kogumikke.) · Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist. PRUUNVETIKAD · On ainult makroskoopilised. · Võivad kasvada 30-60 m pikkuseks. · Enamasti on ehitus keerukas. · Meenutavad taimi või nende lehti. · Peamiselt kasvavad jahedate ja külmade merede rannikuvetes, enamasti 6-15 m sügavusel. Põisadru · Lintjas tallus haruneb mitmeid kordi kaheks. · Õhupõied hoiavad tallust püsti. Selline asend kindlustab vetikale soodsad tingimused. · Kasvab kuni 30 cm pikkuseks. · Kinnitub kivisele merepõhjale haardkettaga. · Paljuneb suguliselt. PUNAVETIKAD · Kasvavad sügavamal kui pruunvetikad, sest nad ei vaja nii palju valgust. · Olenevalt kasvukohast on nad roosast tumepunaseni. · Ülekaalus on teised pigmendid kui teistel vetikaliikidel (Need suudavad kasutada vähest valgust fotosünteesiks.). · Kasvavad 40-60 m sügavusel. · Enamuselt on makroskoopilised.
tõenäoliselt määratud hääbumisele. 12. Organismidevahelised suhted: konkurents, sümbioos, kommensalism, parasitism, herbivooria, kisklus. Konkurents - Liikidevaheline või liigisisene olelusvõitlus piiratud keskonnaressursside pärast. Näiteks Metsvindid omavahel. Sümbioos Erinevat liiki isendite kasulik kooslus, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid. Kommensalism Ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kahju ega kasu. Näiteks klaaskäsna veenusekorvi sees elavad vähid, kes on seal sees kaitstud. Parasitism Parasiit saab peremeesorganismilt toitu ja elab tema sees. Peremees saab ainult kahju. Näiteks paeluss soolestikus Herbivooria ehk Taimtoidulisus Taimtoidulise looma ja taime vahel. Ainult loom saab kasu. Näiteks maipõrnikas ja kask
- Kisklus (A- kiskja) kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. - Sümbioos (mutualism) on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. Näiteks, mistahes samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. Protokooperatsioon kahe populatsiooni suhe, mis on mõlemale liigile kasulik, kuid ei ole nende ellujäämiseks kohustuslik. Arengumaade ning arenenud maade rahvastiku struktuur (joonistage ja seletage) Majanduslikud tegurid (sissetulek, elukallidus jne) Sotsiaalsed tegurid (toetused, laste saamist soodustavate tegurite olemasolu jne) Migratsioon
· Taimne hõljum salvestab vette langeva päikeseenergia ja on toiduks paljudele veeloomadele · Tähtsamad fütoplanktoni rühmad on rohe-, sini ja ränivetikad. · Kui vees on palju vetikaid öeldakse, et vesi ,, õitseb" Sinivetikad ehk tsüanobakterid ehk sinikud: · Vees elavate bakterite hõimkond- autotroofid, saavad energiat fotosünteesi teel. · Eluviisilt, välimuselt sarnaneb rohkem vetikale. · Pole eriti oluline zooplanktoni toidulaual. · Toodavad surres mürke, mis on inimestele ja loomadele ohtlikud. Ränivetikad: · Ränivetikad on üherakulised või koloonialised mikroskoopilised organismid. · Liike maailmas 100 000. · Iseloomulikuks tunnuseks on rakke kattev keeruka struktuuriga ränipantser. · Organismi surres see talletub põhjamudas. · Pantser on liigispetsiifiline. Rohevetikad:
toiduahelate kaudu. Toiduahelasse kuuluvad rohelised taimed (autotroofid) ning taim- ja loomtoidulised loomad (heterotroofid) ning lagundajad. Toidusuhete alusel liigitatakse organismid troofilistele tasemetele. 12. Kooselavate liikide vahelised suhted. 1. Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu, mis on kujunenud evolutsiooni jooksul. (nt mistahes samblikus elavad vetikas ja seen on väga tihedalt seotud nii, et moodustavad ühtse taimekeha. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja mineraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud orgaanilisi aineid.) 2. Kommensialism on ühele liigile kasulik, teisele pole sellest kooselust kasu ega kahju. (Kommensaalidena elavad nt koid linnupesades.) 3. Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. (Näiteks paeluss koera soolestikus.) 4. Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ei saa elada ilma saakloomata. Kiskja ja saaklooma arvukused on üksteisest sõltuvad. 5
Rõhumistsoon, mis ei sobi on viirutatud. Ökoloogilise teguri intensiivsus vahemikku, milles organism saab areneda, nimetatakse ökoloogiliseks amplituudiks. ORGANISMIDE VAHELISED SUHTED Moodustavad tegurite kompleksi, mida nimetatakse biootiliteks teguriteks. Organismide vahelised suhted saavad olla kasulikud, kahjulikud või neutraalsed. Sümbioos Suhtes elavaid organisme nimetatakse sümbiontideks. nt. samblikus elavad koos vetikas ja seen. Seen annab vetikale vett ja mineraalsooli aga vetikas orgaanilist ainet. Mitmed taimeliigid elavad ka sümbioosis seentega nii moodustub taime juure ja seene hüüfide läbipõimumisel mükoriisa. Kase juurte ümber, kasvab kaseriisika mütseel. See annab kasele vett ja mineraalsooli, mida puujuures ei ole suutelised ise tegema. Kommensalism See on suhe, mida ühelepoole kasulik ja teisele kahjutu. nim. kommensaaliks. nt. Inimese sees on bakterid, mis toituvad soolesisust. Nad saavad
mingil eluperioodil, nt lindude pesitsus koloonia, naerukajakad, tiirud, kaldapääsukesed. Paljudel loomadel on koloonias tekkinud tööjaotus, nt ühiselt hoolitsetakse poegade eest(hüaanid). Sümbioos- on vastastikku kasulik või vajalik kooselu kahe eriliiki organismi vahel, see kooselu võib olla kahe vabalt elava organismi vahel või elab üks organism teise sees, nt seene ja vetika sümbioos samblikus, kus nad koos moodustavad uue organismi( Seenelt vetikale vesi- ja mineraalained. Vetikalt seenele orgaanilised ained). Vabalt elavate organismide vaheline sümbioos on sipelga ja lehetäi kooselu. Lehetäi toitub taimemahlast, kõiki selles olevaid suhkruid ta ära ei kasuta vaid eritab need kehast magusa nõrena, mida söövad sipelgad, vastutasuks kaitsevad sipelgad lehetäisi röövputukate eest. Vahel viivad sipelgad lehetäide munad oma pessa(külmumine) ja kevadel viivad tagasi taimelehele). ________________
Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne. Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades. · Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koerasoolestikus. · Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ja saaklooma arvukused sõltuvad üksteisest.
ÜKSUSTE VÕRDLUS: Hüdraloomad Õisloomad Karikloomad Täringmeduusid Karikmeduusilised -toeseks kutiikula - aint meres - suured meduusid - kuju kuboidne -kinnituvad substraadile - siseõõs tervik - polüüp -meeleelundid - 4 kombitsat (alg. (vetikale tav) pedaaliumist) - polüüp - ektro-, - meririst gastroderm - tugevad ujujad Hüdralaadsed Kurdhüdralised Ebaputkelised Putkloomad -polüüp - medusoid - puri põie üleval - vabalt ujuvad - kombitsaid 5- - mood. 9 Koloonia
kommensaal) Kisklus (A- kiskja) Populatsioonile kasulik Populatsiooni ohustav Sümbioos (mutualism) Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik Protokooperatsioon Populatsioonile kasulik Populatsioonile kasulik · Sümbioos on erinevat liiki isendite kasulik kooselu. Näieks: mistahes samblikus elavad vetikas ja seen. Vetikas fotosünteesib, seen annab vetikale vett ja minaraalaineid ning kasutab vetika poolt loodud organilisi aineid. · Kommensalism on ühele liigile kasulik, teisele neutraalne. Kommensaalid on koid linnupesades ja putukad sipelgapesades. · Parasitism. Parasiit saab peremeesorganismist toitu ja elab tema sees või peal, tekitades talle kahju. Näiteks paeluss koerasoolestikus. · Kisklus on kiskja ja saaklooma suhe. Kiskja ja saaklooma arvukused sõltuvad üksteisest.
SÜMBIOOSI ILMING – SEENJUUR EHK MÜKORIISA Sümbioos taimejuure ja seene vahel. Vaid tänu sellele sai elu väljuda ookeanist ja asuda maismaale. Maismaa oli enne seda paljas, kalju, mulda polnud. Senini olid taimed olnud vaid rohevetikad. Rohevetikad olid esimesed taimed, kes maale said. 1. Seened transportisid fosforit ja lämmastikku kaugelt üsna oligotroofses, ehk toitainetevaeses vees elavale vetikale, kes sai tänu sellele paremini fotosünteesida. 2. Rohevetikad kolisid vaikselt vest välja kaljule, seenjuured olid vees. Sealt said taimed lisavett ja lisatoitaineid. Sai alguse maapealne fotosüntees. 3. Tasapisi hakkas tekkima muld ja tekkis seenjuur mulla all. Seenjuur iseloomustab 92% taimeliikidest Mükoriisa liigid: 1. ENDOMÜKORIISA Esimesed mükoriisad.
65. Organismide vastasmõjud: mutualism Mutualism on mõlemale osapoolele kasulik kooselu vorm, seda vaadeldakse ka kui vastastikust pärasitismi. Kumbki mutualismi osapooltest proovib oma kasu suurendada, milleks kasutatakse ebaõiglasi võtteid. Mutualism on enamasti obligaatne ehk kohustuslik ja päratamatu, liigid on teineteisega väga tihedalt seotud ning enam eraldi hakkama ei saa. Tuntud mutualismi näide on samblikest, kes on liitorganismid – koosnevad seenest ja vetikast. Seen pakub vetikale soodsa elukeskkonna ja varustab teda vee ning mineraalainetega. Vetikas omakorda pakub seenele fotosünteesil saadud suhkruid. 66.Ökoloogiline amplituud – erinevad liigid on kohastunud erinevate elutingimustega ja elavad vaid seal, kus neile on sobivad tingimused. Organismid on sunnitud ka olema oma eelistustes paindlikud, sest tingimused ajas ja ruumis on muutlikud. See tähendab, et organismidel on keskkonnatingimuste suhtes teatav taluvusvahemik, mida nim ökoamplituudiks.
ALAMAD TAIMED: (vetikas): tallus, kudedeks eristumine puudub või on vähene. Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ja rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi on antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on 2 viburit, mille abil koppvetikas liigub. 17. Taime vars. Primaarne vars ja selle kudede kujunemine algkoest. Taime kesksilinder (steel) ja selle tüübid. Vars on vajalik ainete juhtimiseks ja võimaldab päiksele lähemal olla. 1 Primaarne vars a. Kasvukuhikust: (1) protoderm epiderm (2) proparenhüüm esikoor (3) püsimeristeem prokambium
Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ning rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust 4 liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on kaks viburit, mille abil koppvetikas liigub. 9. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena).Bakter (0,4- 0,8µm)-eeltuumne organism-prokarüoot. Valgusmikroskoobis náhtavad. Suuremad (100µm) autotroofsed, väiksemad parasiitsed(0,15µm). Variandid- kokid-
lehed, mille alumisel küljel paiknevad eoslad eoskuhjades. Alamad taimed: (vetikas): tallus, kudedeks eristumine puudub või vähene. Koppvetikas on üherakuline rohevetikas. Rakku ümbritseb rakukest. Rakus on tsütoplasma ning rakutuum. Raku eesosas paiknev pulseeriv vakuool eemaldab rakust liigse vee. Pulseerivate vakuoolide hulk ja asend rakus on koppvetikate liigiomane tunnus. Koppvetikas on rohelist värvi, mille tingib kopakujuline kloroplast. Viimase kuju järgi ongi antud sellele vetikale eestikeelne nimi. Rakku ümbritseb rakukest, mis määrab vetika kuju. Raku peenemas osas on kaks viburit, mille abil koppvetikas liigub. 9. Bakterid. Autotroofsed ja heterotroofsed bakterid. Arhe- ja eubakterid. Bakterite osa evolutsioonis, bakterid teiste organismide osana (s.h. organellidena).Bakter (0,4- 0,8µm)-eeltuumne organism-prokarüoot. Valgusmikroskoobis náhtavad. Suuremad (100µm) autotroofsed, väiksemad parasiitsed(0,15µm). Variandid- kokid-
annaabi.ee 
