Kirjelda tarbijate vajadusi, nõudeid toote kvaliteedile Arvestades konkurentide tegevust ja vahemaid, leida optimaalsemad versioonid, et tarbij Leida optimaalne vedude skeem ja tasuvuspunkt Näidis KARJÄÄRID>> A Tarbijad>> 1 2 3 LÄHTEANDMED Kaevandamishind, kr/m3 40 40 40 Veohind, kr / km.m3 4 4 4 Kulud kokku, tuh kr Veotee, km 5 15 20 Veovoo indeks A1 A2 A3 OPTIMAALNE JAOTUS, tuh m3 1.0 1.0 1.0 TOOTMISVÕIMSUSED A1 A2 A3 A B
laokulud tellimiskulud puudumiskulud Laokulud omakorda jaotatakse lao ülalpidamiskuludeks ja ladustamise kuludeks. Laokulu = lao ülalpidamiskulu + ladustamise kulu Lao ülalpidamiskulud on põhjustatud kaupade käsitsemisest ja hoiustamisest laos. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamatajäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind) kauba kindlustus kauba loomulik kadu, vargus, vigastused, riknemine jne. Tarneaeg on tellimuse tegemisest kuni täiendamistarne saabumiseni kuluv aeg. Kahe järjestikuse tellimuse vahelist aega nimetatakse tellimusvaheks. Tellimismeetodid Tellimuspartii suurus võib põhineda vajadusel või olla juhtimispõhimõtte kohane: kindel, muutumatu kogus (määratletud infosüsteemi poolt nagu tellimuspunkt)
müügi tõttu saamata jäänud tulu alternatiivkulu nimetatakse puudumiskuludeks. Laokulud: 1. Lao ülalpidamiskulud – kaupade käsitsemine ja hoiustamine laos. Kulukomponendid: - hoone, krunt, tööjõud, tööjõu kasutamine, seadmed, inventar, infotehnoloogia, küte, elekter, vesi ja kanalisatsioon, turvasüsteemid 2. Ladustamiskulusid põhjustavad: saamata jäänud intress käibevahenditelt (ostuhind + riiklikud maksud + veohind); kauba kindlustus; kauba loomulik kadu, riknemine jm. 3. Tellimiskulud – seotud tellimuste ümber tehtava tööga: - Tööjõukulu tellimuse koostamiseks ja edastamiseks. - Infosüsteemi ja sidekulud tellimuse edastamiseks ja tarnete jälgimiseks. - Tarnete jälgimise ja arveldamisega seotud kulud. Kulude juhtimine peaks vastama kolmele põhitingimusele: Kulud peaksid olema klassifitseeritud otstarbekalt ja loogiliselt.
pealelaadimiseks ja sihtkohas samuti (4 päevaks) kauba mahalaadimiseks, kui vedu toimub selle laevakompanii liini kasutades. Ekspedeerimis- ja veofirmad arvestavad konteineri üüri veopakkumisel hinna sisse. Lisaks üürirahale arvestatakse lisakulusid seoses konteinerite ümberpaigutamisega ja käsitsemisega. Maanteeliikluses tuleb kliendil maksta nii täis- kui ka tühja konteineri veo eest. Raudteel sõltub täiskonteineri veohind teekonna pikkusest. Tühjade konteinerite eest tuleb tasuda veoraha keskmiselt pool täistariifist. Kaubaaluste kasutamine: · võimaldab kaupu transportida ja käsitseda kompaktsena · võimaldab moodustada kaubast pakkeühikuid · aitab kaitsta kaupa vigastuste eest Standardiseeritud kaubaaluste kasutamine võimaldab koormate moodustamisel täita efektiivselt koormaruumi ja saada hea täiteaste. Samuti vähendab kaubaaluste kasutamine veoprotsessi
valgustamiseks liikuva sarniiri abil seinale kinnitatud käepidemega prožektorid. Selleks, et prožektor laadijat töö ajal ei pimestaks, ei tohi lambi võimsus olla liiga suur ega kiirtevihk liiga kitsas. LAADIMISKONVEIERID Sageli on vaja treileri või veoki koormaruum täita kaubaga parema täiteastme saamiseks ilma kaubaaluseid kasutamata. Kui koormaruum on suhteliselt kerge ja hästi pakitud kaubaga ühtlaselt täidetud, on võimalik saada kaubaühiku kohta soodne veohind. Eriti oluline on selline toimimine põhivedude korral pikkadel distantsidel. Üks võimalus on paigutada kaup laos virnast ümber alusele ja transportida tõstukiga koormaruumi. See nõuab aga arvestatavalt lisatööd ja teeb kauba käsitsemise kallimaks. Kui sellist tööd on vaja teha igapäevaselt, on õige kasutada spetsiaalset muudetava pikkusega mobiilset transportööri. Transportöör sobib ühtviisi nii koorma peale- kui ka mahalaadimiseks. AUTOMAATNE LAADIMINE
/ tasu eest sõidetud km 2. Brutokasum= veoraha kokku () kilomeetri omahind (/km) VEDU VEDAJALT VÕI EKSPEDEERIJALT Arvutada kui palju maksab vedu alternatiivsetel pakkujatel kuus ja otsustada millist varianti eelistada. 1) Kaubaveo maht kuus (m3): toodete arv (tk) * ruumala(m3) 2) Vajalik treilerite arv (tk) : kaubaveo maht kuus (m 3) / treileri mahutavus (m3) 3) Veo maksumus vedajalt tellides: vajalik treilerite arv (tk) * vedaja veohind (kr/treiler) 4) Veo maksumus ekspedeerijalt tellides: vajalik treilerite arv (tk) * vedaja veohind (kr/treiler) ABC-ÜLESANNE (LADUSTAMISKULUD) 11 1. Keskmine ladustamiskestvus (reservmäär) päevades= (A-rühm % rakendamisest * A-rühma ladustamiskestvus päevades) + (B-rühm % rakendamisest * B-rühma ladustamiskestvus päevades) + (C-rühm %
arusaadavaks teha. 10.Nõuded ohtlike aineid vedavale transpordivahendile ADR Accord euroeen relatif au transport international de merchendises dangereuses par route - Rahvusvahelised ohtlike ainete maanteeveo eeskirjad. IMDG- Inernatianl Maritime Dangerous Goods rahvusvahelised mereveo ohtlike ainete eeskirjad. RAR Restricted Articles Regulations Lennuveo eeskirjad. 11. Peamised veoauto ekspluateerimisega seotud kuluartiklid ja võimalused nende vähendamiseks kaubaveokulu, veohind, prahtimine, eelkulud, põhiveokulud, järelkulud, lepingud, pakkimiskulud, käsitlemiskulu, ekspordikulu, laadimis- lastimiskulud, kütuselisa(BAF), valuutalisa(CAF), riskitasu, ladustamiskulu, distributsioonikulud ja kindlustus- ja andmesidekulud. 12. Veokorraldaja eesmärgid - veovõimsuse maksimaalne ärakasutamine maksimaalne täiteaste makimaalne saadetiste arv, kaubavoogude ühendamine kvaliteet ja vigade vältimine. 13. Marsruutide planeerimine maanteetranspordis. 14
veeremi ja autojuhtide tootlikkuse hindamine ja parendamine; operatsioonide mõõtmiseks ja efektiivsuse tagamiseks vajaliku mõõdikutesüsteemi loomine; veeremi ennetava hooldus- ja remondisüsteemi loomine; personali töölepingute, ametijuhendite ja muude seadusandlusest tulenevate dokumentide ettevalmistamine ja vormistamine. Transporditeenuse ostmisel ja pakkumisel on üheks võtmeteguriks pakutav veohind. Veohinna määramisel tuleb jälgida kõigi veo teostamiseks tehtavate kulutuste kajastamist omahinnas. Selleks oleme loonud mudeli - transpordikulude kalkulaatori, mis on täpne ja mugav töövahend kasumlikkuse ning konkurentsivõime tagamiseks optimaalse veohinna leidmisel. Lao juhtimisel on efektiivsuse peamisteks võtmeteguriteks motiveeritud personal, lao paindlikkus reageerimisel nõudluse muutusele, asjakohane IT süsteem ja väärtust mittelisavate operatsioonide eemaldamine
kokku 5h , 2 vedu KOKKU 1920 23 620 Kui lihtsustatult on kalendrikuus 4 nädalat, siis 1 kuus oleks sisseostetud veoteenuse kulu 23 620*4=94480 + km = 113 376.- 11 Transpordikulu 94480 kuus, aastakuluga 1 133 760.-. Eeldusel et hind ei muutu ja tootmine saavutab täismahu 2012 aasta lõpuks siis kajastub täismahus veohind 2013 aasta kasumiaruandes. Arvestades kilomeetri hinna juurde ka ootetunni tasu tuli tegelikuks sõidukilomeetri tasumääraks 12.30 + km Praktikas võib vedude arv kujuneda siiski mõnevõrra väiksemaks kuna 1) Ainuüksi sõidusuundade ühitamisel saab kauba tarned kliendile ja tooraine kogumised ühitada, et kauba tarnel ei oleks tagasisõit tühisõit 2) Auto täituvus suureneb kliendibaasi suurenedes
kindlalt arusaama, et infotehnoloogiat tuleb oluliselt kaasajastada. Vastasel juhul jäädakse ajale jalgu ega suudeta konkurentsis püsida. 5. Veotellimuse hind. Veokorraldaja hakkab hinnakirja järgi tehtud veole hinda koostama. Veotellimusest võib välja lugeda, et tellitakse täistreileri vedu. Samas on teada, et treilerisse jäi veel ruumi ning sinna sai pandud ka teiste klientide kaubaalused. Nüüd on veokorraldaja küsimuse ees: Kas teha veohind vastavalt tellimusele või kauba arvestusliku kaalu eest? Täistreileri hinda tehes ei rikutaks lepingutingimusi ega ei toimiks valesti, aga nüüd tuleb välja selgitada kui eetiline see oleks? * Olulised faktid/ Lisainfo: Veofirma on Eesti turul väga hea mainega. Täistreileri hind oleks oluliselt suurem kui osakoorma hind kauba tegelikku kogust arvestades. Kahju kliendile, arvestades tema majanduslikku seisu ja turu seisu Eestis, ei oleks kuigi suur. Klient on veoettevõtte suurklient.
Rongiga oleks küll väga lihtsalt kohale saanud, kuid 1869.a. suvel ei olnud Eestis veel ühtegi raudteed. Põhja-Balti raudtee oli alles ehitamisel. Tartust Pihkvasse oli küll võimalik sõita aurulaevaga, kuid seda veeteed said kasutada vaid väga vähesed koorid. Enamus osalejaid tulid kohale hobutranspordiga (Palamets, Hillar 1994:12). Eestis oli olemas postijaamade ja reisijateveo küllalt tihe võrk, kuid postihobused võtsid peale piiratud arvul reisijaid ja pealegi oli veohind üpris kallis ning vaesemad inimesed seda endale 7 lubada ei saanud. Vaja oli mingit väljapääsu ning see leiti selles, et kooris üürisid Tartusse sõiduks kodukoha voorimeestelt suured plaanvankrid, millele mahtus istuma üsna palju inimesi. Nii sõitsid Estonia koori ja Sindi vabriku lauljad (Palamets, Hillar 1994:12). Talumehed kasutasid oma tööhobuseid ja lihtsaid vankreid. Selline sõit nõudis muidugi aega ning ka loom tahtis vahepeal söötmist
Kui vaideid ei tule, saame alustada lepingu sõlmimisega. Seni ei saaks rääkida ka võimalikust teenuse hinnast,» rääkis konkursi eestvedaja ning sihtasutuse Valgamaa keskkonnakeskuse juhataja Riho Karu Valgamaalasele. Siiski möönis Karu, et prügiveo hind väheneb. «See oli tegelikult ka kõigi kolme firma pakkumistes näha.» Hetkel aga Karu sõnul täpset hinnalanguse numbrit öelda ei saa, see kujuneb igale kliendile vastavalt sõlmitavale lepingule. Pakkumise hind on otseselt veohind ja hinnaerisused on ka konteineri suurusest sõltuvad. Lepinguliselt on lõpphinnas ka määrav, kas konteiner renditakse või on see väljaostetud. «Mõni klient rendib, ostab või kasutab enda konteinerit,» märkis Karu. Samas arvestas ta, et keskmiselt on võimalik prügiveo 20 kuni 30 protsendiline odavnemine. Karu välistas selle, et juhul kui alates juulist Valga prügila suletakse, tõuseb transpordikulude tõttu ka prügiveo hind
leidmist tarneaja ja tarnekulude vahel. Tarneaega saaks lühendada kiirema transpordiliigi valikuga, kuid sellega kaasneb ka veokulude suurenemine. Kiiresti riknevate kaupade (puuvili, lihatooted, lilled ) või moraalselt vananevate toodete (elektroonika tooted) puhul on jaotuslogistikal määrav tähendus. Viimast näidet silmas pidades tuleb aeglase mere- või raudteetranspordi kasutamine asendada lennutranspordiga, hoolimata sellest, et ühiku veohind (euro/kg) on kõrgem. Teatud kaupade puhul on kiirema veoliigi kasutamine vältimatu. Seega tuleb jaotuslogistika protsessi kavandamisel arvestada järgmisi tegureid: transpordikulud, ladustamiskulud, kaubavarude suurus (kaupadesse investeeritud raha), teenindustase tarbija juures (kaupade kättesaadavus – kogus ja sortiment), kaupade riknemine ja moraalne vananemine,
3) Suboptimeerimise vältimine (Avoidance of Suboptimization). Suboptimeerimine leiab aset, kui püütakse saavutada maksimaalseid tulemusi eraldivõetuna igas logistika tegevusvaldkonnas. See ei vii kogu logistilise tegevuse maksimaalsele efektüvsusele tervikuna, kuna parimad lahendused logistikasüsteemi allüksuste tasandil hakkavad üksteisele vastu töötama, vähendades logistilist koguefektiivsust, Näiteks maksimaalselt madal veohind veetava kauba ühiku kohta kaotab efekti, kui selleks tuleb kasutada kaupade eripakkinüst. Vajalik on leida kompromissid, mis garanteeriksid maksimaalse logistilise koguefektüvsuse, mitte aga maksimaalse efektiivsuse madalamal tasandil. Kõik kolm kontseptsiooni moodustavad kokku integreeritud logistilise juhtimise kontseptsiooni (integrated logistics concept). Logistika integreerumine tootmisettevõtte juhtimissüsteemi on neljaastmeline protsess: 1. aste
Sellisel juhul on konteinerite kasutamise kulud lülitatud veohinna sisse. Lisaks üürirahale arvestatakse lisakulusid seoses konteinerite ümbervedamise ja käsitsemisega. Maanteeliikluses tuleb kliendil maksta nii täis kui ka tühja konteineri veo eest. Raudteel sõltub täiskonteineri veohind teekonna pikkusest. Tühjade konteinerite eest tuleb tasuda veoraha keskmiselt pool täistariiist. Kui jätta arvestamata konteinerite vedu sadamast või sadamasse, siis rahvusvaheliste vedude raames maanteel üldjuhul konteinervedusid ei tehta. 124 7 Integreeritud veod Eesti Rahvusraamatukogu digitaalarhiiv DIGAR
annaabi.ee 
