18. Esitluse loomise põhireeglid. -Tiitelleht, kava, sisu, vajadusel kokkuvõte, küsimusi slaid ja tänu kuulamise eest. 19. Milline on jaotusmaterjali roll esitluse toetamisel? Siis kuulajaskond saab ise kaaga lugeda ja veel uurida 20. Mida arvestada jaotusmaterjali kasutamisel esitluse toetajana?. Peab meeldima 21. Kõne ja pildi edastamine. Nõuded tulenevad osalejate arvust ja ruumi suurusest? - JAH 22. Mis on videoprojektor? - Videoprojektor on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile 23. Kuidas videoprojektor töötab? -Projektor võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. 24. Nimeta videoprojetorite tüübid. -CRT, LED, LCD, DLP, LCoD, Led ja laserdiood 25. Kirjelda CRT projektori tööpõhimõttet! -3 erinevat läätse, milleks on: sinine, roheline ja punane 26. Kirjelda LCD projektori tööpõhimõttet
tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad peale piisavat täiustumist suunatud televiisorite tootmisse. Funktsionaalselt saab kuvarit nimetada mitmeti, kui loeme seda arvuti tegevuse jälgimise (monitooring) ja tagasiside seadmeks, siis saab seda nimetada monitoriks. Kui vaadelda seda arvuti videosignaali (kuva, pilt) lõpp-punktina (terminal), mis tekitab pildi, siis saab seda nimetada kuvaterminaliks ehk videoterminaliks. Kui käsitleda kuvarit pildi (kuva) tekkimise pinnana (ristlõige ruumis), siis võime seda tekkimise pinda nimetada ekraaniks. Kui vaadelda puutetundliku kuvarit sisendina, arvuti juhtimiseks, nt valguspliiatsiga, siis võime kuvarit nimetada kuvakonsooliks, videokonsooliks või lihtsalt konsooliks; võrdle ka süsteemikonsooli, virtuaalkonsooli ja mängukonsooliga.
Paul Nipkow tekitas elektri mõjul liikuva pildi. Tänapäeva telerid koosnevad kuvarist, tüünerist ja antenni või raadiosageduslike signaalide sisendist. Pildi kuvamiseks kasutatakse sageli kineskoopi, samuti vedelkristall, plasma või orgaaniliste valgusdioodidega kuvarit. KINESKOOPTELER • Kineskoop on televisioonitehnikas kasutatav elektronkiiretoru, mis muundab videosignaali ekraanil kujutiseks. • Kujutise saamiseks läbib elektronkiir kineskoobis kõik ekraani punktid. • Värvikineskoobi ekraanil moodustub värviline kujutis kolme põhivärvi kooskiirgusest: punane (tähis R"red"), roheline (tähis G"green") ja sinine (tähis B"blue"). • Igal värvusel on oma elektronkiir ja luminofoorielemendid. PLASMATELER • Plasmateler on lameekraaniga televiisor, milles
kilpi.Kaabel ja pistik kirjeldused ulatuvad 600MHz ja abi klass F kaabelduse nõuetele. 4) F/UTP See kaabeldus tüüp kajastab F/UTP,mis tähistab fooliumi rakendamist üle varjestamata väänatud paari.See telekommunikatsioonikontsernidega tunnistab varje mis on olemasoluüdiline. 5) CAT6a – See on mõeldud 10 Gbit/s ühenduse jaoks. Arvutivõrgud ja side põhiliste omaduste jaoks. KOAKSIAALKAABLID 1) Keerupaari passiivne saatja-vastuvõtja komplekt Videosignaali edastamiseks 2) HDMI kaabel See on vajalik selle jaoks,et saaks monitori ühendada televiisorisse. 3) S/PDIF on peamiselt kodukasutajatele mõeldud digitaalse audiomaterjali suhteliselt väikeste vahemaade kaugusele ülekandmise liides. Audiosignaali transportimiseks on formaadil kaks ühendusviisi – elektriline koaksiaalühendus ja Toslink optiline ühendus 4) RG-213/U - Need on antennide jaoks ja kasutatakse tavaliselt raadiotehnikas.
tuleb pilt skänneerida. Need telekad kasutasid skänneerimiseks Nipkow'i ketast, mis leiutati aastal 1884. Kahjuks olid need telekad suhteliselt ebapraktilised. Nende teleritega saavutati maksimumina umbes 5 FPS'i. Klassikaline vana telekas. Kuidas töötas elektrooniline teler? Elektroonilised telerid erinesid mehhaanilistest sellega, et nad ei kasutanud enam mehhaanilisi seadmeid ja olid ka üldiselt arenenumad. Elektroonilised telerid kasutasid ka antenne, et püüda kinni videosignaali ja helisignaali. Maailmajaod ja millal televisioon nendes algas. 1930 - 1939 1940 - 1949 1950 - 1959 1960 - 1969 1970 - 1979 1980 - 1989 1990 - 1999 Pole informatsiooni Maailmasõdade mõju teleritele. Teine maailmasõda katkestas esmase televisioonibuumi, kuid peale sõja lõppu oli tehnoloogia tublisti kasvanud. Peale teist maailmasõda plahvatas telerite tootmine. Kui enne teist maailmasõda oli USA-s keskmiselt 5% peredest teler, siis peale teist maailmasõda
See lasti välja 1982. aastal. Sellega koos lasti välja ka adapter, mis võimaldas esitada VHS-C kassette tavalise videomaki peal. (Pilt 4) SCART: SCART on peamiselt Euroopas levinud ühendusliides, mida kasutatakse audio- videotehnika ühendamiseks. See on populaarsem kui RCA-pistikud vähemalt Euroopas ning see ilmus televiisoritele esmakordselt 1977. aastal. Suudab üheaeg- selt edastada nii komposiit-, RGB-videosignaali ja helisignaali. (Pilt 5) S-Video: Tuli välja koos S-VHS standardiga, et paremat pildikvaliteeti saavutada vaatamisel. Erinevalt komposiitkaablist, kannab S-Video kaabel pildiinformatsiooni kahe kanali peal, mille tõttu on tal parem pildikvaliteet komposiitsignaalist, aga jääb alla kompo- nentkaablile, mis kasutab kolme kanalit. Tuli samal aastal välja nagu S-VHS. (Pilt 3) RCA: Ühendusliides, mis on üldiselt kasutusel ühendamaks audio-videotehnikat. Selle di-
Need komponendid võivad olla arvuti korpuse sees või väljas. Riistvara korpuse sees Arvuti korpuse sees on järgmine riistvara: · protsessor - täidab kõik käsud, operatsioonid, tehed (lisamaterjal); · emaplaat - plaat, mille abil ühendatakse arvuti tööks vajalikuid komponente (lisamaterjal); · helikaart - mõeldud helisignaalide saatmiseks ja vastuvõtmiseks (lisamaterjal); · videokaart - selle abil arvuti mälus oleva videosignaali teiseldatakse kuvarile arusaadavaks signaaliks (lisamaterjal); · võrgukaart - võimaldab luua interneti ühendust (lisamaterjal); · kõvaketas - sinna salvestatakse pikaks ajaks infot (lisamaterjal); · püsimälu - sinna on salvestatud põhimõtteliselt arvuti käivitamiseks vajalikud käsud, arvuti välja lülitamisel see info ei kao; i.k. Read Only Memory, ROM, (lisamaterjal);
tehnoloogiaid, mis televiisorite tootmisel, kus läbi 20. sajandi teise poole oli peakomponendiks kineskoopmonitor. Viimase taandumisel 21. sajandi alguses on algselt LCD-monitoride tootmises kasutatud tehnoloogiad peale piisavat täiustumist suunatud televiisorite tootmisse. 2 Terminoloogia Funktsionaalselt saab kuvarit nimetada mitmeti, kui loeme seda arvuti tegevuse jälgimise (monitooring) ja tagasiside seadmeks, siis saab seda nimetada monitoriks. Kui vaadelda seda arvuti videosignaali (kuva, pilt) lõpp-punktina (terminal), mis tekitab pildi, siis saab seda nimetada kuvaterminaliks ehk videoterminaliks. Kui käsitleda kuvarit pildi (kuva) tekkimise pinnana (ristlõige ruumis), siis võime seda tekkimise pinda nimetada ekraaniks. Kui vaadelda puutetundliku kuvarit sisendina, arvuti juhtimiseks, nt valguspliiatsiga, siis võime kuvarit nimetada kuvakonsooliks, videokonsooliks või lihtsalt konsooliks; võrdle ka
taalset audiosignaali nt MP3-tehnika abil) . Videoandmed on vaja tihendada selleks et, digitaalset telesignaali oleks võimalik olemasolevate kanalite kaudu üle kanda . Tihendamata digitaalse televisioonisignaali ülekandmiseks tarvis andmeedestuskiirust umbes 250 Mbit/s : PAL-kaadri edestamiseks läheb vaja 720X576X3 = 1244160 baiti (piksli iga värvi R,G,B jaoks 1 bait), vastavalt 1,244 MB; seega sekundis 25 X 1,244 =31 MB ehk 38X8=248 Mbit/s . Edastatava info mahtu vähendatakse juba videosignaali digiteerimisel .Nimelt kasutatakse nägemistaju omadust hinnata pildi teravust peamiselt heleduse järgi ja vähemal määral värvide järgi .Seepärast kasutatakse digiteerimisel värvisignaalikom- ponentide U(sinine) jaV(punane) diskreetmisel poole väiksemat sagedust kui heledussignaali Y puhulkui heledusnäidud võetakse näiteks sagedusega 4:2:2 (Y:U:V) .Digitaaltelevisioonis kasutatav süsteem 4:2:0 erineb eelmisest selle poolest, et lisaks digiteeritakse värvisignaale üle rea .
tagaküljel, et lülitada iga konkreetne piksel sisse või välja. Tänu sellele tehnoloogiale on võimalik valmistada suurema resolutsiooni ja suurusega ekraane. 4.4 Curved Monitor 5. Videoliidesed Kuvari ja videokaarti ühendamiseks kasutatakse kolm levinumat videosisesendit/-väljandit: VGA (inglise keeles Video Graphics Array) on analoogvideoliides, mille lahutusvõime on 640 x 480 pikslit, mis on saanud arvutites videosignaali edastamisel kõige vähemnõudlikumaks lahutusvõimeks. Tutvustati esmakordselt 1987. aastal IBM PS/2 tüüpi arvutitel, kuid tänu laialdasele levikule hakati seda kasutama standardina. DVI (inglise Digital Visual Interface) on digitaalvideoliides. See loodi aastal 1999, et edastada kõrge kvaliteediga pilti. DVI töötati välja VGA analoogsignaali asendamiseks digitaalsignaali pakkimata kujul kuvarini edastamiseks. DVI ühildub osaliselt HDMI standardiga digitaalreziimis
seda tavaliselt mälupulgana, kuna see on tavaliselt ühendatav USB-ga. Odavama MP-3 üks nõrgemaid külgi on see et heliots kulub ja läheb suhteliselt kiiresti katki. Pole olemas vist noort kes pole kunagi MP-3-est muusikat kuulanud. Tänapäeval ei ole vaja enam MP-3-me osta kuna tema hunktsioonid on juba olemas telefonides alates 2001 aastast. Projetorid Videoprojektor ehk multimeediaprojektor ehk dataprojektor (ingl Video projector) on seade, mis võtab vastu videosignaali ja projitseerib signaalile vastava kujutise läätsede süsteemi abil ekraanile. Videoprojektorit vaadeldakse tihti kui arvuti väljundseadet, mis ei tähenda aga, et projektor oskaks ainult arvuti töölaua pilti kuvada. Videoprojektoriga võib ühendada erinevaid seadmeid: arvutid, DVD-mängijad, videokaameraid, digitaalfotokaameraid jne. Pildi projitseerimiseks ekraanile kasutavad kõik videoprojektorid suurt valgustugevust. Videoprojektorid leiavad suurt kasutust koolides õppetöö
[11] Raadiosaatja (joonis 4) koosneb reeglina järgnevatest osadest: Toiteallikas (Power Supply) erinevatele lülitustele energia andmiseks Elektrooniline ostsillaator (Oscillator) genereerib reeglina kindla sageduse ning amplituudiga siinuslaine, mida kutsutakse kandjalaineks. Moodsates seadmetes on selleks kvartskristall. Modulaator (Modulator) - lisab soovitud signaali kandjalainele. See saavutatakse kandjalaine mingi aspekti muutmisel. Informatsioon on esindatud kas audiosignaali, videosignaali või binaarkoodina. Raadiosagedusvõimendi (Power Amplifier) - väljundsignaali võimendamiseks, et suurendada tööraadiust. Impedantside sobituslülitus (antennituuner) - sobitab väljundisignaali ja antenni impedantsid, muutes sellega saatja efektiivsemaks vältides seisulaine teket, mille puhul kiiratakse osa energiast antennist saatja lõppvõimendisse tagasi, mis võib lõppeda koguni lõppvõimendi ülekuumenemise ja põlema süttimisega võimsa saatja puhul. [11]
(taust on NTSC signaali heledam kui vaas) ning see elektrivoolu arvutile moistetavaks digitaalseks videosignaaliks. koikumine paneb Samuti on koikuma samas taktis ka pirni ,mis iga vastava olemas adapterid, mis muundavad arvutist tuleva augu hetkel digitaalse kiirgab vajaliku koguse valgust ,et seinale (screen) videosignaali NTSC signaaliks ja see voimaldab tekiks kasutada kujutis. tavalist televiisorit arvuti kuvarina. Telepildi NTSC (National Television Standards Committee) lahutusvoime USA Riiklik Televisioonistandardite Komitee on marksa vaiksem kui tuupilisel arvutikuvaril 1953.a. tootas (NTSC pildi
Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 32 Laivõrk. Rakkedastus Rakkedastust kasutab ATM (Asynchronous transfer mode) võrk asünkroonse edastusviisiga lairibavõrk Võimaldab ühendusega edastust ATM võrgu rakk on fikseeritud pikkusega 53 baiti, nendest 5 baiti moodustavad raku päise ja 48 andmevälja Töökiirused on alates 155 Mb/s Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 33 Laivõrk. Rakkedastus Võimaldab edastada nii heli kui ka videosignaali ja andmeid Võimaldab luua leviühendusi (ühelt saatjalt mitmele vastuvõtjale) Tugev külg on riistvaraline lairiba kommu teerimine, milles on ühendatud täna päevane marsruutimine ja kanalikommu teerimise tehnika Kevad 2009 Tallinna Polütehnikum 34 Rakkedastus. Rakk ATM võrgu nurgakiviks on rakk Erineva ja muutuva bitikiirusega andme voog pakitakse 53 baidi suurustesse rakkudesse ATM kasutab pakettkommutatsiooni, milles fikseeritud pikkusega rakk võimaldab
valguslainete abil. Seega ei saa selle kaudu edastada elektrienergiat. Kaablisoonteks on valgusimpulsse juhtivad klaas- või plastikkiud. Koaksiaalkaabel Koaksiaalkaabel on peamiselt televisioonisignaali edastamiseks kasutatav vasest kaabel, kuid seda kasutati ka andmeedastuseks 10Base2 ja 10Base5 Etherneti arvutivõrkudes. Cat 5 kaabel Cat 5 kaabel on keerdpaar kaabel, mis on maailmas laialt levinud ning mida kasutatakse arvutivõrkudes, telefonisides ning videosignaali edastamisel. Kaabel on tavaliselt varjestamata, mis on ka põhjuseks, miks paarid keerdus on. Keerdudel on omadus vähendada müra mõju kaablis levivale signaalile. Andmesidekiht Ethernet protokoll Ethernet on juhtmetega kohtvõrgu tehnoloogia, mis vastab Elektri- ja Elektroonikainseneride Instituudi standardile IEEE 802.3 ja kasutab juhuslikku pöördumisviisi CSMA/CD (liikluse ja põrke tuvastusega multipöördus).
süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust suurendada paralleelsete kaablite arvu. Raadiosignaalide puhul (näit.
paigutatud mitu elektronikahurit ja hälvitussüsteemi, kiired aga juhitakse ühisele ekraanile, kus näemegi üheaegselt jälgitavaid protsesse. 4.3.8.2 Mustvalgekineskoobid Kineskoopideks nimetatakse televiisorites kasutatavaid elektronkiiretorusid. Kujutise saamiseks liigub kineskoobis elektronkiir rida realt läbi kõik ekraani punktid. Vastavalt ülekantavale kujutisele tüüritakse samaaegselt ka kiire heledust tüürelektroodile (modulaatorile) antava videosignaali pingega. Ekraanil tekivad erineva heledusega täpid, mille kogum loobki kujutise. Kiirelt liikuvate kujutiste ülekandmiseks on kiire liikumise kiirus väga suur. Samal põhjusel peab ekraani järelhelenduse kestus olema piisavalt lühike (<0,l s). Sealjuures on nõudeks,et helenduv täpp oleks väike ja säilitaks oma teravuse igas ekraani punktis. Kineskoobi ekraan peab olema küllalt suur ja ristkülikulise kujuga.
Kõige suuremat ribalaiust vajavad virtuaalse tegelikkuse (VR Virtual Reality) süsteemid ja kolmemõõtmelised audiovisuaalsed programmid. Digitaalsüsteemides on ribalaiuse mõõtühikuks bittide arv sekundis (bps). Näiteks 57 600 bps modemi ribalaius on kaks korda suurem kui 28 800 bps modemil. Analoogsüsteemides mõõdetakse ribalaiust hertsides (Hz) ja see näitab signaalispektri kõrgeima ja madalaima sageduse vahet. Tavalise helisignaali ribalaius on 3 kHz, analoogtelevisiooni videosignaali ribalaius aga 6 MHz ehk 2000 korda suurem. Analoogsignaalide puhul on otstarbekas edastada signaale võimalikult kitsas ribas, sest nii vähenevad mürad ja antud liine mööda saab samaaegselt rohkem ühendusi pidada. Andmeside ehk digitaalsignaalide puhul on aga tendents ribalaiuse suurendamisele, mis näiteks valguskaablite puhul tähendab lihtsalt vajadust suurendada paralleelsete kaablite arvu. Raadiosignaalide puhul (näit. mobiiltelefoniside)
· Värskendussagedus (refresh rate) on (kineskoopmonitoridel) ekraanipildi taasesitamise sagedus ning iseloomustab seega pildi värelust. Levinud on sagedused 60, 70, 75, 85, 100 jne. hertsi. Silmade tervishoiu huvides tohib kineskoopmonitoridel kasutada värs- kendussagedusi alates 75 hertsist, sest sel juhul ei ole pildi värelus enam tajutav. Videoprojektor e. kuvaheiduk projitseerib videosignaali põh- jal nähtava kujutise kuvaekraanile. Tüüpilised lahutusvõimed on 800 × 600, 1024 × 768 ning 1280 × 760. Seadme hinda ei määra ai- nult lahutusvõime, vaid ka emiteeritav valgusvoog. Kuvaheidukid, mis emiteerivad valgusvoo 10001500 luumenit, sobivad väiksema- tesse ruumidesse; mõningase kõrvalvalguse korral on vaja projek- Foto 47
paigutatud mitu elektronikahurit ja hälvitussüsteemi, kiired aga juhitakse ühisele ekraanile, kus näemegi üheaegselt jälgitavaid protsesse. 9.6. Mustvalgekineskoobid Kineskoopideks (Picture Tube) nimetatakse televiisorites kasutatavaid elektron-kiiretorusid. Kujutise saamiseks liigub kineskoobis elektronkiir rida realt läbi kõik ekraani punktid. Vastavalt ülekantavale kujutisele tüüritakse samaaegselt ka kiire heledust tüürelektroodile (modulaatorile) antava videosignaali pingega. Ekraanil tekivad erineva heledusega täpid, mille kogum loobki kujutise. Kiirelt liikuvate ELEKTROONIKAKOMPONENDID lk. 76 kujutiste ülekandmiseks on kiire liikumise kiirus väga suur. Samal põhjusel peab ekraani järelhelenduse kestus olema piisavalt lühike (<0,l s). Sealjuures on nõudeks,et helenduv täpp oleks väike ja säilitaks oma teravuse igas ekraani punktis. Kineskoobi
annaabi.ee 
