis viiuldajaks. Piiri seadis aga hoopis vanus. 1885A astub ta vastavatud Helsinki muusikakooli. Ta andekus oli niivõrd ilmne, et talle omistati peale muusikakooli lõpetamist riiklik stipendium. See raha võimaldas 2 a enesetäiendamist viinis ja berliinis. 1892A naaseb ta kodumaale. Siit peale algab tal tõeline loomeajastu. Ta kandis noodiridadele iidseid süneid põhjamaiseid, kalevalast, võluveski sampomaast. 90Ndate alõpus toimub tema elus suur muudatus
Heino Eller 1887- 1970 Heino Eller sündis 17. Märtsil 1887. a Tartus. Muusikalised huvid olid laialt levinud ka teiste pere liikmete puhul, emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis ,, Kalevala" meeskvartetis ja tegutses aktiivselt vanemuise seltsis. Perekond oli väga musikaalne, neist neljast said muusikud. Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. H. Elleri lemmik pilliks oli viiul seda hindas ta väga ja harjutas igal avaneval võimalusel. 12. aastaselt hakkas ta viiulitunde võtma ,,Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Heino Eller õppis ka Tartu Reaalkoolis. 1905. aastal tuli Tartu Reaalkooli õpetajaks Rudolf Tobias, kelle isiksus avaldas Ellerile sügavat mõju. Eller mängis viiulit kooliorkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Esineti ka vastvalminud ,,Vanemuises".
Rabaraua marru, aga kui Anu suri, siis igatses ta tagasi seda tulukest, mis pani meest tundma, et ta ei ole üksi. Kui pisut rääkida Kai-Kadrist, Rabaraua abikaasast, siis mees tegelikult pole teda üldse armastanudki, vaid abiellus tema hiilgava varanduse ja seisuse pärast auväärses perekonnas. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes oli huvitatud kunstist muusikast. Anu sooviks oli oma pojast saada preester, kuid poeg tahtis saada viiuldajaks, kelleks ta ka muidugi sai. Tuulemäelt alla vaadates nägi ta kapten Skalle kodu. Kapten Skallel oli emata tütar, kelle nimeks oli Kaie Skalle. Temast sai ülemaailma kuulus tantsitar, kes rändas riigist riiki, andes suurepäraseid etendusi, peale ühe korra, kui ta esines Pariisis, kuid Joosep oli see, kes proovis teda kaitsta maailmas hukkumise eest, kui reporter Martin Vaar tahtis Skalle nime mutta tampida. Joosep oli Kaiest lummatud, neid kahte noort ühendas kunst
Rabaraua marru, aga kui Anu suri, siis igatses ta tagasi seda tulukest, mis pani meest tundma, et ta ei ole üksi. Kui pisut rääkida Kai-Kadrist, Rabaraua abikaasast, siis mees tegelikult pole teda üldse armastanudki, vaid abiellus tema hiilgava varanduse ja seisuse pärast auväärses perekonnas. Anu poeg, Joosep Maarva oli vaikne, jõuetu ning kahvatu poiss, kes oli huvitatud kunstist muusikast. Anu sooviks oli oma pojast saada preester, kuid poeg tahtis saada viiuldajaks, kelleks ta ka muidugi sai. Tuulemäelt alla vaadates nägi ta kapten Skalle kodu. Kapten Skallel oli emata tütar, kelle nimeks oli Kaie Skalle. Temast sai ülemaailma kuulus tantsitar, kes rändas riigist riiki, andes suurepäraseid etendusi, peale ühe korra, kui ta esines Pariisis, kuid Joosep oli see, kes proovis teda kaitsta maailmas hukkumise eest, kui reporter Martin Vaar tahtis Skalle nime mutta tampida. Joosep oli Kaiest lummatud, neid kahte noort ühendas kunst
Isa soovis, et poeg õpiks õigusteadust, mis võimaldaks tulevikus paremat teenistust. Kui isa suri, oli Händel 12- aastane.Vastavalt isa soovile astus Händel 1702.a. Halle ülikooli õigusteaduse erialale, kuid juba järgmisel aastal lahkus ta kodulinnast ja asus tööle Hamburgi ooperiteatris. Hamburg 1703-1706 Hamburgis asus Saksamaa tähtsaim ooperiteater. Händel muusikaharidus oli nii hea, et ta sai 18-aastaselt teatriorkestris viiuldajaks ja siis klavessiinimängijaks. Peagi juhatas ta ise orkestrit ning 1705.a. tulid lavale tema esimesed ooperid. Itaalia 1706-1710 Soov end muusikaliselt täiendada viis Händeli Itaaliasse. Ta käis Firenzes, Roomas, Napolis ja Veneetsias. Seal kohtus ta itaalia kuulsate heliloojatega, kellelt oli palju õppida. Itaalias sõlmis Händel kasulikke tutvusi, mis hiljem omasid tähtsust tema muusikalises karjääris. Hannover ja London 1710-1712 1710.a
hea lauluhääl, isa mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik * Loominguliselt olid Elleri Tartu-aastad (1920-1940) väga rikkad. lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Tema teoseid esitas sageli "Vanemuise" orkester, mis oli Aaviku käe all Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. saavutanud hea taseme, Elleri autorikontserte korraldati ka Tallinnas. Samuti tegi Eller mitmeid välisreise - Pariisi (1923), Viini, Zürichisse, Riiga * Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja (1926), Varssavisse ja Viini (1928)
Anu viivitas kaua, kuid lõpuks, Rabaraua pulmapäeval, pidi ta siiski lahkuma. Anu jõudis vaid niidule kui laps tulema hakkas, ta karjus küll appi, kuid Rabaraud ei teinud välja. Kõrvaltalu(Kurma) perenaine Anu Anderva tuli Anule appi ning kandis ta teenijatega enese juurde. Anu jäigi Kurmale sauna elama ning kasvatas oma poega Joosepit, kes erines teistest lastest- ta ei mänginud ega hullanud, oli kogu aeg tõsine. Joosepit hakkas paeluma hoopis muusika, ta hakkas viiuldajaks ning komponeeris ka ise muusikat. Anu läks koos pojaga Tuulemäele ( jagati tasuta maid ning Joosep valis just Tuulemäe, selle üksildase koha, kus puhusid vaid tuuled). Kuid Joosep oli vähe kodus, ta kogus kuulsust ning temast kirjutasid lehed. Anu Maarva päevad möödusid poega oodates, oli ta ju kogu elu pühendanud pojale ning oli tänulik Rabarauale, kes talle poja andnud oli. Rabarauda häiris Anu elamine Tuulemäel, Rabaraud oli vihane, et ta kogu elu jooksul Anust lahti ei saa
ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis" keelpilliorkestrile on omamoodi eesti muusika visiitkaart. Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12- aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Sümfoonilised teosed: 1917 "Videvik" (sümfooniline pilt) 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
rolli soomlaste vüitluses oma maa iseseisvumise eest. Sündis Hämenlinnas arsti peres. Kaotanud varakult isa jäi vaid ema kasvatada. Ema pühedus peale lesestumist kodule. Ema olu mmuusikaliselt väga andekas (pianist, hea lauluhäälega, tundis nooti) ja ajgas oma oskusi pojaga. Jean harjutas ja juba 6-a improviseeris. Esimesed loomed noodistas ema. 15-aastaselt osales pianistide konkursil, kus võitis laureaadi tiitli. Kuulis ühe ukse taga viiulimängu ja soovis saada seejärel viiuldajaks. Astus helsingi ülukooli õigusteaduskonda, et kindlustada tulevik. Helsingi muusikakool avati ja aastal 1885 astus sibelius sinna sisse. See oli esimene kõrgem muusika õppeasutus. Lahkus helsingi ülikkoolist. Sibeliuse andekus on niivõrd ilmne et talle omistati peale muusikakooli lüpetamist (1889) riiklik stipendium kaheks aaastaks enesetäiendamiseks viinis ja berliinis. Need kaks aastat kujundasid teggeliku sibeliuse. 1891 naasis kodumaale ja algas väga viljakas loomeperiood
sümfoonilisi teoseid ja palju kammermuusikat. Tema "Kodumaine viis" keelpillorkestrile on omamoodi eesti muusika viisiitkaart. Elulugu : Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. 1902. aastast, kui Eller õppis Tartu Reaalkoolis, õpetas teda Tartu saksa orkestri "Stadtkapelle" kontsertmeister Eduard Wähner. Õpinguaastaist pärinevad ka Elleri esimesed tuntud helitööd ("Videvik" 1917, "Koit" 1918-1920. 13.Eduard Tubin(18.06.1905 Torila - 17.11
Viiendal kvartetil, tema Kolmandal sümfoonial ja Sümfonietil. Heino Elleri Elust Lapsepõlv, St. Peterburg Heino Eller sündis 17.03.1887 Tartus muusikalembeses peres. Emal oli hea lauluhääl, isa meisterdas nooruses ise viiuleid ning mängis külapidudel ja pulmades, laulis "Kalevala" meeskvartetis, tegeles aktiivselt "Vanemuise" seltsis jne. Ka pere kõik lapsed olid musikaalsed, neist neli said muusikuteks: Elsa pianistiks, Salme viiuldajaks, Ernst lauljaks ja Heino heliloojaks. Heino Elleri esimesed muusikakogemused olid enamasti seotud viiuli- ja kitarrimänguga. 12-aastasena (1899) hakkas ta viiulitunde võtma "Vanemuise" esiviiuldaja Samuel Lindpere juures. Eller mängis viiulit kooli orkestris ja keelpillikvartetis, mida juhtiski Tobias. Tobiase juures pani Eller kirja ka oma esimesed kompositsioonikatsetused. Juba 1907. aasta sügisel astus Eller Peterburi konservatooriumi viiuliklassi
Paalse sõja- väes aega teenimas. Sügisel, pärast vabanemist, liitus ta bändiga, hakates bandžot mängima. 2 Fr. Chr. Strobel oli omaaegses Tallinna muusikaelus silmapaistev isik, seepärast on kohane siinkohal teda lühidalt tutvustada. Olles lõpetanud Leipzigi konservatooriumi viiuli erialal cum laude, oli ta olnud Šveitsis Monteux’ sümfooniaorkestri ja hiljem Halle teatriorkestri kontsertmeistriks. 1880. aastatel siirdus ta Peterburi Maria teatri orkestrisse viiuldajaks. Sel ajal oli Peterburis moeks käia suvitamas Tallinnas, nii sattus Strobelgi suvevaheajal siia, mängides Kadrioru tiigi kaldal asunud Kontzertgarteni orkestris. Talle hakkas siin sedavõrd meeldima, et paari aasta pärast koliski ta siia elama ja veel aasta hiljem abiellus Kadrioru kontserdiaia restoranipidaja tütre Olga Allasega. Peagi sai temast kontserdiaia orkestri juht, talvehooajal töötas ta Tallinna saksa teatris, 1914. aastast alates aga Estonias
annaabi.ee 
