Kärbeste jumal William Golding Sir William Gerald Golding · Sündinud 19.september 1911-19. juuni 1993. · Ta oli inglise kirjanik · Goldingi kuulsamad teosed on:"Kärbeste Jumal" · "Vaba langemine" · "Torn" · "Mereristsed" · "Pärijad; Merehädaline Martin" · "Tuulevaikus" · "Tuli laevas" Peategelased · Ralph · Jack · Üks kambajuhtidest. · Teine kambajuht. Tema oli siis heade Pahade poiste oma. poiste kamba juht. Tahtis kõike Rahulik ei torma kohe vägivallaga kakklusesse ja mõtleb lahendada. Ei ennem kui midagi mõelnud pikalt kui teeb. midagi otsustas. Kolm probleemi · Saarel pääsemine · Jacki kamp tappis Ralphi kamba poisse. · Signaaltule põlemas hoidmine. Sisu kokkuvõte · Kamp poisse kukkus lennukiga üksikule saarele,tekkis kaks kampa.Üks oli heade poiste kamp(Ralphi kamp), teine halbade(Jacki kamp).H
WILLIAM GERALD GOLDING 1911 1991 Golding sündis 19. sept. 1911. Cornwallis eeskujulikus, lausa siivsas peres. Pärast humanitaargümnaasiumi õppis ta Oxfordis kirjandust. Tegi kaastööd väikesele provintsi-teatrile, alates 1939. õpetas inglise keelt, kirjandust ja filosoofiat Salisburys. Abikaasa oli keemik, neil oli kaks last. II ms. ajal teenis Briti sõjalaevastikus, siis naases Salisburysse ja valmis tema esimene romaan. 1960. aastatel jäi Golding vabakutseliseks, elas avalikkusest tagasitõmbununa maaüksinduses ega avaldanud elu lõpupoole enam midagi. Alles Nobeli preemia 1983. aastal tõi ta taas kogu maailma tähelepanu keskpunkti. Kirjutama, eeskätt luuletama, hakkas Golding varakult, kuid vähese eduga. 1934. avaldatud luulekogule (23.a.) ei pööranud kriitikud suuremat tähelepanu ja 30-40ndatel kirjutatud, paroodiatena mõeldud romaanidele ei leidnud ta üldse kirjastajat. Enda sõnul uskus ta naiivselt inim
saabus taas ka kord ning arvatavasti sai hiljem neist barbaarsetest noortest taas oma emade, isade kallid lapsed. Vaid Ralphi tulevikus näen ma teda kui ausa rahva poliitikuna - riigimehena, kuna tema maailmapilt oli võrreldes teistega oluliselt avardunud. Teos annab lugejale mõista, et maailm on täis julmust. Ilma kurjata poleks ju ka head. Meis igaühes on natukenegi jõhkrust ja võimuiha peidus. Iseasi on aga see, kas me laseme selle endast välja. Ka (raamatus) metsalagendikul Kärbeste jumalat kohates mõistab Simon, et elajas pole mitte füüsiline isik, vaid miski, mis oli olemas igas sellel saarel oleval poisis. Tegelaste käitumine mind ei üllatanud. Lapsed lõid OMA ühiskonna, kuna neil polnud juures täiskasvanuid, kes neid õpetanud oleks. Noorimad kuulasid endast natukenegi vanemaid ning vanemad püüdsid käituda võimalikult täiskasvanulikult. Muidugi oleks võinud olla olemata toimunud tapatööd, kuid ideaali pole olemas ja just need tõid välja romaani
saabus taas ka kord ning arvatavasti sai hiljem neist barbaarsetest noortest taas oma emade, isade kallid lapsed. Vaid Ralphi tulevikus näen ma teda kui ausa rahva poliitikuna - riigimehena, kuna tema maailmapilt oli võrreldes teistega oluliselt avardunud. Teos annab lugejale mõista, et maailm on täis julmust. Ilma kurjata poleks ju ka head. Meis igaühes on natukenegi jõhkrust ja võimuiha peidus. Iseasi on aga see, kas me laseme selle endast välja. Ka (raamatus) metsalagendikul Kärbeste jumalat kohates mõistab Simon, et elajas pole mitte füüsiline isik, vaid miski, mis oli olemas igas sellel saarel oleval poisis. Tegelaste käitumine mind ei üllatanud. Lapsed lõid OMA ühiskonna, kuna neil polnud juures täiskasvanuid, kes neid õpetanud oleks. Noorimad kuulasid endast natukenegi vanemaid ning vanemad püüdsid käituda võimalikult täiskasvanulikult. Muidugi oleks võinud olla olemata toimunud tapatööd, kuid ideaali pole olemas ja just need tõid välja romaani
Herman Vesiad 8B ,,Kärbeste jumal" William Golding Autorist Sir William Gerald Golding sündis 1911. aastal, 19. septembril Inglismaal. Ta oli Inglise kirjanik, kes sai 1983. aastal Nobeli kirjanduspreemia. Ta suri 1993. aastal 19. juunil. Sisu Raamatu põhitegevus toimub asustamata saarel. Sellele satuvad koolipoisid, lennuõnnetuse tõttu ja ellu ei jää ühtegi täiskasvanut. Kõigepealt tutvustab autor meile Ralphi, kes ühtlasi on ka peategelane ja Põssat, trullakat prillidega poissi. Nad leiavad merest valge merekarbi ja Põssa õpetab Ralphile, kuidas seda puhuda, et karbist kostuks heli. Ralph puhub ja vaikselt hakkavad nende juurde kogunema poisid. Tulevad ka kooripoisid, kelle juhiks on Jack Merridew. Ra
REFERAAT ,, Kärbeste Jumal'' Gustav Adolfi Gümnaasium Triinu Triibmann 7.a klass Juh.õp : Anu Kell 25.mai 2010 SISUKORD · Sissejuhatus - (lühike ülevaade teose autorist) · Sisukokkuvõte · Olulised tegelased ning nende iseloomustused · Teose põhiprobleemid,hinnang+minu arvamus · Kasutatud kirjandus ja viited William Gerald Golding William Gerald Golding sündis 19.septembril 1911.aastal Edela-Inglismaal Cornwallis. William õppis Oxfordi ülikoolis Inglise kirjandust(1930-35).Alates aastast 1939 õpetas ta inglise keelt ja kirjandust ning filosoogiat Bishop Wordsworthi koolis Salisburys.1940-45 teenis ta Briti sõjalaevastikus. Alles pärast sõda , kolmekümne seitsme aasta vanuses jõuab kirjanik lõpuks arusaamisele ,et on püüdnud järgida üldist maitset ning sõnastab enda jaoks ''suure tõe,et igaüks peab kirjutama isenenda, mitte kell
Rapla Ühisgümnaasium XXXXXX 11 X ,,KÄRBESTE JUMAL" Referaat XXXXXXXXX Rapla 2011 Sissejuhatus Raamat ,,Kärbeste jumal" ilmus 1954. aastal ning oli William Goldingu, inglise kirjaniku, esimeseks romaaniks. Teost võib käsitleda robinsonaadina. Raamatut saatnud edu muutis selle kohustuslikuks mitmetes koolides ning 1963. aastal valmis sellest ka film. Romaani tegevus toimub Teise maailmasõja ajal üksikul asustamata saarel, kuhu paarkümmend inglise poisikest satuvad neid evakueerinud lennuki hukkumisel. Eemal tsivilisatsioonist on koolipoisid sunnitud juhtima iseend ning valima endi seast liidri, kes oleks juhiks ajal, mil ollakse saarel. Esile kerkinud kaks liidrit, ei saanud omavahel läbi, ning seetõttu tekkisid neil ka konfliktid. Probleemide lahendamisega ei tegeletud pingsalt vaid kalduti kõrvale, tuues kaasa traagilisi tagajärgi. Peategelase iseloomustus Raamatu ,,Kärbeste jumal" peategelaseks on 12-
Kärbeste Jumal William Golding Lugu on sellest, kuidas tulid toime lennuõnnetuse läbi elanud inglise poisid ühel asustamata saarel. Raamat algab sellega, et kaks poissi, linalakk Ralph ja pontsakas Põssa, leidsid rannast merekarbi, millega said kutsuda ka teised poisid kokku. Kui poisid kokku kogunesid, arutasid nad omavahel läbi kõik reeglid, kohustused ning valisid omale pealiku. Pealikuks valisid nad mõistliku Ralphi. Tema esimeseks otsuseks oligi see, et hakkatakse pidama koosolekuid, mille kokku kutsumiseks kasutatakse merekarpi. Samuti tehti korraldus, et koosolekul võib rääkida ainult see inimene, kelle käes on merekarp. Muidu suutsid poisid algusest peale ikka üksmeelsed olle. Kuid siis, kui Ralphi eestvõttel alustati onnide ehitamist, ilmnesid esimesed lahkhelid. Nimelt ühel teisel poisil, nimega Jack, oli koos ta grupiga kohustuseks antud hoida märgutuld.
Kõik kommentaarid