Leidsid 16 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vetikad läänemere elustikus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
vetikad, pruunvetikad, rohevetikad, punavetikad, taimestik, läänemeri, hulkraksed, pruunvetikas, põisadru, merebioloogia, klemm, lagedi, jääaladel, jääkaru, rohevetikaid, mage, merevees, põhjataimestik, rannikuvetes, mänd, omaette, substraadiks, agarik, meriheina, sisemeri, läänemerd, kitsad, väinadTeised Läänemere-äärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. · Rannajoon on väga liigendatud, suurimad lahed on Botnia laht ja Soome laht. Läänemeri on madal, keskmise sügavusega kuni 60 m. Läänemere pindala on 373 000 km². LÄÄNEMERE KAART LÄÄNEMERE TAIMESTIK · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi[3]. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru .Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. · Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis
Koostas: Margus Randviir Läänemerest · Läänemeri ehk Limneameri (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav) on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Teised Läänemereäärsed riigid on Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. · Läänemerd ühendavad Põhjamerega madalad ja kitsad Taani väinad. Mõned loevad Läänemere osaks ka Kattegati väina Taani ja Rootsi vahel. Taimestik · Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini, 17 rohe, 5 mänd, 17 pruun ja sini 16 taksonit punavetikataimi. · Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele.
Soome laht ühendab Läänemerd Peterburiga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. Liivi laht ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. Elustik Taimestik Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetikataimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru (Fucus vesiculosus). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetikataimedest on tuntuim harilik agarik (Furcellaria fastigiata), mis omab ka töönduslikku tähtsast: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid. Loomastik Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide
iseloomulikumaid põhjataimi on põisadru. Punavetikatest on tuntuim harilik agarik, mida kasutatakse tööstuslikult agar-agari tootmiseks. Tüüpilised merekalda taimed on vareskaer, merikapsas, merihumur, pilliroog. Erinevad vetikaliigid paiknevad eri sügavusel: ·Rohevetikad kuni 1 meeter ·Pruunvetikad kuni 5 meetrit ·Punavetikad 5 meetrist sügavamal Põhjuseks on, et tugevama valguse käes suudavad fotosünteesida rohelise värvusega taimed, nõrgema valguse käes aga punakat tooni vetikad. Läänemere loomastik on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage Läänemeres elab hulk selliseid kala liike, mis pärinevad järvedest ja jõgedest, näiteks haug ja ahven. Leidub ka selliseid kalu, kelle lähedased sugulased elavad Atlandi ookeanis, ainult on Läänemere liikidest palju väiksema kasvuga on kilu, räim, lest, tursk ning nad on ka peamisteks püügikaladeks
.................................... 4 Läänemere füüsilised omadused................................................4 Veereziim................................................................................... 4 Eesti rannikumeri.......................................................................5 Hoovused................................................................................... 6 Elustik........................................................................................ 6 Taimestik................................................................................. 6 Loomastik...............................................................................6 Võõrliigid................................................................................. 7 Läänemere sadamad.................................................................. 7 Kokkuvõte.................................................................................. 8 Kasutatud kirjandus.........................
..15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde. Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 sini-, 17 rohe-, 5 mänd-, 17 pruun- ja 16 taksonit punavetiktaimi. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas põisadru. Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks epifüütoniga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim harilik agarik, mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse furtsellaani ja viimasest toodetud estagarit. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne meriheina perekonna liigid.
Limneamerd ning rahvakeeli kui Balti merd. See on Atlandi ookeani sisemeri, mis piirab Eestit põhjast ja läänest. Lisaks Eestile on Läänemere äärsed riigid veel ka Läti, Leedu, Poola, Saksamaa, Taani, Rootsi, Soome ning Venemaa. Läänemerd ühendavad Põhjamerega Taani kitsad väinad. Läänemeri on maakera üks suurimaid sisemeresid, mille kogupindala on 373 000 km² ning keskmine sügavus ulatub 52 meetrini. Kuna Läänemeri on suhteliselt madala soolasisaldusega (8-10%), siis seetõttu on tegemist ka võrdlemisi liigivaese merega. Samas on aga Läänemere kalapopulatsioonid küllaltki arvukad. Seda tõestab ka fakt, et sellest merest püütakse ca. 1% kogu maailmamere kalasaagist. (Keskkonnaministeerium 2014)
seal harva ja enamasti looduslikult jõkke ei tungi. Lõhe on siirdekala, kes võtab ette pikki rändeid, peale kudemisrände ka toitumisrändeid. Lõhi toitub Läänemeres enamasti kiludest ja räimedest, vähemal määral ka ogalikest, selleks järgneb ta oma saakkalade suurtele parvedele. Eestis teada olev rekordlõhe kaalus 37,75 kg .Püüti Keila jõest 1938. aastal . -14- -15- 6. Läänemeri Läänemeri, Euroopa ja selle poolsaarelise osa Skandinaavia vahel asuv Atlandi ookeani sisemeri; 365 000 km2 (teistel andmetel 373 000 km2), koos Taani väinadega 386 000 km2, koos Kattegaiga 420 000 km2, suurim sügavus 459 m, keskmine sügavus 55 m, maht umbes 20 000 km3; Suur-ja Väike Belti, Sundi, Kattegati ja Skagerraki väina kaudu ühenduses Põhjamerega. Läänemerega piirneb 9 riiki. Läänemeri on šelfimeri, mille sügavus ületab 200 m ainult süvikus:
............4 2. Läänemere ajaloost.....................................................................................................4 3. Temperatuuri tingimused Läänemeres.......................................................................5 4. Läänemere soolsus.....................................................................................................6 5. Läänemere põhjataimestik.........................................................................................6 6. Rohevetikad...............................................................................................................7 7. Mändvetikad..............................................................................................................7 8. Pruunvetikad..............................................................................................................8 9. Punavetikad................................................................................................................9 10
HÜDROBIOLOOGIA Fütobentos maailma veekogudes Fütobentos ehk põhjataimestik on veekogu (mere, järve või jõe) põhjas kasvavad organismid. Meres esineb fütobentost ainult litoraal- ja sublitoraalvööndis, järvedes litoraalvööndis ja jõgedes ripaalvööndis. Meres moodustavad suure osa fütobentosest vetikad. Mageveekogudes esineb peale vetikate palju ka kõrgemaid taimi ja samblaid. Suuruse järgi jagatakse fütobentos sageli mikro- ja makrofütobentoseks. Mikrofütobentose moodustavad enamikus veekogu põhjal kasvavad mikroskoopilised vetikad (näiteks räni-, rohevetikad ja tsüanobakterid), makrofütobentose hulka kuulub aga veekogu põhjal kasvavad suuremad taimed, mis silmaga on nähtavad, näiteks puna-, pruunvetikad ja õistaimed.8000 liiki makrovetikaid maailmas.Eufootiline vöönd
Elustiku eripärad, näiteid liikidest: kollane võhumõõk, valgeselg kirjurähn, laanesõnajalg. Samblasoomets – siirdesoo ja raba. Rohusoometsad- lodu -Viljakad, märjad, õhukesed madalsoo v lammi mds mullad. Sanglepik. Alusmets ja taimestik liigirikas. Tarnad, kastikud. Pajud, näsiniin, lodjapuu jm. ja madalsoo kkt.- üleujutused pikemaajalised, turvas tüsedam. Põhjavesi väheliikuv. Sookaasik, kuusik. Vähe tootlikud puidud. Väikese täiusega. Hõre alusmets – pajud, mdl kask. Taimestik tarnad, soopihl. Madalsoomullad viljakad, aga selle kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. Rabastuv : Lääne ja Kagu-Eesti. Üldised tingimused: happeline muld, toitainete vaene, veerežiim kõrge. Puu- ja põõsarinne: üksikud sookased, kidurad männid, alusmets puudub. Elustiku eripärad, näiteid liikidest: sookail, tupp-villpea, kanarbik, sinikas, jõhvikas, teder, kassikakk, kägu, osjad. Sinika- Raba-sinika
Bakterid- n kõige väiksemad (mikroskoopilised) üherakulised eeltuumsed organismid, kes suudavad iseseisvalt paljuneda ja kasvada. Paljunevad pooldumisega. Ligikaudu 1-5 mikromeetri suurused. Seened- Neile on iseloomulikud pikad torujad rakud. Seened moodustavad eoseid. Esineb nii sugulist kui ka mittesugulist paljunemist. Umbes 100 000 seeneliiki Vetikad- on suur fotosünteesivõimeliste organismide rühm. Suur osa vetikaist elab veekeskkonnas. Eestile ainuomased vetikaliigid puuduvad. Vetikad paljunevad suguliselt ja mittesuguliselt, vähesed vetikad ka vegetatiivselt. Samblikud- koosnevad seentest ja vetikatest. moodustavad puudel, kividel või maapinnal erineva kuju ja värvusega talluseid. Samblikud paljunevad vegetatiivselt või eoste abil. Eestis on leitud 647 liiki pisisamblikke, umbes 300 liiki suursamblikke ja 200 liiki lihhenikoolseid seeni. Samblad- on kuni mõnekümne sentimeetri kõrgused taimed. Maailmas tuntakse kokku umbes 16 000 liiki sammaltaimi
kuulub hüdrosfääri. Kui arvestada ka veel põhjavett, katab hüdrosfäär peaaegu kogu maa pindalaga võrdse ala. Maa veest 99,5% e. 1,6 miljardit km3 asub ookeanis, ülejäänud jaganueb pinna- ja põhjavete vahel enam-vähem pooleks. Suurema osa pinnavetest moodustab mandrijää. Üldise hüdrobioloogia naaberteadused: a)rakendushüdrobioloogia (nt. kalandus, joogi- ja reovee puhastamine, veetransport, riisikasvatus, mürgised vetikad jm liigid, veekogu seisundi hindaminevesiehitused jm) b)süstemaatika c)morfoloogia (välisehitus) d)anatoomia (siseehitus) e)füsioloogia(talitus) f)biogeograafia (organismide levik Maal) g)limnoloogia, okeanoloogia, potamoloogia- erinevad veekogud (järveteadus, ookean,jõgi) h)hüdrokeemia- vee lisandite uurimine i)hüdrogeoloogia- veealune geoloogia Vee-elanikke mõjutavad tegurid: a)keemilis-füüsikalised e. abiootilised b)biootilised, sh inimmõjulised e. antropogeensed
rukkirääk, suurkoovitaja, rohunepp, mustsaba-vigle, tutkas; soo-loorkull, roo-loorkull; paljud ujupardid (nt. sinikael-park). Rohkearvulised haudelinnud lageluhtadel on tikutaja, kiivitaja, põlvlõoke, sookiur, hänilane Rannikuniidud -mere rannikul soolase vee mõjupiirkonnas levivad niidud, kus lained ja kõrgvesi on muutnud mullad soolasteks. -sõltuvalt pinnamoest ja maapinna kõrgusest levib taimkate vöönditena. Ranniku kõrgemates osades on taimestik liigirikkam. Rannikuniidud on kujunenud kas mereranniku kerkimisel või karjatamisel. -Eestis esineb saartel ja laidudel ning mandri rannikualal. Rannikuniitude pindala on viimastel aastakümnetel kiiresti vähenenud (loomade karjatamine on jäänud väheseks) -suurimad ja esinduslikumad rannikuniidud asuvad Matsalu looduskaitsealal -puu- ja põõsarinne esineb harva, koosnedes harilikust kadakast, kibuvitsast. -rohurinne on sõltuvalt vööndist erineva liigirikkusega
leidub haruldusi. · Putukad väga rikkalik fauna (herbivoorid, röövputukad, parasiidid, ksülobiondid), mis oleneb taimestiku koosseisust ja koosluse üldisest struktuurist, kasutusviisist. · Linnustik ja väikeimetajad eriomased liigid puuduvad. Rikkalik toidubaas, leidub pesakohti. Võib leida haruldasi liike. Puiskarjamaa, karjatatav mets: Erinevused puisniidust: · Liigivaesem loomad söövad liigispetsiifiliselt taimi, tallavad, nitrofiilne taimestik (+ hulgaliselt loomsete jäätmetega seotud seeni, putukaid); · Vähe põõsaid, puude järelkasvu (eriti lehtpuid) tallamine, söömine; · Võsastub mahajätmisel tavaliselt kiiremini nitraadirohkus, lünklik rohukamar. Puisrohumaade taimkatte muutused majandamise lakkamisel: · rohustu muutumine kõrgeks, lopsakaks ja liigivaeseks (jäneskastik, sinihelmikas, angervaks jne); 6
KESKKONNAKAITSE JA KORRALDUS 1. loodus- ja keskkonnakaitse üldküsimused Keskkonnakaitse: atmosfääri, maavarade, hüdrosfääri ratsionaalse kasutamise ja kaitse, jäätmete taaskasutamise või ladustamise, kaitse müra, ioniseeriva kiirguse ja elektriväljade eest. Keskkonnakaitse on looduskaitse olulisim valdkond. Looduskaitse : looduse kaitsmist (mitmekesisuse säilitamist, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku, taimestiku ja seenestiku liikide soodsa seisundi tagamine), kultuurilooliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide säilitamine, loodusvarade kasutamise säästlikkusele kaasaaitamine 2. loodus- ja keskkonnakaitse mõiste Keskkonnakaitse- rahvusvahelised, riiklikud, poliitilis-administratiivsed, ühiskondlikud ja majanduslikud abinõud inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning l
annaabi.ee 
