niiskuskahjustuste tekke riski ja seab kõrgemaid nõudmisi märgades ruumides kasutatavatele materjalidele ja ehituskvaliteedile. 2 1 Niisked ja märjad ruumid Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vee sattumine piirdetarinditesse oleks välditud Seina- ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavat elastne, et kestaks võimaliku hoone “elamise” Põranda veetõke ülespööre 15-20cm (10cm) Ventilatsioon: dušširuum: 15l/s, WC: 10l/s ukse all õhutuspilu 3 Märjad ja niisked ruumid: põranda kalded 4 2 Märjad ja niisked ruumid: hüdroisolatsioon
3.2 Põhitarindite kirjeldused 3.2.1 Välisseinad Hoone välisseinte fassaadi moodustab 80 mm paksune tellistest vooder, jättes 40 mm tuulutusvahe mineraalvillast tuuletõkkeplaadini paksusega 30 mm. Soojustusena on kasutatud mineraalvilla paksusega 150 mm. Sisesein on tellisest kandesein, mille siseviimistlusena on kasutatud pahtlit ja värvi. Märgades ja niisketes ruumides on pahtel- värv siseviimistlus asendatud tsementkiudplaadi ja keraamiliste plaatidega, mille all asetseb veetõke. tellistest välisvooder 80 mm tuulutusvahe 40 mm mineraalvillast tuuletõkkeplaat 30 mm mineraalvillast soojustus 150 mm tellistest kandesein 250 mm
5 mm KULU Põrandad: u. 1 kg / m2 (kahekordsel katmisel), Seinad: u. 0,8 kg / m2 (kahekordsel katmisel) TÖÖVAHEND Värvirull või pintsel TÖÖ- Ruumi ja aluspinna temperatuur +15...25°C TINGIMUSED Aluspinna niiskus < 90% RH KASUTUSJUHIS Seinad: Ebatasased aluspinnad lihvitakse ja/või pahteldatakse vajadusel Kestonit TT JUHIS seinapahtliga. Krundi tasandatud või betoonpind enne isolatsioonitööga alustamist suhtes 1:1 veega vedeldatud Kiilto Keraprimeriga. Enne kasutamist sega veetõke hoolikalt. Seinapindadel kata Fibergumiga esmalt püstnurgad, kruvipead, ehitusplaatide ja teiste aluspinnamaterjalide vuugid. Aseta värskele Fibergumile Kiilto Nurgatugevduslint (20 cm laiune nurkadesse ja 10 cm laiune vuukide kohale) ja hõõru hoolikalt kinni. Kontrolli, et nurgatugevduslint on Fibergumiga hästi läbi imendunud. Toruläbiviikude jaoks kasuta Kiilto valmis läbiviigutükke läbimõõduga 55 mm ja 110 mm või lõika u. 10x10 cm suurune tükk tugevduskangast ning lõika
1. Ettevalmistustööd. Mõõdan konarlust rihtlatiga, kontrollin täisnurksust diagonaalide abil, puhastan pinna lahtistest osakestest tolmuimajaga. 2.Tasandamine ja õgvendamine. On vaja ainult juhul kui on konarlik pind. Kui on siis lihvime või täidame augud mingi seguga. 3. Niiskustõke. Kannan niiskus tõkke pintsli abil, et kapillaarvesi ei imbuks konstruktsioonist plaatide alla. Ja loob ka nakke. 4. Veetõkke. Kuna tegu on vannitoaga peab olema pandud ka veetõke ehk hüdroisolatsioon. Ülesanne on kaitsta kontstuksiooni niisukse ja vee eest. 5. Kavand ehk plaan On vajalik ,et tööteostamise ajal ei peaks liigselt mõtlema. Ja, et kasutaks võimalikult palju terveid plaate. Ja näidata tellijale üldmuljet enne kui töö valmis, sest pärast on palju raskem muuta. 6. Materjali hankimine. Seda tuleb teha vastavalt arvutustele ja kavandile. Et ei saaks liiga palju ega vähe
300mm mineraalvill 0,1mm aluskate 10mm distantsliist 38mm roovlatt 18mm profiilplekk TP20 Välisviimistlus Elamu sokkel krohvida. Välistrepp on valatud betoonist. Välisseinad kaetakse krohviga. Katuse kattematerjaliks on Profiilplekk TP20. Aknad on klaaspakettaknad, Siseviimistlus -5- Ruumide viimistlus näeb ette seina katteks krohvi, niisketes ruumides keraamilised plaadid,mille all on veetõke. Põrandakate on klinkerplaat. Laes on ripplagi (kipslagi), mis on mõeldud varjamaks ventilatsiooni ja elektrijuhtmeid (va tehniline ruum). 5.Elektrisüsteem Eramu elektrisüsteem lahendada vastavalt tehnilistele tingimustele. 6.Vee- ja kanalisatsiooni süsteem. Kohaliku võrgu veevarustus liitepunkt asub krundi piiril, kust tuuakse sisend hoonesse. Sanitaartehnika paigaldatakse vastavalt omaniku soovile. Olme- ja sadeveekanalisatsiooni liitepunktid on samuti krundi piiril
paiknevad maa all. Kaabelliinid võivad aga asuda ka hoonete sees, väljas, vees, õhus jm. Kaablite konstruktsioon on suhteliselt keerukas, sõltudes nimipingest, soonte arvust, materjalist ning töötingimustest. Kaablisooned, üks või mitu, paiknevad mantli sees, mis on ette nähtud kaitseks mehaaniliste vigastuste, korrosiooni ja niiskuse eest. Kaablis ei tohi niiskus levida piki- ega ristsuunas. Selleks on kaablis juhi kiudude vahel pikisuunaline ja juhtide vahel ristisuunaline veetõke. Keskpingekaablite isolatsioonimaterjaliks on ekstrudeeritud polüvinüülkloriid (PVC) ja polüeteen (PE, PEX, XLPE). Kaablimantli ülesanne on kaitsta isolatsiooni niiskuse eest ja kindlustada hermeetilisus. Mantli materjaliks on plii, alumiinium, plastmass (polüeteen) või ka kumm. Pliimantel on tavaliselt kaablitel, mida kasutatakse korrosiooniohtlikus keskkonnas ja vee all. Kaablimantlit kaitstakse vigastuste eest kaitsesoomusega, kaabli kaitsesoomust ja metallmantlit
ristinime Juri järgi Jurjeviks. Venelaste vallutuskäik näitab seda, et Tartust oli selleks ajaks kujunenud Kagu-Eesti tähtsaim keskus (Pullerits, 2005). 5 Asustamise põhjused ning areng Tartus Tartu muinasajal Muistse inimasustuse tekkimine ja Tarbatu (praegune Tartu) loomise peamiseks põhjuseks võib pidada soodsaid looduslikke tingimusi. Kuna Kesk- Eestit läbis looduslik veetõke: Emajõgi ja Pärnu jõgi oma soiste kallastega, siis looduslikult oli ületuskohtadeks 2 soodsat kohta,üks Viljandi kandis ja teine Tartus, kus Toomemägi kaarjalt ulatub praeguse Laia tänava juurest Emajõeni ja vastaskaldal on ka kuivem ala (Pullerits, 2005). Tartus teostatud arheoloogilised väljakaevamised lubavad arvata, et Toomemäe neemikul asus küttide ja kalastajate peatuspaik hilis-kiviajal või hiljemalt varasel metalliajal. Kindlalt saab
• stabiilne sõrmjätkatud liimpuidust konstruktsioon 92mm lengisügavusega, kolmekordne klaaspakett paksusega 52 mm; • stabiilne sõrmjätkatud liimpuidust konstruktsioon 78mm lengisügavusega, kolmekordne klaaspakett paksusega; • pikaealine, UV-kiirgusele vastupidav tihendusmaterjal; • klaasliistu kinnitus peittihvtidega; • kõrgelastne tihend kõigil neljal küljel; • alumiiniumist veetõke ilma külmasillata; • alumiiniumist tiivakatteprofiil; • EPDM-kummist otsakate; • kõrgendatud heliisolatsiooni nõuete puhul paigaldatakse aknatiiva perimeetrile lisatihend; • aknad saadaval kõikides RAL värvitoonides ka seest-väljast erinevat tooni (seest soovitame valge värv või lakitud männipuit); 1.2.2 Taani aken Ühe raamiga, tavaliselt kahe- või kolmekordse klaaspaketiga, väljapoole
ohutuskuja pole vaja. Soojuskiirgust mitteläbilaskva tuletõkkeklaasiga tarindi kasutamisel korral ohutuskuja ei nõuta. Märjad ja niisked ruumid Niisked ja märjad ruumid on ruumid, kus kasutatakse normaaltingimustest enam vett. Niisked ruumid wc ja majapidamisruum Märjad ruumid vannitoad, saunad. Pesuruumide piirdetarindid tuleb projekteerida ja ehitada nii et vee sattumine piirdetarindisse oleks välditud. Seina ja põrandaviimistluse taga peab olema veetõke, mis peab olema piisavalt elastne, et kestaks võimaliku hoone ,,elamine". Põranda veetõke ülespööre tehakse 15.20 cm ülespoole. Põrandad peavad olema kalletega. Veetõke märgades ja niisketes ruumides ei või vee sattumine piirdetarinditele põhjustada nende kahjustusi. Põranda kalle peab lõppema trapi juures, põranda vajumine ei tohi lõhkuda hüdroisolatsiooni (piisav jäikus).
Linna kindlustused on aja jooksul väga tõsiselt muutunud. Paljudes linnades on juba linna paiknemisel arvestatud teatud looduslike eelistustega, et seda linna saaks võimalikult hästi kaitsta. Kaitseelemendid, mis keskaegsete linnade juures leiduvad, on küllaltki erinevad. Rajatud kunstlikud kindlustused võivad sisaldada endas valle, müüre, torne, väravate kindlustusi ning lisaks neile on sageli linnamüüri ees vallikraav või muu veetõke. Vallikraavi üheks eesmärgiks on vastase ligipääsu raskendamine, kuid teiseks ning võib-olla veelgi olulisemaks eesmärgiks on rammimisseadmetega ega piiramistornide abil linna siseneda. Rammimisseadmetega üritati linnamüüri auk teha ning seeläbi sisse saada, piiramistornid sai lükata müüri äärde ning seeläbi ülevalt ligi pääseda. Üks uhkemaid valle on Hedeby/Haithabu linna ümber, vall on üle 1000 m pikk ning peaaegu 10 m kõrge. Esimesed linnamüürid kerkivad 12
Šellaki pealekandmiseks kasutatakse poleerpalli (puuvilla või villaga täidetud riidetükk, immutatud polituuriga) ning kantakse puidu pinnale 8-kujuliste ringjate liigutustega. 10 Õli Erinevalt värvist ja lakist, mis jäävad puidu pinnale, tungib õli sügavale puitu, moodustades elastse kaitsekihi, mis ei pragune ega kooru maha. Õli on loomulik veetõke ja sobib ideaalselt väljas kasutatava mööbli töötlemiseks. Üldjuhul vajab õlitatud pind korra aastas hooldamist. Linaseemneõli kasutatakse harva kuna see jääb pehmeks ja tõmbab tolmu ligi ja kuivab kaua (kuni 3 päeva). Keetmisel moodustab kaitsekihi; kuuma ilmaga võib kleepuvaks muutuda. Tungaõli (Hiina puiduõli), on tungapuu seemnete pressimisel saadud kollane viskoosne mürgine vedelik. Mõnikord lisatakse kuivamist kiirendavaid metallilisi ühendeid. Tungaõliga
Filtratsioonimooduli suurus antakse mingi kiiruse ühikuga. Enamlevinud on cm/s, m/s, m/ööpäevas, m/aastas. Euronormides on soovitatud m/s vi m/aastas. Tabelis 3.1 on toodud pinnaste liigitus veejuhtivuse järgi, k väärtused enamlevinud pinnaste kohta ja võimalikud määramismeetodid. Tabel 3.1 10 1 10-1 10-2 10-3 10-4 10-5 10-6 10-7 10-8 mm/sec Hästi vettjuhtiv Halvasti vettjuhtiv Praktiliselt veetõke Kruus Liiv Möll, möllsavi Savi Püsiva rõhuga permeameeter Langeva rõhuga permeameeter Välikatse proovipumpamisega Kaudne määrang tihenemiskiiruse järgi 33 3.1.5 Darcy seaduse kehtivusest Veejuhtivuse käsitluse alguses oli öeldud, et kuna pinnastes on poorid sedavõrd
Vastu seina ehitatud dušikabiinide puhul oli kahjustatud ka selle tagune sein. Korterites, kus oli sisse planeeritud vannituba või panipaik, oli võimalik rajada vannituba sinna. Korterid, mis on moodustatud mitme väiksema korteri liitmise teel, on enesele saanud vannitoa teisest köögist või sanitaarruumidest. Sellise ümberehituse korral on vähemalt teoreetiliselt võimalik olnud rajada pesuruumid nendele esitatud tehniliste nõuete järgi. Paraku ei ole sageli veetõke, põranda kalded, torude läbiviigud ja jätkud tehtud korralikult vettpidavaks, vt. Joonis 2.68. Märgade ruumide põranda- ja seinatarindid kannatavad pideva liigniiskuse käes ning tavaliselt päädib see mädaniku tekkega. Kunagised suured korterid jagati Nõukogude ajal väiksemateks ning vannitoad olid ühised mitmele perele, mistõttu oli hooldus sageli ebapiisav ning võisid esineda ulatuslikud veelekked. Hiljem on
justkui viiki, kumbki pool otseselt ei võitnud. Tähendas sakslaste jaoks seda, et nende reservis hoitud tankivägi, mis oli mõeldud lahingusse viimiseks pärast seda, kui jalavägi murrab Vene tankiväest läbi, oli nüüd kaotatud. Lahingud jätkusid mõnda aega endise hooga, järk-järgult asusid sakslased taanduma. 5.aug vallutas Punaarmee nii Belgorodi kui Orjoli ning jätkas sakslaste jälitamist. Punaarmee järgmiseks sihiks sai välja jõudmine Dnepri jõeni- suurim veetõke teel lääne suunas, sakslased olid 1942 lõpust hakanud Dnepri jõe läänekaldala rajama idavalli. Selgus, et see vall ei pea, Punaarmee jõudis laial rindel Dnepri jõeni välja, sajad väekoondised ületasid Dnepri jõe lausa käigult, enamik neist löödi tagasi, aga ligi 20 sillapead jäi püsima. Järgnevalt neid tugevati, toodi kohale uusi vägesid, sakslaste idavall osutus lõhutuks enne kui õigupoolest toimima sai hakata. Mõneks kuuks rinne sel joonel siiski peatus
ühikuga. Enamlevinud on cm/s, m/s, m/ööpäevas, m/aastas. Euronormides on soovitatud m/s vi m/aastas. Tabelis 3.1 on toodud pinnaste liigitus veejuhtivuse järgi, k väärtused enamlevinud pinnaste kohta ja võimalikud määramismeetodid. Tabel 3.1 10 1 10-1 10-2 10-3 10-4 10-5 10-6 10-7 10-8 mm/sec Hästi vettjuhtiv Halvasti vettjuhtiv Praktiliselt veetõke Kruus Liiv Möll, möllsavi Savi Püsiva rõhuga permeameeter Langeva rõhuga permeameeter Välikatse proovipumpamisega Kaudne määrang tihenemiskiiruse järgi 3.1.5 Darcy seaduse kehtivusest
kaalu säilitamine. Külglibisemise pareerimise oskus võib Hetkel, mil esiratas takistusest väljub, anda sujuvalt gaasi. raskes olukorras osutada hindamatu teene, kuid kõige Veega üle ujutatud teeosa või jõekoolme läbimiseks parem on sellisesse olukorda mitte sattuda. tuleb eelnevalt sisse lülitada esimene käik, laskuda vette Maanteel võib sageli köhata kariloomi, koeri ja kodu- sujuvalt ning läbida veetõke peatumatult ja käiku vahe- linde. Neist tuleb mööduda ettevaatlikult, väikese kiiru- tamata. sega, sest loomad võivad viimasel hetkel oma liikumis- Eriti ettevaatlik peab olema märjal teel. Kuid märja tee suunda muuta. Ootamatul kohtumisel väiksemate looma- ohtlikkuse määra tuleb osata hinnata. Pärast tugevat dega, kus kokkupõrke vältimine tooks kaasa sellest ras-
annaabi.ee 
