Gigondas lihtsam ja vähe nüansseeritud vein. Cotes du Rhone on veine millal puudus aastakäik, sest saadud on mitme aastakäigu kokkusegamisel. On valmistatud Grenache, Syrah, Carignan, Mourvedre ja Cinsault segust. On olemas ka valge, mis koosneb Bourbulenc, Clairette, Grenache Blanc, Marsanne, Rousanne, Viogner jt. Tavel on Rhone klassikute hulka kuuluv roosa vein. Provence mahlased ja lihtsaid veinid enamjaolt Hispaania veinipiirkonnad. Andaluusia tuntud eeskätt kangestatud veinide poolest, nagu serri ja malaga, valm ka mahlakaid punaveine. Campo de Borja kasv. Peamiselt Garnacha viinamarja. Veinid on pehme struktuuriga, mahlaselt pargised ja mõnusalt vürtsised. Cigales kasv. Tempranillot ja Garnachat, veinid on tihedad ja marjased La Mancha suurim Hisp ja Euroopa veinipiiirkond. Valmistatakse palju tavalisi valgeid lauaveine Aireni marjast. Leidub ka punaveine.
Tsiilit peetakse unikaalseks viinamarjakasvatuse piirkonnaks. Esiteks on seal suurepärased klimaatilised tingimused. Päevane ja öine temperatuur kõiguvad suures skaalas, mis aitab säilitada viinamarjade happelisust ja soodustab aromaatsete valgete viinamarjade küpsemist. Samuti saab tänu viinamarjakahjuri Phylloxera puudumisele kasvatada viinapuid ilma pookimata. Kui Euroopas kasvavad viinapuud keskmiselt 35aastaseks, siis Tsiilis kuni 130aastaseks. Veinipiirkonnad: Olulised veinipiirkonnad on Maipo, Aconcagua, Rapel, Casablanca (parimad valged veinid), Curico, Maule. Viinamäed laiuvad reeglina jõeorgudes. Nagu ka teistes Uue Maailma istandikes võimutsevad Tsiilis tuntuimad Euroopa sordid. Kõige rohkem hinnatakse ja kasvatatakse seal Chardonnay'd, Merlot'd, Cabernet Sauvignoni ja Sauvignon Blanci. Viimastel aastatel on väga populaarne Carmenere viinamarjasort. Kolm kvaliteediklassi Kõige madalam on noor vein etiketil on vaid viinamarjasordi nimetus ja aastakäik.
kuivad, poolkuivad ja magusad · värvide järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks Ajalugu · veini ajalugu sai alguse tuhandeid aastaid tagasi · kõige varasem teadaolev tootmine leidis aset 6000a eKr Gruusias · vein hakkas levima u 4500a eKr Balkani poolsaare ning oli väga levinud Vana- Kreekas, Roomas ja Traakias · vein on mänginud olulist rolli ajaloos, olles näiteks armulauajoogiks Veinipiirkonnad · jagunevad kaheks: a. Vana maailm - traditsioonilised veinimaad Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Saksamaa b. Uus maailm - Austraalia, Tsiili, Lõuna- Aafrika, California jt. Valmistamine · önoloogia · saagikoristus pressimine ja purustamine kääritamine ehk fermenteerimine küpsemine villimine assamblaaz pudeldamine laagerdamine Mõju tervisele Vastupidiselt faktile, et vein on alkohoolne jook,
veinisektori eeskirjadele. Veinid olid tavaliselt märgistatud nende küla päritoluga, viinamarjasordiga või kasutades brändi nime. Alates 1990-ndate alguses, kui Prantsuse stiilis Appellation d'Origine Controlée süsteemi on hakatud rakendama, alustades mõned prantsuskeelsed kantonites. Need eeskirjad on peamiselt rakendatud kantonites. Pranstuskeelne sveits Suurim veiniregioon ( 11 390 hektarit veiniaedu), kuhu kuuluvad veinipiirkonnad Valais, Vaud, Genf ja Neuchatel. Peamine valge viinamari on Chasselas, mida Valais kantonis kutsutakse Fendant. Veel viljeldakse Silvanerit (mida kutsutakse Johannisberg) ja Pinot Gris`d ( tuntud nime all Malvoisie, enamasti poolkuiv või magus). Punastest sortidest kasvatatkse Pinot Noiri ja Gamay`d. Valais`s on mitu kohalikku ürgset sorti, nagu Ermitage, Armigne, Petite Arvine ( valged ) ning Humagne ouge ja Cornalin ( punased ). Neuchateli
vahemikku 7-15%. Maitse järgi liigitatakse veine kolme rühma: kuivad, poolkuivad ja magusad veinid. Värvi järgi jaotuvad veinid punasteks, roosadeks ja valgeteks. Liigitatakse ka marjasordi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel. Kõige laiahaardelisem on veinipiirkondade jagunemine Uue Maailma ja Vana Maailma veinideks. Oma töös toon välja olulise, mis on seotud veinidega. Veinide valmistamise, viinamarjasordid, veinide liigitamise, veinipiirkonnad jms. 1. VEINI VALMISTAMINE Veini valmistamine on protsess, mis algab viinamarjade valikust ning lõpeb valmisveini pudeldamisega. Vein saadakse viinamarjamahla või virde hapendamise abil, mis omakorda on käärimisprotsessi algatamise aluseks. Veiniteadust ja -valmistamist nimetatakse önoloogiaks. 1.1 Saagikoristus Veini valmistamise esimene staadium on viinamarjakoristus. Saak korjatakse, kui suhkru ja happe vahekord viinamarjades on saavutanud teatud kindla taseme. Saagikoristuse
Veini liigid ja stiilid Veinid võib maitse järgi väga lihtsalt liigitada kolme rühma: kuiv, poolkuiv ja magus. Liigitatakse veel marjasordi või värvi järgi, suhkrusisalduse põhjal või kasvukoha pinnase kvaliteedi alusel jne. Lisaks on veel olemas erinevad veinide valmistamise tehnoloogiad, ka piirkondlike iseärasustega, millest sünnivad täiesti omapärased veinid: portveinid, vahuveinid, serrid, burgunderid, tokaijd jpt. Huvitavaid veinistiile on päris palju. Veinipiirkonnad Maailma veinipiirkonnad jäävad reeglina 35. ja 50. paralleeli vahele ning see on ka üsna ainuke tõsine iseloomustaja mis neid ühendab. Kliima, pinnase struktuur ja koostis, piirkonnas valitsev majandusolukord ning vanad, kohalikud veinivalmistamise traditsioonid muudavad iga ala üksteisest täiesti erinevaks. Kümmekond aastat tagasi jagati veininduse maailm, lihtsa liigitusena, kõigepealt kaheks Vana Maailm ja Uus Maailm
tasemele. Praegust kehtivale veinide kvaliteedisüsteemile pandi alus 1973 aastal, mil loodi "Wine of Origin" (WO) programm. Selle programmi raames seadustati, kuidas defineerida Lõuna-Aafrika Vabariigi veiniregioone ja kuidas nad peaks ilmuma veini siltidel. Selle süsteemi välja töötamisel on suuresti üle võetud Prantsuse AOC süsteemist, aga see ei ole nii range. Vastavalt WO kvaliteedisüsteemile jagatakse LAV-i veinipiirkonnad 4 kategooriasse, milleks on Kõige suuremaks kategooriaks on geograafiline piirkond (Geographical Unit), Teiseks kategooriaks on regioon (Region), Kolmandaks on piirkond (distric) ning Neljandaks on veiniaed (ward). Lõuna-Aafrika Vabariigi jagamine veinipiirkondadeks on otseselt seotud praeguse Lõuna- Aafrika Vabariigi kvaliteedisüsteemiga. Lõuna-Aafrika Vabariigi veinipiirkonnad jagunevad kolme geograafilise piirkonna Lääne - Kapimaa, Põhja - Kapimaa ja Ida - Kapimaa vahel.
Kolmandas peatükis käsitletakse veiniturismi Prantsusmaal ning neljandas peatükis veiniturismi ja veinipiirkondi Hispaanias. 1. VEINITURISM Veiniturism on turismiliik, mille komponentideks on veini degusteerimine, tarbimine ja ostmine ning seda sageli veini valmistamise asukohas. Veiniturism võib koosneda külastustest veinimõisatesse, veiniistandustesse ja restoranidesse, mis pakuvad ekskursioone, veinifestivale või teisi erilisi üritusi. Paljud veinipiirkonnad üle maailma leiavad, et sellise turismiliigi edendamine on rahaliselt väga tulus. Nad on aastaid kulutanud märkimisväärseid summasid veiniturismi arendamiseks. See ei kehti mitte ainult Vana Maailma veinitootjate, nagu Hispaania, Portugal, Prantsusmaa või Itaalia kohta, vaid ka Uues Maailmas arendavad veiniturismi riigid nagu Austraalia, Argentiina, Tsiili, Ameerika Ühendriigid ja Lõuna- Aafrika. Argentiinas on Mendoza provintsist kujunemas üks turistide peamisi sihtkohti
Tüüpiline Reini jõe org peaaegu püstloodis mägedel paiknevad viinamarjakasvatused ja romantilised linnakesed. Foto: Agnes Männiste Saksamaa põhilised veinipiirkonnad asuvad riigi edelaosas, Reini ja selle lisajõe Moseli kallastel. Neis üsna mitmeid poeete inspireerinud paikades elatakse suurlinnadest hoopis erinevat elu, mida on tihti nimetatud lausa muinasjutuliseks. Saksamaal jäävad rongid homme seisma 11.10.2007 ,,Postimees" Saksa vedurijuhtide ametiühing GDL tegi täna enne kohtumist Deutsche Bahni juhtkonnaga üleskutse alustada homme
marjadega. (Toidutare 2012) 8 4. Veinid Prantsuse veinid on eeskujuks kogu ülejäänud veinimaailmale. Seal asuvad maailmakuulsad veinimõisad, tuntud aastakäigud ja gastronoomiline kultuur, mis ühendab veini ja toitu kõige kõrgemal tasemel. Appelation Controlee seadused kontrollivad iga piirkonna veini vastavust päritolule. Tuntuimad veinipiirkonnad on Bordeaux, Burgundia, Champagne, Alsace, Rhone ja Loire. Bordeaux hea kliima ja veinivalmistamise oskused annavad maailma parimaid punaveine. Veinid on tavaliselt valmistatud viinamarjasortide segust. Need sordid on punaste veinide puhul Cabernet Sauvignon, Merlot, Cabernet Franc ning mõni protsent Petit Verdot ja harva Malbec. Valgete veinide puhul kasutatakse Sauvignon Blanc ja Semillon viinamarja. (Grape 2012) Klassifikatsioon: · Vin de Table (VTD) lauavein
aastal 1990, mil sätestati uued VDP mõisaveinide reeglid liikumine mahepõllumajanduse suunas, viinamarjade korje piiramine, pidev veiniaedade inspekteerimine. Sellest ajast kannavad VDP mõisate veinid ka pudeli kapslil VDP märki. Sellist märki omavad veinid kuuluvad nn "Saksamaa Grand Cru Classe" mõisate hulka. 9 Saksamaa veinipiirkonnad on Euroopa põhjapoolseimad Kokku on Saksamaal 13 veinipiirkonda, millest ainult kahes kasvatatakse rohkem tumedaid marju kui heledaid Württenberg ja Ahr. Heledate marjade parimad piirkonnad on Mosel- Saar-Ruwer, Rheingau, Nahe, Franken. Suurimad on Rheinhessen, Pfalz ja Baden. Mosel-Saar-Ruwerist tulevad madalaima alkoholi sisaldusega, puuviljased ja väga elegantsed valged veinid. VDP mõisa kotkas kapsli peal kindlustab alati väga hea veini. Rohkem, kui
Sauvignonist ja Zweigeltist kokku segatud Egri Bikaver, mille 2003. aastakäik parem kui varasemad veidi liiga happelised veinid. Hungarovin Egri Bikaver (2003) : aroom puhas ja värske happega, selles punane sõstar ja vaarikas. Maitse suhteliselt õhuke ja happene, aga heas tasakaalus, selles punast sõstart ja mustikaid. Hea rasvaste tõitudega ja guljasiga. (50.-) Kemendy Hungarovini Selection-veinide peaveinimeister Laszlo Kemendy nime kandev mark. Villany eelpool kirjeldatud veinipiirkonnad Pàzmàndi on väikelinn Budapestist 50 kilomeetrit läänes Etyek-Buda piirkonnas. Kemendy Villati Selection Cabernet Franc Barrique (2003) : aroomis pohl, värske hape, must pipar, seedrimänd. Maitse hea värske, jõuline, selles pohla ja punast sõstart, üsna õhuke, viljalihase mineraalsusega. (100.-) Kemendy Selection Pàzmàndi Cuvee Sauvignon Blanc-Zenit (2005) : aroom värske ja pirnine. Maitse kesktäidlane, selles pirni ja kuivatatud aprikoosi, pisut Zenit viinamarjale
Üks paremaid vahuveine on Odessa sampanjavabrikus sampanjameetodil valmistatud 53 toode. Saksa vahuveine nimetatakse sektiks, Itaalia vahuveine spumanteks ja Hispaania vahuveine gavaks. Valmistamise piirkonna alusel võib veinid jaotada Vana Maailma (Euroopa, Põhja- Aafrika, Lähis-Ida ja Kesk-Aasia riigid) ning Uue Maailma (USA, Argentina, Tsiili, Lõuna-Aafrika, Austraalia ja Uus Meremaa) veinideks. Prantsusmaa tähtsamad veinipiirkonnad on Loire´i org (põhiliselt valged veinid), Champagne, Elsass (valged veinid), Burgundia (maailma tuntumaid punaste veinide valmistamise piirkondi), Bordeaux (Prantsusmaa tähtsaim veinipiirkond), Rhone´i org (punased veinid). Itaalia tuntumad veinipiirkonnad on Toskaana (Itaalia keskosas, võrreldavad Bordeaux´i veinidega), Piemonte (Põhja-Itaalia lääneosas, Nebbilo), Veneto (Põhja- Itaalia idaosas, valged ja punased veinid) ja Apuulia (Lõuna-Itaalias, Primitivo sort).
Trükitud Tallinna Raamatutrükikojas Uus-Meremaa 498 Kasutatud kirjandus 508 Foto ja maitsekirjeldusega esitatud veinide nimed 509 © Eesti Ekspressi Kirjastuse AS 2008 Isikud, tootjad, kaubamärgid 518 ISBN: 978-9985-9854-4-1 Veinipiirkonnad, apellatsioonid, veinid 527 Ikoonide seletus loomaliha sealiha lambaliha uluk linnuliha kala grill pastatoidud idamaade köök juust aperitiiv seltskonnavein dessert Saateks Uus veinijuht: muutume meie ja veinid ühes meiega. Kolm aastat tagasin avaldasin esimese Veinijuhi. Juba tollal tundus meie veiniturg nii täis olevat, et ühtki uut toodet õigupoolest turule ei mahu.