Ajalugu §34 35 1. Seadustes määrati kindlaks talupoegade koormised. Lubati neil omada vallavara. Keelati talupoegade oma kohast väljatõstmine. Loodi talupoegade omavaheliste tüliküsimuste lahendamiseks vallakohtud. 2. Talupojad said isiklikult vabaks. Kogu maa tunnistati aga mõisniku omandiks. Maad pidid talupojad hakkama rentima, mis tähendas tegelikkuses teotöö jätkumist. Seoses vabastamisega said talupojad endale perekonnanimed e. 3. Kinnitati maa kuulumist mõisnikule, kuid talude all olevat maad ei võinud mõisnik enam mõisa alla võtta. Talumaad võis kasutada vaid talupoegadele väljarentimiseks või müükiks. 4. Pärisorjuse kaotamine 1816. ja 1819. aasta seadustega. Tööstuslik pööre, üleminek vabrikutööstusele. Rahvaharideuse tähtsustamine ha koolivõrgu teke, Tartu Ülikool. Õpetatud Eesti Seltsi asustamine, 1838. Eesti kirjakeel...
GRAMMAR REVISION I. TEGUSÕNA BE PÖÖRAMINE (VERB BE) OLEMA! BE VORMID ON: AM, IS, ARE (olevik), WAS, WERE (minevik). Olevik Minevik I am mina olen I was mina olin You are sina oled You were sina olid He is tema (m.) on ainsus He/ She/ It was tema/ see oli She is tema (n.) on It is see on We are meie oleme mitmus We were me olime You are teie olete You were te olite They are nemad on They were nemad olid II. LÜHENDID (SHORT FORMS) I am = I ´ m I (you/ they) have = I ´ ve You are = You ´ re she (he/ it) has = she ´ s He is = he ´ s is not = isn ´ t I will = I ´ll She is = she ´ s are not = aren ´ t will not = won ´t It is = ...
docstxt/1287334582118678.txt
Sveits on väike merepiirita riik KeskEuroopas. Ta piirneb põhjast Saksamaa, läänest Prantsusmaa, lõunast Itaalia, idast Austria ja Liechtensteiniga. Põhjast lõunasse ulatub Sveits kuni 220 kilomeetrit, idast läände kuni 360 kilomeetrit. Sveitsi pindala on 41 290km². Rahvaarv(2003) on 7 318 638. Rahvastiku tihedus on 177,2 in/km². Riigil on tugev neutraliteedi traditsioon. Sveitsis asub paljude rahvusvaheliste organisatsioonide peakorter. Sveits väldib ühe riigikeele eelistamist teisele, mistõttu riigi ametliku nime ladina varianti Confoederatio Helvetica on võetud aluseks näiteks tippdomeeni tähise .ch puhul. Loodus Pinnamood Pinnamoe järgi eristub Sveitsis kolm piirkonda: Juura mäestik, Alpid ja nende vahel paiknev Sveitsi platoo. Juura mäestiku alla jääb kümnendik riigi territooriumist. Juura mäestik on madalate ahelikega. Alpid hõlmavad 58 % riigi territooriumist. 50 kilomeetri laiune ja kesk...
SISSEJUHATUS Haug on meie sisevete levinumaid kalu. Mõnes järves on ta koguni ainuke kalaliik. Ta on suur ja toekas kala, kelle pikkus võib ulatuda kuni meetrini harvem kuni 150cm ja kaal kuni 25kg. HAUGI VÄLIMUS Haugi keha on läbilõikes ümara kujuga, küljelt vaadates nooljas. Tal on suhteliselt suur pea ja pardi nokka meenutav suu, millel on tahapoole kalduvad hambad. Värvus sõltub keskkonnast, keha on selja pealt tavaliselt rohekas- sinakas või hall, mis muutub allapoole minnes üha heledamaks ja kõhualune on valge.Haugi värvus on suurepärane kohastumus eluks veetaimede keskel. HAUGI ELUPAIGAD Haug asustab peaaegu kõiki Eesti järvi ja aeglase vooluga jõgesid, kuid ta on võimeline elama ka nõrgalt soolases merevees hoidudes enamasti kalda lähedale taimestikku või teistesse varju pakkuvatesse paikadesse. HAUGI TOITUMINE Haug on erakliku eluviisiga, kes veedabki aega põhiliselt veetaimetihnikus saaki varitsedes. Seda tegev...
Kordamine kontrolltööks (Taimed I) (õpik ptk 1-5) (lk 6-23) 1. Millised on elu tunnused (7), mis on iseloomulikud kõigile organismidele? · Koosnevad rakkudest · Paljunemisvõime · Arenevad · Aine-ja energiavahetus · Reageerimine ärritajale · Kasv ja areng · Liikumine 2. Miks sõltub loomariigi olemasolu täielikult taimeriigist (too 2 näidet) · Taimed on toiduahelates 1.kohtadel · Taimed toodavad hapnikku 3. Järjesta taimerühmad (vetikad, samblad, sõnajalad, paljasseemnetaimed) alustades kõige varem kujunenust. Too üks põhjendus, mis toetaks sinu järjestust. · Vetikad · Samblad · Sõnajalad · Paljassee...
Referaat. Eesti aastal 1918. Eesti iseseisvuseks muutumise areng 1917-1919 aastatel. Reaalseks muutsid iseseisvumisunistuse kaks 1917. aasta teisel poolel aset leidnud sündmust. Esiteks panid enamlased (bolsevikud) oktoobris, peatselt ametlikuks muudetud uue (gregoriuse) kalendri järgi 7. novembril 1917. aastal, Petrogradis toime riigipöörde, algatades sellega ajaloolise eksperimendi, millega suurem osa eestlastest kaasa minna ei soovinud. Teiseks alustas Saksa armee idarindel demoraliseerunud Vene vägede vastu uut pealetungi, millega seoses hakkasid ringlema plaanid Baltikumi ühendamisest keiserliku Suur- Saksamaaga. Ka selline sündmuste areng oli eestlaste jaoks vastumeelne. Saksamaa seostus eestlaste jaoks paratamatult eelmiste valitsejate, baltisakslasest maaomanikuga ning jäi ikka veel võõraks, kuigi sellisest suhtumisest oldi vabanemas tänu Vene keisririigi seadustele ning talumaade väljaostmisele alates 19. sajandi teisest...
Verduni lahing. Tallinn 2008. Verduni lahing. POSITSIOONISÕDA. Läänerinde mõlemad vaenupooled olid kaitseseisundis ning peeti positsioonisõda. Suurem osa laskemoonatagavaradest oli ära kulutatud, sest ette oli valmistatud 3 - 4 kuud kestvaks sõjaks. Nüüd tuli riikide majandused ümber kohandada pikaajaliseks sõjaks. Kasutades betooni, soomuskupleid ja okastraati, võidi ehitada välikindlustusi. Oli vaja ka uusi strateegilisi plaane. Kogu tootmine tuli riigis ümber korraldada relvade, laskemoona ja muu sõjavarustuse tootmisele. Meeste mobiliseerimine tekitas tööjõu puuduse vabrikutes ja põllumajanduses. Tööle asusid naised ja noorukid. Suured piirkonnad sattusid sõja tallermaaks, kus hävines praktiliselt kõik. Põletati külad ja hävitati isegi põllud. LÄÄNERINNE. 1915. a. detsembris asus Saksa väejuhatus ettevalmistusi tegema suurlahinguks Verduni /verdö:n/ all. Et v...
Kontrolltöö RÕHK 1)Mõisted: Liugehõõrdejõud - on jõud, mis takistab liikuvat keha edasi liikumast. Seisuhõõrdejõud - on jõud, mis takistab keha liikuma hakkamist. Defromatsioon - on kehakuju muutus. 2)Mis on gravitatsioonijõud? Millest see sõltub? V: Gravitatsioonijõud on jõud, mis tekib 2 massi tõmbumisel. See sõltub: 1)Kummagi keha massist. 2)Kahe massi vahelisest kaugusest. 3)Mis on hõõrdejõud? Millest see sõltub? V: Hõõrdejõud on jõud, mis takistab kehade liikuma hakkamist või liikumist. See sõltub: 1)Kokkupuutuvatest materjalidest. 2)Pinna konarlustest. 3)Vedeliku olemasolust kahe pinan vahel. 4)Ümaratest objektidest kahe pinna vahel. 5)Keha massist. (seisu hõõrdejõu korral) 4)Mis on elastsusjõud? Millest see sõltub? V: Elastsusjõud on jõud, mis taastab keha kuju pärast välise deformatsiooni lõppu. See sõltub: 1)Materjalist. 2)Deformeerimi...
· Kõik organismid koosnevad rakkudest, need rakud tekivad olemasolevate jagunemise tulemusena. · Rakk on organismide ehituslik ja talituslik üksus. · Ainurakne kingloom, silmviburlane · Hulkrakne seemnerakk, närvirakk · Eeltuumsed bakterid (st organismis pole rakutuum eristunud) · Rakutuum suunab ja kontrollib raku elutegevust kõiki rakus toimuvaid protsesse · Rakke eristatakse eel- ja päristuumseteks. · Rakutuuma katab tuumaümbris, selles olevate pooride kaudu toimub aine- ja infovahetus tsütoplasmaga. · Kromosoomid kannavad ja säilitavad infot organismi pärilike tunnuste kohta. · Tsütoplasmas paiknevad erineva ehituse ja talitlusega organismid. · Taimerakku katab lisaks rakumembraanile ka rakukest. · Taimerakkudes on plastiidid. Sp erinevad ka loomarakkude ja taimerakkude aine- ja energiavahetus. · Viirused koosnevad valgulistest kattest ja selle sees paiknevas pärilikkusainest. · Viirus...
Herilane on kiletiivaliste seltsi kuuluv astlaliste ja rippkehaliste alamseltsist lendav putukas, kes pole ei mesilane ega sipelgas. Tüüpiline herilane on mesilasest saledam ja pole nii tihedalt kaetud karvakestega, kuna ei korja tolmu. Karvad on siledad ja sirged, mittehargnevad. Enamiku herilaste värvus koosneb mustadest ja valgetest karvadest ning laikudest. Erinevalt mesilastest herilased toidavad järeltulijaid mitte taimse toiduga, vaid teiste putukate ja ämblikutaolistega, kuid enamik herilasi nagu mesilasedki, teeb seda spetsiaalselt ehitatud pesas. Enamiku herilaste värvus seisneb mustades ja valgetes ribades ning laikudes. Tavalise herilase hammustus on vähem ohtlik kui mesilase hammustus. Kuid mesilane, jätnud hüvasti oma nõelaga, hukkub, herilased aga võivad nõelata korduvalt, ja nendega ei juhtu midagi. Isegi kõige kergemini herilase mürki taluval inimesel tekib nõelamise kohal põletikukolle: mõneks tunniks ja isegi ööpäevak...
Kõrbete tüübid Koostaja : Jane Ilves Juhendajad : Merli Palmik ja Angelika Rusika Kasutatud lingid Geograafia õpik põhikoolile (lk 4850) http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://www.hot.ee/voydmayne/referaadid/ref/korbed.h / http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvo http://forum.planet.ee/showthread.php?t=57745/ http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/pa Kasutatud kirjandus http://uus.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/ http://74.125.77.132/search?q=cache:iEeaiRnZrmYJ Kõrbete tüübid Savikõrb raske lõimisega muld, muutlik veereziim Lössikõrb tekkinud eelmäestikes lammisetetest Soolakõrb suur soolasisaldus Kivikõrb koosneb vanade mäestike kulumismaterjalist Liivakõrb kõige...
Kalimantan Kalimantan on suuruselt kolmas saar maailmas,mis asub Kagu-Aasias. See on koduks ühele vanimale vihmametsale terves maailmas mille vanuseks on 130 miljonit aastat. Seal valitseb ekvatoriaalne kliima.Tänu suurele sademete hulgale on saarel palju jõgesid kõige pikem jõgi on 1143 km pikkune Labuan,mis voolab Lääne-Kalimantanil. Kuching on suurim linn Kalimantani saarel. See asub Sarawaki jõe kallastel Kalimantani loodeosas.Seal on troopiliste vihmametsade kliima. Kuching'is on mõõdukalt soe ja väga niiske, sest sajab palju.Aasta keskmine sademete hulk on umbes 4200mm.Kõige sademeterohkemad kuud on talvekuud ehk november, detsember,jaanuar ja veebruar ning nö.kuiv hooaeg kestab juunist augustini.Keskmine temperatuur on seal umbes 23 kraadi. Temperatuur on aastaringselt peaaegu muutumatu. Mullad Sealses soojas ja niiskes ekvatoriaalses kliimas on välja kujunenud punakaspruunid ehk ferraliit...
Imiussid Märjamaa Gümnaasium 8.a klass Rasmus Lauri Imiussid Nad on liitsugulised loomad Rohusööjate loomade maksas elav parasiit Ehitus Lai, lame ja lülistamata keha Kaks iminappa Suurus 0,5-10 mm Kehaõõs puudub Närvisüsteem Neelutänk Närviväät Toitumine Enamik röövtoidulised või parasiidid. Eesnapa põhjas asub suu, kust toit liigub edasi harulisse soolde. Toitub peremees-organismi verest ja maksarakkudest. Hingamine Hingamiselundkond puudub Hingavad läbi kogu kehapinna Hingavad peremeesorganismi veres lahustunud hapnikku Paljunemine Mittesuguliselt Tuntuimad liigid Maksa-kakssuulane Vereimiuss Tähtsus looduses Nad mõjutavad oma peremeesloomade elutegevust. Nõrgestavad peremeesl...
Võsapuuk ja Sametlest Erik Mukk / Gregor Mikk Maasik Võsapuuk / Ixodes scapularis Erik Mukk Süstemaatiline kuuluvus Riik Loomad Hõimkond Lülijalgsed Klass Ämblikulaadsed Selts Nugilestalised Liik Võsapuuk Rohkem infot ei leidnud Välimus ja üldtunnused Click to edit Master text styles Nende tagaosa on Second level Third level pruunikas Fourth level Neil on 6 jalga (3 Fifth level paari) Neil on 1 paar "sõrgasid" Siseehitus ja elundkonnad Seedekulgla koosneb ees-, kesk- ja tagasoolest Hingamissüsteem koosneb peenikestest torudest ja nende avaustest Neil on süda ja 8 jalaarterit ning mõned väiksemad arterid Neil on närvisüsteem ja nad orjenteeruvad...
Bioloogia arvestus 8. kl. 1. Kes või mis on bakterid? Kuidas paljunevad? Bakterid on kõige väiksemad üherakulised organismid, kellel on kõik elu tunnused. Esinevad looduses kõikjal. Bakterite laialdast levikut soodustavad väikesed mõõtmed ja kiire paljunemine sobivates tingimustes. Bakterid paljunevad pooldudes: rakk jaguneb ja moodustub kaks uut tütarrakku. Pooldumine toimub iga 20-30 min. Järel. 2. Mis on spoorid? Millal moodustuvad? Spoorid on erilised mitme paksu kestaga kaetud rakud, veesisaldus on neis vähenenud ja ainevahetus aeglustunud. Tekivad siis kui on äärmuslikud tingimused kuiv kõrged või madalad temperatuurid, kiirgus jne. Selleses olekus saavad bakterid üle elada äärmuslikke tingimusi. Kui keskkonnatingimused muutuvad soodsaks areneb spoorist bakter. Bakterite spooride eluvõime säilib tuhandeid aastaid. 3. Milline on bakterite tähtsus looduses ja inimese elus? Bakterid osalevad Maa...
ALGLOOMAD Kes on algloomad? Algloomad on ainuraksed rakutuumaga organismid Kogu nende elutegevus toimub ühes rakus Omavad eluks vajalike ülesannete täitmiseks eri stuktuure Võib olla üks või mitu tuuma Õhuke tsütoplasma ei kaitse neid kuivamise eest Elavad ainult niisketes või märgades Kingloom Amööb http://www.miksike.ee/documents/main/elehed/8klass/1mikroskoopilinemaailm http://www.biomatefus.matefus.eu/amoobpilt.jpg Kuidas algloomad toituvad ja hingavad? Ainevahetus toimub tsütoplasma tihenenud väliskihi kaudu Totuvad: bakteritest, üherakulistest vetikatest, mikroskoopilistest seentest ja teistest algloomadest Ainult kingloomadel on eriline suuava kuhu toit juhitakse Silmviburlased on võimelised fotosün...
SISUKORD SISUKORD 2 SISSEJUHATUS 3 1. VÄLIMUS 4 2. LIIGID 4 2.1. Üksküürkaamel ehk dromedar 5 2.2. Kaksküürkaamel ehk baktrian 6 3. TOITUMINE 6 4. METSIKUD JA KODUSTATUD KAAMELID 7 5. KASUTUSALAD 7 6. KAAMELID TALLINNA LOOMAAIAS 8 7. KLOONIMINE 8 8. KOKKUVÕTE 9 9. KASUTATUD KIRJANDUS 10 SISSEJUHATUS Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Ta kodustati umbes 2000 aastat tagasi. Kaamel elab 30-40 aastaseks, suguküpseks saab 3-5 aastaselt. Isased kaamelid peavad jooksuajal julmi taplusi. Emasloom on 12,5-14,5 kuud tiine, korraga sünnib üks poeg. Poegimiste vahe on 2 aastat (Eesti Nõukogude Entsüklopeedia, 4. Köide, lk.184-185 Tallinn 1989, Kir...
Himaalaja iseloomustus Lühireferaat Nimi : Anu Fedortsuk Klass : 7.klass Kool : Tallinna Reaalkool Asukoht Himaalaja on mäestik Aasias Nepali, Hiina, Bhutani, India ja Pakistani (mõningail andmeil ka Afganistani territooriumil, kõrgeim mäestik Maal. Himaalaja eraldab Ees-Indiat Tiibeti kiltmaast. Himaalaja kulgeb kaares Nanga Parbatist Namtse Barwa mäeni. Lääneosas on ta loode-kagusihiline, idaosas kirde-edelasihiline, keskosas ida-läänesihiline. Keskosas asub Dzomolungma ehk Mount Everest, mis on kõrgeim mägi Maal (mäe tipp on 8848 m kõrgusel merepinnast).Mäestikku läbib palju kuristikke. Iseloomustus Himaalaja on maailma suurim ja kõrgeim mäes...
KÄSNADE KASUTAMINE MINEVIKUS JA TÄNAPÄEVAL Käsnad (Porifera; varasem sünonüüm Spongia) on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredes. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. KASUTAMINE INIMESTE POOLT Ammustel aegadel kasutasid Eurooplased pehmeid käsnu paljudel eesmärkidel, kaasaarvatud pesukäsnade, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava ,,vooderdisena", munitsipaal veefiltritena ja samuti ka omapäraste ,,jooginõudena" on merikäsni kasutatud ajaloo iidsetest ja tõenäoliselt juba inimsoo eelajaloolistest aegadest saadik. Kreeka ja Rooma sõdurid kasutasid käsni oma sõjakäikudel hõlpsasti kaasas kantavate ja mitte purunevate jooginõudena, kuigi need olid väga ebahügieenilised. Jõudnud oma rännakul veekogu juurde või kastnud kuiva käsna veepudelist või veetünnist märjaks, pigistas sõdur käsnas sisal...
xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxx 8. klass KÄSNAD Referaat xxxxxxxx 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.................................................................................................... 3 Käsnad on kõige algelisemad loomad. Välimuselt ei sarnane nad loomaga vaid pigem meenutavad taime. Tavaline elukeskkond on käsnadel meredes. Käsnad toituvad vees hõljuvatest toiduosakestest. Nad paljunevad nii pungumise, kui ka sugurakkude abil. Käsnadel on elus suur tähtsus vee puhastamise näol ning meile inimestele vajalik mitmete ravimite valmistamisel...................................3 KÄSNAD.............................................................................................................. 4 Iseloomustus................................................................................................... 4 Elupaik....................................................
· Kaamel (Camelus) on sõraliste seltsi kuuluv perekond kõrbeloomi. Kaamel on tuntuim kõrbeloom, kes kodustati juba umbes 2000 aastat tagasi. Ta väärib lugupidamist. Tema soojast peene- ja pikakiulisest villast valmistatakse peenekoelist riiet ja vilti. Aasta läbi annab ta piima. Seda juuakse kas värskelt või hapendatult, ta asendab kõrbes isegi vett. Kaamel on hallidest aegadest saadik olnud kõrbes peamine liiklusvahend. Aeglaselt, suursuguselt ja häirimatult astuvad üksteise kannul puuvillapakkide, telkide ning nahksete veelähkritega koormatud kaamelid. Ja niimoodi loendamatuid kilomeetreid. Nad justkui ujuvad ääretul liivamerel, nagu kõrbelaevad. Aastatuhandeid oli kaamel kõrbes põhiline ja ainus veoloom. Alles praegusel tehnikaajastul, mil auto- ja raudteed on tunginud liivadesse ning kõrbetaevas mürisevad lennukid, on kaameli...
maalaja Mari-Liis Majak Mj212 Asukoht Asub Aasias Tiibeti kiltmaa lõunaserval Läbib palju kuristikke Maailma kõrgeim mäestik Andmed kõrgus 6000 m Kõrgeim punkt Mount Everest 2400 km pikk Keskmiselt 300 km lai. Kujunemine Himaalaja mäestiku tekke põhjustajaks oli laamade põrkumine Nimi tuleneb sõnast himlaya Huvitavad faktid Himaalaja keskosa koosneb kristalsetest kivimitest ninasarvik ,elevant, panda Kartul,oder,riis Ingvar Luhaäär. Kasutatud kirjandus https://www.google.ee/search?q=himaalaja&biw=1366&bih=608&source=lnms&tbm=i =_ http://et.wikipedia.org/wiki/Himaalaja http://www.miksike.ee/docs/elehed/8klass/3loodusvoondid/83571.htm http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/paigad.htm
Heelium Kristiina Kesküla 10. klass Orissaare Gümnaasium Füüsikalised omadused lõhnata ja värvuseta üheaatomiline gaas; natuke kergem õhust; st -270ºC; kt -269ºC . Keemilised omadused keemiliselt väärisgaas; ei põle. Leidumine leidub vähesel määral Maa atmosfääris; heelium on universumis levikult teine element. Heeliumit eraldatakse tavaliselt maagaasist ja radooni raadiumi radioaktiivse lagunemise produktidest. Kasutamine meditsiinis; õhupallides; süvasukeldumisel; keevitamisel, lõikamisel; jahutab tuumareaktoreid. Heelium üldiselt heelium avastati Päikeselt; kõige ebatavalisem gaas(ei moodusta ühtegi keemilist ühendit) vedel heelium on kõige külmem vedelik; heelium on ülivoolav. Lisamaterjal Kasutatud kirjandus Heelium. (2012). Miksike. [www] http://www.miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/4te ema/loodus/heelium.htm (15.05.2018) Väärisgaasid. (2018). Wikipeedia. [www] https://et.w...
Meriroosid Teele Buschman, Annette Kirotar GAG 2009/2010 Sisukord Üldiseloomustus Elupaik Toitumine Suurus Ehitus Üldiseloomustus Hõimkond: ainuõõssed Klass: õisloomad Selts: meriroosilised Üle 1000 liigi Elupaigad Troopilised mered Sümbioosis erakvähkide või kaladega Merepõhjas üksikult kivide ja kaljude külge kinnitunult Piisavalt soolane vesi Toitumine Kombitsatega Seedimine kehaõõnes Jäänused suuava kaudu välja Kiskjad Kalad ja väikesed selgrootud Suurus Läbimõõt erinev Väiksemad 46 mm Suuremad kuni 1,5m Kehaõõnde vett tõmmates ja väljasurudes mõõtmed muutuvad märkimisväärselt. Ehitus Silindriline Kinnitustald Tugielundiks lubiskelett Kombitsad kõrverakud Suust, pooridest mürgised niidid 2 rakukihti Kasutatud materjal Pildid: http://static1.nagi.ee/i/p/36/75/00163675abf0f5_m.jpg/1 http://www.wallaw...
VÄÄVEL Maris Adoma, 8.b Rapla Vesiroosi Gümnaasium ASUKOHT PERIOODILISUSTABLIS JA AATOMIEHITUS *Väävel asub perioodilisustabelis 3. perioodis ja 6A rühmas. Tema elektronkattes on 3 kihti. Tal on 6 väliselektroni. •Väävel on mittemetall. •Väävli tuumas on 16 prootonit ja tema elektronkattes on 16 elektroni. Ja tema elektronskeem: •S:+16/ 2 ) 8 ) 6 ) LIHTAINE OMADUSED *Väävel on kollane, rabe ja kristalne *Halb soojus- ja elektrijuht *Vees halvasti lahustuv *Kergesti peenestatav ja madala sulamistemperatuuriga VÄÄVLI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Väävlit saab kasutada järgmiste ainete: *värvainete *ravimite *tuletikkude *taimekaitsevahendite *kummi *püssirohu, lõhkainete *väävelhappe ja paberi VALMISTAMISEKS. Kasvuturvas kurgile, sisaldab 2,93 grammi väävlit. Tiku peake sisaldab peale fosfori ka väävlit. KASUTATUD ALLIKAD http://www.inkodu.ee/inde...
Kaltsium ja magneesium Kaltsium Keemiliselt aktiivne Tegu leelismuldmetalliga Leidub looduses ainult ühenditena Kasutatakse telliste, klaasi, betooni valmistamiseks Ühendites iooniline side Töötab redutseerijana Inimkehas täidab struktuurseid funktsioone Kuulub erinevate kudede koosseisu MAGNEESIUM Hõbe värvus, läikiv Keemiliselt aktiivne Reageerib paljude ainetega Looduses lihtainena ei eksisteeri Kuulub luude koostisse Mõjutab süsivesikute ainevahetust Kasutusalad Valuveljed Tulekindlad tellised Pigmendid ja täiteained Lennukiosad Vähendab maohappesust Lihastele mõjub lõdvestavalt http://www.youtube.com/watch?v=doPeT2pjChg kAsutatud kirjandus http://www.miksike.ee/docs/lisa/8klass/4teema/loodus/kaltsium.htm http://www.google.ee/url? sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=3&sqi=2&ved=0CCoQFjAC&url=http %3A%2F%2Fkoolielu.ee%2Fwaramu%2Fdownload%3Frid %3Dd30d...
Seente ja samblike roll looduses ja inimeste elus Seente roll looduses Kooselu putukatega – termiidid, sipelgad Lagundamine Sümbioosid Moodustavad samblike Söök (loomadele) Samblike roll looduses Fotosünteesides suurendavad hapniku hulka Head indikaatorid keskkonna saastatuse määramise Toiduks loomadele Puhta vee allikad Pesamaterjal Maskeering Elupaik Seente ja samblike tähtsus inimeste seas Pagaripärmi võime muuta glükoos alkoholiks ja CO2-ks. Mõnest seeneliigist tehakse ka antibiootikume. Ohtlike tööstusjäätmete lagundajad. Kasulikuks tooraineks toiduainetööstusele. Abiks meditsiinis (samblikud). Toiduks Kasutatud kirjandus/allikad http://moritz.botany.ut.ee/lectures/mukoloogia/3loengMykol.pdf http://miksike.ee/documents/main/lisa/8klass/1teema/loodus/3seened.htm https://www.google.ee/search? q=seente+roll+looduses&esp...
Neoon Roger Neoon · Sümbol: Ne · Väärisgaas Kreeka keelest sõnast neos ,,uus" · Eesti keel: Neoon · Ladina keel: Neon · Inglise keel: Neon · Sakasa keel: Neon · Vene keel: H Elemendi levik · Kosmoses 0,001818% · Maakoores puudub Esinemiskujud looduses · Õhus normaalolukorras 0,0012% · Pole teada, kas seda looduses esineb. Omadused · Värvitu · Lõhnatu · Üheaatomiline · Tihedus: 0,9 kg/m3 Üks kergematest väärisgaase · Sulamistemp.: -248,60C · Keemistemp.: -246,080C · Inertne · Hõõgub punakalt oranzilt Kasutamine · Neoonvalgustid, -lambid · Neoonvärvid · Plasmateleri ekraanides · Lasrites · Vaakumtorudes Huvitavat · Toodetakse tööstuslikult vedelal kujul · Väga kallis gaasi ja vedelikuna 55x kallim kui vedel heelium Kasutatud materjalid · Pildid: · https://encrypted-tbn1.gstatic.com/images?q=tbn:ANd9GcSX0X8KWHNvPpOaOWt5yjcyEec 4n3V0JBPpySBSs9rBjN2B54RmSw · http:// www.intl-lighttech.com/sites/default/files/images/catalog/Neon_La...
Sihktiivalised ehk tirtsud ja ritsikad (orthoptera) Välimus Pruunikad, kollakad, rohekad Piklik keha, koosneb 10 lülist Suured ja pikad tagajalad Suur ja liikuv pea Väikesed silmad Kaks paari tiibu Tundlad Sihktiivaliste elupaik Aasad Vesi Viljapõllud Metsaservad Raiesmikud Puisniidud Paljunemine Lahksugulised Kogu talv munad mullas Munad kooruvad kevadel Areng vaegmoondega http:// www.arkive.org/common-field-grasshopper/c horthippus-brunneus/video-09.html Eluviis Soojalembesed Tegutsevad päeval Tegustevad maapinnal Rööv- ja taimtoidulised http:// www.arkive.org/common-field-grasshopp er/chorthippus-brunneus/video-08.html Heli tekitamine Pikatundlalised- eestiibadega (siristi, hõõrudes) Lühitundlalised- kattetiibade ja tagajalgadega (hõõrudes) http:// www.arkive.org/wart-biter-cricket/dectic us-verrucivorus/video-13.html Kasutatud kirjandus http://et.wikip...
Lämmastik ja lämmastikuühendid Kendra Kari Helena Vikk Lämmastik ● Keemiline element järjenumbriga 7. ● Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas ● Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Füüsikalised omadused ● Värvusetu ● Lõhnatu ● Maitsetu ● Vees vähe lahustuv ● Õhust kergem ● Sulamistemperatuur -210°C ● Keemistemperatuur -196°C Keemilised omadused ● Väga püsiv (Molekulis aatomite vahel tugev kolmikside) ● Keemiliselt väheaktiivne ● Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste elementidega. ● Ei põle ega soodusta põlemist. ● Reageerib kõrgel temperatuuril, mil side laguneb (~1500°C) ● Veel kõrgemal temperatuuril (~3000°C) reageerib lämmastik hapniku, vesiniku ja metallidega. Lämmastikuühendid ● Ammoniaak - mürgine gaas ● Lämmastikoksiidid - lämmastik+hapnik ● Nitraadid-lämmastikhappe soolad ja estrid ● Nitriidid - lämmastik+keemiline element ● Nitritid -l...
Ardi Vihman 18 jaanuar Vesiniku saamine ja omadused Referaat 8. klass Minu töö teemaks on vesiniku saamine ja selle omadused. Vesinik on keemiline element mille järjenumber on 1. Ta on ka kõige lihtsama aatomiehitusega ning väikseima aatommassiga element. Vesinikku esineb peaaegu kõikides orgaanilistes ühendites kuid teda ei esine maakoores. Vesinik on värvuseta, lõhnata, maitseta ja kergesti süttiv gaas. Ta on ka väga hea soojusjuht. Vesinik on redutseerija, mis põleb õhus helesinise leegiga ja kuumutamisel reageerib paljude ainetega. Üks meetod millega vesinikku saada on elektrolüüs kus paljudel elektrolüütilistel protsessidel eraldub vesi...
PREERIA Karmen Kallas 8.a Tõrva Gümnaasium Preeria Preeria e Põhja-Ameerika parasvöötme rohtla Kanada lõunaosast loode-kagu suunalise vööndina USA keskosani USA territooriumil preeriat nimetatakse ka Kesk-Lääneks Mandri pikimad jõed Asend Jõed · Mississippi · Lisajõgi Missouri · Mitmed kahe lisajõed Loomad · Ameerika piison · Koiott · Preeria koer · Ja teised loomad Loomad Maastik Rohtaimed Idaosa niiskem-viljakas ja paks preeriamuld Lääne poole liikudes läheb üle mustmullale Kuivematel alade punakaspruunid kastanmullad Tänapäeval suurem osa preeriaid on põllumaadeks tehtud KASUTATUD MATERJALID Pildid · https://media1.britannica.com/eb-media/10/89910-004-41 FE8D31.gif · http://animalfactguide.com/wp-content/uploads/2013/01/ worldmap_prairiedog.png · https://vignette.wikia.nocookie.net/raamaturott/images/ 8/8d/American_bison_k5680-1.jpg/revision/latest?cb=2014 0819193154&path-prefix=et · htt...
Sisukord SISUKORD..............................................................................................................................................................1 ASEND..................................................................................................................................................................... 2 SUURUS.................................................................................................................................................................2 NAABERRIIGID...................................................................................................................................................... 2 RAHVASTIK...........................................................................................................................................................3 ARV..................
Käsnade kasutamine minevikus ja tänapäeval Referaat Tallinn 2008 Käsnad on loomad, kes ennast ei liiguta, nad elavad vees kinnitunult taimedele, kividele jt. vees olevatele esemetele. Enamik käsnu elab soojaveelistes meredas. Käsnade vajadus ja tarvitusviisid on erinevad. Merikäsnad : Merikäsni on kasutatud ajaloo iidsetest eelajaloolistest aegadest saadik. Neid on kasutatud pesukäsnadena, raudrüüde, kiivrite ning sääre-ja käisekaitsete all kantava ,,voodrisena". Merikäsni on kasutatud ja omapäraste ,,jooginõudena", need olid väga ebahügieenilised, kuid kaasas kantavad ja mitte purunevad. Käsnast tehtud jooginõud kasutati nii, et kui sõdur oli jõudnud oma rännakul veekogu juurde, kastis ka käsna vette ja sealt pigistas ta endale selle suhuu või oma haavatud, haigele, janust nõrkenud võistluskaaslasele. Tänapäeval kasutatakse merikäsni mitte ainult kümblemiseks, vaid ka juveliiritoodete ja nahkes...
Meriroosid Elupaik: · Meriroosid elavad kõikjal meredes: polaaraladest troopikani, rannakaljudest põhjatute sügavikeni. Siiski on nende meelispaigaks soojad veekogud. Ehitus: · Merirooside keha on silindriline, kotikujuline ning varustatud kinnitustallaga. Toest neil ei teki, kuid sageli võib olla meriroosi keha väga kõva. Nende tugielundiks on lubiskelett. Nende kroonlehtedetaolised kombitsad on kaetud kõrverakkudega, suust ja arvukatest pooridest keha piinal heidavad nad välja pikki niite, mille tipud on varustatud "mürginooltega". · Nende kehasein koosneb välimisest ja sisemisest rakukihist, mis ümbritseb kehaõõnt. Kehaseinas paiknevad neil närvirakud, mis võimaldavad neil reageerida ärritustele. Eriti palju närvirakke on kogunenud kombitsate alusele ning suuava ümbrusesse. Teine närvirakkude kogum on talla juures. Suurus: · Erinevate meriroosiliste läbimõõt on väga erinev. Üks väiksemaid ...
Nematoda -Secernentea Brit Truuts 160882MLBB.LT Tallinna Ülikool 2017 Nematoda • Nimi tuleneb kreeka keelest, kus nemas tähendab niiti • Üle 80 000 liiki, kellest 15 000 parasiteerivad • Väga laialt levinud (ookeani- ja magevees, mullas, loomades ja taimedes) • Jaotatakse kaheks alamklassiks: fasmiidituteks ja fasmiidseteks • Mõõtmed 0,08 mm kuni 8 m • Keha niitjas, ristlõige ümar Nematoda • Liiguvad nagu maod (lebavad küllili) • Keha on kaetud kutiikulaga • Osadel liikidel on arenenud ka silmad • Seedeelundkond keerulise ehitusega • Lahksugulised loomad • Vastsed kestuvad neljal korral • Puuduvad hingamis-ja ringeelundid Ehitus Secernentea (fasmiidsed) • Nende hulgas on palju looma-, inimese- ja taimeparasiite • Siia kuuluvad väga spetsialiseerunud ümarussid • Jaotub veel omakorda alamklassideks • Spiruria • Strongylida...
HULKHARJASUSSID ERICH VOOMETS 8.KLASS · ENAMIK HULKHARJASUSSE ELAVAD MERES · UMBES 5000 LIIKI · KEHAPIKKUS VARIEERUV. ALATES 1 MILLIMEETRIST KUNI 3 MEETRINI · HULKHARJASUSSID ON MÄRKAMATUD · ELAVAD ENAMASTI MEREPÕHJAS JA JÄÄVAD TEISTELE LOOMADELE MÄRKAMATUKS · OSA USSE KAEVUB KA MERE PÕHJAS SETETESSE NING SEETÕTTU ON NAD TÄIESTI MÄRKAMATUD. KEHA · HULKHARJASUSSIDE KEHA JAGUNEB KOLMEKS: · PEA, KERE JA SABA. · SARNASELT TEISTE RÕNGUSSIDEGA KOOSNEB KA HULKHARJASUSSIDE KEHA HULGALISTEST LÜLIDEST. HARJASLIMUKAS · 1 TUNTUMAID HULKHARJASUSSIDE LIIKE. · PEAOSAS ASUB NEIL MITU KOMBITSAT, KAKS PAARI SILMI NING TUGEVATE LÕUGADEGA SUU. · HARJASLIMUKAD EI KAEVA ENNAST PÕHJASETETESSE, VAID LIIGUVAD TOITU OTSIDES MÖÖDA PÕHJA RINGI. HARJASLIMUKAS · LIIKUMISEKS ON NEIL IGA KEHALÜLI KÜLGEDEL JÄTKED, MIS ON VARUSTATUD PIKKADE HARJASTEKIMPUDE...
KÕRB Asukoht Kliimavööde Troopiline kliimavööde Lähistroopiline Parasvööde Kliimadiagramm Õhumassid Suvel troopiline õhk Talvel parasvöötme õhk Temperatuur Päeval kuni 50 kuumakraadi Öösel võib langeda alla nulli Tuuled Parasvöötmes läänetuuled Troopilises passaadid Lähistroopilises suvel passaadid ja talvel läänetuuled Aastaajad Kaks aastaaega: Suvi Talv Kõrbete liigid Liivakõrbed Kivikõrbed Soolakõrbed Lössikõrbed Savikõrb Taimestik Sügavale ulatuvad juured Lihavad varred Nahkjad lehed Loomastik Taluvad hästi kuumust Väike veevajadus Soomuseline kehakate Kaitsevärvus Inimtegevus · Rändkarjakasvatus · Oaasipõllundus Kõrbete põliselanikud · Beduiinid · Austraalias aborigeenid · Rändeluviisiga kõrbeelanikud on nomaadid Maailma s...
Kahetiivalised Kristel Raat Sirly Tamberg 8.b Iseloomulikud tunnused Normaalselt arenenud kilejad eesmised tiivad, tagatiivad muutunud sumistiteks. Sääseliste tagakeha koosneb 7-8 lülist, kärbseliste tagakega koosneb 4-st lülist. Kahesugused tundlad. Pea väga liikuv, peenekaelaga rindmikule kinnitunud suhteliselt suured liitsilmad, võib esineda ka 2-3 täppsilma. Tugev rindmik, rindmikulülid tugevasti kokku kasvanud. Keha pikkus 1mm-5cm. Pilt Elupaigad Hooned Eluruumid Aed Veekogud Raiestikud Metsad Karjamaad Niidud Toitumine Kahetiivalisi näeb tihti toitumas õitel kuid nende seas on ka palju verdimevaid parasiitputukaid. Sääselised - toituvad teiste loomade, enamasti selgroogsete verest. Kärbselised - toituvad seentest või taimeosadest: viljadest, lehtedest, nektarist. Parm ja sääsk Kärbselised Mõned liigid on väga viljakad ja...
Niiske lähistroopiline mets Mari-Liis Kiis Paiknemine Mandrite idarannikutel Põhja- ja lõunapoolkeral 25. ja 30. laiuskraadidel Kliima Aasta ringselt soe Suvi- troopiline mereline õhumass, kuni 30°C Talvel- parasvöötmeline õhumass,10°C kuni 15°C Sademed on jaotunud ebaühtlaselt Mussoonid Aasta sademetehulk on 1000-3000mm/aastas Mullad Viljakad mullad Liigniiskus Soostumine Taimkate Igihaljad puud Kagu-Hiina- bambus, kambripuu, hõlmikpuu, kameelia, loorberipuu, rododeron Taimkate 2 USA-kagurannik- mahagonipuu, hall pähklipuu, sooküpress, kirsskontpuu Taimkate 3 Austraalia- eukalüpt, kasuariin, kebratšo Loomastik Kagu-Hiina- gibon, makaak, rebane, hunt, vesihirv, põder, tupaia, tiibetkass, alligaator, salamander, pantrik, hiidpanda, faasan, paabulind, Kaaka papagoi, Loomastik 2 Usa-kagurannik- alligaator, kilpkonn, maod, pelikan, flamingo, ...
Judaism Judaism Judaism ehk juudi usk on peamiselt juudi rahva religioon. Judaism on vanim tänapäevani püsinud monoteistlik religioon, mis tugineb Vanale Testamendile, eriti viiele Moosese raamatule ning Talmudile, tekkis II aastatuhandel eKr. Judaismist on välja kasvanud kristlus ja islam. Judaism on Iisraelis valitsev usund.1 Judaism on tihedalt seotud "äravalitud rahva" saatusega. Iisraeli ajalugu on ligikaudu 4000 aastat pikk. Iisraeli rahva ajalugu on ere ja kannatusterikas kirjeldus püüdest säilitada oma monoteistlikku usundit ja rahvuslikku kultuuri pärandit ning tahtest iseseisev riik tõotatud maale. Pärast viimast Jeruusalemma hävitamist aastal 70 pKr pagendati juudid taas kodumaalt. Alles pärast ligi 2000 aasta möödumist said nad 1948 aastal oma rahvuslikuks koduks iseseisva Iisraeli riigi. Kogu selle ülipika laialipillatuse aja jooksul on nad säilitanud oma tugeva rahvustunde religiooni ja püha ki...
Halogeenid Halogeenid Sõna halogeen tuleneb kreeka keelest ja tähendab soolatekitajaid Halogeenid on VII A rühma elemendid Halogeenid kuuluvad kõige aktiivsemate mittemetallide hulka Looduses leidub halogeenidest kõige rohkem ühendina fluori ja talle järgneb kloor Broomi- ja joodiühendid on palju vähem levinud ning astaati leidub üldse maakoores vaid mõnikümmend milligrammi Halogeenid Halogeenid lihtainena koosnevad kahe aatomilistest molekulidest Koik halogeenid, eriti fluor ja kloor on lihtainena tugevalt murgised. Halogeeniaurud on terava lohnaga ja kahjustavad hingamisteid. Seetottu tuleb koik halogeenidega tehtavad katsed sooritada tootava tombega tombekapis. Fluor Fluori avastamine: Esimest korda saadi vaba fluori 1886. aastal vesinikfluoriidi elektroluusil Prantsusmaa keemiku Henry Moissani poolt. Paiknemine: Fluor on keemiliste elementide perioodilisussüsteemi VII A-rühma element, 2. perio...
iivalised Ki let Fred Kasela Märjamaa Gümnaasium VIII-c klass 2009 Üldtunnused Nime saanud kahe kileja tiivapaari järgi Tagakeha tipus muneti Muneti on ühendatud mürginäärmega mürgiastel Ees ja tagatiivad on omavahel ühendatud Maailmas on umbkaudu 150 000 liiki Veel infot Suurim kiletiivaline on 6cm pikk Jaava saarel elav odaherilane Väikseim on munakireslane pikkusega 0,21mm Kiletiivaliste suised on haukamis või libamistüüpi Peas on tundlad, mille lülide arv varieerub kolmest seitsmekümneni Jalad on enamasti lihtsad jooksujalad Erinevaid Liike Puiduvaablane Võrgendivaablane Lehetäivamplane Click to edit Master text styles Käguvamplane Second level Munakireslased Third level Fourth level Aedniksipel...
Kaltsium Üldomadused Halli värvusega leelismuldmetall Järjekorranumber 20 Tüüpiline oksüdatsiooniaste 2+ Üks pehmemaid metalle IIA rühma element Tihedus 1550 kg/m³ Sulamistemp 842 °C, keemistemp 1484 °C Keemiliselt aktiivne Looduses vabal kujul ei esine Avastamine Berzelius ja Pontin 1808. aastal Humphry Davy Elektrolüüsi teel Humphry Davy Ajalugu Lupja kasutati ehitusmatrjalina (7000 14000 aastat eKr) Lubjakrohvist säilinud kujud (7000 aastat eKr) Esimene lubjapõletusahi on leitud Khafajah mesopotaamiast (2500 aastat eKr) Ain Ghazal Ühendid Kaltsiumkarbonaat (CaCo3)- tsement, mört, hambapasta, paberitööstus, lubjakivi Kaltsiumfosfaat (Ca3(PO4)2)- loomasööt, väetisena, pärmitaigna toodetes ja klaasitootmises Kaltsiumsulfaat (CaSO4·2H2O) ehk kips, kriit, lahas, seinade ning lagede ...
Väävel Omadused · Väävel on mittemetall · Väävlil on 4 stabiilset isotoopi, massiarvudega 32, 33, 34 ja 36 · Värvus: kollane · Väävel on rabe, elektrit mittejuhtiv kristalne aine. Lisaks on väävel ka halb soojusjuht · Tihedus: 1,96 g/cm³. · Sulamistemp: 199C, keemistemp: 445C · Vees kristalne väävel ei lahustu · Keemiliselt on väävel aktiivne element. Reageerib normaaltingimustel Click to edit Master text styles leelismetallide, leelismuldmetallide, elavhõbeda, vase ja hõbedaga. Second level · Soojendamisel kulgevad reaktsioonid ka alumiiniumi, raua, tsingi ja pliiga. Third level Mittemetallide puhul peab reaktsiooni toimumiseks temperatuur väga suur ...
Loodusvööndite loomastik Kuldre Kool 8klass Jää -ja külmakõrbe loomastik Maismaal elavates loomadest üks tugevaim loom on jääkaru. Külmades vetes ujub maakera suurim imetaja- sinivaal. Tundra ja metsatundra loomastik Loomad kes tundras aasta läbi elvad on:Põhjapõder,lem -ming ja
TITAAN Koostas T.Ristmägi Nimetus · Nimetus titaan tuleneb Click Click icon iconto to add add kreeka mütoloogiast. picture picture · Titaanid olid Taeva ja Maa lapsed. Avastamine · Titaani avastas 1791. aastal inglise keemik W. Gregor. · Suurbritannia tumedast liivast. · Avastati mitte puhta ainena vaid rutiilina, mis on oksiidne mineraal, titaani oksiid (titaandioksiid TiO2). · Pildil rutiil Sveitsis. · Puhast plastilist Ti said teadlased A.E. van Arkel ja J.H. de Boer 1925.aastal. Füüsilised omadused: · Kerge, tugev, puhtana läikiv, valge metall. · Väikese tihedusega, suhteliselt plastiline · Kõrge sulamispunkt, madala elektri- ja soojusjuht...
Tallinna 21. Kool Valge kärbseseen Katarina Veltri Tallinn 2021 Kuuluvus: Valge kärbseseen kuulub kandseente hõimkonda, eoslavaseente klassi, kärbseseenelaadsete seltsi, kärbseseeneliste sugukonda ja kärbseseente perekonda. Eluviis: Valge kärbseseen kasvab sageli kogu Eestis kuusikutes ja kuuse-segametsades, augustist oktoobrini. Enam-vähem iga kümne aasta tagant ilmneb valge kärbseseen Eestis paiguti hulgaliselt, viimane valge kärbseseene aasta oli 2010. Valge Kärbseseen on inimesele surmavalt mürgine. Välimus: Valge kärbseseen on üleni valge, ka eoslehekesed ja lõikel seeneliha. Kübar on kuni 12 cm läbimõõduga ja kleepuv ning iseloomulikult koonusjas-kellukja kujuga. Jalg on üleni vatjalt ebemeline, alusel avara kotja tupega ja äärmises tipuosas ebemeteks laguneva kaduva rõngaga. Valget kärbseseent võib sagedasti segamini ajada šampinjonide, kitsemampli ja sirmikutega. Kasulikkus: Valgel kärbseseenel ei ole ...
Lämmastikuühen did: plussid ja miinused Lämmastik Keemiline element järjenumbriga 7. Värvitu, lõhnatu, maitsetu gaas Moodustab maa atmosfäärist 78,09% Veeldub -196 kraadi juures Elektronide arv kihis on 2,5 Lämmastiku kasutamine Ammoniaagi tootmine Inertse keskkonna loomiseks Madala temp. saavutamiseks Tööstusvaldkondades Ajalugu Gaasi kujul avastati 1772.aastal Daniel Rutherfordi poolt Esimesed lämmastiku õhust eraldajad olid Carl Wilhelm Scheele, Joseph Priestley ja Henry Cavendish Prantsuse keemik Antoine Laurent de Lavoisier pakkus uue gaasi nimeks azote Tänapäevase nime nitrogenium andis Jean Antoine Claude Chaptal Lämmastiku füüsikalised omadused Värvusetu Lõhnatu Maitsetu Vees vähe lahustuv Õhust kergem Sulamistemperatuur -210°C Keemistemperatuur -196°C Lämmastiku keemilised omadused Väga püsiv ehitus Keemiliselt väheaktiivne Toatemperatuuril stabiilne, ei reageeri vesiniku, hapniku ega enamus teiste ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
