Uurimused on näidanud, et tavaliselt veedavad 2-7aastased lapsed keskmiselt 11 minutit päevas arvuti ees ning üle 3 tunni vaatavad televiisorit ja videoid. Kuidas mõjub väikelapse arengule arvutikasutamine? Uurimused on näidanud, et 4aastased lapsed, kes kasutasid arvuteid, olid oma arengus märksa kõrgemal tasemel intelligentsuses, mitteverbaalsetest oskustes, struktuurilises teadmises, pikaajalises mälus, käelises osavuses, verbaalsetes oskustes, probleemide lahendamise oskustes, võrreldes nende lastega, kes arvuteid ei kasutanud. 6. Õpiraskused ja ennastjuhtiv õppimine miks ja kuidas? (M. Martinson) Millised on õppiva isiksuse individuaalsete õpisituatsioonide kujunemise eeldused? Õppesituatsioonides põimub individuaalne ühisega ning pannakse alus peagoogilisele kultuurile, mille üks väljundeid on õpetaja oskus õpilasi motiveerida. K. Riedel on
Poeetiline funktsioonina nähakse sõnumit. Puutumata kokku keele üldiste probleemidega ei saa seda keele funktsiooni edukalt uurida, samas, keele hoolikas uurimine nõuab selle poeetilise funktsiooni põhjalikku arutamist. Püüd kitsendada poeetilise funktsiooni sfääri poeesiale või poeesia piiramist poeetilise funktsiooniga oleks ülelihtsustamine, sest keele poeetiline funktsioon pole sõnakunsti ainus, vaid selle dominantne funktsioon. Kõigis teistes verbaalsetes toimingutes on see teisejärguline. Tegeledes poeetilise funktsiooniga ei saa keeleteadus piirata end poeesia valdkonnaga. Väidetakse, et poeetilise funktsiooni lingvistilisel uurimisel tuleks ületada poeesia piirid; samas ei saa poeesia sellekohane uurimine end piirata poeetilise funktsiooniga. Eripärad eri poeetikazanrites toovad kaasa (koos dominantse poeetilise funktsiooniga ) erinevad teised verbaalsed funktsioonid (nt lüürika emotiivse funktsiooni).
kui ta süüdistab kirja saatnud töötajat ja ei kuula teda viisakalt ära vaid karjub tema peale. Tegemist on huvide konfliktiga. Töötajaid huvitab miks palk muutus ja soovivad vana palka tagasi. Tööandja aga on otsustanud ja keeldub oma otsust muutmast – teda huvitab vaid organisatsiooni juhtkonna rahulolu. Antud juhul on tegemist avaliku konfliktiga – konflikti olemasolu avaldub nii osapoolte verbaalsetes väljendustes kui ka tegutsemises. Vastuolust räägitakse, kirjutatakse, sellega tegeletakse, püütakse lahendada. Töötajad otsisid lahendust, üritasid saada selgust. Viga on see, et nad siiski piisavalt ei suhelnud kohapealse juhiga vaid teda informeerimata võtsid juhtkonnaga ühendust. Mõneti on õigustatud tegevjuhi pahameel kuna temast oli mööda mindud. Algselt tegevjuhile küll räägiti probleemist kuid ta ei arvanud, et see suur mure on ja asi jäi sinnapaika. Töötajad oleks
rohkem? 24. Mõõduka vaimse alaarengu kriteeriumid - IQ vahemikus 35-49 - Mõned õpivad kasutama kõnet, mõned suudavad suhelda vaid mitteverbaalselt - suur varieeruvus - Orgaaniline etioloogia on diagnoositud enamikul - Lapseea autism v muud pervasiivsed arenguhäired vähestel - Mõned saavutavad visuaal-ruumilistes võimetes kõrgema taseme kui verbaalsetes - Enamik on võimelised kõndima ilma abita 25. Dementsuse ja depressiooni eristamine - Depressiooni kõigi variantide puhul esinevad kolm põhisümptomit, milleks on alanenud meeleolu, huvi ja elurõõmu kadumine ja energia vähenemine. Diagnoosimiseks peab olema vähemalt 2-nädalane sümptomite esinemine - Dementsuse põhjuseks on peaaju haigus ja tegemist on kroonilise või progresseeruva kuluga haigusega (ei saa ravida). Dementsuse puhul esineb mälu
Hüpoteeside kaalumine;Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus); Konventsionaalsete piiride eiramine mõtetes (võib olla seotud teismeea idealismiga) Piaget' formaalsed operatsioonid : Mõtlemine süstemaatiline arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul nt Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele. · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Lapse kõne ja suhtlemise areng · 3. kuu algul koogamine , 4
· Mõtlemine mõtlemisest (metatunnetus) · Konventsionaalsete piiride eiramine mõtetes (võib olla seotud teismeea idealismiga) Piaget' formaalsed operatsioonid · Mõtlemine süstemaatiline arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. · Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul. · Jaan on rohelisem kui Mari. Mari on rohelisem kui Kadri. Kes on kõige rohelisem? · Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele Piaget ideed tänapäeval · Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane · Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt
rast operatsiooni maitseb suhkur soolaselt, soolal on hapu maitse, jne. Kuid oleta edasi ja see on sama realistlik oletus nagu selle eituski , et Chase on (muutust) pärastpoole kompenseerinud na- gu ilmneb tema käitumisest. Praegu ütleb ta, et suhkruollus, mida me ta keele peale asetame, on magus ja ta ei salli enam lihakastet oma jäätisel. Oletagem, et kompensatsioon on nii täielik, et kõi- kides käitumuslikes ja verbaalsetes testides pole tema sooritus eristatav normaalsete katseisikute omast ja tema enda operatsioonieelsest sooritusest. Kui kogu sisemine kompensatoorne kohandumine on lõpetatud protsessi algstaadiumis intuitiiv- selt, enne kvaale siis on tänaseks tema kvaalid taastatud täpselt sellisena, nagu nad olid (väliste sti- mulatsiooniallikate suhtes) enne operatsiooni. Kui aga teisest küljest osaline või terve kompensa-
Bryant väitis, et väikeste laste taju on piisav objektidevaheliste suhete mõistmiseks, kuid puudulik absoluutse info hankimiseks Formaalsed operatsioonid Mõtlemine süstemaatiline – arvestatakse kõikide võimalike elementide kombinatsioonidega kogu probleemi ulatuses ja arutletakse ka täiesti hüpoteetiliste situatsioonide üle. Transitiivset loogikat suudetakse lisaks konkreetsetele situatsioonidele rakendada ka ainult verbaalsetes ja/või hüpoteetilistes terminites esitatud ülesannete puhul. Samuti suudavad lapsed ülesandeid lahendades keskenduda mitmele olulisele omadusele Formaalsed operatsioonid tänapäeval Ilmneb, et formaalne operatsiooniline järeldamine ei ole ka täiskasvanutele omane Ühe seletusena on pakutud, et teismeeas muutub mõtlemine kvantitatiivselt mitte kvalitatiivselt Ka väiga väikesed lapsed suudavad lahendada lihtsaid loogilist järeldamist
efektiivsusega (lühimälu mahu katsed, valiku ja vahetegemise ülesannete reaktsioonikiirused, pertseptsioonikiirus (sisuliselt kronomeetrilised ülesanded)). G on seotud pärilikkusega, mitte kultuuriga. · Kuidas erinevad mehed ja naised spetsiifiliste võimete poolest? -Meestel paremad tulemused ruumilises mõtlemises ja laialdastes faktiteadmistes -Naistel parem sõnaline võimekus ja lühimälu Levinud on seisukoht, et naised on edukamad verbaalsetes ja peenmotoorikat nõudvates ülesannetes, mehed aga geomeetrilistes ja ruumilistes ülesannetes. Samas on mehed ja naised üsna võrdsed matemaatiliste ülesannete lahendamisel. Tegelikult tähendavad kõik need valdkonnad omakorda tervet hulka alavõimeid ja -oskusi. Näiteks võivad mees ja naine jõuda ühesuguse formaalse skoorini ruumitaju valdkonda kuuluva ülesande labürindi läbimise puhul, ent selle taga on ometigi hoopis erinev
käitumises: Tuues välja sotsiaalse käitumise erinevusi, võime neid liigitada 4 erinevasse gruppi: Sotsiaalne seotus: Meeste puhul domineerib sõltumatu mina konstrukt, naistel on identiteet aga enam rajatud suhetele. Üldiselt on mehe jaoks peamine tegevuse sisu ja tegevuses edu saavutamine, naise jaoks aga inimsuhete emotsionaalne taust. Tunded ja tundlikkus: Naistel on tugevamini arenenud empaatiatunne. Füsioloogilistes uuringutes ei ilmne aga sama suurt erinevust kui see ilmneb verbaalsetes vastustes. See tähendab, et erinevus peitub eelkõige väljendamises - naised väljendavad enam empaatiatunnet kui mehed. Paljudes kultuurides peetakse naisi emotsionaalsemaks pooleks ja neil on lubatud oma emotsioone vabalt väljendada. Agressiivsus: Üldiselt on nii, et mehed käituvad agressiivsemalt kui naised ja suhtuvad ka agressiivsusesse leebemalt kui naised. See erinevus ilmneb juba 2 aasta vanustel poistel ja püsib kogu elu. Väga selgelt kaldub vaekauss poiste poole- enamikes
Sotsiaalne seotus: Meeste puhul domineerib sõltumatu mina konstrukt, naistel on identiteet aga enam rajatud suhetele. Üldiselt on mehe jaoks peamine tegevuse sisu ja tegevuses edu saavutamine, naise jaoks aga inimsuhete emotsionaalne taust. Tunded ja tundlikkus: Naised on enam võimelised tundma seda, mida teised tunnevad teistesse sisse elama (neil on tugevamini arenenud empaatiatunne). Füsioloogilistes uuringutes ei ilmne aga sama suurt erinevust kui see ilmneb verbaalsetes vastustes. See tähendab, et erinevus peitub eelkõige väljendamises - naised väljendavad enam empaatiatunnet kui mehed. Paljudes kultuurides peetakse naisi emotsionaalsemaks pooleks ja neil on lubatud oma emotsioone vabalt väljendada. Agressiivsus: Üldiselt on nii, et mehed käituvad agressiivsemalt kui naised ja suhtuvad ka agressiivsusesse leebemalt kui naised. See erinevus ilmneb juba 2 aasta vanustel poistel ja püsib kogu elu
07 tehtud PEP-R arenguskaala tulemusena leiti lapse vaimseks vanuseks 1a 7k (tegelik vanus hindamise hetkel 2a 2k). Koos abiga tegi laps ka keerukamaid ülesandeid ning nende tulemusena leiti vaimseks vanuseks 1a 11k. Lapse võimed olid erineval tasandil. Näiteks taju ja üldmotoorikat nõudvad ülesanded olid paremad vanuselisest keskmisest normist. Peenmotoorika ja silma-käe koostöö ülesanded sooritas laps eakohaselt. Raskused ilmnesid jäljendamises, kognitiivses tegevuses ja kognitiiv-verbaalsetes ülesannetes. Retsiprooksust hinnati suhtlemisel häirituks, korraldustele allumist valikuliseks. Emotsionaalselt oli laps labiilne, sensitiivne. Diagnoosina pandi välja RHK 10 järgi F89 (psühholoogilise arengu täpsustamata häire). Kolmandast eluaastast on lapsel diagnoositud enurees ning astma. Lapse varane kõne areng kulges hilinemisega. Koogama hakkas laps 2-kuuselt, lalisema 4-kuuselt. Esimesed sõnad ilmusid Laura kõnesse enne ühe aastaseks saamist (emme, anna)
(Herrstein, Murray). Aga Iisraelis M=90 (R. Lynn). Rassidevahelisi erinevusi uurides ja palju küsitavusi ning teema on kõrge emotsionaalse laadungiga. Sooliseid erinevused: testides välditakse küsimusi, mis sugusid eristaks või need tasakaalustatakse. Erinevused ei ole üheselt tõestatud, samas nt. Lynn (1994; 1998), et meeste keskmine +2,4 punkti. Üldiselt levinud arvamus, et mehed paremad ruumilises võimekuses, matemaatikas, naised nt. Verbaalsetes ülesannetes. Seda kaudselt kinnitab patoloogia – meeste seas rohkem düsleksikuid, kokutajaid jne. Meeste seas variatiivsus suurem. Sotsiaalkultuurilised, geneetilised, hormonaalsed põhjused Keskkonna mõjust...Jagatud vs. mittejagatud keskkond Flynni efekt! (muide, praeguseks tundub olevat teatud populatsioonides lõppenud) Rikastatud keskkond: “Operation Headstart” 1960ndatel koolieelikutele jt. Lühiajaline tõus IQ’s, ent see kaob aja jooksul
arvestama peab, et tavaliselt on lapsed andekad mingis spetsiifilises vald- Kuidas andekat last ära tunda? 63 konnas ja hinded ei tarvitse seda peegeldada. Kognitiivsete võimete alusel on kooliteed alustavate eri soost laste puhul täheldatud erinevusi vaid tüd- rukute üldiselt kõrgemates võimetes intelligentsustestide verbaalsetes ala- ülesannetes ja poiste puhul paremates tulemustes ruumilist intelligentsust nõudvates ülesannetes, mitte üldises andekuses. Intelligentsustestid ei ole siiski täiuslikud ning paljude arvates mõõ- davad need andekust eelkõige kooliandekuse, mitte aga tulemusliku ja loomingulise andekuse mõttes (Renzulli, 2002). Selleks et saada mitme- külgsemat hinnangut, on loodud spetsiaalsed skaalad, millega andeka lapse