Jaapani rahvastik Sander Randoja 10 klass jaapani rahvaarv on 2013 aasta seisuga 127 325 000 inimest.Jaapan on riik kus jaapanlased moodustavad 99,4% koguelanikonnast.Jaapanlaste hulka kuuluvad ka Hokkaido saare põlisasukad, neid on ligi 20000 kogu rahvaarvust.Teise maailmasõjaajal viidi Jaapanisse päris palju korealasi kesnüüd moodustavad kõigist mittejaapanlastest 40%. Jaapanis leidub ka hiinlasi ning vietnamlasi kuid nende osakaal pole väga suur. Rahvastik on jaotunud väga ebaühtlaselt. Valdav osa inimesi elab suurlinnastutes. Kõige hõredamini on asustatud Hokkaid saar Peale teist maailmasõda, kui sõda läbi sai ning inimeste eluolu paranes tuli suur beebibuum. Tol ajal sündinud lapsi on nüüd aga väga palju ning kõik vananevad väga jõudsalt. Jaapanlaste keskmine eluiga on 81,25 (2006), mis on maailmas väga kõrgel tasemel.2004
· Põhja-Vietnam - toetas NSV Liit ja kogu kommunistlik blokk (sõjaline abi nõunikud, sõdurid) · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased · Vietnami sõda oli erakordselt julm · USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). · Kasutati napalmi ja teisi keemiarelvi · Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine · Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust · Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile · Seetõttu üritasid ameeriklased sõda vietnamiseerida · hakkasid oma regulaarvägesid välja viima, suurendasid sõjalist toetust Lõuna- Vietnamile ja üritasid kommunistidega sõdida n.ö. võõraste kätega · 1973. aastal jõudsid sõdivad pooled küll uue rahulepingu sõlmimiseni pariisis · Aga sõjategevus puhkes varsti uue hooga haavatud usa sõdur
Mihkel Tibar 2005 Üldandmed Ametlik nimi Vietnami Sotsialistlik Vabariik Pealinn Hanoi Riigikeel vietnami keel Rahvaarv 83 milj 84% vietnamlasi, 14% mägirahvaid (50tk) 80% maakad, 20% linlased Pindala 329 560 km² Rahvastiku tihedus 264 in/km²(meil 32 in/km²) Iseseisvus 2. september 1945 Rahaühik dong (1 VND = 0,00075 EEK ) 3 0c Geograafia 5... ¾ territooriumist moodustavad mäed ja kiltmaad ½ katab mets
Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk · Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid toetasid omakorda punahiina ja NSVL (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid). Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase
president, seadusandlik võim kuulus Kongressile, mis koosenes kahest kojast-Esindajate Kojast ja Senatist. Jätkus ka pareide võitlus- Demokraatliku ja Vabariikliku. Vietnami sõda - USA abistas neid riike kus oli kommunistliku riigipöörde oht. USA toetas ka kommunismivastast liikumist NSV liidusja teistes idabloki maades. USA juhtkond otsustas toetada Lõuna-Vietnami valitsust selle võitluses Põhja-Vietnami toetusel tegutsenud kommunistliku liikumise vastu.USA aitas Lõuna-Vietnamlasi tuues oma üksusi nende aladele, pommitades Põhja- Vietname ning tuues sõjamoona. Sõda muutus julmemaks kuna NSV liit astus Põhja-Vietnamit toetama. Kuna USA-l alustasid inimesed proteste siis pidid USA hakkama läbirääkimisi tegema. USA pidi taganema ning kahe aasta pärast oli Lõuna- Vietnam kommunistlik riik. Saksamaa Liitvabariigi sotsiaalne vabaturumajandus - See tähendab et riike ei teguleeri majandusprotsesse vahetult, kuid määrab reeglid, mida ettevõtjad peavad järgima
tõrjusid 1945.aasta suveks jaapanlased Põhja-Vietnamist välja. 2. septembril 1945 kuulutas Vietnami kommunistide liider Ho Chi Minh koos Viet Minhiga (Vietnami iseseisvusvõitluse liiga) välja Vietnami Demokraatliku Vabariigi.(Sellest sai alguse mitu sõda, millest kokku kujunes välja 20.sajandi teise poole pikimaid ja verisemaid relvakonflikte.) Prantsusmaa aga Vietnami DV-d ei tunnistanud ning see viis sõja puhkemisi aastatel 1945-1954. Mõlemal poolel olid oma liitlased. Vietnamlasi toetasid Hiina RV ja NSVL, kes olid mõlemad kommunistlikud ning Prantsusmaale ulatas abikäe USA. 1954. aastaks olid prantslased sõja kaotanud. Otsustavaks osutus Dien Bien Phu lahing, milles prantsuse väed said hävitavalt lüüa. Nüüd hakkasid Vietnami edasist saatust otsustama suurriigid. 26.aprillist- 21. juunini 1954 toimunud Genfi konverentsil leppisid nad kokku sõja lõpetamises Indo- 5
püüetele. 4.6 Sisenemine Kambodzasse Koos kiires tempos kulgeva vietnamiseerimisega hakkas olukord Kagu-Aasias märgatavalt halvenema. Siiani oli Kambodza juht prints Noradoon Sihanouki säästnud oma riiki hullematest sõjakahjudest, lubades kommunistidel piirialasid kasutada ja vaadates liitlaste sissetungidele piirkonda läbi sõrmede. Ometi õnnestus 1970. aasta märtsis ameerikameelsel kindralile Lon Nolil Sihanouk kukutada ja sundida põhja-vietnamlasi Kambodzast lahkuma. Põhja-vietnamlased aga ei kavatsenudki lahkuda ja jätta oma turvapaika ja logistilisi alasid maha ning seetõttu võtsid nad ühes Kambodza kommunistlike punakhmeeridest mässulistega südameasjaks Lon Noli valitsus hävitada. Nixon, kes nägi rünnakus ohtus, nõustus laiaulatusliku sissetungi Kambodzasse toetama, et Lon Noli kehtestatud riigikord päästa. Kuigi Nixon mõistis, et see operatsioon on põhiseaduslikust aspektist küsitav ning võib
toetasid ka Lõuna-Korea kommunistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk VS Lõuna-Vietnam - toetasid USA ja tema liitlased. Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. USA väed toetusid lahingutegevuses paljuski helikopteritele Antud perioodil võtsid sõjapidamise raskuse Lõuna-Vietnami vägedelt üle USA väed ja sekkusid otseselt kommunistidega peetavasse sõtta. Hanoid toetasid omakorda punahiina ja NSVL (majanduslik ja sõjaline abi, sõjalised eksperdid). Vaatamata suurele sõjalisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada. Selle põhjuseks oli eelkõige vastase
abielluda võis vaid partei loaga). Vanemad kui kuueaastased lapsed võeti vanematelt ära ja suunati tööle. Punaste khmeeride võimul olemise perioodi Kambodza ajaloos on nimetatud surmaväljade ajastuks, sest tapeti igaüks, kes julges mõne ettevaatamatu märkuse teha. Eriti suurt ohtu nähti senise valitsusega seotud inimestes ning haritlastes, kes hukati vähimagi kahtluse korral. Samuti hävitati etnilisi vietnamlasi, hiinlasi, taisid ja muid rahvusvähemusi, samuti kristlasi, muslimeid ja buda munki. Poliitilise reziimi ajal tapeti ligi 1,5 miljonit inimest (erinevatel hinnangutel 850 000 kuni 3 miljonit), laias laastus ligi neljandik-viiendik kogu elanikkonnast. Inimesi hukati, neid suri nälga ja hukkus sunnitööl. 12 Punaste khmeeride ideoloogia muutus aja jooksul. Algselt oli see ortodoksne kommunistlik
Kampuchea ja khmerid ning ANGKOR VAT Kampuchea Rahvavabariik asub Kagu-Aasias Indo-Hiina poolsaarel. Rahvaarv 7,5 miljonit. Kõneldakse khmeri keelt. Pealinnaks on Phnom Penh. 85% elanikkonnast on khmerid. Peale nende on vietnamlasi, hiinlasi ja teisi. Riigis on valdavaks usundiks budism (algul hinduism). Khmerid kujunesid kohalikest hõimudest I aastatuhandel. Impeerium eksisteeris 800-1200 m.a.j. Riigi hiilgust võis võrrelda Prantsusmaa Louis XIV ajaga. Kampuchea alal esimene riik oli Funan. Neist põhjas asus khmeride Tsenla riik, mis sõltus Funanist. Funan allutati 6 saj. Tsenla lagunes kaheks 8. saj. 9.saj. Riik ühendati, kus oli jumal- kuninga kultus. Pealinnaks sai Angkor. 11-12. saj
sõjaliselt punahiinlased ja NSV Liit. Vaatamata suurele sõjalisele tehnilisele ülekaalule ei suutnud ameeriklased edu saavutada, sest vastased kasutasid partisanisõja taktikat. 39 Sõja alguses oli kodumaal (USAs) sellele suur toetus, venimise tulemusena hakkas aga toetus vähenema ja hakati kahtlema USA moraalses õiguses sellist võtlust pidada, lõpu poole nõudsid sõjavastased suurtel demonstratsioonidel sõja kohest lõpetamist, alistumist ja vägede väljatoomist.40 Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. 1972 USA viimased ametlikud üksused lahkuvad, sõda vietnamiseerub, mis tähendab sõja jätkamist põhiliselt Vietnami sõjaväe jõududega. 1973.a. jaanuaris sõlmiti Pariisis rahulepingVastavalt kokkuleppele pidid ameeriklased Lõuna-Vietnamist 60 päeva jooksul lahkuma. Rindejoon jäi kahe Vietnami piiriks. Kodusõda aga jätkus. 1975.a.
ka sõdurid), toetasid ka Lõuna-Korea kommu- nistlikud partisanid ehk vietkongid, toetas kogu kommunistlik blokk NB! USA sisuliselt kaotas Vietnami sõja! Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. USA regulaararmee lahkus Vietnamist juba 1972. 1972. aasta lõpust alates asus USA president R. Nixon sõda "vietnamiseerima". USA pidi vastavalt 1973 sõlmitud Pariisi kokkuleppele Vietnamist lahkuma. III etapp: Peale ameeriklaste lahkumist läks Lõuna-Vietnam kiiresti kommunistide võimu alla. 1976 loodi ühtne Vietnami Sotsialistlik Vabariik, kus võimule said kommunistid (ja on seal tänini).
Pessimismist tõi välja R. Regain paari sõjaga, majandus kasvas jne. RICHARD NIXON(1913-1994): President 1969-1974. H. Kissinger (1923) diplomaat “Whom do i call when i want to talk to Europe”. Julgeolekunõuandja Nixonile ja lõpuks välisminister, realist, pärit Euroopast. Nixon ja Kissinger omavahel hästi läbi ei saanud. Pingelõdvendus (detente detaant). Vietnamiseerimise periood- Nixon tuli võimule, kuna lubas sõja lõpetada ja selle tulemusel USA treenis Lõuna-Vietnamlasi ise sõjaga hakkama saama. Suurriigid Kagu-Aasias (mitte sealsed riigid). Nixoni doktriin- puhas pragmatism. 1.USA peab kinni lepingulistest kohustustest. 2.USA kaitseb vaid neid riike, keda ähvardab tuuma rünnaku oht. 3 Teistel juhtudel vaatleb vaid eraldi. Kissinger ja Nixon Ping-pongi diplomaatia 70ndad: USA-Hiina suhete paranemine. USA-NL suhted hakkasid ka paranema, seoses tuumarelvadega. Kõik pingelõdvendused tulevad USA initsiatiivil.
kontroll SM üle. 1954 - Pr sõjaline lüüasaamine kagu-aasias. pärast 2. ms taastati Pr. volitused seal, kuid vietnamlased korraldasid neile seal sõjalise katastroofi. kagu-aasia sõda lõpetati läbirääkimistega pariisis, toimus nelja suurriigi konverents. See sõda, mida ameeriklased 1964 alustasid vietnamis, see ka lõpetati Pariisis. Prantslased lõpetasid oma sõja ja ka ameeriklaste rahukõned peeti Pariisis. Pariisis oli palju vietnamlasi nagu ka Hiinas. Hiina kompartei tekkis shanghais ja Pariisis. Prantslaste järgmine kaotus 1956 Israeli, prantsuse ja SB ühis aktsioon egiptuses 1961- alzeerias 1954. a. kui olid tunnistanud lüüasaamist vietnamiga tõid prantslased ära vietnamist ja mujalt suure osa oma naisterahvad. lubati armukesed kaasa võtta, maksti kinni. Velgi massilisemalt toodi kohalikke (naisi eriti ) kaasa alzeeria kodusõja lõppemise järel 61/63. 58
augustil toimusid seal väidetavalt kaks Põhja-Vietnami aluste rünnakut USA aluste vastu, pärast mida võttis USA Kongress vastu resolutsiooni, mis andis õigusliku aluse konflikti sekkumiseks 1965 USA tõi kohale oma väed, 1969 Vietnamis üle 500 000 USA sõduri. Sõja iseloom: Vietnami sõda oli erakordselt julm. USA heitis pomme rohkem kui Teises maailmasõjas (7 milj. tonni). Kasutati napalmi, keemiarelva. Kaasnes massiline tsiviilelanike hukkumine. Näit. Song My küla hävitamine. Vietnamlasi aitas visadus, harjumuspärased looduslikud olud, kuulekus Ho Chi Minhile. Maailma avalikkuse hukkamõist, USA maine langemine Vietnami sõja vastu protesteeriti ka USAs endas, eriti üliõpilased, kes keeldusid sõjaväkke minekust. c) ameeriklaste protest Vietnami sõja vastu; Hipiliikumine "Make love, not war" Hipiliikumine kutsus üles sõdimise asemel üksteist armastama (käimas oli Vietnami sõda ), paraku kaasnes sellega ohjeldamatu narkootikumide tarvitamise kultus.
doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960. aastate algul saatis USA sinna appi sõjanõunikke ning aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis. Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka Laose ja Kambodza alasid. Varsti maabusid Lõuna-Vietnamis esimesed Ameerika dessantväed. Põhja-Vietnamile osutas abi NSV Liit, tarnides relvi ning õpetades vietnamlasi neid käsitsema. Nõukogude sõjaväelased osalesid ka otseselt sõjategevuses. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Kõige teravamalt reageerisid üliõpilased, kes korraldasid Washingtonis suuri meeleavaldusi ja keeldusid demonstratiivselt sõjaväeteenistusest. Avalikkuse survel oli USA valitsus sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. 1960. aastate lõpul esitas USA tolleaegne president R. Nixon kava Ameerika vägede
doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960. aastate algul saatis USA sinna appi sõjanõunikke ning aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis. Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka Laose ja Kambodza alasid. Varsti maabusid Lõuna-Vietnamis esimesed Ameerika dessantväed. Põhja-Vietnamile osutas abi NSV Liit, tarnides relvi ning õpetades vietnamlasi neid käsitsema. Nõukogude sõjaväelased osalesid ka otseselt sõjategevuses. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Kõige teravamalt reageerisid üliõpilased, kes korraldasid Washingtonis suuri meeleavaldusi ja keeldusid demonstratiivselt sõjaväeteenistusest. Avalikkuse survel oli USA valitsus sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. 1960. aastate lõpul esitas USA tolleaegne president R. Nixon kava Ameerika vägede
doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960. aastate algul saatis USA sinna appi sõjanõunikke ning aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis. Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka Laose ja Kambodža alasid. Varsti maabusid Lõuna-Vietnamis esimesed Ameerika dessantväed. Põhja-Vietnamile osutas abi NSV Liit, tarnides relvi ning õpetades vietnamlasi neid käsitsema. Nõukogude sõjaväelased osalesid ka otseselt sõjategevuses. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Kõige teravamalt reageerisid üliõpilased, kes korraldasid Washingtonis suuri meeleavaldusi ja keeldusid demonstratiivselt sõjaväeteenistusest. Avalikkuse survel oli USA valitsus sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. 1960. aastate lõpul esitas USA tolleaegne president R. Nixon kava Ameerika vägede
doominokivike haarab kaasa kõik ülejäänud. Seepärast toetasid ameeriklased järjest enam Lõuna-Vietnami valitsust. 1960. aastate algul saatis USA sinna appi sõjanõunikke ning aastakümne keskpaiku alustasid Ameerika pommitajad rünnakuid Põhja-Vietnamis. Et purustada sisside varustusteid, pommitasid USA lennukid ka Laose ja Kambodza alasid. Varsti maabusid Lõuna-Vietnamis esimesed Ameerika dessantväed. Põhja-Vietnamile osutas abi NSV Liit, tarnides relvi ning õpetades vietnamlasi neid käsitsema. Nõukogude sõjaväelased osalesid ka otseselt sõjategevuses. Pärast sõjakoleduste näitamist televisioonis hakkasid ameeriklased protestima sõjas osalemise vastu. Kõige teravamalt reageerisid üliõpilased, kes korraldasid Washingtonis suuri meeleavaldusi ja keeldusid demonstratiivselt sõjaväeteenistusest. Avalikkuse survel oli USA valitsus sunnitud alustama rahuläbirääkimisi. 1960. aastate lõpul esitas USA tolleaegne president R. Nixon kava Ameerika vägede
Alamkoja e. Esindajatekoja 200 liiget valitakse 4 aastaks. Valimisõigus on alates 18. eluaastast. Tsehhis on mitmeparteisüsteem. Rahvastiku keskmine tihedus on 129 in/km2. Tihedaimalt on asustatud rasketööstuse tuumikala Morava-Sileesia (üle 200 in/km2). Linnades elab 75% riigi rahvastikust ja üle 100 000 elanikuga on 5 linna. 90,3% rahvastikust moodustavad tsehhid ja 3,7% moravlased. Välismaalasi oli 1,2% rahvastikust, enamik neist slovakkia, ukraina ja vietnami kodanikud. Vietnamlasi toodi riiki 1980.ndatel tekstiilitööstuse ajutise tööjõuna. Enim levinud usund on katoliiklus (26,8%). Peaaegu kogu Tsehhi territooriumi hõlmab Hertsüünia kurrutuse ala (aluspõhi gneissidest, graniitidest ja kiltadest), mida katavad Hilis-Paleosoikumi ja Mesosoikumi settekivimid. Territooriumi keskmine kõrgus 430 m ja seda ümbritseva kolmest küljest 800- 1200 meetri kõrgused kurdpangasmäed. Poola piiri ääres asub kõrgeim tipp Snieska 1602 m.
annaabi.ee 
