· Selle üksik niit on mikroskoopiline. · Tavaliselt kasvab koos sadu vetikaid. · Kinnituvad otsa pidi veealustele esemetele ja lehvivad veevoolus. · Iga vesijuukse rakus, v.a. kõige alumises, on vöökujuline kloroplast. · Paljuneb mittesuguliselt või suguliselt. Keermikvetikas · On ka niitvetikas · Ei kinnitu kuskile, vaid hõljub vees vabalt. · Mikroskoobis, on rakkudes näha spiraalselt keerdunud kloroplaste. Karevetikad · Nende niitjas tallus on harunenud. · Elavad magevetes, madala soolsusega Läänemeres. · Kinnituvad veealustele kividele, paeplaatidele jm. · Sageli kasvab koos tuhandeid vetikaniite (Nii moodustavad nad rohelisi põõsasjaid kogumikke.) · Nende vohamine näitab toitainete rohkust vees, st. vee saastumist. PRUUNVETIKAD · On ainult makroskoopilised. · Võivad kasvada 30-60 m pikkuseks. · Enamasti on ehitus keerukas. · Meenutavad taimi või nende lehti.
Keskmine sügavus on 54 m Sügavaim koht 459 m Vesi Riimvesi Erinevates osades on erinev soolsus Süvaosa 10-15 promilli Pinnakihid 6-8 promilli Aastas suubub Läänemerre üle 1100 km3 magedat vett Soolsus Suur magevee kogus ning napp ühendus maailmamerega Vesi kihistub Hapnikupuudus Elustik Isenditerohke, kuid liigivaene Tuhat erinevat taime- ja loomaliiki Vetikad Lämmastik, fosfor, valgus, temperatuur Veealused vööndid 1) sinivetikate vöönd 2) rohevetikate vöönd (nt karevetikad) 3) põisadrevöönd (nt põisadru) 4) punavetikate vöönd Vetikad Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Imetajad Hallhüljes 17 700 Viiger umbes 8 000 Randal Pringel (vaalaline) peamiselt Läänemere lõunaosas Linnud
|Agar-Toodetakse korrapäraselt kaheks haruneva tallusega pruunvetikas. Kinnitub erilise kinnitumisketta abil punavetikatest, tarrendav aine mis lahustub kuumas vees hästi ning jahtumisel tekitab tugeva veekogu põhjale või põhjas olevatele esemetele. Talluseharudel on paarilised tumepruunist tarrendi. Kasutatakse marmelaadis, ja ka paberitööstustes| karevetikad-kõige madalamal, tallusest veidi heledamad põiekesed, mis aitavad taimel vees püsti seista.|Agar-Toodetakse põisadru-keskel, agarik-kõige sügavamal| Sambliku ehituses ei saa erinevalt sammaldest punavetikatest, tarrendav aine mis lahustub kuumas vees hästi ning jahtumisel tekitab tugeva eristada vart ja lehti, kuigi põõsakujulisel põdrasamblikul tunduvad need osad olemas olevat. tarrendi
elab õhu käes, vees hukkub. tütarkolooniad. Paljuneb pooldudes. Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt eostega või ka sugurakkude ühinemise teel suguliselt. keermikvetikas ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad Pruunvetikad. Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel: Põisadru lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas Põisadru õhupõiekesed
Paljuneb pooldudes. Pleurokoki rakud asuvad sageli mitmekaupa koos http://www.miksike.ee/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm/8-2-22-1.htm 15. Kuidas hulkraksed vetikad paljunevad? Näited vetikatest. Näited. Rohevetikad ( rakkudes kloroplast): vesijuus niitjas, kinnituvad otsapidi veealustele esemetele. Paljuneb mittesuguliselt eostega või ka sugurakkude ühinemise teel suguliselt. keermikvetikas ka niitvetikas, aga hõljub vees. karevetikad niitjas tallus harunenud. Kinnituvad veealustele esemetele. rohevetikad http://veeb.tallinn.ee/keskkond/vesi_2.php Pruunvetikad. Aainult silmaga nähtavad organismid, s.t. makroskoopilised, kasvavad jahedate merede rannikuvetes 6-15m sügavusel: Põisadru lintjas tallus haruneb korduvalt kaheks. Kinnitub merepõhja haardkettaga. Paljuneb suguliselt. pruunvetikas Põisadru õhupõiekesed http://www.miksike
annaabi.ee 
