vältimine ning selle kaudu sõiduki juhitavuse säilitamine pidurdamisel. 1.1.2 Veojõukontroll Levinuim veojõukontrolli inglise keelne lühend on ASR ehk Automatic Slip Regulation. Kuigi erinevad tootjad nimetavad süsteemi erinevalt ning võib kohata ka lühendeid ASC, A-TRAC, DSA, DTC, ETC, ETS, STC, TCS, TRC ja teisi, on kõikidel nendel süsteemidel üks eesmärk ning sarnane tööpõhimõte. Veojõukontrolli süsteemi eesmärk on vältida üleliigsest veojõust tingitud veorataste läbilibisemist. Veojõukontrolli süsteemi töö põhineb ABS pidurisüsteemi rataste pöörlemiskiiruste anduritel. Anduritelt saadud andmete alusel tuvastab süsteem hetke millal üks või rohkem veoratastest hakkab läbi libisema. Koostöös mootori juhtplokiga vähendab süsteem mootori võimsust, ning vajadusel, kasutades ABS pidurisüsteemis olevat pidurivedeliku pumpa, automaatselt pidurdab läbi libisema hakanud ratast.
Liiklusohutus Auto liikumist mõjutavad tegurid Veojõud - mõjub veorataste ja tee kokkupuute punktis ning paneb auto liikuma . Veojõu allikaks on mootor . Veojõudu saab reguleerida juht: Ø Muutes mootori pöördemomenti (gaasipedaali vajutamisega) . Ø Muutes käigukasti ülekandearvu (käikude vahetamisega). Veojõu abil tasakaalustatakse kõik liikumist takistavad jõud , nagu veere -, õhu -ja tõusutakistus , inerts Kui veorattad hakkavad kohapeal ringi käima, on veojõud ületanud veorataste ja teepinna vahelist haardejõudu .
Töörong Eriveeremiüksus, mida üldjuhul kasutatakse raudteehoiu töödel. Nende vagunitel veetakse rööpaid, liipreid, killustikku, masinaid ja seadmeid. Esimeste töörongide liikumist Nõmme ja Suurupi vahel täheldati juba 1912. aastal. Vedurite tehnilised andmed Konstruktiivne kiirus, 25 km/h Võimsus, hj (kW) 90 (66,24) Katla küttepind, m2 33,6 Auru piirrõhk, kg/cm² 12 Kolvikäik, mm 350 Töösilindri läbimõõt, 260 mm Veorataste läbimõõt, 625 mm Veduri täismass, t 16 Veevaru, m³ 1,1 Küttevaru, t 1,3 Segarong Reisijateveoveeremist ning kaubavagunitest koosnev rong. Rong veab korraga nii kauba kui ka reisivaguneid. Euroopas segaronge ei kasutata. Segarongid liiguvad Aafrika ja LõunaAmeerika raudteedel.
blokeerunud. ABS süsteemi juhtimine: vastavalt kiirenduanduritele reguleerib ECU rõhku töösilindrites. Elektrooniline pidurdusjõudude regulaator: pidurdamisel toimub auto kaalu ümberjaotumine, mistõttu väheneb maksimaalne tagarataste pidurdusjõud. Tagarattad võivad blokeeruda. Piduriassistent: tunneb ära järsu vajutuse piduripedaalile(mõõdab pedaalile vajutamise kiirust ja jõudu), suurendab pidurdusjõu maksimaalseks kuni kestab surve pedaalile. Veojõukontrolliseade: piirab veorataste veojõudu(puksimist kiirendamisel ja rataste blokeerumist mootoriga pidurdamisel). See saavutatakse: pidurdades veorattaid ABS süsteemi abil, katkestades üksikutes silindrites süüde, vähendades eelsüüte- või eelpritsenurka, katkestade pihustite avanemise, sulgedes drosselklapi, vähendades turboõhku. Stabiilsuskontrolliseade: piirates veorataste veojõudu ning rakendades ratastele erinevat pidurdusjõudu ilma, et juht pidurile
...... 8 7Agregaatlaboris käigukasti lahtivõtmine..................................................................9 Kasutatud allikad:..................................................................................................... 10 2 Mis on jõuülekanne ja milleks on teda vaja? Jõuülekanded on agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja selleks ongi jõuülekannet vaja.Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suurt tootlikust väikese kütusekuluga. Jõuülekandeid on mitu liiku, nagu: mehaanilised, hüdromehaanilised, mahthüdraulilised, elektromehaanilised, astmelised, astmeteta ja automaatülekanded.
Miinused: kiirendades liigub kaalujaotus taha otsa ning väheneb haarduvus vedavate ratastel, libedaga läheb pigem otse ning auto ei ole niivõrd kontrollitav. 8 5.2 Kardaanülekanne Kardaanülekandeks on püsikiirusliigendid mõlema veovõlli küljes. Sele 6. Kardaan [9] 5.3 Diferentsiaal Diferentsiaaliks on tavaline differ (tasakaalustab veorataste pöörlemissageduse erinevust. väliskurvi-poolsed rattad pöörlevad kiiremini kui sisekurvi-poolsed rattad). [8] Sele 7. Diferentsiaal [10] 9 5.4 Rattavõllid Rattavõllid koosnevad kahest osast. Sisemine võll ja välimine. Sisemine võll kinnitub 6 poldiga, käigukastist väljuvatele võllidele
Peaülekanne asub ühises korpuses koos käigukastiga( Sele 9.). Peaülekande ülekandearv: 62 : 16 = 3,875 Ülesanded[1, p. 408]: Pöördemomendi ülekandmine ja suurendamine, Pöörlemiskiirust vähendav ülekanne, Jõuülekande telje pööramine(vajadusel). Sele 9. Peaülekanne ja diferentsiaal [2] 6.2. DIFERENTSIAAL Valitud sõidukil kasutatakse silinderhammasratasdiferentsiaali(Sele 9.). Ülesanded[1, p. 441]: Veorataste pöörlemiskiiruse erinevuse tasakaalustamine. Kurvis sõites peavad auto väliskurvi-poolsed rattad läbima pikema teekonna kui sisekurivi-poolsed rattad. Samuti põhjustavad erinevad teekatted teepikkuse erinevusi. Seetõttu võivad sama silla rattad veereda erineva pöörlemiskiirusega. Pöördemomendi jagamine ühtlase osadena veoratastele. Diferentsiaal kannab mõlemale
Hüdraulilise töösügavuse reguleerimine Et täielikult ära kasutada traktori mootori võimsust ja paindlikumalt reageerida põllumasina asendi ja veotakituse muutustele võeti kasutusele hüdraulilised asendi ja jõuregulaatorid.Põllutöömasina töösügavuse reguleerimiseks on mitu võimalust : 1)Kopeerrattad 2) Hüdrosüsteemi abil asendi kaudu 3) Hüdrosüsteemi abil veojõu kaudu 4) Mõlema eelmise üheaegsel kasutamisel 5) Pilootrattaga 6) Pöördemomendi muutuste kaudu mootori ja veorataste suhtes. Kopeerrattaga reguleerimisel on töösügavuse määrajaks kopeeriva rattasend, mida vanadel atradel reguleeriti käsivändast pöörates. Uuematel atradel on käsivänt asendatud hüdrosilindriga, mida saab kabiinist lülitada.Asendi ehk positisoonireguleerimisel säilitab ader ühesuguse asendi traktori suhtes tagades muutuva töösügavuse. Andur mis reguleerib liikumist on ühenduses tõstevõlliga, sellelt antakse liikumine edasi elektroonilisse juhtimispulti, mis omakorda
hooldamata kardaanvõlli komplekti ühendamine. Tehniliselt mittekorras kardaanülekanded on olnud ja ilmselt võivad olla ka edaspidi oht. 33. Veosillad: Peaülekanded, nende otstarve ja ehitus. (1) lk. 297. Veosillaks nimetatakse traktori või auto seda silda, mille rattad veavad. Sild on jäik tala. Temasse on mahutatud peaülekanne, diferentsiaal ja rataste ajam. Traktorite T-28X4M, T- 40, T-16 ja T-25A veosillad on kokku ehitatud käigukastiga, kuid nende veorataste ajamid asuvad äravõetavates karterites. Roomiktraktori veosilla (tagasilla) koosseisu kuuluvad järgmised mehhanismid: käigukast, peaülekanne ja pööramismehhanismid (dt-75M); peaülekanne ja pööramismehhanismid (T-130, T-70C, T-70B); kaks teineteisega ühendamata peaülekannet (T-150). Et auto mass oleks väiksem, keevitatakse veosildade karterid stantsitud terasprofiilidest. Karteri külge on keevitatud peaülekande reduktori kinnitamise äärik
Traktori jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt veoratastele (roomikutele) ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekanne edastab seega väntvõlli pöördemomendi käiguosale ja võimaldab pöördemomenti muuta. Traktori jõuülekanne tagab ka mootori võimsuse kandmise traktoriga ühendatud masinale. Jõuülekannet on vaja seetõttu, et mootori pöörlemissagedus on traktori veorataste (roomikute) pöörlemissagedusest tunduvalt suurem. Sõltuvalt pinnase takistusest, tööseadiste koormuste kõikumistest, veeretakistuse ja haardevõime muutustest, tee või pinnase tõusudest ja langustest võib traktori liikumistakistus muutuda laiades piirides ja järelikult on vaja ülekantavat pöördemomenti muuta, et ületada takistusi ja kindlustada mootori ökonoomne kasutamine. Sisepõlemismootorite pöördemomendi nimivarutegur on 20% piires, seega ei ole
T e l g e d e v a h e l i n e diferentsiaal on paigutatud auto veosildade vahele. Diferentsiaalikarbi külge on liikumatult kinnitatud peaülekande veetav hammasratas, mis hambub vedava hammasrattaga. Karpi on mahutatud ristmik, millel saavad takistamatult pöörelda kaks või neli satelliiti . Satelliidid on alalises hambumises koonus-hammasratastega. Viimased on jäigalt veoratastega ühendatud võllide küljes. Kui muhv on lahutatud, võrdub võllide nurkkiiruste summa veorataste ja pinnase igasuguse haardumise korral peaülekande veetava hammasratta kahekordse kiirusega. Lahutatud muhvi korral pöörlevad võllid ja hammasratas võrdselt tingimusel, et võllide takistused on võrdsed. Kui aga üks võll seisab, siis pöörleb teine hammasrattast kaks korda kiiremini. Kirjeldatud diferentsiaal on ratastevaheline, sest ta paigutatakse auto vasak- ja parempoolse ratta vahele. Teda nimetatakse ka sümmeetriliseks, sest ta jaotab pöördemomenti
2 3 Autode jõuülekanded Üldandmed Jõuülekannete otstarve ja tüübid Auto jõuülekandesse kuuluvad agregaadid ja mehhanismid, mis kannavad pöördemomendi mootorilt vedavatele ratastele ning muudavad momendi ja pöörlemissageduse väärtust ja suunda. Jõuülekande vajadus tuleneb järgmistest põhjustest. Mootori pöörlemissagedus on auto veorataste pöörlemissagedusest palju kordi suurem ja auto liikumistakistus muutub pidevalt laiades piirides. Seda põhjustavad pinnase eritakistuse ning rataste veeretakistuse ja haardevõime muutused, mis on tingitud tee või pinnase tõusudest ning langustest. Järelikult on veoratastele kantavat pöördemomenti vaja muuta, et ületada kasvavaid takistusi, täielikumalt kasutada mootori võimsust ja saavutada suur tootlikus väikese kütusekuluga. Sisepõlemismootorid ei ole kuigi hästi kohanevad
Sel viisil luuakse gaaside liikumisele lisatakistus. Parempoolsel selel avanevad väljalaskeklapid tavalisel viisil. Pildigalerii Mootorpiduri lülitamine (allikas: MAN) EBS Elektrooniliselt juhitav piduriseade ABS Blokeerumisvastane süsteem. Reguleerib pidurdusrõhku rataste blokeerumise korral ja lülitab välja kestuspiduri. ABS reguleerimissüsteem takistab rataste blokeerumist sõidupiduri kasutamisel. ASR Veojõu kontrollsüsteem. Reguleerib veorataste tühipöörlemise korral pidurirõhku ja/või vähendab mootori võimsust. ESPElektrooniline stabiilsuskontroll. Reguleerib või vähendab ümberminekuohtu kurvisõidul ja väljapaiskumis/ümberminekuohtu libedal sõiduteel. Kestuspiduri kaasamine Vastavalt soovitud aeglustusele võib osa nõutavast pidurdusmomendist saada kestuspiduri EBS kasutamisest. See toimub sõidustabiilsuse nõudeid arvestades andmevahetuse abil sõiduki juhtarvutiga
kuid vahel ka silindriliste hammasratastega. Autole paigutamise koha järgi jagunevad diferentsiaalid ratastevahelisteks, telgedevahelisteks ja külgedevahelisteks diferentsiaalideks. Ratastevaheline diferentsiaal asub auto või traktori ühe telje vasak- ja parempoolse veoratta vahel. Telgedevaheline diferentsiaal on paigutatud auto või traktori veosildade vahele. Külgedevaheline diferentsiaal asub auto vasak- ja parempoolsete veorataste vahel. Tuntakse blokeeritavaid ja blokeeruvaid ehk lukustuvaid diferentsiaale. Blokeeritaval diferentsiaalil on olemas seadis, mis võimaldab väljundvõlle jäigalt ühendada. Traktoril võib sellise ühenduse saamiseks sidestada nihutatava hammasmuhvi, mis asub võlli nuutidel, diferentsiaalikarbi hammastega. Diferentsiaal blokeermehhanismi ajamid jagunevad mehhaanilisteks, hüdraulilisteks ja pneumaatilisteks. 72. Veermik ja selle otstarve
mõjub võimendi diafragma ühele küljele välisrõhk, teisel pool valitseb aga hõrendus. Rõhkude vahest tingitud lisajõud kantakse piduripumba kolvile. Ka rikkis võimendi korral saab autot peatada, kuid selleks kulub rohkem jõudu. ABS töötamine. ABS-piduri ehk mitteblokeeruvate piduritega ajamisse kuulub elektrooniliselt juhitav täiturseade. See katkestab hetketi pidurdamise, kui ratta kiirus ei vasta enam auto kiirusele. Sama süsteem võib vältida ka veorataste kohaltlibisemist (kaapimist) paigaltvõtul ja väikeselt kiiruselt kiirendamisel. Selleks pidurdatakse seda ratast, mille kiirus osutub auto kiirusele vastavast väärtusest suuremaks. Autode hüdropidurid 10.1.4 Hüdrauliliste pidurite pidurimehhanismi ehitus Iga ratta juures on omaette pidurimehhanism. Rattaga pöörleb kaasa kas trummel või ketas, mille läheduses asuvad hõõrdkatetega klotsid. Pidurdus tekib sellest, et klotsid surutakse tugevasti vastu pöörlevat osa
Järgnevalt murtakse vahetamisele kuuluv ketas pooleks ja eemaldatakse. Paigaldatav varuosana toodetav ketas on kaheosaline, ketta pooled paigaldatakse ja kinnitatakse omavahel poltidega, seejärel paigaldatakse fiksaator ja ratas. Mitteblokeeruv pidur(ABS) Mitteblokeeruva piduri ajamisse kuulub elektrooniline täiturseade, mis katkestab hetketi pidurdamise, kui ratta kiirus ei vasta enam auto kiirusele. ABS süsteemiga võib olla koostöös ka ASR süsteem, mis väldib veorataste kaapimist paigaltvõtul ja väikeselt kiruselt kiirendamisel. Selleks pidurtatakse hetkeni seda ratast, mille kiirus osutub auto kiirusele vastavast väärtusest suuremaks. Klaasid: Tuuleklaasi läbipaistvus juhi vaateväljas peab olema vähemalt 75%. Tagumises asendis oleva juhiistme seljatoest eespool asuvate sõiduki külgakende läbipaistvus peab olema vähemalt 70%. Kui tagaakna läbipaistvus on alla 70%, peavad sõiduki mõlemal küljel olema tahavaatepeeglid. Alates 1985
annaabi.ee 
