Ajalugu 5.Miks tekkis eestlaste hulgas massiline usuvahetusliikumine? Millisesse usku mindi? (2p) Sellepärast, et kirikuseadus kaotas luteri usu riigiusuna. Selles asemele tuli nüüd kreeka-katoliku õigeusk millesse nüüd hakati uskuma ja tehti usuvahetus. 6. Selgitada (1p) a) Kroonupalat Majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile ja seda juhtis viitsekuberner. b) magasivili- viljavaru millest talupojad said hädaaegadel laenu võtta. 7.Kuidas on mõjutanud Eesti ajalugu Aleksander I ? (1p) Kinnitas talurahvaregulatiivi. Vabastas talurahva. 8. Kuidas muutis Vene linnaseadus linnade juhtimist? (3p) a) Linna hakkasid juhtima valimiste teel moodustatud linnavolikogu ja selle valitud linnavalitsuse kätte. b) Linnavalitsuse eesotsas oli linnapea. c) Linnaomavalitsuse valimistel oli kehtestatud varanduslik tsensus. 9
Paulucci püüdis kohalikke rüütelkondi oma võimule allutada. Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. Ta allus ametlikult otse senatile, kuigi tegelikult tuli tal riigiasju ajada siseministriga. Kuberneri asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalatit juhtis viitsekuberner ning see oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, selle esimeseks ülesandeks oli maksude kogumine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. 1811. Aastal reorganiseeriti kuberneride aluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks. Sisekaitseorganisatsiooni ülesanne oli korra kaitsmine, küikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine, valveteenistuse pidamine ja arestantide saatmine.
· Kõige olulisem võimuesindaja kubermangus oli kuberner. · Kuberner allus otseselt senatile, aga riigiasju ajas siseministriga. · Kubernerile alluv oli asekuberner. · Lisaks võidi tema kõrvale ametisse nimetada sõjakuberner. · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid (kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus, politsei valitsus.) · Kubermanguvalitsus tegels igapäevase kubermangu juhtimisega. · Kroonupalat juhtis viitsekuberner, tegeles majanduse ja rahaga. · Hoolekandevalitsus tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · Sisekaitse üksused kohalikud sõjaväekomandod. 2. Talurahvaseadused: a) eeldused ja põhjused; b) sätted; c) tähtsus. · 1802. aasta regulatiiv ,,Iggaüks..." - 1802. aastal võttis Eestimaa rüütelkonna maapäev vastu regulatiivi ,,Iggaüks...",
järelvalvet kõigi tsiviil-,politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle, tema toesk valitsemisel oli kantselei.Talle allusid kubermagu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kubermangus kõige olulisem-kuberner e. Kubermangu peremees, ta allus ametlikult otse senatile.Kuberneri asetäitjana tegutses viitse e. Asekuberner. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: Kroonupalat-mida juhtis viitsekuberner oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus,mis allus rahandusministeeriumile,esmane ülesanne oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ja riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Kubermaguvalitsus- tegeles kubermagu igapäevase juhtimisega. Hoolekandevalitsus-tegelesid rahvahariduse,arstiabi ja heategevuslike organisastsioonide töö korraldamisega. Sisekaitseüksus:kohalikud sõjaväekomandod,mis olid kuberneride
ühiskonna sotsiaalset korraldust, esmajoones valitsevat pärisorjust, tähtis rahva harimine, valgustamine 14. kindralkuberner - monarhi määratud ja talle vahetult alluv kubermangu kõrgeim valitsusametnik 15. kuberner - kõige olulisem võimuesindaja kubermangus, allus ametlikult senatile, kuid tegelikult tuli riigiasju ajada siseministriga, ei saanud mööda vaadata kindralkubernerist 16. kroonupalat - (juhtis viitsekuberner) majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile 17. nekruti värbamine - talupoegade sõjaväeteenistusse värbamine 18. priinimi - pärisorjusest vabastamisega anti talupoegadele mõisnike poolt perekonnanimed 19. vallakohus - seal lahendati talupoegade omavahelisi tüliküsimusi, nõuti sisse võlguolevaid mõisakoormisi, karistati üleastunuid, valvati avaliku korra järele ja hallati vallalaekaid ning magasiaitu 20
järrelvalvet kõigi tsiviil,-politsei- ja sõjaväeinstitutsioonide üle. Kindralkubernerile allusid kubermangu politseiasutused ja kindralkubermangu territooriumil paiknevad sõjaväeosad. Kindarkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased. Kroonupalat, hoolekandevalitsused ja sisekaitseüksused Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat, hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kroonupalatit juhtid viitsekuberner. See oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Kroonupalati esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvestuse pidamine ning riigile toiduainete ja materjalide hankimine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevsulike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisit vangla tüüpi asutused(töömajad). 1811.a reorganiseeriti
Kuberneri asetäitjana asetäitjana tegutses viitse- ehk asekuberner. Ühtlasi võidi viitsekuberneri kõrvale ametisse nimetada ka sõjakuberner, kes allus sõjaministrile ning vastutas sõjaliste õppeasutuste ning sõjaväeosade juhtimise eest. Kõige olulisemad asutused kubermangus olid kubermanguvalitsus, kroonupalat,hoolekandevalitsus ja politseivalitsus. Kuberneri juhitud kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat, mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, mis allus rahandusministeeriumile. Selle esmaseks ülesandeks oli maksude kogumine ja nende üle arvstuse pidamine. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. Nende alluvusse kuulusid ka poolenisti vangla tüüpi asutused kerjuste ja problemaatiliste laste tarvis. Kubermanguvalitsus. Kroonupalat. Hoolekandevalitsus. Politseivalitsus.
· Kindralkubernerideks olid enamasti kõrgemad sõjaväelased, kellest üks markantsemaid oli aastatel 1812-1829 ametis olnud keisri kindraladjutant markii Filippo Paulucci. Kindralkuberneri ametikoht püsis kuni 1876. Aastani. Kubermangude valitsemine: · Kuberner kõige olulisem võimuesindaja kubermangus · Kõige olulisemad asutused kubermangus olid: kubermanguvalitsus tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti:
kohalike rüütelkondadega; hiljem aadli ja kk vahekord pingestus, talurahvaseaduse läbisurumine; püüdis rüütelkondi oma võimule allutada. · ametikoht püsis 1876.-ni Kubermangu võimu esindaja kuberner: · allus senatile, ei saanud ka mööda vaadata kindralkubernerist · asetäitja viitse- ehk asekuberner Kubermangu olulised asutused: · kubermanguvalitsus- kuberneri juhitud, tegeles igapäevase juhtimisega · kroonupalat- juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, allus rahandusministeeriumile, ül. oli maksude kogumine ja arvestuse pidamine, hankis riigile toiduaineid ja materjale · hoolekandevalitsus- tegeles rahvahariduse, arstiabi ja heategevuse korraldamisega, alluvusse kuulusid ka töömajad (asunike rakendati tööle, kerjused ja probleemsed lapsed) · politseivalitsus. 1811. Sisekaitseüksused- korra kaitsmine,;kõikvõimalike vastupanuilmingute mahasurumine;
aadlike privileegid, nõuti kubermangude tihedamat liitmist Venemaaga. Rünnakud esialgu vaigistati, erikord jäi püsima AleksanderII valitsusaja lõpuni(1881). Balti kubermangude valitsemine-kuberner-kõige olulisem võimuesindaja, allus otse senatile. Viitse-e asekuberner-kuberneri asetäitja;sõjakuberner-allus sõjaministrile, vastutas õppuste, väeosade juhtimise eest. 1)kubermanguvalitsus-kuberner juhtis, kubermangu igapäevane juhtimine. 2)kroonupalat-viitsekuberner, maj ja rahanduslikud funktsioonid, allus rahandusministeeriumile. Esmaseks ül maksude kogumine, arvestuste pidamine.hankis riigile toiduaineid, materjale3)Hoolekandevalitsused-rahvahariduse, arstiabi, heategevuslike org töö korraldamine. Alluvuses vanglatüüpi asutused. Keskvalitsus tugevndas ka julgeolekut.1811a reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitseüksusteks
raha kulutamisest haridusministeeriumile aruannete esitamine. Rahvakoolide inspektor- 1887-1918 riigivõimu poolt määratud haridusametnik linna- ja maa- algkoolide ning eraõppeasutuste järelvalveks ja juhtimiseks. Allusid rahvakooli direktorite kaudu õpperingkonna kuraatorile. 13. Kroonupalat, rentei, statistikakomitee Kroonupalat 1783-1920. Venemaa Rahandusministeeriumi kohalikud allasutused kubarmangus. Esimees oli viitsekuberner, liikmeteks ökonoomiadirektor, nõunik, 2 assessorit ja kubermangu rentmeister. Allus algul kubernerile, siis senatile, seejörel rahandusministeeriumile. Ülesanded: Raharingluse korraldamine (kubermangu tasandil). Otseste js kaudsete maksude ning riiklike koormiste arvestus ja sissenõudmine, kroonuehitiste ja riiklike tuluallikate haldamine, järelvalve erakaubanduse ja töönduse üle, rentreide tegevuse kontrollimine. Rentrei (-1922) rahadusorgan kreisi tasandil
sõjaväeinstitutsioonide üle. Esimene kindralkuberner oli Georg Browne, kuid kõige markantsem oli Filippo Paulucci. Kubermangus oli kõge olulisem kuberner, kes allus seantile, kui tegelikult pidi ta asju ajama siseministriga ja kindralkuberneriga. Tema kõrvale võis ka eraldi amtisse panne sõjakuberneri. Kuberner juhtis kubermanguvalitsust, mis tegeles kubermangu igapäevase juhtimisega. Kroonupalat tegeles majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega ja seda juhtis viitsekuberner e asekuberner(maksude kogumine). Hoolekandevalitsused tegelesi rahvahariduse, arstiabi heategevusega. Valisuse alla kuulus palju erinevaid osakondi. Keskvalitsus tugevdas kubermangude sisemist julgeolekut. Nendega kõrvuti valitsesid ka Rüütelkonnad ja Maapäev. Asehalduskord 1783-1796. Elluviija oli Katariina II ja teda aitas Georg Browne. Halduslikud ümberkorraldused: moodustati Riia asehaldurkond
18. sajandi jooksul eraldus amet auastmest. esialgses variandis IX astmel (titulaarnõunik): välisasjade kolleegiumi sekretär, ober- rentmeister kubermangus, politseimeister ja llinnapea residentsis, landrihter rovintsis, professorid akadeemiates, kõikide teaduskondade doktorid (tööl), mõlema riikliku arhiivi arhivarid, Senati tõlk ja prokollist, rentmeister mündikojas, residentslinna õuekohtu assessorid, sadamate tolliülemad. VIII kolleegiumiassessor, andis päriliku aadliseisuse: viitsekuberner (unterstatthalter), ökonoomiadirektor (ökonomiehalter), Regierungsrat kubermangus, Oberlandrichter residentsis, magistraadi president residentsis, ülemkomissarid kolleegiumides, oberproviantmeister residentsis, ülemmüntmeister, õuenõunik vojevood, metsade järelevaataja, oberbergmeister). Teenistusastmete tabel 1722 Maismaaväed Merevägi Tsiviilteenistus 1
a. Saaremaal oli kohtukorraldus endine. Ka siin funktsioneerisid adra- ja meeskohtunikud ja maanõukogu. Maanõukogu otsusele võidi kaevata Stocholmi, hiljem Tartu õuekohtule. Linnades oli kohtukorraldus endine. 18. Vene-aegse Eesti võimukorraldus. Ülemvalitseja Eestis oli keiser, kohalikuks keskvõimu esindajaks oli kindralkuberner. Tema kõrval oli veel tsiviilkuberner valitsemise alal. Kindralkuberneri abiks ja kohusetäitjaks ta äraolekul oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras maanõunike kolleegium, mis koosnes aadlikest. Tähtis organ oli ka riigi rentei. Politsei ja hariduse juhid määrati keskvõimu poolt. Linnaomavalitsused. Igas linnas oli raad, kellele kuulus linna valitsemine. Lisaks oli rael kohtupidamise õigus. Korraldati maapäevi, kus nimetati ametisse igasuguseid maaametnikke (maamarssaleid, kohtunikee), otsustati maa heaolusse puutuvaid küsimusi Kogu Eesti maa-ala koosnes senisest Eestimaa kubermangust, Liivimaa
aja lõpuni) ja kaotati tollipiir(1782) Haldusreform(ajutine): A. Tallinna- ja Riia asehaldurkonnad - Ühine asehaldur Riias ja krooni ametinikkond 3x Kubermanguvalitsused(ei likvideerunud hiljem) Kroonupalatid: finantsasjad ja juhtis viitsekuberner Üldhoolekande kolleegiumid B. Tallinna kubermang jagati 5 maakonnaks(Talinna, Haapsalu, Paide, Rakvere ja Paldiski) ja Riia kubermangu eesti osa koosnes 5 maakonnast(Kuressaare, Pärnu, Viljandi, Tartu ja Võru) C. Kohalik aadel kaotas eesõigused: uute piirkondlike aadlikogude aluseks maaomand ja likvideeriti rüütelkondade maanõunike kolleegiumid(taastati 1796) D
Maanõukoguga e. maapäevaga, mis oli õigustatud valima ka Maavalitsust. Igas maakonnas Maanõukogu ja Maakonnavalitsus, valdades vallanõukogud ja vallavalitsused. Omavalitsuste võrgu eesotsas Ajutine Maapäev. 24.02.1918 kuulutati Eesti Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu poolt iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks. Vene keskvõimu korraldus: 1) keiser- ülemvalitseja Eesti suhtes, kohalikuks esindajaks kndralkubernerid (Eestis 1, Liivimaal 2). Tema abiks ja kohusetäitjaks oli viitsekuberner. Kuberneri võimu piiras aadlikest koosnev maanõukogude kolleegium. Peale nende tähtsamaiks organiks ?rentei?. Politsei ja hariduse juhid määrati ajastu lõpul keskvõimu poolt. 1877 anti välja linnaseadus, 80-dail loodi politseikorraldus, vähendati adrakohtunikke. Seati ametisse õppekonna kuraator, rahvakoolide direktor ja inspektor, TÜ toodi vene keel. 1889 a. Reformiti kohtud. Linnad: igas linnas raad, millel oli valitsemise ja kohtupidamise õigus. Seadusega loodi linnavolikogu
annaabi.ee 
