Teeme ise jõuluvorste! http://altrapoint.com/2011/09/frank-implications-consuming-sausages/ Heli Jürimäe Kaari Kressel Maarika Lõhmussaar Ajalugu Verivorstide tegemise tava tuli Eestisse mõisatest. Juba esimeses eestikeelses rootsi keelest tõlgitud kokaraamatus (1781) on olemas verivorstide retsept, seda küll rukkijahuga. Verivorsti valmistamise eeskuju jõudis eestlasteni 19. sajandi alguses rootslaste ja lätlaste vahendusel. Tollaste ajaloolaste arvamuse kohaselt jõudis verivorst kui toit Eesti kaudu edasi ka Venemaale. http://www.arthistorynews.com/categories/Research Ajalugu 1930.aastateks olid verivorstid levinud üle Eesti, kõige rohkem tehti neid siiski Viljandi-,
Liha ja lihatooted Liha all mõeldakse ka rasvkudet,ajusid,siseorganeid ja luid,osaliselt ka nahka. Lihast saame kätte asendamatud aminohapped. Enamasti leidub lihas umbes 15-20% valke, metsloomadel 20-23%. Rasvasisaldus on väga varieeruv, sealigas umbes 50%, looma-ja lambalihas u 30%,linnulihas vaid 5%. Loomulikult sisaldab liha ka vett. Lihatööstuses kogunenud verd kasutatakse verivorstide ja verikäkkide valmistamiseks,osa töödeldakse fibriiniks,vereplasmaks ja vereseerumiks,mida kasutatakse samuti lihatööstustes. Järelejäänud kontidest eraldatakse kondirasv nii toiduaineks kui ka tehniliseks otstarbeks. Kontidest,kõhredest ja nahaäärtest keedetakse välja kollageen,mis muutub kergesti lahustuvaks ja seeditavaks zelatiiniks. Zelatiini pleegitatakse H2O2 toimel algsest kollakast värvusest peaaegu värvituks ja kasutatakse toiduainetetööstuses.
Eestis on odrakasvatuse vanimad andmed Asva linnusasulast esimese aastatuhande algusest eKr. Odra kasutamine Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusi, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest enamasti putru. Odrajahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Odrast saab ka viljakohvi, mis oli populaarne enne kohviubade laiemat levikut. Lisaks on otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odra kasutamine Odrajahu kasutatakse ka pagaritoodetes. Näiteks leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti ja muidugi valmistatakse otra ka õlletööstuses. Umbes 75-80% Odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Odra saagikus Eestis 2012: 341 500 tonni, hektarilt keskmiselt 3129 kilogrammi. 2011: 294 400 tonni, hektarilt keskmiselt 2492
natukene rikkamad ja värvilisemad. Kõige rohkem kasvatati tomateid, kurke, kõrvitsaid, peeti, porgandit, kaalikat, nagu tänapäevalgi. Väga palju tehti hoidiseid sisse, marineeritud kurk, marineeritud kõrvits, marineeritud peet. Soolati ja marineeriti ka seeni ja needki ei puudunud nõukogude aja söömingult. Kellel võimalik käisid ka marjul ja tegid ka moose. Kõige töömahukamad, aeganõudvamad ja ilmselt ka vastutusrikkamad olid süldi, verivorstide ja maksapasteedi tegemine. Nende tegemist pidi alustama varakult ja need ei tohtinud kindlasti nõukogude aja laualt puududa. Nõukogude peolauad nägid alati välja väga rikkalikud, eelroana võis leida peolaualt puljongit ja pirukat. Pirukad olid reeglina õlis küpsetatud liha- riisi pirukad. Õlis küpsetati ka moosipalle. Laual oli alati palju salateid. Salatitest olid laual alati kartulisalat, rosolje ja seenesalat. Salatid valmistati tavapärasel klassikalisel moel
oodata ning jõulud on ootamist väärt. Võib-olla on ootamisrõõm minus isegi liiga suur, sest sellega sean ootused väga kõrgele. Mul on suur nö nälg siirate tunnete, kaunite elamuste ning millegi erilise järele ja ma ei taha, et see jääks rahuldamata. Seega pean ka ise minema ja otsima kohti, mis seda kõike mulle pakuks. Erilisi tundeid tekitab juba see, kui näen ja kuulen, et väikesed inimesed usuvad päkapikkudesse või kui inimesed pusklevad viimaste soodushinnaga verivorstide pärast. Minu hingele on jõulud väga toitvad. Mulle meeldib, et jõuludes on nii palju iseloomulikku. Kõik on teistmoodi kui tavaliselt. Peale tänavate ja majade, mis on siis jõulustatud, on erinevad ka inimesed. Jõulud on aeg, mil inimestele meenub Kristus (ja tema kannatused). Mina teiste seas. Jalutades tänaval, mis muidu oli pime, aga nüüd on valgustatud jõulutuledest, tunnen, kuidas see minust minu parimad iseloomuomadused välja kisub
1.Tiit, Jüri ja Tõnu on vanad head sõbrad. Reede õhtul läksid sõbrad poodi, et osta verivorste, mandariine ja glögi. Tiit ostis kilo verivorste, pool kilo mandariine ja liitri glögi. Summaks oli 4 eurot ja 80 senti. Jürile verivorstid ei maitse, ta ostis kaks kilo mandariine ja kaks liitrit glögi. Tema pidi poodi jätma 3 eurot ja 60 senti. Tõnu ostis kilo verivorste ja liitri glögi, kuna tal on mandariinide vastu allergia. Peale seda oli tema rahakott 4,3 euro võrra kergem. Leia verivorstide, mandariinide ja glögi hinnad. 2.Kui üks liiter veini “Selected Harvest Merlot” pressimiseks läheb vaja 400 viinamaja ja ühte klaasi mahub 1 dl veini, siis kui mitu viinamarja on tarvis, et 70 % klaasist oleks täidetud? 3. Koondise laos hoiti kolme partiid ettevõtetele kuuluvat kaupa: I partii kaaluga 60 t hinnaga a' 123.00 euri 5 päeva II partii kaaluga 55 t hinnaga a' 140.00 euri 6 päeva III partii kaaluga 45 t hinnaga a' 120.00 euri 12 päeva
Harilik oder on kultuurtaim, mis on külvipinnalt maailmas nisu, maisi ja riisi järel neljandal kohal. Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 75–80% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Oder on esimene teravili, mida kasvatama hakati. Märke sellest leidub põllumajanduse algusajast ja läbi kogu ajaloo. Odra kodukohaks loetakse Etioopia mägiseid piirkondi ja Kagu-Aasiat
Saagikuse suurendamiseks on viljapuid ka suitsutatud. Nääriöö tuult peeti saagisoodsaks sarapuudele. See uskumus on levinud rannapiirkondades. 1 Toitlusesse ei too aastavahetus midagi uut ega eripärast. Seapea (sealiha) söömist ei peeta nii oluliseks kui jõulupühade ajal. Olulisemad on jõululeib ja muud küpsetised ning kindlasti vorstid. Kaasaajal on kujunenud tavaks pakkuda verivorstide kõrvale pohlamoosi. Mõne perekonna menüüsse kuulub ahjus tervelt küsetatud hani ja mõnel pool pakutakse kala (kalasoomuste alalhoidmine pidi tähendama järgmiseks aastaks tahaküllust). Vanasti toodi hobustele kaeravakk ööseks tuppa söögilaua alla ning viidi see siis talli. Maaperedes on mõnel pool tänini kombeks vana- aastaõhtul või uusaastahommikul lauta loomadele leiba (soolaga leiba) viia. Selle toimingu kunagine põhimõte oli, et toitu jätkuks ka järgmisel aastal
· B2 0,06 mg · B3 2,06 mg · B4 13,4 mg · B5 0,14 mg · B6 0,12 mg · Foolhape 16 µg (vereloomet reguleeriv B-rühma vitamiin) · C - · K 0,80 µg 30 Kasutamine · Odrateradest valmistatakse: - tangu, - kruupe, - jahu. · Tangudest ja kruupidest tehakse peamiselt putru. · Enne kohviubade laiemat levikut valmistati odrast viljakohvi. · Otra on kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. 31 · Odrajahust valmistatakse pagaritooteid. · Odrajahu lisatakse teistest teraviljadest valmistatavate pagaritoodete taignasse. · Jahust valmistatakse odrakaraskit, eesti rahvustoitu. · Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. 32 · Lisaks valmistatakse odrast: - odrahelbeid, - odralinnaseid, - linnaseekstrakti, - õlut jm.
pehmenemiseni, jahutamine ja tükeldamine. Tooraine keedetakse enamasti lahtistes kateldes. Tooraine peenestamine toimub hundis, peenestusastmeni 2…3 mm. Järgnevalt toimub peenestatud koostiskomponentide, kruubi ja maitse- ning lisaainete segamine segistis või kutris. Edasi suunatakse vorstimass pritsimisele. Pritsitud verivorstid suunatakse edasi keetmisele, kuni toote sisetemperatuur on tõusnud 71 ˚C-ni. Ülesuitsutatud verivorstide tootmisel toimub peale keetmist ka suitsutamine. Viimaseks etapiks on jahutamine, mille lõpuks peab toote sisetemperatuur olema jõudnud +2…+6 ˚C juurde. Verikäkid Verikäkkide valmistamiseks kasutatakse sea- või veiseverd, rukki- ja nisujahu, pekki maitsestamiseks keedusoola, jahvatatud musta pipart, söögisoodat ning äädikhapet. Tootes lisandina kasutatav sibul peenestatakse kutris. Samuti peenestatakse pekk kas hundis või kutris.
keelne kokaraamat. Liha sõi talupoeg vanal ajal vähe. Peamine lihaloom oli siga, keda tapeti jõuludeks. Tehti põhiliselt suppi, looma jalgadest ja peast sülti. Vanim liha säilitusviis oli tuule ja päikse käes kuivatamine. Ainult pühateks ja pidudeks panti liha ahju. Eriti hinnati seapekki. Saarlased ja rannikul elavad inimesed said ka sealihale hülgeliha. Mida keedetud ning see järel soolatud. Verd kasutati ka toiduks. Värsket sea ja lamba verd kasutati verileiva, verikookide ja verivorstide jaoks. Säilitamiseks segati seaveri odrajahust käki taigna sisse. Üks rahvuslik toit on tanguvorsti. Neid valmistati erinevalt: verega ning vereta. Mida praegusel ajal on ning mida vanal ajal ei olnud. SWOT mudel Tugevused: Nõrkused: *Söödi seda, mida ise kasvatati. *Puidust nõud ning neid oli ka vähe. *Hoiti kokku kõhu pealt. *Iga ühel oli oma lusikas aga sööginõu oli üks.
Suurbritannia 6 969 000 t 4,6% USA 4 949 370 t 3,3% Maailm kokku 150 271 573 t 100% Odra kasutamine Odrateradest valmistatakse tavaliselt tangusid, kruupe ja jahu. Jahust valmistatakse omakorda pagaritooteid ning tangust ja kruupidest peamiselt putru. Jahust saab valmistada Eesti rahvustoiduks peetavat odrakaraskit. Enne kohviubade laiemat levikut valmistati sageli odrast viljakohvi. Lisaks on läbi aegade otra kasutatud tangu- ja verivorstide ning kama valmistamisel. Odrajahu lisatakse pagaritoodete taignasse. Leivaküpsetuseks on väärtuslikumad tärkliserikkad odrasordid. Lisaks valmistatakse odrast odrahelbeid, odralinnaseid, linnaseekstrakti, õlut jm. Umbes 7580% maailma odratoodangust läheb loomasöödaks, peamiselt sigadele. Toiteväärtus ja biokeemiline koostis Toitained Väärtus Toitaine
kultuurtaimena. ● Õitseb juulis ja augustis (septembrini). Ajaloost Antiikmütoloogias lõi Aphrodite pune tähistamaks õnne ja rõõmu. Õites punetaimedega ehiti vanasti pruutpaare lootuses, et nende edasises kooselus õnn ikka elu lõpuni püsima jääks. Eesti rahvapärimustes kutsuti punet haisulilleks (eriline lõhn), unerohuks (teena tarbituna rahustav mõju), taarirohuks (lisand kalja ja taari valmistamisel) ning vorstirohuks (tangu- ja verivorstide maitsestaja). Eestipärane nimetus pune viitab sellele, et taime on kasutatud värviandjana. Näiteks pune õitega saab lõnga oranžiks värvida, seevastu pune rohelised osad koostoimes raudvitrioliga annavad musta värvuse. Kasvatamine ● Võimalik paljundada puhmiku jagamise teel, pistikutega, seemnetega (seemnete idanevus säilib 3...4 aastat). ● Seemned on väga väikesed . ● Tõusmed ilmuvad 3...4 nädalat pärast külvi. ● Avamaale tuleks istutada 30..
kiirustada. Kasvab alguses aeglaselt. Kui mulda pidevalt kobestada ja umbrohupuhtana hoida, kasvavad taimed väga hästi. Paljundamine seemnetega Saagi kogumine Esimene saak kogutakse õitsemise algul kuiva ilmaga enne keskpäeva, siis on taimed kõige aroomikamad. Teist korda lõigatakse uuesti kasvanud külgvõrsed sügisel enne öökülmi. Võsusid võib lõigata kogu suve jooksul ja kasutada värskelt. Majoraani saab hästi ka õlis konserveerida. Kasutamine maitsetaimena sobib vorstide ja verivorstide ning igasuguste liha- ja köögiviljatoitude maitsestamisek. Majoraan kuulub maitsetaimede segusse. Hinnatud maitsetaim slovakkia köögis. Kasutatakse värskelt ja kuivatatult, kuid korraga väheses koguses!! Kasutamine ravimtaimena spasme ja puhitust leevendav, seedimist soodustav Muud kasutusalad kasutatakse konservi- ja alkoholitööstuses. Kasutamine haljastuses Majoraani võib üheaastase maitsetaimena edukalt kasvatada rõdukastides või püttides.
annaabi.ee 
