KASUTATUD KIRJANDUS 1. M.Maadla.Mis on GIS? http://www.geo.ut.ee/kartool/geoinfo/ref/Maadla.pdf 2. EstGis. Gis päevast. http://www.gispaev.ee/gis-paevast/gis-paevast/ 3. GIS päev kodulehekülg. http://www.gispaev.ee/ 4. EstGIS.Eesti Geoinformaatika Selts. http://www.estgis.ee 5. Geoinformaatika gümnaasiumile. http://taurus.gg.bg.ut.ee/geoinformaatika/?page_id=21 9 6. Tartu ülikooli Eesti mereinstituut. Merebioloogia osakond. http://www.sea.ee/struktuur/merebioloogia-osakond/ 7. Mõisja,K. Geoinformaatika õpetamisest Tartu Ülikoolis http://www.alphagis.ee/data/img/esri11/Esri2011_Moisja.pdf 8. Liiber,Ü. GIS koolitunnis erinevate riikide kogemusi.Tartu Ülikool. http://www.gispaev.ee/arhiiv/2012-2/kava-ja-ettekanded-2/ 9. Roosaare,J. Geoinformaatika gümnaasiumi valikainena. Tartu Ülikool. http://www.gispaev.ee/arhiiv/2011-2/kava-ja-ettekanded/ 10. http://www.alphagis
laevadest, mis on varustatud erinevate vahenditega näiteks konksude, võrkude ja mõrdadega, püüdmaks erinevaid liike kalu. Tähtsamad püütavad kalaliigid: 1. Sardiin 37% 2. Makrell 9% 3. Saturiid 8% 4. Limused 12% 5. Koorikloomad 0,6% 10 Rõhk on ka hariduse andmisel kalanduses. Kutsehariduse ja kõrgkoolides on pühendatud kalapüügi, kalanduse, merebioloogia ja mereteaduse õpetamisele. Sõlmitakse koostööleppeid teadus ja arendustöö tegemiseks. Peamine eesmärk on riikliku kalanduspoliitika säilitada, eelkõige alates aastast 2002 on üritatud säilitada sektori jätkusuutlikkust. Selle eesmärgi saavutamiseks on mitmed meetmed on vastu võetud eesmärgiga edendada taaskasutamist ja stabilisatsioonil kalatööstusega. Samal ajal, laevastiku uuendamiseks ja moderniseerimiseks on aidanud, et vähendada
Uuringute üldiseloom: komplekssed uuringud. · K. Mölder 1938-1962. Ränivetikate uuringud. · Halme 1944, 1958 : Soome lahe plankton. · Nikolajev 1949 - 1974: Neeva lahe plankton. · Soome uurimislaev `Aranda' 50.aastatel · J. Lassig, A. Niemi1963-1975: Soome l. plankton · V.Ryabova (1977, 1981, 1986, 1991) ja I. Telesh (80.-90.) Neeva lahe zooplankton · Eestis: fütoplanktonit: J. Tenson, merebioloogia töörühm (1973-1991: K. Piirsoo, A. Randveer, zooplanktonit: K. Remm) · Läänemerel: fütoplanktonit: S. Nõmmann, K. Olli, K. Kangro, O.Veresova; zooplanktonit A. Lumberg, M.Simm, A. Põllumäe · Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut: A. Jaanus · Tallinna Tehnikaülikool Meresüsteemide insituut: I. Lips · Eesti uurimislaevad Aju Dag, Veimer/Livonia, Salme Läänemere uuringute suunad 1850-2010
Laevandustraditsioonid lõid omakorda baasi tänapäevastele meretööstusharudele, milleks on nafta- ja gaasitööstus, laevandusvarustuse tootmine ja mereandide tööstus. Hiljaaegu aga on turismist saanud üks Norra kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid. Tulevikus muutub üha olulisemaks nn Kaug-Põhja (Barentsi meri, Norra mandrilava põhjaosa, Svalbard ja Arktika regioon) arendamine. Erilist tähelepanu pälvib see piirkond seoses nafta ammutamise, merebioloogia, Arktika geoloogilise uurimise, kalavarude, kliimamuutuste uurimise ja Kaug-Põhja ala üldise haldamisega. Norra ekspordib umbes 40% oma toodetud kaupadest ja teenustest, import aga moodustab ligi kolmandiku sisemajanduse kogutoodangust. Norra põhilised sihtturud on Põhjamaad ja Euroopa riigid, kuid mitmeidki tooteid naftat, gaasi, mineraalseid maavarasid ja mereande turustatakse edukalt kogu maailmas. Kuigi Norra ei ole Euroopa Liidu (EL) liige, tagab osalemine Euroopa
seilata erinevates keerulistes kohtades ning ta on seilanud Antarkita vetes ja Arktilises ookeanis, lisaks tema tavapärased operatsioonid Balti meres. Laev on registreeritud Soomes. Suudab peale võtta 25 30 uurijat. Maksimaalne operatsiooni kestvus on 60 päeva. (http://en.wikipedia.org/wiki/SS_Aranda) SALME on TTÜ uurimislaev. Ta on täiesti tänapäevaselt varustatud, mahutab 12 teadlast lisaks meeskonnale. Teadusetegemiseks avanevad võimalused alates meregeoloogiast ja -füüsikast merebioloogia ja -keemiani. Laevalaborites tehakse keemilisi ja bioloogilisi veeproovianalüüse. Muidu peaks riiklikku seiret tehes kogu aeg edasi-tagasi käima, võtma veeproove ja viima need maale laborisse. Vibropuuri kasutades saab teha näiteks geoloogilisi liivauuringuid sadamatele. Õppetegevuses pakub uurimislaev kasutust eelkõige maateaduste magistrantidele-doktorantidele. (Õpetajate Leht, 18.september 2009) 12 Kokkuvõte
Sa pead kannatama, palju kannatama. Sa pead talumatult palju kannatama, et sinust saaks... ... NÄGIJA PILKASES PIMEDUSES. 2 Ilmselt on tegemist romaani moraalse sõnumi kokkuvõttega: kannatustel on oma eesmärk, nad teevad nägijaks, hajutavad pilkase pimeduse. Sama moraali edastab ka romaani pealkiri: sõnajalaõis kivis on nägija pimeduses, romaan asetab kivi ja elu vastamisi, Batriani valu ja kannatused eristavad teda kaasaegsete kivistunud eludest. Nagu selgitab Merebioloogia Uurimiskeskuse juhtivteadur Eugèn Ica, Maailm on hukuendeline, igas tunnis hävib kuus liiki. Inimkond paljuneb, ammendab loodusvarasid, nende hulgas omaenese Loodust. Juba esineb kivistumisnähte: ühel daamil Dublini marketis murdus koos kingakontsaga kand; ühel Tokio taksojuhil murdus rooli keerates käsi küljest. Paljudel on teretamisel murdunud näpud ning armastades murdunud... Me kivistume ja lupjume – miljardites on lupjunud veresooned
mereandide tööstus. Hiljaaegu aga on turismist saanud üks Norra kõige kiiremini kasvavaid tööstusharusid. Viimased uuringud on leidnud, et Norra naftareservide all peitub suuri koguseid sütt. Sütt on hetkel võimatu kaevandada, aga sellega võidakse hakata tegelema tulevikus. Tulevikus muutub üha olulisemaks nn Kaug-Põhja (Barentsi meri, Norra mandrilava põhjaosa, Svalbard ja Arktika regioon) arendamine. Erilist tähelepanu pälvib see piirkond seoses nafta ammutamise, merebioloogia, Arktika geoloogilise uurimise, kalavarude, kliimamuutuste uurimise ja Kaug-Põhja ala üldise haldamisega. Norra on kõigest paari aastakümnega muutunud loodusvarapõhise majandusega maast teadmispõhiseks ühiskonnaks. Norra ärisektor töötab välja tõhusaid, keskkonnasõbralikke ja kõrge tehnoloogilise tasemega lahendusi, suurendamaks tööstuslikku tootlikkust ja efektiivsust. Teadus- ja arendustegevus ning koostöö välisfirmadega on aidanud kaasa uute
Lindudele ja loomadele võivad lisaks ravimitele endile ohtlikuks saada ka ravimite pakendid nagu muudki pakendid, mida nad võivad pakendi kirevuse tõttu ekslikult toiduks pidada või meelitab neid lõhn seda sööma. Ka on võimalus, et olmeprügisse visatud ravimite vastu võivad huvi tunda inimesed, kes kasutavad neid aineid joovastavate või uimastavate ainete tegemiseks või püüavad neid heausksetele inimestele edasi müüa. Tallinna tehnikaülikooli merebioloogia instituudi teaduri Kai Künnis-Berese hinnangul on ravimijääkide jõudmine merevette Läänemere ökosüsteemile üha kasvav probleem. Inim- ja veterinaarmeditsiinis on kasutusel enam kui 3000 erinevat keemilist ühendit ja toimeainet, millest osa on bioaktiivsed ained ja mõeldud mikroorganismide hävitamiseks. Eluslooduses aga on mikroorganismid hädavajalikud kuna nad on peamised lagundajad ning ka lüliks toiduahelates. Ravimite kergekäeline
annaabi.ee 
