Sagitaaltasapind kulgeb vertikaalselt, jagab keha eest-taha suunas paremaks ja vasakuks pooleks. Sagitaaltasapinda, mis läbib keha keskkohalt ning jagab keha eest-taha suunas võrdseks paremaks ja vasakuks pooleks nimetatakse keskpidiseks ehk mediaantasapinnaks. Tasapinda, mis läbib keha samuti vertikaalsuunas, kuid on risti sagitaaltasapinnaga ja paralleelne otsmikuga nimetatakse frontaaltasapinnaks. Frontaaltasapind jagab keha kaheks osaks- eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks). Horisontaal- ehk transversaaltasapind läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks ning alumiseks ehk kaudaalseks osaks. Vastavalt tasapindadele eristatakse kolme omavahel ristuvat telge sagitaaltelg (eest taha), frontaaltelg (vasakult paremale) ja vertikaaltelg (ülalt alla) Anatoomia terminid Kraniaalne Peapoolne Kaudaalne Sabapoolne
Seljaaju (medulla spinalis) Kommissuur ümbritseb seljaaju tsentraalkanalit ning jaguneb: müeliniseerimata närvikiududest koosnevaks hallkommissuuriks (commissura grisea) ja tsentraalkanali all asetsevaks, peamiselt müeliniseeritud närvikiududest koosnevaks valgekommissuuriks (commissura alba) Seljaaju valgeaine Valgeaine koosneb erineva jämedusega (1 20 m) närvikiududest. Kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks: dorsaalseks, lateraalseks, ventraalseks väädiks. Suuraju koor Hallaine katab tsentraalselt paiknevat valgeainet, milles kulgevad närvikiud nii erinevatesse kooreosadesse kui ka teistesse KNS osadesse
Strooma koosneb sidekoest ja silelihasrakkudest. Bulbouretraalnäärmed on väikesed paarilised näärmed, mis avanevad pika viimajuha abil ureetrasse Vooderdab kõrge limatootev epiteel; sekreteeritav vedelik sisaldab ka suhkruid (peamiselt galaktoosi) ja veidi siaalhapet Peenis Peenis koosneb erektiilsest koest ja sisaldab osa isasureetrast Erektiilne kude on koodnunud kaheks dorsaalseks silindriks (corpora cavernosa) ja väiksemaks ventraalseks silindriks (corpus spongiosum) ümbritsetuna valkjaskesta poolt (tunica albuginea). Erektiilne kude kujutab endast omavahel seostuvaid vereruume, mis on normaalselt tühjad, kuid täituvad erektsioonil verega.
väikeaju kujunemises. Kuigi väikeajus ei avaldu WNT1 geen, hiirtel, kellel esines WNT1 defitsiit, puudusid nii keskaju piirkonnad kui ka väikeaju. WNT1 säilitab Engrailed geeni avaldumise väikeaju eellasrakkudes, lubades neil rakkudel vohada. 3 AJURIPATSI ARENG Rakud, millest kujunevad endokriinse ajuripatsi rakud, paiknevad neuraalvalli keskjoone eesosas. Neuraalvall on neuraalkurru laiend, mis ühendab neuraalkurde embrüo anterioorosa ümber. Neuraalvall areneb otse ventraalseks vaheajuksiks. See keskjoone neuraalvall, mis paikneb neelu kohal, moodustab Rathke tasku ehk sopi, mis sopistub ventraalselt vaheajju. Koos moodustavad nad ajuripatsi, eesmine osa pärineb Rathke sopist, tagumine aga ventraalsest vaheajust. Kuus Rathke sopis olevat peamist rakutüüpi on: · Corticotrope'd, mis toodavad proopiomelanocotriini (POMC) ja seovad selle adrenocorticotropic hormooniga( ACTH), mida on tarvis glucoicorticoidi sünteesiks neerupealsetes.
Frontaalteljega risti on sagitaaltelg (eest taha), mille suhtes toimub eemaldamine ja lähendamine. Piki keha kulgeb vertikaaltelg, mille ümber toimub keha pööramine. Mediaantasapind kulgeb aga piki keha ja jaotab selle vasakuks ning paremaks pooleks. Mediaantaapinnaga paralleelseid tasapindu nim sagitaaltasapindadeks. Viimasega risti, ent paralleelselt laubaga (vasakult paremale) kulgevad frontaaltasapinnad, mis jagunevad eesmiseks ehk ventraalseks ja tagumiseks ehk dorsaalseks. Horisontaal- ehk transversaaltasapinnad jaotavad keha ülemisteks ja alumisteks osadeks. . 1 Tallinn 8. Nimeta pidevühenduse liigid, alaliigid, igale näide: on kahte liiki pidevühendeid: fibroossed ja kõhrühendid. Fibroossete ühenduste alaliigid:
lihased teostavad kehaosade liigutusi. Juhteteed täidavad seljaaju juhtefunktsiooni, s.t. toimetavad edasi peaajju minevaid "teateid" ja peaajust tulevaid "käsklusi". S E L J A A J U N Ä R V I D e. spinaalnärvid Vastavalt seljaajusegmentidele on inimesel 31 paari seljaaju- ehk spinaalnärve. Funktsioonilt on nad kõik seganärvid (sisaldavad nii eferentseid kui aferentseid kiude). Kõikide seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust eesmiseks ehk kõhtmiseks (ventraalseks) ja tagumiseks ehk selgmiseks (dorsaalseks) haruks. Tagumised harud innerveerivad selja süvasid lihaseid ja seljapiirkonna nahka. Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e. pleksusi . Igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas. Rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta. Neid nim. roietevahelisteks ehk interkostaalnärvideks ja nad innerveerivad roietevahelisi lihasid,
23. Hingamisorganite üldine iseloomustus. Hingamisaparaati moodustavad hingamisorganid varustavad verd hapnikuga ja vabastavad ta süsihappegaasist. Hingamisteed algavad ninaõõnega. Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks. Ninaõõs jaguneb vaheseina abil kaheks sümmeetriliseks pooleks. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest.. Suuõõnest eraldab kõva suulagi. Ninakäigud jagunevad dorsaalseks, keskseks, ventraalseks ning ühiseks ninakäiguks. Ninasõõrmetele järgneb ninaesik. Kõri on neelu ja hingetoru vahel paiknev torujas hingamis- ja hääleorgan, mis takistab neelamisel toidupala ja vedeliku sattumist hingetorru. Kõri koosneb kõhredest. Kõriõõnel eristatakse esikut, vahelmist kõriõõnt ja hääleaparaadialust õõnt. Hingetoru ehk trahhea on kõri ja kopsude vahel asetsev torujas organ. Bronhid ehk kopsutorud on kopsudesisesed hingetoru harud. Rinnaõõnes
moodusta talituslikku tervikut.Hingamisteed algavad ninaõõnega.Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks.Ninal eritatakse juurt,selga ja tippu. Ninaõõs Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis-piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond
säilitavad neid (naistel munajuha, emakas ja tupp; meestel peenis) MEDIAAN- EHK KESKPIDINE TASAND - tasand, mis jaotab inimese keskkohast vasakuks ja paremaks pooleks SAGITAALTASAND - kõik mediaantasandi suunalised tasandid FRONTAALTASAND - sagitaaltasandi suhtes ristsuunaline keha pikiteljega ja otsmikuga paralleelne tasand; jaotab keha eesmiseks ehk kõhtimiseks ehk ventraalseks (venter-kõht) ja tagumiseks ehk selgmiseks ehk dorsaalseks (dorsum-selg) osaks HORISONTAAL- EHK TRANSVERSAALTASAPIND - läbib keha horisontaalselt ja jaotab selle ülemiseks ehk kraniaalseks (cranium-kolju) ja alumiseks ehk kaudaalseks (cauda-saba) osaks Kehaosa, mis asub mediaantasapinnale lähemal nimetatakse keskmiseks ehk mediaalseks (MEDIALIS) Kehaosa, mis asub mediaantasapinnast kaugemal, nimetatakse külgmiseks ehk lateraalseks (LATERALIS)
- rinnaosas 12 - nimmeosas 5 - ristluuosas 5 - õndraosas 1 6 ● Kõik seljaajunärvid jagunevad väljumisel lülidevahelisest mulgust kaheks haruks: 1)tagumiseks e selgmiseks DORSAALSEKS haruks -> seljalihastele, nahale - innerveerivad selja süvasid lihaseid - seljapiirkonna nahka 2)eesmiseks e kõhtmiseks VENTRAALSEKS h aruks -> osaleb põimikute moodustamisel ● Kaela-, nimme-, ristluu- ja õndranärvide eesmised harud moodustavad omavahel seostudes põimikuid e PLEKSUSI - igast põimikust väljub mitu närvi, mis innerveerivad lihaseid ja nahka teatud keha piirkonnas INTERKOSTAALSED e roietevahelised närvid kui rinnanärvide kõhtmised harud põimikuid ei moodusta!!! Th 1-12
Keele papillid jagunevad oma ülesannetelt mehaanilisteks ja maitsmispapillideks. 22) Ninaõõs Hingamisteed algavad ninaõõnega. Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks. Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis- piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga.
moodusta talituslikku tervikut.Hingamisteed algavad ninaõõnega.Ninaõõnt ülevalt ja külgedelt piiravat näoosa nimetatakse ninaks.Ninal eritatakse juurt,selga ja tippu. Ninaõõs Ninaõõs jaguneb nina vaheseina ehk ninasepti abil kaheks sümmeetriliseks pooleks.Neeluga on ninaõõs ühenduses tagasõõrmete ehk koaanide kaudu. Suuõõnest eraldab teda kõva suulagi. Kumbki pool ninaõõnest jaguneb ninakarbikute varal dostaalseks, keskseks, ventraalseks ja ühiseks ninakäiguks.Ninaõõs jaguneb ninaesikuks ja pärisninaõõneks. Ninaesik järgneb ninasõõrmetele. Ta on kaetud kutaanse limaskestaga ja hobusel osaliselt ka peent karvastikku kandva välisnahaga. Pärisninaõõnel eristatakse hingamispiirkonda ja haistmis-piirkonda. Hingamispiirkond võtab enese alla enamiku ninaõõnest. Tema aluseks on ninakarbikud ja ninasept. Hingamispiirkonna limaskest on kaetud mitmerealise ripsepiteeliga. Haistmispiirkond
Primaarne visuaalne korteks kuklasagaras, V-alad. Nägemispiirkond paikneb kuklasagara kannusvao piirkonnas. Milles seisneb funktsionaalne spetsialiseerumine nägemistajus? Erinevad aistingud on representeeritud erinevates ajupiirkondades - V1 ja V2 – esmased tõmmised mille loomises osalevad omakorda orientatsioonile, vormile, värvile jms spetsialiseerunud rakurühmad - V3 ja V3A – vormitaju. V3 ala jagatakse dorsaalseks ja ventraalseks, mis põhineb sellel, et ülemine nägemisväli on representeeritud kõhtmisesse alasse (ventraalne) ja alumine selgmisesse. Oletatud, et kõhtmisel ja selfmisel V3-l erinevad funktsioonid. Ülemine nägemisväli on seotud visuaalse otsingu ja äratundmisega, alumine nägemise ja motoorika koostööga. - V4 – värvitaju - V5 – liikumise taju - IT – lihtsate vormide taju - FFA – nägude (keerukamate vormide) taju
Seljaaju kahte poolt eraldab eest fissura mediana, tagant tagumine sept – septum dorsale. Seljaaju keskel paikneb hallaine (substantia grisea), mis sisaldab närvirakkude perikaarüone ja gliiat. Jaotatakse ventraal-, dorsaal- ja lateraalsarved (cornu ventrale, dorsale, laterale). Hallaine keskele jääb tsentraalkanal (canalis centralis), mis on vooderdatud ependüümirakkudega. Valgeaine koosneb müeliniseeritud närvikiududest, mis on koondunud ventraalseks, dorsaalseks ja lateraalseks väädiks. Vent väät asub mediaanfissurist vent. sarveni, lateraalväät vent. sarvest dors. sarveni, dorsaalväät dors. sarvest tagumise septini. Seljaaju (ja ka peaaju) on kaetud 3 ajukestaga. Ajukestad mood. sidekude. 1. dura mater, kõvakest – kõige väljaspoolsem kest 2. arachnoidea, ämblikuvõrkkest – vahepealne kest 3. pia mater, õrnkest – kõige seespoolsem. 40. Suuraju koore ehitus. Cerebrum
H-tähte või liblikat, ja perifeerselt paiknevat valgeainet Hallaine moodustab paarilised ventraal- ja dorsaalsarved, nende vahel paikneb külgmine vaheaine, mis moodustab seljaaju torakolumbaalosa segmentideks külg- e lateraalsarved Valgeaine koosneb enamuses müeliniseerunud, erineva jämedusega närvikiududest – valgeaine kiud on rühmitunud kummalgi poolel kolmeks väädiks: dorsaalseks, lateraalseks ja ventraalseks SUURAJU KOORE EHITUS Suuraju jaguneb anatoomiliselt vasakuks ja paremaks poolkeraks – poolkerasid katab hallainest moodustunud koor Hallaine põhimassi moodustavad multipolaarsete neuronite perikaarüonid ja neid toestavad gliiarakud Koores paikneb ligikaudu 12-14 miljardit närvirakku Suurajukoore e neokorteksi moodustavad rakkude kuju, suuruse ja paiknemistiheduse alusel eristuvad kihid: Molekulaarkiht Välimine granulaarkiht
• V2, V3, V3A, V4+V8 (värv) ja V5 (liikumine). • V5 kutsutakse ka MT. • V3 ala jagatakse veel dorsaalseks ja ventraalseks alaks, mis põhineb sellel, et ülemine nägemisväli on representeeritud kõhtmisse alasse (VP) ja alumine nägemisväli selgmisesse. • Oletatud, et kõhtmisel ja selgmisel V3-l erinevad fd: ülemine nägemisväli seotud visuaalse
annaabi.ee 
