Kolisid 1933 aasta lõpus Aachenisse. 1934. veebruaris koliti Amsterdami. Anne Franki päevik Pidas Amsterdamis. Sai 13. sünnipäevaks. Ajavahemik 19421944. Päevik ilmus raamatuna 1947.aastal. Tõlgitud 60 keelde. Hollandi okupeerimine 1940. 1942. aastal mindi peitu. 1944. aastal viidi koonduslaagrisse. Elust tagakojas Kella neljast või poole viiest muutub lugemiseks liiga pimedaks. Veedame siis aega igasuguste veidrustega. Lahendame mõistatusi, võimleme pimedas, räägime inglise või prantsuse keeles, arvustame raamatuid - kõik see tüütab pikapeale ära. Mälestused Anne Franki mälestussammas ja majamuuseum Amsterdamis. Viited Orkaani südames on vaikus. 17.05. 2010 Blogspot. http:// vaikus-on.blogspot.com/2010/05/anne-franki-paevik-tagak oda.html (05.12.2014) Anne Franki päevik. 28.10.2012 Raamatublogi. http:// raamatublogi.blogspot
2.) Põhiteemad · Petsorini suhted naistega (Bela, salakaubavedajast tüdruk, vürstitar Mary ja Veera) 3.) Konflikt: · Armastus ei ole tema südamele kutse, vaid aseaine, mis võimaldab tal rahuldada oma allasurutud auahnust ja võimuiha. 4.) Oluline stseen: · Konflikt Grusnitskiga (Vürstitar Mary). Näitab Petsorini silmakirjalikkust ja manipuleerimisoskust. 5.) Tegelased: · Petsorin: imelik, veidrustega(päev otsa vihmaga jahil, aga aga väike tuulehoog toas siis külmetanud), temaga juhtus ebatavalisi asju, keskmist kasvu, sale peenike piht ja laiad õlad, tugev kehaehitus, korralik inimene, kõnnak hooletu ja laisk, kinnine iseloom (ei vehinud kätega), nahk oli naiselikult õrn, loomulikult lokkis blondid juuksed, püstine nina, pimestavalt valged hambad, pruunid silmad. Ta silmad ei naernud kui ta ise naeris
Kunstiinimestele mõeldud vanadekodus elavatest endistest ooperilauljatest ei hakanud hale, vaid sai naerda nendega koos ja ka nende üle, seda kõige positiivsemas tähenduses. Näiteks Feliks Kargu mängitud Reginald oli muidu nii härrasmehelik ja rahumeelne, kuid järskude üleminekutega muutus ta tigedaks vanameheks, kes hooldusõele roppusi karjus. Helene Vannari esituses Cissy oli ääretult soe, sõbralik ning siiras vanadaam oma väikeste humoorikate veidrustega, mis taas vürtsitasid etendust. Wilfi osas oli näitleja Raivo Rüütel, kes lustis laval vaimukalt, jäädes seejuures ise dzentelmenlikult hoolivaks. Lisaks oli endise primadonna Jeani rollis Lii Tedre, kes oma väärikuse ning pirtsakate ja häbematute väljaütlemistega oli kirsiks tordil. Semiootiliselt analüüsides täheldasin, et nii keelekasutuse, helitehnika ja valguskujunduse semiootikad olid üsna klassikalised ning argised. Vesteldi nii otse ja elavalt kui üldse võimalik.
Bermuda kolmnurgas ühtelugu jäljetult kaovad- süüdistatakse küll keeriseid, veealuseid vulkaane, negatiivset gravitatsiooni, musti auke, ajanihet, ufosid, ning erinevaid tumedaid jõude. Ent rahuldavat vastust ei anna neist variantidest ükski. Tahan öelda, et imed, mis kuidagi loodusega seonduvat on inimese ajule vastuvõetavamad. Küllap on uskumine neisse lihtsam, kuna loodus ju armastab ikka vingerpusse mängida- lihtsalt need korrad on ta oma veidrustega inimmõistuse piiridest üle astunud. Sarnaselt loodusimedele on ju ka vanaaja seitse maailmaimet meile enamjaolt meeltega tajutavad. Usun, et imedeks ´ristiti´ nad konkreetse ajastu kontekstis, ning oma staatuse on nad säilitanud- nagu iga teine imegi- vaid tänu sellele, et meil pole võimalik nende kohta teada saada täit tõde. Ja kui teaksime maailmaimedest igat fakti, siis poleks nende väärtus imedena enam arvestatav. Goethe Faust on lausunud: "Ime on usu lemmiklaps."
See meeldis ka kuningale. 7.tuntumad klassitsistid-Moliere, Nicolas Boileau, Pierre Bayle, Jean Hardouin. Valmikirjanikud- Jean de la Fontaine 8.Moliere näidendid-Meeste kool " "Naiste kool" "Don Juan" "Ihnus" "Õpetatud naised " "Ebahaige" (1673) "Tartuffe" (1664) . iseloomu jooned-ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. 9.valgustus ideed pääsesid esile 18. Sajandil eelkõige Prantsusmaal ja Inglismaal. 10.Valgustajad võitlesid õiglase ühiskonna eest, mis pidi rajanema mõistuse, õigluse põhimõtteil.Kuulutasid vabaduse ja võrdsuse ideid.
selgemini tuntav kunsti märgiline struktuur. Märk esineb ainuvõimaliku reaalsusena. Siit ka nt lokaaltoonide kasutamine. Alati ei pruugigi meeleoluline helgus olla kunstniku eesmärgiks. See lihtsalt kukub nii välja, kui teda haarab jutustamislust. Sageli loob naivist oma kummalise ja fantaasiarikka maailma, kus asjad ja inimesed on ebatavalistes seostes. Nii sünnivad omamoodi lugulaulud, kus näeme ilma ja inimesi kõigi nende suuremate või väiksemate vooruste, pahede ja veidrustega. Samas on see maailm täis muinasjutulisi imesid, seal ei mõju hirmutavalt ei suured vampiir-sääsed ega kurjad vaimud, ning seal võib leida oma sõnajalaõie. See on kunstniku vaba ja loomulik eneseväljendus ning samasuguse enesestmõistetavusega on sündinud ka visuaalne pildikeel. Reeglina püüab naivistlik kunstnik teha ni nagu "päris". See, et tal kukub välja isemoodi, natuke naljakalt, vahest ka natuke abitult, ongi antud kontekstis huvitav.
Temast kujunes parim prantsuse komöödiakirjanik.Pariisi naasis Molière'i trupp 1858. aastal. Pälvinud oma etendustega Louis XIV huvi, sai trupp loa esineda ka kuningalossis ning lühikese ajaga tõusis Molière Pariisi juhtivaks teatritegelaseks. Ta lõi uut laadi ansambliteatri, kus töötas autori, lavastaja, näitlejate koolitaja ja näitlejana kuni surmani. Kui Molière astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Molière'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neiski intriigil ja elaval kõnel. Tema esimeses tõelises komöödias ,,Naeruväärsed eputised" (1659) jääb intriig tagaplaanile, tegevust on laval vaid niipalju, kui on vaja kommete ja iseloomude kujutamiseks. Teos pilkab tolle aja aadlisalongidele omast
muuga hivatud. Brian on väga ratsionaalne, inelligentne ja pisut nagu piinatud geenius, kes alati otsib midagi suuremat (armastust, kuulsust jne). Kõige enam sõbrustab ta perekonnas Stewiega, kuna Stewie on isepäine ega aktsepteeri kumbagi oma bioloogilist lasevanemat. Ent vajab ta vanemlikku hoolt. Vanemate ja laste allsüsteemi vahel on piirid ka küllaltki hajusad. Mõlevad lapsevanemad tunduvad olevat küllaltki lapsemeelsed ja omade veidrustega. Igaljuhul ei käitu nad alati nii nagu peaks ja vahest annavad lastele mitte kõige paremat nõu ega eeskuju. Näiteks võib tuua olukorra, mil Megan ei tahtnud minna kevadvaheajale. Lois lubas ta viia selle asemel spaase, kuid sõitis ikkagi kohta, kus kõik ülejäänud teismelised pidutsesid. Lõppkokkuvõttes pani Lois pidu ja Megan vaatas pealt. Ka Peter on üsna ebatraditsiooniline oma laste kasvatamises.
Märka tänada kaaslast prügi välja viimise, õhtusöögi või poeskäigu eest. Ära unusta soovida head ööd, isegi kui enne magama minekut pisut tülitsetud sai. Kui eksid, palu vabandust. Eksituse tunnistamine on julguse ja suuremeelsuse, mitte nõrkuse tundemärk. Respekteerige kaaslase vaatenurka, siis pole vaja pidevalt vaielda ja oma õigsust tõestada. Hea läbisaamine sõltub võimest tunnustada teist sellisena nagu ta on, kõigi tema vooruste, puuduste ja veidrustega. Nõnda on ka suhtes rohkem soojust ja hoolivust. Kuidas vältida suhte ,,jahenemist" ja ,,lagunemist"? Tunne, mida suhte alguses tuntakse, ongi sageli suur ja ilus. Kõike nähakse positiivses valguses, soovitakse olla vaid armastatu läheduses, muu maailm ei lähe suurel määral armastajatele korda. Loodus on aga meid seadnud nii, et armumise tunne ei jää kauaks kestma, sest meil on elus täita veel teisigi ülesandeid peale soojätkamise ning nendega
astme sugulased ning kahe perekonna kokkukuuluvus ja Põhja-Prantsusmaa mõju nende lapse kasvatamisel olid tähtsal kohal. Isa pool kuulusid de Gaulle'id väikeaadlite hulka.Üks nende esivanematest oli sõdinud Agincourt'is ja teine oli 18.saj alguses olnud Pariisi parlamendi spiiker.Kolmas jäi jalgu revolutsioonile , kui tal õnnestus pääseda giljotiinist ning ta teenis pärast seda silmapaistval kohal Napoleoni armees.Nagu väikeaadlitele kohane , paistis perekond silma süütute veidrustega. Charles'i vanaisa Julien-Philippe oli geograaf , kes avaldas 1841.aastal raamatu.Vanaema Josephine kirjutas tolleaegsete inglise kirjanike stiilis romaane.Kaks onu , Charles ja Jules , olid asjatundjad kitsates valdkondades , üks neist bretooni kirjanduses ja teine putukateaduses. Maja , kus sündis de Gaulle. Charles de Gaulle sõjaväeteenistus Charles de Gaulle astus 1909 aasta oktoobris 33.jalaväerügemendi koosseisu.Rügemendi kasarmud
Kujunesid rahvaluulest, lühematest eepilistest lauludest + proosapärimused ja saagad „Kangelasteo laul“ (chanson de geste) pärineb Prantsusmaalt. Ette kandsid elukutselised laulikud: žonglöörid(pr), huglaarid(hisp), špiilmannid(saksa). Vahel võisid ka ise olla laulu autoriteks. Laulikute esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu saatmisele muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii žestide, näoilmete, labaste veidrustega. Laulikud rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamisel pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Publikule meeldisid kõik, kuid kirik suhtus positiivselt vaid sõnalisse loomingusse, mida saadeti viiuli või harfiga. Kloune nad ei austanud. 5. PRANTSUSE, HISPAANIA, SAKSA KANGELASLAUL. „LAUL MINU CIDIST”, „ROLANDI LAUL”, „NIBELUNGIDE LAUL” PRANTSUSE: Kunstiline terviklikkus Isamaa-armastus
Koorilaulu ülev-pidulikest elementidest kujunes TRAGÖÖDIA (ehkki algselt võis tragöödia olla ka lõbusasisuline), lõbusamad laulud arenesid KOMÖÖDIAKS. IV sajandil tuli tragöödiate kõrvale lõbus ja ropp SAATÜRDRAAMA, mis tõenäoliselt kommenteeris nilbelt ja koomiliselt tragöödiate peateemat ja pidi leevendama tragöödiatest tekkinud masendavat meeleolu. Kreeka draama teater ei piirdunud siiski tragöödiaga,vaid tema kõrvale võrsus küla lõikuspidudelt komöödia. Oma veidrustega elustasid neid külapidusid Dionysist kaasavad saatürid poolinimesed, poolsokud. Just saatürite veidrustest ja muude külapidude jämedatest naljadest arenesid esimesed tõelised teatrikomöödiad. Suured dionüüsiad kestsid 5-6 päeva.Esimesel päeval kanti Dionysosele pühendatud väikesest templist teatrisse Dionysose puuskulptuur.Neljandal päeval algasid 2-3 päeva 6 kestvad etendused. Teatrietendusi korraldati näitekirjanike e dramaturgide võistlusena kaks korda aastas
muutub ääreni täis klaas mittekihisevat, jahutamata, humanalõhnalist õlut kõigis oma piirkondlikes ja kohalikes variatsioonides järjest levinumaks. 20 KOKKUVÕTE Kogu uurimustöö inglastes ja Inglismaast oli äärmisel huvitav. Sain kinnitust oma eelnevale oletusele, milline on Inglismaa ja seal elav rahvas nad on huvitavad oma veidrustega, armastavad väga oma kombeid ja kultuuri ning hoiavad sellest iga hinna eest kinni. Inglismaa tundub väga ajaloo hõnguline ja romantiline koht, kuhu ma endiselt sooviksin reisida. 21 KASUTATUD ALLIKATE LOETELU Morrison, T., Conaway, W.A. Maailma äri ja kultuuri käsiraamat. Tallinn: Tea Kirjastus, 2002 Morrison, T., Conaway, W.A.; Douress, J.J. Rahvusvaheline äri teejuht. Tallinn: K- Kirjastus,
· Kehv põllumajandus · Suhted · Kultuurivahetus · Kreeklased-hellenid;ülejäänud-barbarid · Linnriikide ajastu algus Ühiskond · Enam-jaolt 3 ühiskonnaklassi · Orjad · Vabad talupojad · Aristokraadid · Patriarhaalne ühiskond' · Mehel kõik õigused,naine õigusteta · Abielu reeglina kasulik tehing Aristokraadid · Rikkam osa kreekast · Kreeka keeles parimate võim · Haritud ja kultuursed · Omalaadsete veidrustega · Sümpooosionid-pidusöögid · Lõbustused armukestega-hetäärid · Poistearmastus-pederastia · Eesmärk olla parem teistest · Orjapidajad-näitas rikkust Linnriik-polis · Vana-aja levinuim riigivorm · 2 kuulsamat kreeka linnriiki · Sparta · Ateena · Linnrikk oli linn ja seda ümbritesv maa · Hiljem lisaks ka kolooniad · Võim oli kodanike käes · Moodustasid rahvakoosolekuid · Lisaks valiti ka nõukogu
Nicolas Boileau. Louis XIV olevat oma valitsusaja hilisemas järgus, juba 18. sajandil, kord Boileau'lt küsinud, keda ta peab oma aja parimaks kirjanikuks. Boileau vastanud kõhklemata, et Molière'i. Looming Molière kirjutas ja lavastas komöödiaid, kus ta naeruvääristas üldinimlikke (nt ahnus) ja sotsiaalseid pahesid. Kui Moliére astus draamakirjandusse, olid moes jandid, mille eesmärgiks oli publikut üllatada ja igasuguste veidrustega naerma panna. Tolleaegne farss ei paistnud silma tõepäraste karakteritega, kogu koomika seisis intriigis ja situatsioonides. Moliére'i varasematest naljamängudest võis juba leida karakteriseerimise algeid, kuid pearõhk oli neis siiski intriigil ja elaval kõnel. Molière'i komöödiad moodustavad tänini koomilise tearti klassikalise raudvara. Erinevalt eelkäijatest,
Keskaegsed kangelaslaulud - Neid peetakse ka mõnede rahvaste eeposteks. - Neid esitasid rändlaulikud, keda Prantsusmaal nimetati zonglöörideks, Saksamaal spiilmannideks ja Hispaanias hulgaarideks. Nad rändasid ühest maakohast teise, esinesid peamiselt pühade ajal linna- ja külaplatsidel. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või laulkõne (retsitatiivi) saatmisele mingil muusikariistal, köitsid esinejad publikut nii zestide, miimika kui ka farslike veidrustega. Mõnel juhul võis rändlaulik ise olla ka laulu autor. - Vanimad on pärit Prantsusmaalt - Tavaliselt on tegemist ajaloos toimunud sündmusega, mida on aja jooksul töödeldud, muutetud. Seetõttu on ka ajalooliselt ebatäpseks muutunud. - Tuntuim prantslaste kangelaslaul on "Rolandi laul". "Laul minu Cidist" hispaanlaste kangelaslaul ja sakslaste kangelaslaul on "Nibelungide laul". - Laulude päritolu ei ole seniajani selge ja ei teata ka nende autoreid.
Valitseja oli uue mänguga väga rahul ning lubas leiutajal endale valida ka väärilise tasu. Mees, kellel tarkust puudu ei tulnud, sõnas kuningale: „Auväärt kuningas, ma paluksin endale niipalju riisi- terasid, kui on kokku malelaual asetades esimesele maleruudule ühe, teisele kaks, kolmandale neli ning igale järgnevale veel kaks korda enam riisiteri.” Valitseja, kes polnud matemaatika ega matemaati- liste veidrustega sina peal, nõustus kiirelt ettepanekuga, pidades seda vahest isegi solvavalt vähenõudlikuks. Niisiis käskiski ta vara- hoidjal riisiterade hulga välja arvutada ning leiutajale üle anda. Varahoidjal läks aga terve nädal lubatud riisikoguse leidmiseks. Kui valitseja päris viivituse põhjust, siis varahoidja näitas talle arvutuse lõpptulemust ning selgitas, et sellist tasu ei suudaks kuningas ka oma elu jooksul välja käia
annaabi.ee 
