suured ja lohmakad. Ka nende käed on miniatuursed, haprad ja kaunikujulised või suured nagu labidad. Nahk on siidjalt pehme, juuksed kenad, sageli lainelised ja tavaliselt heledad. Kalade silmad on niisked, raskete laugudega ning kiirgavad kummalist valgust. Näojooned on elastsed ja väljendusrikkad ning näos on rohkesti lohukesi ja kortse. Ainult üksikud Kalad on pikakasvulised. Kalad teavad vägagi hästi inimkonna pahupooli, kuid ise eelistavad elada veerikkas, õrnas maailmas, kus kõik on ilus ja kõik tegevused-toimetused meeldivad. Tundes, et elu vintsutab teda tugevasti, ebaõnnestumisi aina kuhjub juurde ning olukord on lootusetu, poeb Kalade märgi all sündinu illusioonide varju, selle asemel et püüda hädaohust väljapääsu leida. Nad lepivad kergesti lüüa saamisega ning süvendavad endas vääraid lootusi ja unistusi. Kalad kalduvad arvama, et nad elavad igavesti, ja sageli nad ka käituvad ja tegutsevad sellele vastavalt
Vee suur soojusmahtuvus kaitseb rakke ülekuumenemise eest. Vee hea soojusjuhtivus aitab rakusisest temperatuuri ühtlustada. Vesi hoiab inimkeha temperatuuri võrdlemisi püsivalt vahemikus 36...37 kraadi. Vesi reguleerib lihaste kokkutõmbulist. Vett sisaldavad biovedelikud tagavad organismisisese ainete transpordi. Inimeses toimub see peamiselt vere- ja lümfiringe abil. Organismi tasandil ilmneb samuti vee struktuurne funktsioon, mis avaldub kehavormide säilitamises. Veerikkas limaskeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lahustina on vesi inimorganismi jaoks asendamatu. Ainult vesikeskkonnas saab toimuda seedimine, imendumine ning kehaomaste orgaaniliste ainete süntees ja lõhustumine. Kasutatud kirjandus: "Looduslik vesi ja hämmastavad imeveed". "Inimese füsioloogia ja anatoomia". www.arst .ee www.inimene.ee
imendumine, kehaomaste ainete teke/lõhustumine. Vesi tagab stabiilse rakusisu (kindlustab rõhu abil raku kuju) ja tal on termoregulatoorne toime (kaitseb rakke ülekuumenemise eest) osaleb normaalse kehatemperatuuri hoidmises (higistamine) ja osaleb kehavormide säilitamises (väikeste laste veerikkad koed tagavad sileda naha, vee vähenemine vanas eas põhjustab kortsude tekke). Vesi (pisarad, sülg) uhub ära ja lahjendab ärritavaid aineid. Ka viljastumine ja loote arenemine toimub veerikkas keskkonnas. Normaalse ainevahetuse korral on organismi veetasakaal paigas (vesi läheb organsimist välja uriini, higi, hingeõhu ja väljaheidete koostises). 5. Ensüümid - mis on ja millest koosnevad, mineraalainete ja vitamiinide erinevus. Ensüümid on valgulised katalüsaatorid. Nende ülesanne on kiirendada kehas toimuvaid biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinid on selline toitainete rühm, mida inimese
kasvuhoone gaase, happevihme jt., majanduslikult seisukohalt võrdne kivisöega, vajab vähe maad ja materjali ladusi, energiasõltumatus. Puudused: Väga ohtlik, terroristid, tuumajäätmed. Veeenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Venemaa, Hiina, Skandinaavia ps., Alpid, India, USA. Eelised: Taastuv energia, keskkonnasõbralik, ei saasta õhku, väikesed kulud, omahind väike. Puudused: Haldab suure osa maaalast, ehitamine väga kallis, võimalik ehitada vaid suure languga veerikkas jões, suur mõju ümbritsevale ökosüsteemile. Tuuleenergia: Kasutusalad: Elektrienergia. Varud: Saksamaa, USA, Taani, Hispaania, India, California. Eelised: Taastuv energia, keskkonnasõbralik, ei saasta õhku, väikesed kulud, omahind väike, lihtnerajada. Puudused: Saab ehitada vaid sinna, kus pidevalt tugev tuul, vaja suurt terriyooriumi. Päikeseenergia: Kasutusalad: Soojus- ja elektrienergia. Varud: Saksamaa, Jaapan, USA, Itaalia, Prantsusmaa
E heleda värvusega väljauhtehorisont, kust laskuvad veed viivad sügavamatesse kihtidesse saviosakesi ja mullavees sisalduvaid toitaineid. C lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Aja jooksul muld areneb järjest sügavamale. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis näitab, et mulla mineraalhorisont on osa aastast märg ja valitseb pidev õhupuudus. Sinakashalli värvuse annab õhupuuduses ja veerikkas keskkonnas tekkiv amorfne kahevalentne raud Fe(OH)2. Gleihorisont on veerikkuse jamorfsete mineraalide rohkuse tõttu ka hästi tihenenud. Muldade sekundaarne sooldumine on seotud niisutusest tulenevast mulla ülesooldumisest. Ligi 18% haritavast maast vajab niisutamist. Jõgede veega niisutamine ei ole efektiivne, sest kuiva kliimaga piirkondade jõeveed on samuti suhteliselt soolarikkad
4) Sisseuhtehorisont (B) 5) Lähtekivim (C) 6) Aluskivim (R) 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine - huumus koguneb teatud horisonti maapinna lähedal leostumine - vees lahustuvate soolade väljauhtumine mullast leetumine - mulla mineraalosa lagunemine lahustuvateks ühenditeks orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul turvastumine - lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas gleistumine - pidevalt liigniiskes ja hapnikuvaeses mullas toimuv protsess, mille tulemusena rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades hallikasinise tihenenud mineraalhorisodi sooldumine - väheste sademete tõttu on mullas palju soolasid ja need lahustuvad põhjavees ferralisatsioon - muld rikastub raudoksiidiga 8. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: a
· kasvukoht veetaim vartes pole tugikude , õhukanalid, kõrbetaimedel väikesed lehed või ei ole üldse või on hoopis paksud, et saaks sinna vett koguda, vaha kaitseb auramise eest. · Mimikri õied sarnanevad putukatele (kärbesõis). Kohastumine on suhteline ühel juhul on kasulik, aga teises kahjulik (kasulik seal kus kujunevad). Nt talvel pole jänesel valgest karvkattest kasu. Mesilastel mürgiastel. Kaktused saavad veevaeses kohas hakkama, aga veerikkas kohas mitte. Liikide tekkimine Liik sarnaste isendite rühm, kes võivad omavahel järglasi anda ja kellel on alati olemas oma kindel areaal ehk leviala. Liikidekriteeriumid, mis teevad neid sarnaseks. Erinevaid liike eristab ristumisbarjäär. 1) pärimus välis- ja siseehituse sarnasus. N. tutt-tihane ja rasvatihane liike eristab välimuse järgi. Väliselt võivad sarnased olla, aga sisemuselt kromosoome erinev arv.
Nii kaasneb veesisalduse vähenemisega organismis kortsude teke vananeval nahal. Imikute ja väikelaste kudede veerikkus kindlustab aga eriti sileda ja kauni nahakuju. Veel on organismis ka otsene kaitsefunktsioon. Näidetena mainime hõõrdumise vähendamist (veerikas liigesevõie) ja ärritavate ainete ja osakeste ärauhtumist ning lahjendamist (pisarad, sülg). Lõpuks tasub mainida sedagi, et inimeste elu järjepidevus on veega lahutamatult seotud. Veerikkas limakeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lootevesi koosneb umbes 99% ulatuses veest. Ülejäänud ulatuses sisaldab lootevesi loote naharakke, karvakesi, erinevaid toit- ja jääkaineid. Vesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest, takistab embrüo veekaotust, väldib kokkukasvamist lootekestadega ning vesikeskkonnas toimiv üleslükkejõud vähendab raskusjõu mõju
Leetumine-käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse, esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri, lahustunud ühendid kantakse mullas liikuva vee toimel mullast ära, mistõttu mullaviljakus langeb Turvastumine-lagunemata taimejäänuste rohke kuhjumine mulla pindmises horisondis veerikkas keskkonnas, keskkonna hapestudes turvastumine intensiivistub ja taimkate muutub liigivaesemaks, liigniiskes toimuv, soostumine, kuhjub lagunemata või poollagunenud orgaaniline aine mulla pinnale Gleistumine-hapnikuvaeses liigniiskes keskkonnas lagundavad orgaanilist ainet aenoroobsed mikroorganismid, rauaühendid orgaanilise aine mikroobse oksüdeerumise käigus redutseeruvad, moodustades mulla alaossa hallikassinise tihenenud mineraalhorisondi
orgaanilise aine lagunemisel piirkondades intensiivne ja mulla tekkivate ainete mõjul. läbiuhtumine toimub väga harva 10. TURVASTUMINE – või ei toimu üldse, sisaldavad lagunemata taimejäänuste rohke mullad rohkelt vees lahustuvaid kuhjumine mulla pindmises soolasid. horisondis veerikkas keskkonnas. 13. FERRALISATSIOON – mulla rikastumine rauaoksiididega. 16 14. Kirjelda kliimat, sademete-aurumise vahekorda, mullaprotsesse ja elustikku järgmistes bioomides e loodusvööndites: 15. 16. 17. 18. 19. 20
Mulla tekkes eristatakse 7 olulist protsessi : a) huumuse akumuleerimine - surnud taimeosade varisemine ja lagunemine. Mulla pinnale moodustub must, pruun või hall orgaaniline kiht varisekiht, kõige pindmine. b) kamardumine künnikiht moodustub lagunenud orgaaniline aine ja mulla mineraalide segunemisel (mutid ja vihmaussid). Mulla pinnal hallikas või must kiht, mida tumedam, seda viljakam. c) turvastumine- soostumine, veerikkas hapniku vaeses keskkonnas, kus taimse varise lagunemine peatub. Mulla pinnale koguneb pruun või must lagunemata taimeosade kiht d) leostumine mullas olevad Ca ja Mg karbonaadid lagunevad happeliste väetiste (taimeosade) tõttu ja laguproduktid liiguvad vihmaveega sügavamatesse mulla kihtidesse. Ülemised kihid hõrenevad, muutuvad happeliseks e) leetumine protsess, kus mulla mineraalid lagunevad orgaaniliste hapete toimel.
1) Termoregulatoorne st vee aurumine. Taimedel läbi õhulõhede transpiratsioon. Vee aurumine võib toimuda: a. Nahalt (higistamine) b. Limaskestadelt (termoregulatoorne lõõtsutamine) 2) Hõõrdumise vähendamine 3) Hüdrostaatiline toes kehas survestatud vedelik annab kehale kindla kuju 4) Vesi tagab ringelundkonna töö (nt lümfi ja vereringe) 5) Vesi kui viljastamis- ja arengukeskkond. Kehasisesel viljastamisel toimub viljastamine veerikkas limas. Roomajatel, lindudel ja imetajatel toimub areng vesikeskkonnas ehk amnionis. Amnioni vedeliku ülesanded: a. Kaitse temperatuuri muutuste, mehaaniliste mõjutuste eest b. Välistab veekaotuse c. Vähendab üleslükkejõuga raskusjõu mõju d. Joogi- ja urineerimiskeskkond 6) Vesi osaleb meeleelundite töös. Vees lahustunud kujul tajume maitset. Vesi osaleb kuulmises. Silma klaaskeha toetab läätsefunktsiooni
*pangandus. Tekkisid pankurite perekonnad. Fuggerid suguvõsad, mis tegelesid pangandusega. Medicid tegelesid pangandusega Itaalias. Pilet 12. 1) Islam muhamed, teke, põhiõpetus (11) Araablased kuuluvad semiidi rahvuste hulka. Nende elualaks oli araabia poolsaar. Peamised tegevusalad olid karjakasvatamine ( beduiinid ), kaubandus, oaasides ( kõrbesaar, veerikkas, viljakas koht kõrbed ) tegeleti ka põlluharimisega. Peamised loomad olid kaamelid ( kõrbelaevad ). Araablaste kõige tähtsamaks linnaks oli Meka linn. Kõige tähtsamaks templiks oli Kaaba tempel. Araablaste kaubateed ulatusid Indiasse, Aafrikasse ja Euroopasse. Abu al- Quasim Muhammad Ibn Abd Allah Inb Abd al- Muttalib Ibn Hasim Muhamed ( Islami usu rajaja ). Muhamed sündis umbes 570 aastal Meka linnas. Teda peetakse islamiusu rajajaks ja prohvetiks
Kuna savimineraalides on palju rauda, siis on see horisont pruuni või punaka tooniga. C lähtekivim on mineraalne lähtematerjal, millele muld on tekkinud. Lähtekivimis mullatekke protsesse veel ei toimu. Aja jooksul areneb muld järjest sügavamale. G sinakashalli värvusega gleihorisont, mis näitab, et mulla mineraalhorisont on suurema osa aastast märg ja valitseb pidev õhupuudus. Sinakashalli värvuse annab õhupuuduses ja veerikkas keskkonnas tekkiv amorfne kahevalentne raud Fe(OH) 2. Gleihorisont on veerikkuse ja amorfsete mineraalide rohkuse tõttu ka hästi tihenenud. 8.3. Mullaprotsessid · Kamardumine on huumuse kuhjumine mulda ning huumushorisondi moodustumine. Kamardumise laad ja intensiivsus sõltuvad kliimast, taimkattest, mulla lähtekivimist ja veereziimist ning mulda koguneva orgaanilise aine hulgast, koostisest ja muundumisest.
kehavormide säilitamises. Nii kaasneb veesisalduse vähenemisega organismis kortsude teke vananeval nahal. Imikute ja väikelaste kudede veerikkus kindlustab aga eriti sileda ja kauni nahakuju. Veel on organismis ka otsene kaitsefunktsioon. Näidetena mainime hõõrdumise vähendamist (veerikas liigesevõie) ja ärritavate ainete ja osakeste ärauhtumist ning lahjendamist (pisarad, sülg). Lõpuks tasub mainida sedagi, et inimeste elu järjepidevus on veega lahutamatult seotud. Veerikkas limakeskkonnas toimub inimesel viljastumine. Ka inimese embrüonaalne areng toimub vesikeskkonnas, mille moodustab vesikest ehk amnion. Lootevesi koosneb umbes 99% ulatuses veest. Ülejäänud ulatuses sisaldab lootevesi loote naharakke, karvakesi, erinevaid toit- ja jääkaineid. Vesi kaitseb loodet termiliste ja mehhaaniliste mõjutuste eest, takistab embrüo veekaotust, väldib kokkukasvamist lootekestadega ning vesikeskkonnas toimiv üleslükkejõud vähendab raskusjõu mõju
annaabi.ee 
