kultuurieluks. Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude režiim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli „sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku” kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata režiimi väikestest kõikumistest
Esimeseks oli "Ameerika Hääl", mis alustas tööd 1951 New Yorgis. Hiljem lisandus ka raadiojaam "Vaba Euroopa". Välismaale reisimise võimalused olid esialgu äärmiselt piiratud, kuid alates 1960. aastatest hakkasid kontaktid siiski tihenema. Eriti oluline oli Tallinn- Helsingi laevaliini avamine, mis võimaldas Soome turistidel Eestit külastada, mitmed eestlased said minna ka Soome. Välis-Eestiga suhtlemiseks moodustati EKP nõudmisel eraldi agentuur (VEKSA), mis oli küll võimude kontrolli all, kuid võimaldas siiski kultuurilist suhtlust väliseestlastega. Kultuurielu Jätkati omariikluse ajal rahva- ja seltsimajades koos käinud pilli-ja näitemängu ning laulukooride traditsiooni. Suursündmuseks kujunes 1947 a. üldlaulupidu. Hoolimata punalippude lehvimisest, muutusid laulupeod nõukogude ajal omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks.
1972. a. toimusid I ülemaailmsed eestlaste päevad Torontos. tegutses ka Eesti Maja ja oli ka väliseesti kirjandus.1950a hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga taasutma ehk isiklikud kontaktid.1959 a. avanes pagulastel võimalus turistina E külastada. Selleks oli vaja viisat. 1960 a muutusid tähtsaks kultuurikontaktid. Pagulastele anti välja ajakiri Kodumaa, Seda suunas 1960a loodud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA)- see oli KGB kontrolli all. Teaduslikud kontaktid- kodueestlasi hakati kutsuma teaduskonverentsidel eettekandeid pidama. Neid vahendas samuti VEKSA. Peale uusvenestamist muutusid suhted taas keeruliseks. E massiline Venem. rändamine sai alguse 19 saj. Suure väljarände(1958-1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. E arvukus Venem. Hakkas vähenema
Kanadas, Rootsi Eestlaste Esindus jt. Tehti koostööd ka Läti ja Leedu organisatsioonidega. Väliseesti ajalehed: ,,Vaba Eesti Sõna", ,,Meie elu", ,,Vaba Eestlane" jt. Hamburgis töötas Balti Ülikool. Alates 1972.a. toimusid ülemaailmsed eestlaste päevad ESTO-päevad. 1950.aastast hakkasid väga ettevaatlikult taastuma isiklikud kontaktid kodu-Eestiga. Eestis loodi Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee (VEKSA), mille tegevus oli propagandistlik ja suunatud väliseestlastele, et meelitada neid tagasi pöörduma kodumaale. Väljaspool Eestit elavatel eestlastel on raske olnud säilitada oma etnilist kuluvust. Nii väliseestlased kui ka Venemaa eestlased sulanduvad tasapisi ümbritsevasse keskkonda, kellest enam kui pooled ei valda enam oma emakeelt.
lõid Ülemaailmse Eesti Kesknõukogu, Rootsis Eesti eksiilvalitsus- Otto Tiefi valitsuse järglane, selle toetajate org. Eesti Rahvusnõukogu. Juriidiliselt oli tema eksistents kahtlane, Saksamaal veel 50-tel alternatiivne eksiilvalitsus Kultuuritegevus: Alates 1972 ESTO päevad, mitmetes riikides Eesti Majad, väliseesti kirjandus pikka aega kodu-eesti omast ees( Karl Ristikivi jt) Kultuurialaseid kontakte välis-eestlastega koordineeris ENSV poolt VEKSA ühing (KGB kontrolli all Rahva üldine meelsus · 50-tel aastatel nõukogude võimu taluti(ja kardeti) · 60-tel aastatel nõukogude võimuga harjuti(ja lepiti) · 70-tel aastatel nõukogude võimuga kohaneti(ja mängiti pisut kaasa) · 80-te alguseks jõutud tülpimuseni Äärmusi- nii padukommuniste kui leppimatuid dissidente väga vähe, inimesed enamasti ikka vahepealsed alates karjeristidest kuni eirajateni.
Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt assimileeruda asukohamaaga oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSVs tuli vastu seista venestamisesurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ja tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli "sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest
Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt 7
1950. aastatel hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga vaikselt ja ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega, mis antud olukorras tähendasid kirjavahetust ja üksikuid külaskäike kodumaale. Eestist välja ei lastud aga kedagi. 1959. aastast avanes pagulastel võimalus turistidena Eestit külastada. Selleks oli neil vaja taotleda viisa. Iga aastaga suurenes külastavate pagulaste arv. 1960. aastal loodi Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA). Ametlikult oli see organisatsioon ühiskondlik, aga tegelikult KGB kontrolli all. See organisatsioon suunas propagandat, mis meelitas väliseestlasi tagasi kodumaale ja proovis näidata NSV Liidu liberaalsust. Tähtsad olid ka teaduslikud kontaktid. Selleks oli teadlaste kirjavahetus ja raamatatute vahetus. Enamasti vahendas neid kontakte VEKSA, mis pidi tagama välismaale minevate eestlaste lojaalsuse ja andma tagasisidet
Kuid hoolimata tõsiasjast, et pagulusse siirdus arvukalt loovinimesi, otsustati eesti kultuuri püsimajäämine siiski kodumaal, kuhu jäi eestlaste enamik. Tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine ning sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Seetõttu on ka kogu vaimuelu sfäär olnud nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all. Selle tugevus sõltus parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent
Paguluses oli suurem loomevabadus, kuid vähem eestikeelse kultuuri tarbijaid ning tõenäosus kultuuriliselt asukohamaaga assimileeruda oli suur. Eesti kultuuril Eesti NSV-s tuli vastu seista venestamissurvele ja loomevabaduse piiramisele, mis lõppkokkuvõttes ka õnnestus ning tagas eesti kultuuri püsimajäämise. Samal ajal lubas Nõukogude reziim mõningaid kultuurikontakte kodueesti ja väliseesti vahel, mida ta püüdis oma huvides ära kasutada (VEKSA jms). Eesti NSV aegse ametliku kultuuripoliitika peamiseks eesmärgiks oli ,,sisult sotsialistliku ja vormilt rahvusliku" kultuuri juurutamine. Sellest tulenevalt suhtus uus võim eestlaste kultuuripärandisse algusest peale klassiprintsiibist lähtudes. Kogu intellektuaalne sfäär oli nõukogude ajal kord rohkemal, kord vähemal määral ideoloogilise surve all, sõltuvalt parasjagu valitsevatest poliitilistest oludest. Ent olenemata reziimi väikestest kõikumistest
2. (USAs) Ülemaailmne Eesti Kesknõukogu Pätsi poliitika pooldajad. Nendel oli Eesti Peakonsulaat New Yorkis, eesotsas oli E. Jaakson. Tööd jätkasid kõik need ühingud, mis Eestis olid keelatud. Anti välja eesti keelseid ajalehti. Nendes rajati omad Eesti majad. Nendes üritati arendada seltsi tegevust. Toimus ka järglaste õpetamine eesti keeles. Hakati pidama ka ülemaailmseid eestlaste päevi ESTO. VEKSA väliseestlastega kultuuri sidemete arendamise komitee. KGB variorganisatsioon. Eestis anti väljaajalehte Kodumaa propaganda väliseestlaste jaoks.
*Pagulaste ja kodueestlaste suhted sõjajärgse ,,külma sõja" ajal olid minimaalsed. 50ndatel hakkasid suhted tasapisi kerkima, kirjavahetuse ja külaskäikudega kodumaale. *60ndatel muutusid järjest olulisemaks kultuurialased kontaktid, mida kasutas ära NSVL juhtkond, lootes näidata maailmale valitseva reziimi liberaalsust. Prooviti väliseestlasi kodumaale tagasi meelitada, seda propagandat suunas 1960 loodud Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee (VEKSA). *Uusvenestuse pealetungiga vähenesid taas suhted, taastuma hakkasid need 80ndate teisel poolel ja täiesti vabaks said need omariikluse taastamisega. *1917 elas Venemaa territooriumil üle 200000 eestlase. Saksa okupatsioonivõimude poolt toodi 1943 suurem osa eestlasi Peipsi-tagustelt aladelt eestisse. Sõjajärgsetel aastatel tuli kodumaale umbes 70000 inimest. *1989. aasta rahvaloenduse järgi elas Eestis 963281 eestlast. Samal ajal oli muul maailmas 150000 eesti päritolu inimest
Eesti NSV välisministeerium: Eesti NSV ja Soome suhted: Alates 1950ndate II poolest (1957) hakavad Soomega otsekontaktid spordis. Tartusse jõuavad esimesed soomlased 1950ndate II poolel. Alates 1960ndate keskpaigas on väga oluliseks teguriks Eesti NSV ja Soome vahel laevaliin. Soome televisioon (Põhja-Eestis ainult). Eesti NSV kui "läänelik oaas". Lisaks Tallinnast oli võimalik vaadata Soome televisiooni. KGB ja pagulased: VEKSA tegevus: Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Ühing (lühend VEKSA Ühing) oli Eesti NSV-s moodustatud väliseestlasteideoloogilise mõjutamise organisatsioon, mida kasutas variorganisatsioonina oma luuretöös Eesti NSV Riikliku Julgeoleku Komiteeinformatsiooni kogumisel välismaal. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil: Suurriigid, kus elasid Eesti pagulased, toetasid Baltimaid. 1980ndatel loodi sidemeid ENSV poliitikutega, kes üritasid vabaneda Nõukogude reziimist
Omaette väliskultuuriliseks fenomeniks on olnud väliseesti kirjandus. Pagulaste ja kodueestlaste kontaktid sõjajärgse külma sõja ajal olid minimaalsed ning juhuslikud. 1950. aastatel hakkasid kontaktid Kodu-Eestiga äärmiselt ettevaatlikult taastuma. Tegemist oli isiklike kontaktidega. 1960. aastatel muutusid isiklike suhete kõrval järjest olulisemaks kultuurkontaktid.Propagandat suunas Väliseestlastega Kultuurisidemete Arendamise Komitee(VEKSA). Oluline roll oli teaduslikel kontaktidel. Eestlaste massiline väljarändamine Venemaale sai alguse ülemöödunud sajandi keskel. Suure väljarände(1858- 1918) lõpuks olid eestlaste asundused tekkinud paljudes Venemaa piirkondades. Sõjajärgsetel aastatel on suur osa Venemaa eestlasi ümber asunud Eestisse. Uus ärkamisaeg Moskvas välja kuulutatud uuenduspoliitika, mis sai alguse Mihhail Gorbatsovi võimuletulekuga 1985. aastal, ei leidnud esialgu Eestis märkimisväärset vastukaja
(Kirjalik loengutekst; Kukk 2008) [I] Eesti NSV ja muu maailm. (EA VI, 356-373; Sepp 2008) [L+I] „Raudne eesriie“. Piirirežiim. Suur põgenemine. Rahvusvahelised pagulasorganisatsioonid ja eestlased. Eestlaste peamised asukohamaad. Repatrieerimine: küsimus suurriikide vahelistes suhetes, käik ja tulemused. Pagulaskonna tegevuse põhisuunad. Eksiilvalitsus. Välis- ja Kodu-Eesti suhted. Eesti NSV välisministeerium. Eesti NSV ja Soome suhted. KGB ja pagulased. VEKSA tegevus. Balti küsimus rahvusvahelisel areenil. Vaimuelu ja olme. (EA VI, 338-355; Raudsepp 2008) [L+I] Nõukoguliku kultuuripoliitika olemus. Kiriku koht ühiskonnas. Haridusolud. Nõukogulik teaduskorraldus. Kirjandus. Kunst. Arhitektuur. Muusika. Teater ja kino. Meedia. Side Läänemaailmaga. Vaimuelu kontrollimehhanismid. Tsensuur. Elu-olu ja mentaliteedi muutused. c. III Eesti vabariigi taasiseseisvumine Vastupanu ja repressioonid.
annaabi.ee 
