Venitusarmid ehk striiad (ehk armid) - paiknevad naha sügavamas kihis- dermas ning on tekkinud kollageenkiudude liigsest venitusest ja nende rebenemisest. Nad on ühed kõige laialdasemalt levinud armid, millest täiel määral ei ole peaaegu mitte keegi pääsenud. Nahale tekivad punakad, purpurjad või valged sakilised jooned, mis aja jooksul muutuvad heledamaks või ka tumedamaks. Põhjuseid nende tekkeks on mitmeid, kõige sagedasemad neist tõenäoliselt rasedus ja puberteedieas toimuvad hormonaalsed muutused ning kiire kasvamine ja kaalumuutused. Lisaks
nihe jne. Deformatsiooni suurust iseloomustatakse keha mõõtme suuruse x ja esialgse mõõtme x suhtega (=x/x). näitab, millise osa võrra on suurenenud või vähenenud keha mõõtmed, nim. suhteliseks deformatsiooniks. Tavaliselt kasutatakse tehnikas elastsuskoefitsendi pöördväärtust E=1/k , mida nim. elastsusmooduliks, mis on võrdne pingega, mille mõjul keha pikeneks esialgse pikkuse võrra (=1). Elastsusmooduli arvutamiseks venitusest esitatakse valem kujul E=Fl/(Sl). Elastsuse mõõtmiseks riputatakse traadile algkoormus F 0 traadi sirgestamiseks ja vihid traadi venitamiseks. Kahe vesiloodi kasutamisega elimineeritakse kronsteini võimaliku nihkumise mõju mõõtetulemustele, sest nii määratakse ainult klambritavahelise traadiosa pikenemine. Töö käigus suurendatakse koormist järk-järgult, reguleerides iga kord vesiloodide nullid keskele ning registreerideskruvikute lugemid. Siis
kui kolmeaastasel lapsel esineb ikka veel põiepidamatus. Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)? Võib olla põhjustatud seljaaju kahjustustest/vigastustes, kuna katkeb ühendus pea- ja seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid. 2
müokardi infarktiga haigetest tekib esimestel haiguspäevadel siinustahhükardia. KODADE VIRVENDUS JA LAPERDUS Kodade virvendus on kõige sagedasem südame tõsiste rütmihäirete vorm. Esineb kahel kujul: hoogudena või püsiva seisundina. Virvendusarütmia tekib kõige sagedamini südame isheemiatõve ja müokardiidi korral. Peaaegu kõikidel mitraalriketega haigetel tekib teatud ajamomendil virvendusarütmia, mis on tingitud südamepuudulikkuse süvenemisest ja kodade venitusest. Virvendusarütmia võib tekkida ka ilma nähtava südamehaiguseta. Vallandavaks teguriks võib olla kehaline või vaimne ülepinge, alkoholi tarvitamine või infektsioonhaigus, näiteks gripp. Kodade virvenduse korral lakkab kodade korrapärane kokkutõmme ja sellega seoses ka pumbafunktsioon. Kodade sein tõmbleb väikeste aladena kaootiliselt, mistõttu südamevatsakeste täitumine diastolis on vaid passiivne,mis omakorda tingib minutimahu vähenemise keskmiselt 25-30% võrra.
peaajukoore kontrollile. See teeb võimalikuks tahtelise kontrolli kujunemise põie tühjendamise üle. Tahteline kontroll põie tühjenemise üle pole mitte kaasa sündinud, vaid omandatakse esimeste eluaastate jooksul. Kusepõie tühjenemine kujutab enesest refleksi. Põide kogunenud uriin venitab järkjärgult põie seinu, mis tekitab täispõietunde, täiskasvanul umbes 300400 ml juures, lapsel väiksema koguse juures. Täispõietunne saab tekkida üksnes siis, kui põie venitusest tekkinud erutus levib tundenärvide kiududelt seljaajju ja sealt mööda ülenevaid juhteteid peaajukoorde. Peaajukoorest lähtuvate alanevate närviimpulsside abil on võimalik tahteliselt kontrollida seljaaju ristluupiirkonnas asuvate närvikeskuste talitlust ja sealt omakorda sulgurlihaste talitlust, seega hoida põie tühjenemist tagasi või kutsuda esile. Tahteline kontroll on aga võimalik üksnes siis, kui ühendus pea- ja seljaaju ning seljaaju ja välimise sulgurlihase vahel on terve
siseorganite tööd, aitab organismi paremini tunnetada, tasakaalustab keha aurat ja punkte. Näidustusteks on stress ja lihaspinged. · SHIN-DO protseduur sisaldab endas venitusi, massaazi ja meditatsiooni. Jaapani massaaz Shin-Do ehk "töö kehaga" vabastab keha füüsilistest pingetest ja valust, mõjutades ühtlasi ka vaimu ja kehaenergiat, rahustab ning tasakaalustab, ravib keha kui tervikut. Proteduur algab venitusest, õpitakse õigesti hingama, järgneb varvaste, selja, jalgade, käte, pea, näo, rindkere ja kõhu massaaz erimeetodil, lõpuks meditatsioon. Massaazi tehakse põrandal matil ja läbi rõivaste. Shin-do maandab pingeid, taandab stressi, korrastab hingamist ja mõttetegevust. Näidustusteks on psüühiline väsimus ja lihaspinged. SAUN SAUNATERAAPIA Saun treenib ja karastab organismi, parandab selle kohanemisvõimet. Kuidas see toimub? · Termoregulatsioon.
Age (terav, kiire, torkav) valusignaal jõuab ajju väga kiiresti, 0.1 sekundiga stiimuli toimimisest. On omane pindmisele koele. Kestev (piinav, krooniline, põletav, tuikav) valu algab sekundi või enamgi pärast stiimulit ja selle intensiivsus suureneb järkjärgult. Kehatunnetus kehaosade (eriti pea ja jäsemete) vastastikune asend ja liikumine. Kinesteesia e liikumistaju lihastes ja kõõlustes peituvate proprioretseptorite abil annab teada lihase pingestatusest, kõõluse venitusest ja liigese asenditest. Somatosensoorsetelt retseptoritelt liigub info ajukoore primaarsele somatosensoorsele väljale ja väikeajju.
Väljaheide ehk faeces sisaldab rohkelt mikroobe. Defekatsioon Jämesooles ei ole selliseid peristaltilisi liigutusi nagu peensooles, ainult küllalt pikkade ajavahemike järel viib tugev peristaltiline laine ristikäärsoole sisaldist edasi. Tavaliselt saab see alguse toidu saabumisest makku, seda nimetatakse ka gastrokooliliseks refleksiks. Imikul on defekatsioon reflektoorne tegevus ja ei allu tahtlikule kontrollile. Kui NS on täielikult arenenud, suunatakse venitusest teadaandev närviimpulss teadvusse ja aju surub alla seda refleksi nii kaua, kui on defekatsioon võimalik. Välimine anaalsfinkter on tahtliku kontrolli all. Defekatsiooni ajal tekivad tahtmatud rektumi kokkutõmbed ja sisemine anaalsfinkter lõõgastub. Kõhulihaste kokkutümbed ja diafragma alanemine tõstab kõhuõõnesisest rõhku ja osaleb roojamisel. Rooja koostis Roe koosneb poolpehmest pruunist massist, värvi annab sterkobiliin. Kuigi vee
24 2. defekatasioon ● js-s puuduvad peristaltilised liigutused, mis peensooles on - küllalt pikkade ajavahemike järel viib tugev peristaltiline laine ristikäärsoole sisaldist edasi - see algab toidu saabumisega makku - gastrokooliline refleks ● imikul on defekatsioon reflektoorne, ei allu kontrollile - kui NS on täielikult arenenud, suunatakse venitusest teadaandev närviimpulss teadvusesse - aju surub refleksi alla seni, kuni defekatsioon on võimalik ● sisemine sfinkterlihas on silelihas - ei allu kontrollile ● välimine anaalsfinkter on skeletilihas ja allub tahtele - selle kontroll õpitakse ära u 2.eluaastal ● defekatsiooni ajal tekivad tahtmatud rektumi kokkutõmbed ja sisemine anaalsfinkter lõõgastub - kõhulihaste kokkutõmbed ja diafragma alanemine tõstavad kõhuõõnesisest rõhku, aidates kaasa
Seedeprotsessis on eristatavad entsefaalne (peaaju kontrolli all olev), mao ja soolte faas: 1. Entsefaalne faas on seotud isu, sensoorsete elamuste, süljeerituse ja maomahla sekretsiooni stimuleerimisega. 2. Maofaas on neuraalselt juhitud maoseinte venituse ja maosisaldise happelisuse tagasisidemehhanismidest ning hormonaalselt gastriini sekretsioonist. 3. Sooltefaas algab toidu jõudmisega peensoolde ning on neuraalselt juhitud kaksteistsõrmiku venitusest ja hormonaalselt kõhunäärme ensüüme ja sappi vabastavast koletsüstokiniinist ning maohappe neutraliseerimist juhtivast sekretiinist. AINEVAHETUS JA TOITUMINE Toit toiduaine või toiduainete segu, mis on mõeldud inimesele söögiks või joogiks töötlemata või töödeldud kujul. Toitaine toidu koostisosa, mida organism kasutab nii kehaomaste ainete sünteesimiseks, energia tootmiseks, aga ka struktuursetel, katalüütilistel ning regulatoorsetel eesmärkidel.
4. "Pingutus-lõdvestus-venitus" - PNF meetod ehk "propriotseptiivne närvi lihase stimulatsioon" (algselt kasutati närvihaiguste ravis, tänapäeval ka spordis) PNF meetodid: - "Pingutus-lõdvestus-venitus" meetod - "Pingutus-lihasantagonistide lõdvestus" PNF venitus On kõige kiirem moodus tõstmaks lihase stato-passiivset venivust. See ei ole ostseselt venitusliik, vaid pigem tehnika, mis on kombinatsioon passiivsest ja isomeetrilisest venitusest, et saada maksimaalset staatilist painduvust. PNF kujutab endast venitust, kus lihast venitatakse passiivselt, seejärel tekitatakse isomeetriline kontraktsioon vastupanuga venitatud asendis ja siis venitatakse uuesti passiivselt, viies liiges uude suurenenud liikumisega asendisse. Isomeetrilist kontraktsiooni kasutatakse kas siis agonistlihasel või mõningatel juhtudel ka antagonistlihastel. Pingutus lõdvestus venitus (PLV). 3 etappi: 1
Kehaline tegevus toimub sisemiste ja välimiste jõudude koostöö tulemusena. Sisemised jõud tekivad ja mõjuvad organismi sisemuses. Nad võivad olla passiivsed ja aktiivsed. Passiivseteks jõududeks on lihaste, kõõluste, sidemete ja luude vastupanu väliste jõudude deformeerivale mõjule. Liigutusaparaadi elastsete osade venitamisel tekivad elastusjõud, mille toime on venitusele vastassuunaline ja piirab seda. Elastusjõudude olemasolu on lihtne esile tuua: venitusest vabastamisel lihas lüheneb. Lihase aktiivset jõudu iseloomustab maksimaalne pinge, mida lihas on võimeline erutusel arendama. Selle mõõtmiseks on vaja selgitada suurim koormus, mida lihas on võimeline maksimaalsel erutusel hoidma, ilma et ta lüheneks või veniks pikaks. Lihase jõud sõltub: 1. üksikute lihaskiudude kontraktsioonijõust 2. kiudude hulgast lihases 3. lihase lähtepikkusest 4. närvimõjutuste iseloomust 5
kolmeaastasel lapsel esineb ikka veel põiepidamatus. Millest üleüldiselt võib tekkida põiepidamatus (täiskasvanutel)? Võib olla põhjustatud seljaaju kahjustustest/vigastustes, kuna katkeb ühendus pea- ja seljaaju vahel. Sel juhul ei ole tahteline kontroll võimalik. See võib olla põhjustatud ka nende närvide vigastusest, mis innerveerivad sulgurlihaseid. Võib olla tingitud sulgurlihaste vigastusest, kas siis tugevast venitusest või rebenemisest. Sagedasemaks põhjuseks on sünnitus (naistel). Meestel võib osalist või täielikku pidamatust esineda pärast eesnäärme operatsiooni. Kui seljaaju haiguste või trauma tõttu on tekkinud põiepidamatus, kuid käed inimesel alluvad tahtelisele kontrollile (kui vigastus on rinna või nimmesegmentides), siis on võimalik põie tühjenemist esile kutsuda koputamisega põie piirkonnas vastu kõhukatteid.
· kiud on tundlikud niiskusele · kiule mõjub pikaajaline tõmme Valmistamise ajal kiule tehakse koormustest,et kõrvaldada võimalikud nõrgad kohad. Testi ajal kiude koormatakse teatud jõuda ja venitamisega. Kasutatud jõud on väiksem kiu murdumistugevusest,nõrgast kohast kiud katkeb. Testi läbinud kiu eluiga on arvutuslikult ennustatud koormustestis kasutatud venituse ja kius esineva kasutusaegse venituse põhjal. Kasutusaegne venitus võib olla üldiselt 1/3 koormustesti venitusest.Joonisel 2.4 on esitatud tüüpkiu eluiga puudutav arvutuslik kõver.Nüüd kasutame koormustestis tavaliselt 0,69GPa tõmmet,mis vastab 1% 125µm kiu venitusest. 17 Joonis 2.4 Kiu eluiga koormustesti venituse ja kasutusaegse venituse funktsioonina Jooniselt 2.4 näeb,et kiu eluiga on üle 30 aasta,kui seda kasutusaegne venitus on alla 1/3 koormustesti omast. Venitus võib tomida otsest tõmbest või paindest. Kiu painutusraadius on suur
refleks). Nende vahel võib siiski olla palju vahe- ehk interneuroneid ja mitu sünapsi (polüsünaptiline refleks). Motoorses talitluses on tuntud järgnevad refleksid : 1. Põlve- ehk patellaarrefleks (kõõlusrefleks ehk venitusrefleks) – kui reie-nelipealihase kõõlusele koputada põlvekedrast allpool, kontraheerub lihas äkki ja säär liigub ette. Info koputusest tingitud lihase väikesest venitusest liigub lihasekäävidest mööda sensoorseid närvikiude seljaajusse ja siirdub sama lihast innerveerivatesse alfamotoneuronitesse. Põlverefleks on näide kõõlusrefleksist. Seda refleksitüüpi nimetatakse tavaliselt venitusrefleksiks, sest selle võib esile kutsuda ükskõik millisest vöötlihasest, kui lihast mingilgi moel venitada. Lihas reageerib venitusele kokkutõmbega. Venitusrefleksil on suur tähtsus lihaste normaalses talitluses
annaabi.ee 
