veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid · 1905 Soome autonoomia kaitseks korraldatud üldstreik · 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist · Soome sai loa Eduskunua kokkukutsumiseks - 1906. a valimistel osalesid ka naised!!! · Uus venestuslaine · Iseseisvumise mõtted 6.1 Hakati korraldama olümpiamänge. · 1896 toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Jalgpalli võidukäik · Olümpial oli esikohal kergejõustik · Populaarne oli jalgrattasport, raskejõustik ja ujumine · Sportlikkus tähendas ka au- ja härrasmehelikku käitumist, julgust riskida, oskust
veebruar 1899. aastal tühistati Veebruarimanifest · Vanasoomlased üritasid Venemaad rahustada · Noorsoomlased organiseerisid vastupanu · Sotsiaaldemokraadid · 1905 Soome autonoomia kaitseks korraldatud üldstreik · 1905. nov tühistati enamus Veebruarimanifestist · Soome sai loa Eduskunua kokkukutsumiseks - 1906. a valimistel osalesid ka naised!!! · Uus venestuslaine · Iseseisvumise mõtted 6.1 Hakati korraldama olümpiamänge. · 1896 toimusid esimesed nüüdisaegsed olümpiamängud · Jalgpalli võidukäik · Olümpial oli esikohal kergejõustik · Populaarne oli jalgrattasport, raskejõustik ja ujumine · Sportlikkus tähendas ka au- ja härrasmehelikku käitumist, julgust riskida, oskust
talurahvas pääses pikapeale maa ja linna vahel vabamalt liikuma, loodi seadus, mis nõudis iga 500-1000 inimese kohta vallakooli ja iga 2000 inimese kohta kihelkonnakooli asutamist, kaotati ka teoorjus. 2. Ärkamisaja olulised sündmused: 1869.a I üldlaulupidu, 1865.a ,,Vanemuise" seltsi asutamine, 1857 Perno Postimehe asutamine, 1872.a Eesti Kirjameeste Selts, 1878.a Sakala asutamine. 3. Ärkamisaja taandumise põhjused: 1880.aastate venestuslaine, 1871.a tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Jannsen seostas Eesti arenguteed baltisaksa suunaga, Jakobsoni arvates pidi eestlaste tulevik toetuma Aleksander II reformipoliitikale. 4. Ärkamisaja tähtsus: tekkis teater, arenes ajakirjandus, tõusis rahva eneseteadvus < kui seda poleks olnud, ei oleks Eesti Vabariiki. 5. Faehlmann: ilukirjanduslik looming kirjutas filosoofilise kallakuga luuletusi, 8 müütilist muistendit saksa
· poliitliste massiürituste korraldmaine,rahvussümboolika kasutuselevõtt · Balti kett · Laulev revolutsioon 8. Rühmita ENSV-d puudutavad märksõnad. Kirjuta sobivasse lahtrisse vastav num- ber. Märksõnad ei jaotu perioodide vahel ühtlaselt. Kõik õige 3p, 8-9 õiget 2p, 6-7 õiget 1p. 1) laulev revolutsioon 2) aktiivne metsavendlus 3) K.Vaino saab EKP juhiks 4) ,,Kuldsed 60-ndad" 5) Uus venestuslaine-kakskeelsus 6) Interrinne 7) EK(b)P VIII pleenum 8) ,,40-kiri" 9) Rahvamajansusnõukogud 10) Sundkollektiviseerimine Stalinism Sulaaeg Stagnatsioon Uus ärkamisaeg. Taasiseseisvumine 2,7,10 4,9 3,5,8 1,6 Võrdle Eesti iseseisvumise ja taasiseseisvumise protsesse. Too välja 3 sarnasust ja 3 erinevust.
· Toetasid keskklassi intelligents Põhja-Eestist 9. jaanuar 1905 Peterburis Verine Pühapäev (Talvepalee juurde kogunenud u 150 000 demonstranti tulistati ~ 1000 hukkunut, 5000 haavatut ~ revolutsioon) 17. oktoober 1905 Nikolai II manifest: · Lubati parteide moodustamine · Kodanikevabaduste kehtestamine (kõnelemisvabadus, kogunemisvabadus) · Riigiduuma kokkukutsumine Võimalused Eesti jaoks I MS: · Vene võit ~ uus venestuslaine · Saksa võit ~ baltisakslaste ülemvõim · Sõja venimine ~ enesemääramise võimalus Eesti vabariigi rajamine Esimese MS mõjud: 1) Vene keskvõimu nõrgenemine 2) Eestlaste organiseerumine ühinguteks 3) Ohvitseride ja sõdurite kogemuste saamine (100 000 sõtta, 10 000 hukkus) 1917. aastal Saksa pealetung Idarindel (seni 1915-1917 rinne seisis Riia all) ~ 1917. aasta lõpus saarte vallutamine 1917. aastal muutused venemaal: 1) 1917
3p 1. Laulev revolutsioon STALINISM 12 2. Aktiivne metsavendlus 3. Karl Vaino saab EKP juhiks 4. “Kuldsed kuuekümnendad” SULAAEG 5. Uus venestuslaine – kakskeelsus 6. Interrinne 7. EK(b)P VIII pleenum STAGNATSIOON 8. “40 kiri” 9. Rahvamajandusnõukogud UUS ÄRKAMISAEG, 10. Sundkollektiviseerimine TAASISESEIVUMINE 4 RIIGIEKSAM
B. Massilise vägivallapoliitika lõpp. C. Suhete halvenemine Hiinaga. D. Üks partei kommunistlik. 3) Breznev. a) Majandus. A. Mahajäämine Läänest. B. Stagnatsioon. b) Poliitika. A. Gerontokraatia. B. Stagnatsioon. C. Breznevi doktriin õigustas Moskva sõjalist sekkumist. D. Uus venestuslaine 1970.-ndatel. E.Üks partei kommunistlik. 7. Võrdle ENSV valitsemist Karotamme, Käbini ja Vaino ajal. 1) Karotamm. a) Tugines peamiselt juunikommunistidele ja laskurkorpusest tulnud eestlastele. b) Arvestas liiduvabariigi vajadustega. c) Süüdistati kohalikus natsionalismis, vääras kolhoosipoliitikas ja muudes möödalaskmistes. 2) Käbin. a) Kuulekas Moskva suuniste täitja, aga ei olnud äärmuslik venestaja
seejuures kandev roll, kelle juhiks oli rahvuslik intelligents ja kujunev eesti kodanlus, kes samuti ju põlvnesid talurahva hulgast. Seepärast oli meie rahvuslik 11 liikumine ülekaalukalt agraarse ilmega. Rahvuslik liikumine oli ülddemokraatlik, mida sotsiaalsed vastuolud veel ei nõrgestanud. Rahvusliku liikumise areng oli aeglustunud 1880ndatel, kui tungis peale terav venestuslaine. Siiski oli jõudnud tekkida noor haritlaskond, keda see mõjutada ei suutnud ning venestuse lõdvenemisel algas 1890ndatel uus tõus rahvuslikus liikumises nn rahvusliku liikumise renessanss ja kulmineerus 1905. aasta revolutsiooniga. Viimane oli "pöördepunktiks" hoo said sisse seltside liikumine, tekkisid ühistud, tugevnes rahvuslik haritlaskond, hoogustus kultuurielu ning
1914.juunis puhkes Esimene maailmasõda ,mille tulemusel said lüüa ja lagunesid mitmed Euroopa impeeriumid , kuid ka Ida Euroopa väikerahvaste iseseisvumine. Omariikluse saavutasid soomlased,eestlased,lätlased,leedulased,poolakad ning tsehhid ja slovakid. Eestlaste vaatenurk: Eestlastel polnud vähimatki soovi sõdida, sest nendejaoks oleks mõlema suurriigi võit neile halvasti mõjund.Kui oleks Venemaa võitnud siis oleks võinud tulla uus venestuslaine ja sovinismi tõus. Kui ,aga oleks sakslased võitnud siis oleks jäänud eestlased baltisakslaste piiramatu võimu alla. Ainuke hea episood oleks olnud sõja venimine mis oleks mõlemad suurriigid välja kurnanud , ent seeda ei loetud tõenäoliseks. · Sõja puhkedes asus keskvalitsus kärpima baltisakslaste õigusi.Suleti ajalehed ja organisatsioonid ning hulk opositsioonilisi tegelasi saadeti Baltimaadest välja ja vähendati baltisakslaste mõju riigiasjade juhtimises.
Laulupeol esitati viisistatud ärkamisaja luuletused: J.V.Jannsen ,,Mu isamaa, mu õnn ja rõõm", L.Koidula ,,Mu isamaa on minu arm"; Fr.Kuhlbars ,,Eestimaa, mu isamaa" Eesti Aleksandrikoolist pidi saama esimene eestikeelne keskkool, mille nimega taheti tänada eesti pärisorjusest vabastajat Kooli loomiseks koguti raha ja annetusi Paraku aga tekkisid loojate vahel sisetülid ning ettevõtmine nurjus Kool avati Põltsamaal venekeelse linnakoolina venestuslaine tagajärjel Rahvusliku liikumise lõhenemine 1871- tekkisid vastuolud Jannseni ja Jakobsoni vahel Konflikt tekkis, kui Jannsen ei võimaldanud Jakobsonil ajalehes Postimees kirjutisi avaldada Seetõttu asutas Jakobson Vlijandis oma ajalehe Sakala Selles lehes rünnati kirikutegelasi ja usu põhimõtteid Säärane olukord tekitas lõhe Hurda ja Jakobsoni ja nende poolehoidjate vahel
aatekaaslasteks. TÄHTSUS kirjaoskajate põlvkonnal, kes 19 saj lõpul hakkas eesti kultuuri ehitama ja end näitama: · Eestlastest suur hulk sai pastorid, kirikuõpetajad. Üldse õpetajad. Hakkasid täitma massiliselt rahvakoole ja kogu Aleksandri-kooli liikumine 1880 aastatel! Tung eestikeelse keskkooli loomiseks. Eestikeelse keskhariduse omandamiseks. Aleksandri-kooli liikumise eesotsas oli Jakob Hurt. Lõpuks avati venekeelsena. Venestuslaine käivitumise tõttu! Õpetajad ehk maasool. Nemad olid kandvaks jõuks kirikuõpetajad, kooliõpetajad. Kuna talupoegkond oli vabastatud pärisorjusest, talude rendiksvõtmine ja päriseks ostmine. · Aste-astmelt anti kohalik omavalitsuse korraldus eestlastele. See toimus eesti keeles. Õigusteadvuse kujunemine! Tammsaare loomingus, Mats Traadi epopöa. · Seltsiliikumine! 1832
kriminaalkurjategijad 3. Hrustsovi aeg ehk sula 1956-1968 Süsteemi mõningane liberaliseerimine: · Terrori vähenemine · Sõjavangide vabastamine · Rehabiliteerimised · Küüditatute naasmine Isikukultuse ja Stalini kritiseerimine 4. Breznevi aeg ehk stagnatsioon 1968-1985 · Võimuvõitlus ENSV juhtkonnas · Vaino/Ristlaane kuulekas poliitika Moskvale · Vene keele õpetamise tõhustamine koolides- uus venestuslaine · Eestlaste osakaal rahvastikust langes 5. Gorbatsovi aeg ehk perestroika 1985-1991 1985. aastal Nõukogude Liidu juhiks saanud Mihhail Gorbatsov alustas 1987. aastal kriisis oleva riigi päästmiseks perestroika ja glasnosti kampaaniat, millega lubati inimestel kritiseerida ka kehtivat reziimi. Eestis kritiseeriti esialgu valitsuse konkreetset poliitikat, eriti kava rajada Kirde- Eestisse fosforiidikaevandusi (fosforiidisõda), samuti esitati omapoolseid ettepanekuid, näiteks IME projekt
- Massiteabevahendite osatähtsus kultuuritarbimises kasvas - Kodust kultuuritarbimist iseloomustas tehnifitseerimine: osteti raadioid, telereid, magnetofone - Makulatuuri hääbumine 1970. aastad, 1980. aastate II pool pessimism, süvenev venestamine. Tugevnes kultuurielu administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur. Taas tõusis päevakorrale ideoloogilise võitluse loosung. Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri". Iseloomulik oli tulevikuväljavaate puudumine: vaata minevikku, et kaasajas vastu pidada. Kasutatakse ,,ridade vahele kirjutamist". Vastupanu toimus kultuuri kaudu. Hariduse valdkonnas toimusid ka parandused. Õpetuse sisu ümberkujundamine: esmajoones ajaloo, kirjanduse, muusika rakendamine nõukogude korra ülistamise ning Eesti omariikluse mahategemise teenistusse. Eesmärk oli reziimile kuuleka inimese kasvatada. Vene keele
Alfred Kongo), elavnemist oli tunda ka ideoloogia ja selle eestvõitlejate ülistuseks Tallinnas (Lepo Mikko, Olga Terri). See oli (markantseim näide Maarjamäe me ajastu, mil noor põlvkond pööras pilgu peatselt moriaalansambel, 1975). On paradoksaalne, et saabuvale tehnika ja teaduseajas tule. Maalis venestuslaine kõrgajal õnnestus püstitada mõni muutus kujutis stiliseeritulcs või lausa mälestusmärk ka rahvuskultuuri suurmeestele abstraktseks (näit. Elmar Kitse loomingus), A. H. Tammsaarele Tallinna (1978) ja Kristjan sõnumis kajastus kommunismi peatse Jaak Petersonile Tartusse (1982), mõlema saabumise ja kosmose vallutamise paatos (Lepo autoriks Jaak Soans.
juhiks Isikuomadused, mis Kuulekas, täpne käsutäitja, Truu täitja, äärmiselt kuulekas mõjutasid tööd juhtival laveerija TLN-Moskva Moskvale kohal Tegevus üleliiduliste ja Mõõdukas laveerimine, Ei eksisteerinud, vaid Moskva kohalike huvide kaitsmisel kuid täitis kuukelalt suunalised. Temaga algas uus Moskva käske venestuslaine 1980ndate alguses Venestamissurve teravdas ohutunnet, et rahvuskultuur on määratud hääbumisele. See omakorda põhjustas süveneva rahulolematuse ühiskonnas,mis leidis esialgse väljundi noorsoorahutustes 1980. aasta sügisel. Nende ajel elavnes taas ka intelligentsi protestivaim. 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi nn 40 kirja, millega loodeti juhtida tähelepanu ühiskonnas kuhjuvatele probleemidele. See kiri oli omamoodi katse inimlikustada olemasolevat reziimi
Eestivene on keelekuju, mida kõnelevad Eestis elavad venelased. Nende vene keel erineb näiteks Venemaal elavatest venelastest, ee k on avaldanud mõju sõnavaras ja süntaksis. Siinsed venelased jagunevad tegelikult mitmesse rühma olenevalt sellest, millal on Eestisse tuldud. I rühm on need, kes on põliselanikud (kes ise ja kelle vanemad on siin sündinud) ja tulnud enne suurt venestamist, II rühm on Peipsi kandi venelased, III rühm Setu, Räpina&Värska piirkond, IV rühm venestuslaine ajal Eestisse tööle saadetud (tööstused jms), Nõukogude aeg ja V rühm – uued venelased, kes massiliselt sisse rändavad pärast II MS-i. Passiivne teise keele oskus mõjutab esimese keele kasutamist, st et venelaste kõnes esineb näiteks eesti leksikaalseid laene. Keeles esineb nii transferentsi, mis on leksikaalse, semantilise, foneetilise, fonoloogilise, prosoodilise, grafeemilise, morfoloogilise ja süntaktilise ainese ülekanne ühest keelest teise ja konvergentsi,
· Kodust kultuuritarbimist iseloomustas alates 1960. aastatest süvenev tehnifitseerimine: osteti järjest rohkem raadioid, telereid, magnetofone · Maakultuuri hääbumine 3. Pessimism, süvenev venestamine 1970. aastad ja 1980. aastate I pool · Tugevnes kultuuride administreerimine, kakskeelsuse propaganda ja tsensuur · Taas tõusis päevakorda ideoloogilise võitluse loosung · Venestuslaine põhjustas valitseva reziimi vastase protesti ,,40 kiri" · Iseloomulik oli tulevikuväljavaadete puudumine, see sundis tagasi vaatama minevikku, et vastu pidada kaasajas · Selles olukorras andis eesti kultuur päris hulgaliselt huvitavaid ja mitmetahulisi teoseid, mille juures kasutati n.-ö. Ridade vahele kirjutamist autor kirjutas üht, aga lugeja luges välja (ka) muud. Näiteks Jaan Krossi romaanid (,,Keisri hull") Haridus:
Luuletajatest debüteerisid koondkoguga "Närvitrükk" Juhan Viiding, Toomas Liiv, Joel Sang, Johnny B. Isotamm (Jaan Isotamm), veel tulid kirjandusse Viiu Härm, Ave Alavainu, Jaak Jõerüüt, Peep Ilmet. Lisaks olid olulisel kohal jätkuvalt Ellen Niit, Jaan Kross, Ain Kaalep. Laialt levis massikultuur, kättesaadavaks said televiisorid ja magnetofonid. 1970. aastatel jõuti üldise linnastumiseni. Tekkisid defitsiitkaubad. 1970. aastate lõpul algas uus venestuslaine. 1978. a avaldatud venestamisprogramm nägi ette vene keele õpetamise juba lasteaedades, segalasteaedade ja -koolide loomise, kümnete tuhandete võõrtööliste Eestisse toomise igal aastal. 1980. aastaks oli eestlasi Eestis alla 65%, Tallinnas veel vähem. 1978. a sai Johannes Käbini asemel EKP juhiks venemeelne Karl Vaino, võeti vastu otsus vene keele omandamise ja õpetamise täiustamise kohta, algatati kakskeelsust propageeriv kampaania. 1970.-80
Eesti ajakirjandust tabasid rev lõppedes räiged repressioonid, kinni pandi Uudised, Teataja, Sakala, Postimees, kokku suleti 1905-1908 rohkem kui 20 erinevat ajakirjanduslikku väljaannet, samas jätkasid suletud väljaanded lihtsalt uute nimede all. Jätkus ka tsensuur, aga siis oli see rev järgselt nõrgem kui enne rev-i. 1906 aastast peale eeltsensuur kaotati, kuid järeltsensuur oli üsna põhjalik, karistuseks rahalised trahvid või vastutava toimetaja arreteerimine. Uus venestuslaine vene parempoole ajakirjanduse eestvedamisel, kes ajasid äärmiselt sovinistlikku joont. Võeti kasutusele Baltis separatismi mõiste. Räägiti et Baltikumis kiusatakse taga õigeusklikke, Balti kubermangud on vaja venestada, liita vene naaberkubermangude külge. Vene valitsusvõimud lubasid astuda vastavaid samme, kuid tähelepanu koondus hoopis, Soomele, Poolale ja juutidele. Siiski päris sõnalisele tasemele ei jäänud Pjotr Stolõpini ringkiri milles nõudis kubermangu valitsuse
toimetuse rahvast innustavad ettevõtmised, raadiomängud jne. Kavva tulid kesköösaated, kergemat muusikat. Stereoraadiokatsetusi alustati samuti mõne aasta pärast. Kultuuri- ja kirjandussaated hoidsid kuulajaga lähedast sidet, kutsudes esinema nimekaid kultuuritegelasi ja kirjanikke. Raadiost sai taas rahvusliku kultuuri kandja. 1980. a septembrikuus toimunud jalgpallimats raadio- ja teletöötajate vahel kasvas üle protestilaineteks, mis sünnitasid "40 kirja". Uue venestuslaine surve oli tuntav. Eestis olid olud ajakirjanduses kauem umbsed kui näiteks Venemaal, kus Gorbatsovi avalikustamise üleskutsele järgnesid teravalt omaaegse ülekohtu paljastused, mis innustasid siinseid ajakirjanikke Eesti sumbunud oludes väljapääsu otsima. Aastaks 1987 olid Eesti Raadio vestlussaated poliitiliselt juba küllalt julged. Raadiosaated ei katkenud Eestis kordagi ka nõukogude vägede jõudemonstratsioonide aegu 1990. aastate alguses. Pildid. Film.
annaabi.ee 
