ajal, tolle aja ses suhtes, sel määral. Märkus 1.Iseseisvate nimisõnadena tarvitavad nimelähtesed sõnad Nt (diisel, morse, maraton) Märkus 2 .väiketäheline eesnimeline täiend kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku: jaaniuss, pärtliöö. Omadus-,arv-, asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlalt omaette mõistet: vanaema, elavnurk, enesekriitika, omakasu, veerandaasta. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna,samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, nüüdisaeg, sinilill, hõõrdketas, peitvara, triivjää. Kohanimede kokku-ja lahkukirjutamine 1) Kohanimi liigisõna kirjutatakse nimetuumast lahku järgmistel juhtudel Kohanimi võib samas tähenduses ette tulla nii koos liigisõnaga kui ka ilma selleta: Tartu linn=Tartu, aakre küla = aakre, peipsi järv 2) Tegemist on aadressikoha, s
mitu tuhat, mõni miljon, pool miljardit. Ühesõnaline arvsõna - kuni kahekilone raskus, ligemale viiemeetrine vahemaa, umbes kaheksatunnine ajavahe. Sõna pool kokku, kui tekib omaette Sõna pool lahku, kui ta näitab hulka ja tähendusega sõna: poolaasta, käändub: pool aastat, poole kuu pärast. poolsaar, pooltoode. Määrsõna pool `pooleldi` alati kokku: pooltoores, poolametlik, pooljoostes. Samuti ka veerand ja kolmveerand: veerand aastat, veerandaasta. TEGUSÕNAD KOKKU LAHKU Üldreegel – muudest sõnaliikidest lahku. Liittegusõnad alati kokku: Ühend- ja väljendtegusõnad harilikult abielluma, alahindama, lahku: ette võtma, läbi otsima; andeks kahekordistama, järelvalmima, andma, lugu pidama. kooskõlastama, umbusaldama. ette võtma, võtan ette.
ühesõnaline arvsõna ne- ja Viieaastane, viiekümneaastane, mitmesõnaline arvsõne ne- Neljakümne nelja aastane, kahe line-liitelise omadussõnada viiesaja-aastane ja line-liitelisest arvsõnast ja poole kuune (kokku ka siis, kui eelneb Kuni kahekilone raskus määrsõnaline laiend) sõnad pool, veerand, Poolaasta, poolkuu, poolsaar, sõnad pool, veerand, Pool aastat, pool tundi hiljem, kolmveerand järgneva veerandaasta, kolmveerand järgnevast poolest õppeaastast, nimisõnaga, kui tekib omaette nimisõnast, kui ta esineb kolmveerand tundi tähendusega sõna hulgasõnana ja käändub TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks
omadus-ga kokku, kui arv on kirjutataud mitme sõnaga, siis lahku. • Sõna pool kirjutatakse järgnevas nimis-st lahku, kui ta esineb hulgasõnana ning käändub:pool aastat, pool tundi hiljem • Määrsõna pool ‘pooleldi' kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku:poolsurnud, pooljoostes, poolnuttes, pooltoores • Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand: veerand aastat, kolmveerand tundi, aga: veerandaasta, kolmveerandtaktis TEGUSÕNADE KLK • Üldreegel: käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku, • Üldreeglist kõrvalekaldeid on liit-, ühend- ja väljendtegusõnade ortograafias: - Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleeastuise teel:abielluma,
Jõudsime lennuväljale kell neli. Tegusõna ,,süttima" pöördub ,,muutuma"-tüübi eeskujul. Orkestrit juhatab täna kolmanda kursuse üliõpilane Säre. See väitekiri pakub mõndagi huvitavat ka rahvaluuleteadlastele. Täna õhtul toimus meie klubis huvitav vaidlus(=mõttevahetus). Olime pikksilma koju unustanud. Esinejatele sai osaks hiiglasuur menu. Täheteadus huvitab noormehi kõige enam. Ma ei ole neis küsimustes kuigi asjatundlik. Veerandaasta aruanne tuleb esitada ülehomseks. Soome keelt saab meie keeles õppida mittekohustusliku ainena. Lõppvõistlus jalgpallis toimub homme. Õpetajale heideti ette, et ta käitub õpilastega liiga koduselt. Need nõudlused(=taotlused) ei ole põhjendatud. Teos annab kujuka pildi rassilisest tagakiusamisest(=jälitamisest). Eksamite eel tuleb töötada eriti pingeliselt. Kõik ruumid on varustatud soojusemõõtjatega. Tutvuti kirjaniku elulooga. Minu isa oli suur raamatusõber
Karistati lapsi: keset klassituba seisma panemisega või vitsaga vastu kaela lüües või tuli kanda otsa ees papitükki näiteks sõnaga „lohakas“. Kohe esimesel päeval ületas Jane iseennast ja alustas õues kõnelust ühe tüdrukuga – Helen Burns´iga, 14-aastase oma vanuse kohta väga targa ja tasakaaluka tüdrukuga, oma esimese parima sõbrannaga, keda miss Scatcherd kiusas kogu kooliaja pisieksimuste eest ning kes kahjuks suri kopsuhaigusesse. Esimene veerandaasta (jaanuar, veebruar, märts) tundus Janele pikk nagu ajastu, vilets riietus ja saabaste puudumine ei suutnud terava külma eest kaitsta, käed ja jalad olid kaetud külmamuhkudega. Toidu äärmine napus, mida anti nii vähe, et see oleks hinge sees hoidnud lamaval haigel, mitte kasvavatel lastel, nii juhtuski, et suuremad meelitasid või lihtsalt võtsid noorematelt toidu ära. Kõige raskemad olid pühapäevad, kui nad pidid läbi lume ja külma tuule minema 2 miili kaugusele
liitelise omadussõnaga (kokku ka siis, viiesaja-aastane line-liitelisest arvsõnast poole kuune kui eelneb määrsõnaline laiend) Kuni kahekilone raskus ■ sõnad pool, veerand, kolmveerand Poolaasta, poolkuu, poolsaar, ■ sõnad pool, veerand, Pool aastat, pool tundi hiljem, järgneva nimisõnaga, kui tekib veerandaasta, kolmveerand järgnevast nimisõnast, poolest õppeaastast, kolmveerand omaette tähendusega sõna kui ta esineb hulgasõnana ja käändub tundi TEGUSÕNADE KOKKU- JA LAHKUKIRJUTAMINE ■ käändsõnad, määrsõnad ja On vette kukkunud, kollaseks
ligikaudu, peaaegu, umbes) kuni kahekilone raskus, umbes kaheksatunnine ajavahe Sõna pool kirjutatakse jrg nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu: poolaasta, poolkuu, pooltoode Määrdsõna pool 'pooleldi' kirj jrg sõnaga alati kokku pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes · Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand veerandaasta, aga kolmveerand tundi, veerand aastat VI. TEGUSÕNADE KOLAKI Käänd-, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku puu on vette kukkunud, vette kukkunud puu, kollaseks värvitud aed, saalis (kus?) viibinud juristid, selgesti (kuidas?) loetav käekiri, palju kiidetud skulptuur, kannatada saanud hooned, hiljuti saabunud külalised
Sõna pool kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta moodustab sellega omaette tähendusega sõna ega käändu. nt. Poolaasta, poolkuu, poolsaar, pooltoode. Määrsõna pool, "pooleldi" kirjutatakse järgneva sõnaga alati kokku. nt. Poolametlik, pooltoores, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes. Samuti kirjutatakse ka sõna veerand ja kolmveerand. nt. Veerand aastat, kolmveerand tundi. Erand: veerandaasta. Tegusõnade kokku- ja lahkukirjutamine Üldreegel: Käändsõnad, määrsõnad ja verbide tegevusnimed kirjutatakse verbi pöördelistest ja käändelistest vormidest üldiselt lahku. nt. Puu on vette kukkunud, metsas kasvavad taimed, lauldes tehtud töö. Liittegusõnad on mingi sõna või sõnatüve ja tegusõna püsiühendid, mida ei saa lahutada osade ümberpaigutamise ega muude sõnade vaheleasetamise teel. nt
Kui 5.augustil kool uuesti algas, oli sekundas 25 õpilast. Oli tähele-pandav, et Reiman semestri keskel oli 15-nes, kuid semestri lõpul nihkus 16. kohale. Kreiskooli numbriraamatus leidub Reimani sekundas saadus esimese koolitunnistuse algtekst. See sisaldas hinnangutena enamasti ,,hea", ,,õige hea" ja ,,üsna hea". Üldotsuses tõstis õpetaja Kuhlbars teiste seas esile ka Villem Reimani usinust ja hoolt. Järgmisel semestril 1876. a. I poolel kerkis Reiman kiiremini ettepoole: veerandaasta lõpuks 6. ja kevadeks 3. kohale 26 seast ning viiakse sügisest 1876 priimasse. Seejuures rõhutas Kulhbars üldhinnangus nelja muu õpilase seas V. Reimani küpsust, õpetaja Paetzen kiitis teda ja veel kolme muud õpilast ,,igas suhtes", inspektor Fowelin oli ajaloos ja maateaduses eriti rahul ainult Reimaniga. Priimas saavutas V. Reiman jõuluks parimad hinnangud ajaloos, maateaduses ja ladina keeles. Siiski ei olnud Reimani edukus küllalt suur, kevadeks ta jäi 19 õpilase seas 9
Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav,
Väiketäheline eesnimeline täiend Nt. Muutumatu sõna Nt. kummuli jaaniuss, jaanilill, kadripäev, mardihani, pärtliöö, paat, lokkis juuksed, valjusti aadamaõun rääkimine, kaelakuti kõndijad kindel omaette mõiste Nt. vanaema, uusaasta, elavnurk, enesekriitika, kaheksandiknoot, kitsasfilm, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, veerandaasta, üksmeel kokku lühenenud tüvega omadussõna, tegusõna tüvivorm Nt. esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus Muutumatu sõna liitumine nimisõnaga ja liitnimisõna moodustamine Nt. allüürnik, eeskoda, kõrvalhoone, otsetabamus, pealkiri, püstiasend, tagahoov, tänapäev, vastukaja, poolthääl kolme- või enamatüvelised omaette tähendusega ühendid Nt
1959. aasta - tuhande üheksasaja viiekümne üheksas aasta, 25/4738 - kakskümmend viis nelja tuhande seitsmesaja kolmekümne kaheksandikku. Sõnad pool, veerand, kolmveerand kirjutatakse sõltuvalt tähendusest. Määrsõna pool 'pooleldi' kirjutatakse järgneva sõnaga mõistereegli järgi alati kokku: nt.pooltoores, poolametlik, poolsurnud, poolnäljas, pooljoostes, poolnuttes. Samuti kirjutatakse ka sõnad veerand ja kolmveerand ( nt. veerand aastat, kolmveerand tundi, aga veerandaasta). Liitesõnad Liitasesõnu kirjutatakse o kokku, igaüks, seesama, toosama, needsamad, noodsamad, o sidekriipsuga kokku, nt emb-kumb, mitu-setu. Tavaliselt käändub liitsõnal ainult viimane e põhisõna, aga mõnel asesõnal käändub ka täiendsõna, nt seesama, toosama, needsamad, noodsamad, emb-kumb. Tegusõnade kokku ja lahkukirjutamine Tegusõnaühendid on ühend- ja väljendtegusõnad, kus tegusõna esineb koos määr- või
kook, Madise leib, Kadri sai kui saiasort). Omadus-, arv- ja asesõna kirjutatakse järgneva nimisõnaga kokku, kui ta koos sellega väljendab kindlat omaette mõistet: vanaema (vrd vana ema), uusaasta (= 1. jaanuar, aga: head uut aastat!), elavnurk, enesekriitika, heategevus, julgeolek, kaheksandiknoot, kalliskivi, kergetööstus, kitsasfilm, kolmnurk, koresööt, kõrgepinge, kümmepäevak, mustmuld, noormees, omakasu, raskejõustik, sügavkünd, vaenelaps, vanemteadur, veerandaasta, üksmeel. Järgneva nimisõnaga kirjutatakse alati kokku lühenenud tüvega omadussõna, samuti tegusõna tüvivorm: esmaabi, kiirrong, kinnistäht, kommunaalmajandus, kõrgrõhkkond, lihtsaadetis, lühikursus, normaaltasu, nüüdisaeg, pisiküsimus, rohevetikas, rõhtpuu, sinilill, sirgjoon, siseturg, toormaterjal, tsiviilõigus, võõrkeel, välispoliitika, ühistegevus, ürgmets; heegelnõel, hõõrdketas, keerdtrepp, lendorav, peitvara, raidkivi, rihtlatt, rippsild, ronitaim,
kulda. 100% intressi aasta kohta tähendab, et aasta lõpuks on täpselt 2 untsi kulda. 50% intressi poolaastas tähendab, et poole aasta möödudes on hoius juba 1,5 untsi kulda. Järgneva poolaastaga lisandub sellele veel 50% juba olemasolevast kogusest ja kokku on aasta lõpus juba 2,25 untsi kulda. 103 ja e kuulsad arvud 25% intressi kvartalis tähendab, et veerandaasta lõpuks on hoius 1,25 untsi kulda. Poolaasta lõpuks lisandub veel 25% ehk kokku oleks tolleks hetkeks 1,5625 untsi kulda. Kolme kvartali lõpuks koguneb juba 1,953125 untsi kulda ning aasta lõpus võib rõõmustada 2,44140625 untsi kulla üle. Tundub, et kuigi kõigil kolmel juhul on intresside summa kogu perioodil sama, on palju tulusam intresse tihedamalt saada.
annaabi.ee 
