Võrdlus: Holden ja mina Holdenit võib pidada stereotüüpseks, sest paljud noored saavad temaga samastuda, ta on mässumeelne ning tema kanda on palju valulisi probleeme. Ka mina, lugedes raamatut, tundsin, et võin temaga samastuda. Iseloomujooni, mis on meil sarnased, on mitmeid, kuid mõned neist väljenduvad meis erinevalt. Peamine joon, mille ma ära tundsin, on tasakaalutus. Meie tujud muutuvad kiiresti ning ärritume. Vihastumine on kerge tekkima, kuid see ei kesta kaua ning see pole isiklik. Võib öelda, et olen uute inimestega samuti kinnine ning avan ennast aeglasemalt kui kilpkonn liigub ühe tunni jooksul, kuid võrreldes minuga, eelistab Holden kinniseks jäädagi. Holden ei usalda inimesi, mistõttu tal puuduvad südamelähedased sõbrad. Ka minul ei teki usaldus kergesti, kuid paar südamesõpra mul siiski on. Tüdineme kiiresti inimestest ning üldiselt pole nad meie tass teed. Ka minu arvates on meid
muutmine ei olegi nii lihtne. Näiteks: sageli elame traagiliselt ja suure kurbusega üle töökoha kaotust. Samas võib see anda hoopis võimaluse ellu viia oma ammuseid unistusi, alustada uuel alal, õppida uus amet jne. · Kuidas algavat depressiooni ära tunda? Sagedasemad sümptomid on väsimus (emotsionaalne ja füüsiline), halvem impulsi- kontroll (ei suuda kontrollida oma emotsioone, joodava alkoholi hulka, söömist jne), ärrituvus ja vihastumine, ärevus ja sisepinge, unehäired, meeleolu alanemine, keskendumisraskused. Inimene võib muutuda nii hajameelseks, et unustab asjad poodi, autoparklasse, kohtumised ja lubadused lähevad meelest jne. Sümptomid võivad olla eri raskusastmega, püsivad või muutuvad. · Kas stressi on võimalik ravimitega ravida ja kuidas ise stressiga paremini hakkama saada? Kui stressi põhjuseid pole võimalik kõrvaldada (nt tööstressi puhul), kasutatakse ka ravimeid (antidepressante)
Tegelikult ootab igaüks teistelt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata. Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada järgmised asjaolud: halb väljendusoskus, ebaselge hääldus, ebakindlus, napisõnalisus, ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, ühe poole tugev domineerimis püüd teise üle, ägestumine, vihastumine, nõrk tähelepanu või ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes. Koolistress Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sagened haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käegalöömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni. Kuidas vältida stressi? Olla positiivne
· võlatunne, enesesüüdistused, häbi; · probleemid koolis tulenevad kontsentratsiooniraskustest või motivatsiooni-langusest ("Milleks õppida, kui nagunii tuleb surm?"); · kehalised sümptomid mitmesugused valud : pea- kõhu-, südamepiirkonna ja muud valud, iiveldus,oksendamine, öine voodimärgamine jm.; · probleemid kaaslastega suhtlemisel üksindustunne, teised näivad lapsikud, kergesti ärrituvus ja vihastumine; · muutused iseloomus enesessetõmbumine või väljaelamine; · pessimism tuleviku suhtes tulevik muutub lühikeseks; · väärkäsitlused. · Lapsed hakkavad tihtilugu pärima ja uurima, et mis ja kuidas täpselt juhtus. Osasid lapsi vaevab teadmatus, et miks nii juhtus ja seepärast ka võib ette tulla, et nad küsivad juhtunut pisidetailideni. Kuidas erinevas vanuses lapsed näevad leina?
Lapsed panevad proovile ka vanemate kannatust, näiteks kui viskavad end kassa järjekorras kohuli maha, et midagi saada. Sellisel juhul tuleb laps kutsuda korrale ja võimalikult vähe näägutada ja süüdistada. Emotsioonide tähtsus Emotsioon on haarav nähtus. Tunne on siinkohal täpselt piiritletud termin, mille all mõeldakse seda, mida inimene emotsioonidega seoses isiklikult tunneb ja kogeb. Näiteks neid elamusi, mis esinevad koos niisuguste meeleseisunditega nagu hirm, vihastumine, meelehea, ebakindlus või rahutus. Lapsed näitavad hirmul ja mingi vägivalla all välja vaid kartust, kui laps aga teismeline suudab juba vastu hakata. Kui hirmutavad ja valulised kogemused kas siis kehalised või hingelised, ühtepuhku korduvad on tagajärjeks see, et ühendus kogemuste ja aju tööaparatuuri vahel muutub nii otseseks ja automaatseks või autonoomseks, et edaspidi võib juba ainuüksi kujutluspilt käivitada organisi reaktsioonid ja esile kutsuda emotsioonid.
võlatunne, enesesüüdistused, häbi; probleemid koolis tulenevad kontsentratsiooniraskustest või motivatsiooni- langusest ("Milleks õppida, kui nagunii tuleb surm?"); kehalised sümptomid mitmesugused valud : pea- kõhu-, südamepiirkonna ja muud valud, iiveldus,oksendamine, öine voodimärgamine jm.; probleemid kaaslastega suhtlemisel üksindustunne, teised näivad lapsikud, kergesti ärrituvus ja vihastumine; muutused iseloomus enesessetõmbumine või väljaelamine; pessimism tuleviku suhtes tulevik muutub lühikeseks; Väärkäsitlused. Leinaga toimetulemusel on neli peamist ülesannet: 1. Mõista ja aktsepteerida, et kaotus on tõsiasi 2. Kogeda leinaga seotud emotsioone, elada läbi leinavalu, anda voli oma tunnetele 3. Kohaneda eluga ilma lahkunud isikuta, taluda tühjust 4
Tegelikult ootab igaüks teistelt mõistmist ja tähelepanu, kuid kahjuks pole kaugeltki kõigil mahti kaasinimeste mõtte- ja tundemaailma sisse elada, sõna tõsises mõttes neid märgata. Suhtlemisel võivad komistuskiviks saada järgmised asjaolud: halb väljendusoskus, ebaselge hääldus, ebakindlus, napisõnalisus, ülepingutatud soov endast hea mulje jätta, ühe poole tugev domineerimis püüd teise üle, ägestumine, vihastumine, nõrk tähelepanu või ühe isiku tõrjuv hoiak partneri suhtes. 6. Koolistress. Väljendub õpetajaile ja enamikule lapsevanemaile tuntud viisil: lapsed on ärrituvad, kurnatud, huvi õppimise vastu kahaneb, usk oma võimetesse nõrgeneb, sagened haigestumine nakkushaigustesse, tekib koolihirm, halvemal juhul viib popitegemine ja õppimisele käegalöömine koolist lahkumiseni ja kriminaalsete tegudeni. 7. Haigused ja stress.
Kui oled probleemi või mõne selle osa edukalt lahendanud, siis autasusta end 7 Stress suhtlemisel Igaüks meist ootab mõistmist ja tähelepanu, kuid pole ju mahti kaasinimeste mõtte - ja tundemaailma märgata. Sellepärast võibki suhtlemisel saada komistuskiviks järgmised asjaolud: · halb väljendusoskus · ebakindlus · endassetõmbumine · ülepingutused · ägestumine, solvumine, vihastumine · halb kuulamisoskus · nõrk tähelepanu · valetamine Suhtlemist kahjustavad ka müra, halb nähtavus, keelebarjäärid, kõrvaliste isikute kõrvalolek. Stressiga toimetulek Et saada võitu negatiivsest stressist sõltub see probleemide lahendamise kui ka emotsionaalsest oskusest. Lihtsamad toimetulekuvahendid on positiivsed ütlused. Näiteks: mul läheb kõik hästi, mul on hea olla, ma olen rahulik. Pingeid aitab vähendada läbimõeldud aja kasutamine
· manusta 37 kraadini soojendatud vedelikke, · tõsta kehatemperatuuri soovitavalt kiirusega 0,6 kraadi tunnis, · kontrolli elulisi funktsioone, mõõda temperatuuri ja jälgi uriini eritumist. Temperatuuri muutust põhjustavad tegurid · vanus mõjutab põhisoojust; eakatel hakkab temperatuur langema, · naistel menstruatsioonitsükkel, · liikumine, · toidu hulk ainevahetus tekitab soojust, söömise järgselt ainevahetus kiireneb, · tugevad emotsioonid vaimustumine, vihastumine tõstavad; masendus langetab. Vajalikud vahendid · Termomeeter (tavaline, elektrooniline, digitaalne). · Vajadusel mittesteriilsed kindad. Patsiendi ja ümbritseva keskkonna ettevalmistus Tegevus Mõju Tee kätehügieen. Pane valmis kõik vajalikud Vähendab mikroobide leviku riski. Tagab vahendid. ratsionaalse ajakasutuse ning toimingu sujuva
võlatunne, enesesüüdistused, häbi; probleemid koolis tulenevad kontsentratsiooniraskustest või motivatsiooni-langusest ("Milleks õppida, kui nagunii tuleb surm?"); kehalised sümptomid mitmesugused valud : pea- kõhu-, südamepiirkonna ja muud valud, iiveldus,oksendamine, öine voodimärgamine jm.; probleemid kaaslastega suhtlemisel üksindustunne, teised näivad lapsikud, kergesti ärrituvus ja vihastumine; muutused iseloomus enesessetõmbumine või väljaelamine; pessimism tuleviku suhtes tulevik muutub lühikeseks; väärkäsitlused. Vaatleme leinaprotsessi ja abistamise iseärasusi erinevas eas lastel. Väikelastel on olulisim hirm saada mahajäetud, seetõttu on abis tähtis füüsiline ja psüühiline kohalolek. Ei tohiks teha elumuutusi, nt. kolida uude elukohta. Säilitada tuleks igapäevaelu rutiinid, nt. jätkata lasteaias- või
Lapsed tuleb kasvatada ebatäiusliku, ohtliku ja kurja maailmaga hakkama saada ja kuidas tuleks ennast kõige selle eest kaitsta. Kasvatamise meetoditest peaks siiski välja jääma füüsiline karistamine ja karjumine, mis mõjutab last sügavuti. 4. EMOTSIOONIDE TÄHTSUS Emotsioon on kogu isiksust haarav nähtus. Emotsioonide kaudu saame me avaldada mingi nähtuse puhul erinevaid tundeid, mis meid valdavad. Siia kuuluvad hirm, vihastumine, meelehea, ebakindlus ja rahutus. Siinkohal on eriti oluline lapsepõlves osaks saanud kohtlemine ja kogemus. Lapse meeles, tema ajus tekib ähvardava ohu suhtes alati teatud reaktsioon, mis võivad olla erinevad. See paneb lapse iga tema tegude mõtlema, et kuidas vanemad nüüd reageerivad. Lapse reageerimine võib olla ükskõik milline, kas mõistlik ja asjakohane või kisamine ja siplemine. Kui lapse 7
reaktsioonid olid põhjustatud mingi väljastpoolt toimiva teguriga...et süüdi selles on mingi väljastpoolt põhjustatud ülemeelikus või vihastama panev tusatuju. Andnud oma emotsioonidele väljastpoolt tuleva põhjuse, seavad nad oma emotsionaalse seisundi sõltuvusse üksnes ümbritseva keskkonna mõjudest, mille tagajärjeks võib olla nii ülevoolav rõõmutunne kui ka vihastumine. Teavitamata katsealuste kirjelduste järgi oli nende tuntav rõõm suurem kui teadlikel kaaslastel ning nende ühinemine hullumeelsete veiderduste algatajaga mõnevõrra tõenäolisem. Samasugused tulemused saavutati ka viha tekitavas olukorras. Erutuse ülekandmine Mõned vaadeldud nähtused ülevoolavast erutusseisundist. Autonoomne erutus veidi aja
vastas selle peale, et Indrek ei saa enam mõttesgi mõrtsukas olla. Aga küsimus kas ta on kunagi olnud, see jäi saladuseks. X Karin käis mitu päeva mööda linna, ilma et oleks oma mehega Köögerdalist juttu teinud. Viimaks sai ta soovitud seltskonda, kuid peagi ta tundis et tal pole suhtlemis oskusi ega kogemusi, seea hakkas ta end harima. Kuid varsti läks ta Indreku jutule, et nõu küsida. Kuid sellest kujunes lõpuks välja Karini vihastumine, sest Indrek ei pidanud seda seltskonda millekski. Karinil oli ka plaanis Köögertali perenaiselt kunstnikud üle lüüa, et niimoodi omalt poolt kätte maksta, kuid Indrek laitis ka selle mõtte maha. Peagi kutsuti Karinit proua Itami poolt korteri sisseseadet vaatama. Seal olles nad vaatasid kõik ruumid üle ja rääkisid sisekujundesest ja miks kõik täpselt nii tehtud. Lõpuks läks jutt Itami lapsele ( nimelt neil oli laps sündinud) . Nad olid mehega kokku leppinud, et kui sündis
· Leinajärgne IM · Isiksus- ja käitumishäired ajuhaigusest või -kahjustusest (F 07) · Orgaaniline isiksushäire (F 07.0) · Enam muutub emotsioonide, impulsside, vajaduste avaldumine · Kognitiivne muutus tegevusplaanide koostamise ja tagajärgede ettenägemise vallas · Vähenenud eesmärgipärase tegevuse võime · Häiritud emotsionaalsus - Emotsionaalne labiilsus, ärrituvus, vihastumine , Lame ja alusetu lõbusus , apaatia · Vajaduste ja impulsside väljendamisel ei arvestata tagajärgi ega sotsiaalseid tavasid · Tunnetushäired (paranoilisus) · Ülemäärane hõivatus üksikust teemast · Kõne kiiruse ja kulu muutused - Üksikasjalikkus , Ülemäärased järeldused , Hüpergraafia · Seksuaalkäitumise muutused · Entsefaliidijärgne sündroom (F 07.1)
annaabi.ee 
