Käigukast: manuaal Tüüp: DQB Valmistaja: Getrag Käikude arv: 6 Ülekandearvud : 1 2 3 4 5 6 R 3,42 2,11 1,43 1,09 0,87 0,72 3,24 Laagrid: Tihendid: Võlli rõngastihend, Määrimine: Sae 70w(GL-4) käigukasti õli Kardaanülekanded: Kardaanülekanne/rattavõll peab olema kinnitatud ja tasakaalustatud, ei tohi vibreerida; kardaani liigendid peavad olema töökorras. Peaülekanne: Esimese peaülekandearv (1-4. Käik): 3,94 Teise peaülekandearv (5-6. Käik): 3,087 Diferentsiaal (-id). torson tüüpi keskdiferentsiaal Rattad (veljed, rehvid). 6.5 J 17H2 ET45 rehvid: 205/55R16 Arvutage summaarsed (käigukast+peaülekanne) ülekandearvud: Peaülekanne : 3,94 1) Esimese käigu korral: 7.36 2) Kõrgeima käigu korral: 3.087
Betooni võib valada kohe pärast raketise valmimist ning ajaline võit on märgatav. Samuti vähenevad kulutused raketisele ning puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. Suureneb betooni löögikindlus. Konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad. Näiteks TAB-SLABTM ja ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Kasutamine Põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90% põrandatest kiududega. Enamjaolt kasutatakse põrandaplaatides teraskiudusid, vajadusel kapolüpropüleenist, plastikust ning klaasist kiudusid. Betoonpõrandad jagunevad alusele toetumise järgi: · Pinnasele toetuvad põrandad · Vaiadele toetuvad betoonpõrandad · Tasanduskihid
ajaline võit on märgatav. Kulutused raketisele vähenevad.Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. Suureneb betooni löögikindlus. Konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad. Näiteks TAB-SLABTM ja ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Kiudbetoon Omadused [WWW] http://www.kiudbetoon.ee/kiudbetoon.htm (12.03.2012) http://interbauen.ee/kiusbetoon-armix-betoon.html (12.03.2012) 1.2. TTK 3 T.Michelson 12.03.2012 1.3.Kasutamine 1.3.1. Põrandad Kõige laialdasemalt leiab kiudbetoon kasutust põrandates. Tänapäeval valatakse Eestis umbes 90%
Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest putukatest liigutavad nad vaheldumisi esimest ja tagumist tiivapaari. Oma tiibu seljale kokku voltida nad ei saa, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali või ülestõstetult. 4 3.Elukoht
kooniline vorm (Abramsi koonus) ning see täidetakse kolmes kihis betooni seguga. Igat kihti tihendatakse metallvardaga ligikaudu 25 korda sorkides segu. Pind silutakse kelluga. Vorm tõstetakse ettevaatlikult üles ning asetatakse kõrvale, et määrata koonuse vajumit. 4.3. Betooni survetugevus Valmistatakse tehtud betoonisegust 6 katsekeha servapikkusega 100mm. Vormid täidetakse kahes kihis ning tihendatakse mõlema kihi lisamisel vibrolaual. Segu tuleb vibreerida kuni täieliku tihenemiseni ehk mil enam õhumulle ei teki ning tekib õhuke kiht katsekeha pinnale. Katsekeha pind tasandatakse kelluga. Katsekehad vabastatakse vormis ühe päeva möödumisel ning edasi pannakse need kivistuma kolme erinevasse keskkonda: normaaltingimustel ehk temperatuuril 20 ± 2°C, kuivas keskkonnas ehk temperatuuril 60 ± 5°C ja külma keskkonda ehk temperatuuril -18 ± 5°C. Katsekehad katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle ning
ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate (traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilised veoautod jne) töötamisel kabiini põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (näiteks puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. Arvestada tuleb veel seda, et vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajahutus (madalal temperatuuril töötamine), füüsiline pingutus, müratase tööprotsessis. Vibratsiooni mõju sõltub samuti töötaja individuaalsetest omadustest (kehaehitus, tervislik seisund, vanus jne). Kohtvibratsioon põhjustab "suremistunnet" kätes, eriti öösel, valusid ülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks,
0.2 - 0,3 = Lumi 0.5 = Märg asfalt 0.8 - 0.9 = Uued rehvid ja uus asfalt 1 = Ei saavutata kunagi Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik. Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada.
Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik. Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada.
raketise valmimist ajaline võit on märgatav.Kulutused raketisele vähenevad. · Puudub vajadus kvalifitseeritud armeerijate järele. · Betooni suurem tõmbe- ja paindetugevus võimaldavad vähendada konstruktsiooni mõõtmeid. · Betooni mahukahanemisest tingitud pragunemisriskide vähenemine. · Suureneb betooni löögikindlus · Konstruktsiooni valamise kulutused on täpselt etteplaneeritavad. · TAB-SLABTM ja ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. · Lihtne , kiire ja mugav Kokkuvõte Referaadi pikkuseks sai 9 lehekülge, materjali lisasin pilte, et oleks ettekujutus silmeees kiudbetoonist, referaadi tegemisel omandasin uusi teadmisi teemas.
Üheks piduriklotside töö kvaliteedi määrajaks on takistustegur. Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik. Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada.
põhjas ja on ka röövtoidulised. Vastsed hingavad trahheelõpustega. Vastne kasvab aina suuremaks , kestub mitu korda ning ronib enne valmikuks saamist taimedele , kus tuleb viimasest vastsekestast välja täiskasvanud kiil . Kiililised Kiilid elavad soojadel maadel rohkem. Kiilide tundlad on vähemärgatavad ja väikesed. Tiibade eesserva tipuotsas on tiivatäpp, mis lennul stabilisaatorina toimib ega luba vibreerida õhukesel tiival. Kõik kiilid tarbivad ainult loomset toitu. Kiilid on väga hea lennuvõimega ja sageli võib neid ka kohata veekogudest eemal. Enamasti lendavad nad tervete parvedega koos ,see võimaldab neil uusi veekogusid asustada. Kiililised jaotatakse kahte rühma: Taolistiivalised ja eristiivalised. Taolistiivalised on sihvakad pika peene tagakehaga väheldased kiilid, nad hoiavad tagakeha kohale tõstetuna tiibu
põrandale, istmele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile Üldvibratsiooni puhul kaasnevad kesknärvisüsteemi talitluse häired (kiire väsimine,peavalujm),kahjustub kuulmisnärvi.Vibratsiooni juhib luukude. Seetõttu kandub vibratsioon edasi nendesse organismi piirkondadesse,mis ei ole otse tööriistaga seotud,nagu siseelundid,lülisammas. 1.2 KOHAVIBRATSIOON Kohavibratsioon toimub töövahendil(näiteks puur ,mootorsaag,trellpuur jne)kaudu kätele,vibreerida erinevatest suundades. Arvestada tuleb veel seda,et vibratsiooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajuhutust (madala temperatuuril töötamine),füüsiline pingutus,müratase tõõprotsessis.Vibratsiooni mõju sõltub samuti tõõõtaja individuaalsetest omadustest(kehaehitus,tervislikseisund,vanus jne). Kohavibratsioon põhjustab suurenemistunnet käites,eriti öösel,valusid ülajasemetes,käed kardavad külma,sõrme otsad lähevad külmas valgeks,käelabad on niisked, jahedad.
Üldvibratsioon tekib seadmetele aluste (nt ehitusdetailide, valuvormide valmistamisel jne) võnkumisel. Samuti kandub üldvibratsioon masinate ( traktor, kombain, buldooser, ekskavaator, vanatüübilise veoauto jne) töötamisel kabiini põrandale, istemele ning avaldab kahjulikku toimet kogu organismile. Kohtvibratsioon toimib töövahendi (nt: puur, mootorsaag, trellpuur jne) kaudu kätele, põhjustades peamiselt väikeste veresoonte ja närvide kahjustusi. Traktor ja traktorist võivad vibreerida erinevates suundades. Arvestada tuleb veel seda, et vibratisooni kahjulikku mõju organismile soodustavad alajahutus, füüsiline pingutus, mürataseme tööprotsessis. Vibratsiooni mõju sõltub samuti töötaja individuaalsetest omadustest (kehaehitus, tervislik seisund, vanus jne). Kohtvibratsioon põhjustab ,,suremistunnet" kätes (eriti öösel), valusid kätesülajäsemetes, käed kardavad külma, sõrmeotsad lähevad külmas valgeks, labakäed on niisked, jahedad. Esinevad
Kattematerjali koostis sõltub klotsi suurusest, pidurisüsteemi töörõhust, pidurisüsteemi rõhujaotusest ette/taha, auto kaalust. Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik. Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub
0.2 - 0,3 = Lumi 0.5 = Märg asfalt 0.8 - 0.9 = Uued rehvid ja uus asfalt 1 = Ei saavutata kunagi Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik. Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada.
Suurema osa peast võtavad enda alla tohutu suured liitsilmad, mis on suurimad putukate hulgas, koosnedes kuni 30 000 osasilmakesest. Nendega näeb kiil teravalt kuni 10 meetri kaugusele. Kiilide tundlad on seevastu lühikesed ja vähemärgatavad. Tiibu on kiilidel kaks paari. Kilejad tiivad on varustatud äärmiselt tiheda tiivasoonte võrgustikuga, mis on putukate hulgas vanapärane tunnus. Tiiva tipus paikneb tumedam laiguke - tiivatäpp ehk stigma, mis ei lase tiival lennul vibreerida. Kiire ja osava lennu võlgnevad kiilid sellele, et nad ei vehi üheaegselt mõlema paari tiibadega. Erinevalt suuremast osast teistest putukatest liigutavad nad vaheldumisi esimest ja tagumist tiivapaari. Oma tiibu seljale kokku voltida nad ei saa, vaid hoiavad neid puhkeolekus laiali või ülestõstetult. 4 3.Elukoht
telje ümber. Koht, kus kõik kolm telge ristuvad, ongi massikese. Rakettide töös on kõige olulisem jälgida kallet. Raketi kaldumisel ükskõik millises suunas muutub trajektoor. Raketi pöörlemine ümber oma telje ei ole nii oluline, kuna selle tulemusel liikumissuund ei muutu. Pöörlemine koguni stabiliseerib lendu. Kuid kui halvasti söödetud jalgpall võib väravani lennata isegi siis, kui ta pigem viskleb kui pöörleb, siis rakett ei tohi lennul vibreerida. Jalgpallisöödu mõju-vastasmõju energia kulub ära sel hetkel, kui väravavaht ta kinni püüab. Lendav rakett saab aga kogu lennu jooksul energiat juurde. Peale massikeskme on veel üks tähtis punkt, mis mõjutab liikumist. See on rõhukese. Rõhukese eksisteerib ainult siis, kui rakett lendab läbi õhu. Tänu hõõrdumisele ja rõhule võib rakett õigest suunast kõrvale kalduda. Kujuta endale ette tuulelippu. Tulelipp on noolekujuline
0.1 = Märg jää 0.2 - 0,3 = Lumi 0.5 = Märg asfalt 0.8 - 0.9 = Uued rehvid ja uus asfalt 1 = Ei saavutata kunagi Piduriklotsidel on aegajalt komme "häälitsema" hakata. Seda on võimalik summutada mõistliku piirini, päris lahti sellest ei saa. Häält tekitavad pidurdamise juures vibreerivad detailid. Hääle summutamiseks kasutatakse erinevaid meetodeid sõltuvalt pidurisupoti ja klotsi ehitusest. Kasutusel on kattematerjali freesitud soon, mis ei lase klotsil vibreerida, samuti erinevad vibreerimise vastased mastiksikatted klotsi tagaküljel. Vibreerimist soodustavaks teguriks on liigselt kulunud kettad ja muud suporti detailid. Pidurite "häälitsemine" ei ole ohtlik. Klotsi klaasistunud pealispind võib muutuda eluohtlikuks. Põhjuseid on mitu. Võib olla tegemist odava klotsiga, millist ei ole tehases temperatuuriga töödeldud ja mille pealispind peale paari korraliku pidurdust klaasi sarnaseks muutub. Niisugused klotsid on targem kohe välja vahetada
konstruktsioon ühtlaselt armeeritud, välistades valesti projekteeritud või paigaldatud armatuurist tingitud riske. Sõltuvalt konstruktsioonile mõjuvatest koormustest, konstruktsiooni mõõtmetest ning pinnase kandevõimest on projekteeritud eriklassid ARMIXTM 1,2,3,4,5 ning ARMIXTM Extra. Viimane võimaldab valada ka mitmekorruseliste kivihoonete vundamente ilma tavaarmeeringuta. ARMIXTM Extra betooni ei ole vaja vibreerida. Oluline on valatud betooni õigeaegne ja piisav järelhooldus. Mõningatel juhtudel saab majandusliku efekti eesmärgil kombineerida ARMIXTM betooni varrasarmeeringuga. Betooni valik Betoonisegu omadustel ja nende õigel valikul on märkimisväärne mõju betoonitöö õnnestumisele ja kivistunud betooni soovitavate omaduste saavutamisel. Õige kvaliteediga ja esitatud nõudmistele vastava betooni valik on projekteerija, ehitusplatsi ja betoonispetsialistide koostöö tulemus
Löödud vardad jäävad tagasitäite sisse. Tööohutuse mõttes võib neid maha lõigata tasa maapinnaga. Vundamentide betoneerimisel paigaldatakse betoon autobetoonipumba abil. Betoonisegu visuaalne kontroll tuleb teha mahalaadimise alguses: et segu ei ole liiga paks ega vedel, täitematerjal on õige suurusega. Betoonisegu laotatakse raketise sisse ning vibreeritakse nuivibraatoritega (1 tk), ei tohi vibreerida liiga palju aega samas kohas (rohkem kui 45 sek - 1minut) sest on betoonisegu kihistumise oht. Postikannudest ulatuvad välja ankrupoldid M20. Nende paigaldamisel tuleb olla eriti tähelepanelik. Soovitatav on kannu kastile märkida teljed, ning ettevalmistatud sablooniga paigaldada ankrupoldid. Ankrud on vaja fikseerida armatuuri võrgu külge väga hästi, et betoneerimise ja vibreerimise käigus nad ei nihkuksid. Ankrupoltide grupi mõõduks on 280x280mm, mis asub
annaabi.ee 
