viiakse rünnatavate mikroobide rakkudesse. 7. Kas nanohõbe on inimesele kahjulik? AML-s (antimikroobsed lisaained) kasutatav nanohõbe ja metalsed lisandid on toksilised veekeskkonna ökosüsteemile, lagunevad väga aeglaselt ning on kahjulikud inimorganismile. 8. Mida teeb hüdrofobiseeriv lisand? Kivimaterjalide hüdrofobiseerimisega tõstetakse pinnakihi vastupanuvõimet veele nii, et muud krohvi omadused (värvus, auruläbilaskvus, jm) ei muutu. Ei taga veekindlust. 9. Mis on kulumiskindlus? Kulumiskindlus on materjali omadus säilitada etteantud tööea jooksul hõõrduvate pindade vajalikud mõõtmed. 10. Mis on nanotehnoloogia? Nanotehnoloogiat nimetatakse järgmiseks tööstusrevolutsiooniks. • See tähendab tavaliselt skaala vahemikus 1 kuni 100 nanomeetrit (nanomeeter on üks miljardik meetrist). • Nanotehnoloogia manipuleerib asju nanoskaalal, mida nimetatakse ka atomaarseks- või molekulaarseks skaalaks. 11
Samuti osa naftast aurab ära ja selletõttu kile õheneb. Toimub ka looduslik isepuhastumine, mis kaotab nafta kilet. Siis, kui naftat satub suures koguses vette, siis võib tekkida lause looduskatastroof. Naftareostuse mõjud Naftareostuse mõju linnustikule Naftareostuse mõju loomastikule Naftareostuse mõju taimestikule ja kalastikule Naftareostuse mõju linnustikule Rikub lindude toitumist Õli muudab sulestiku veekindlust Nafta kahjustab linnu sisselundeid Lind sureb mõne minuti või päevaga (õlikatkust) Naftareostuse mõju loomastikule Nafta kahjustab loomade silmi ja hingamisteid Nafta keemia talletub rasvades => kahju sigimisperioodil ja karva vahetusperioodil Nafta kahjustab kogu toiduahelad Naftareostuse mõju taimestikule ja kalastikule Naftakile veepeal neelab päikese valgust Naftareostus vee all tekitab haigusi ja haiglustab kasvu
Eesmärk on mõlemal juhul sama: parandada mördi omadusi. Hüdraulilisi lisandeid käsitleti pikemalt eespool. Läbi aegade on mördile lisatud mitmesuguseid (sageli müstifitseeritud) orgaanilisi lisandeid nagu mune, piima, lõssi, puhast kaseiini, verd, molluskeid, mett, suhkrut, õlut, äädikat, õli, vaha, loomarasva, bituumenit, uriini, loomakarvu jm. Karvade lisamisel võib arvata teatava armeeriva efekti tekkimist. Lahustunud valguliste ainete lisamine tõstab aga veekindlust ja toimib arvatavasti ka plastifikaatorina. Mõnedel juhtudel tekib orgaanilise aine lisamisel (nt. õlu ja uriin) käärimise tulemusena ka tühimikke. Niimoodi valmistati varajast gaasbetooni. Teada on mitmeid tänaseni hästi säilinud ehitisi, mille püsivuse aluseks on nimelt selliste lisandite manuluse läbi saavutatud veekindlus. Keemia seisukohast on siin tegu lahustumatute Ca ühendite tekke või ka lihtsa hüdrofobiseerimisega. Nende kasutamine
survetugevus peab olema vähemalt 10 N/mm2. Järgmised tähtsad fassaadikrohvi füüsikalised suurused on veeimavuskoefitsent w ja aurutakistusväärtus Sd. Fassaadikrohve võib veeimavuse järgi jagada kolme kategooriasse: krohvisüsteemid, millele ei esitata mingeid nõudmisi. Sellisteks süsteemideks on reeglina meie ehitusplatsidel valmistatud krohvimörtidest tehtud krohvisüsteemid. Selliste krohvide püsivusaeg on lühike. Sellise süsteemi katmisel värvkattega tõstame küll tema veekindlust, kuid sellele vaatamata ei muutu fassaaditeooria järgi kogu süsteem vett-tõkestavaks ega hülgavaks. Seda seepärast, et värvkate ei kaitse krohvkatet ilmastikutingimuste eest sajaprotsendiliselt. vett-tõrjuvad või vett-tõkestavad krohvisüsteemid. Vett-tõrjuvateks on krohvkattesüsteemid, mille veeimavus W < 2,0 kg/m2h0,5. See tähendab, et teatud ajaühikus imab antud krohvisüsteem kuni 2 kg vett m2 kohta. Sellised süsteemid on DIN 18550 järgi (vt tabel 4).
paani. Tapeedi koguse leidmisel ei võeta aluseks seina üldpinda, vaid arvutatakse välja vajaminev paanide hulk. Veendu ostmisel, et valitud tapeedirullid on ühe seerianumbriga. Mõistlik on võimalusel osta üks rull arvatavast vajadusest rohkem ning kindlasti kuni tapetseerimise lõpetamiseni hoida alles vähemalt ühe rulli markeeri Tapeeti ostes on oluline jälgida märke või arve, mis iseloomustavad: · tapeedi veekindlust ehk pestavust ehk tugevust; · tapeedi valguskindlust (mõõdetakse 8 punkti süsteemis); · tapeedi mustrit (NB! Mustri haakumisel tuleb tapeeti ka vastavalt lõigata.); · tapeedipartii numbrit või valmistamise kuupäeva; · vihjeid liimisordile, mis sobib sellele tapeedile. Võimalike kahtluste või küsimuste tekkides on alati soovitatav müüjaga nõu pidada. Liimi valik Väga tähtsaks peavad müüjad-tapeedispetsialistid liimi valikut
Lateks värv: tegemist on veega vedeldavate ehitusvärvidega. Värv kuivab ainult siis kui sellest aurustub välja vesi. Lõplik kuivamine toimub alles 2 nädala pärast. Kasutuskoht: Nii sise kui välis tingimustes. Ei ole soovitatav kasutada välis tingimustes metall ja puit pindade värvimisel. Tapeedid ja tapeetide omadused. www.muster.ee tapeetide märgid ja arud ( ostmisel). need iseloomustavad.. 1. Tapeedi veekindlust ehk pestavust, tugevust. 2. Tapeedi valguskindlust ( 8 mõõte süsteemipunktid) 3. Tapeedi muster. 4. Tapeedi partii number või valmistamis kuupäev. 5. Vihjed liimi sortidele, mis sobivad antud tapeedile mis ostate. Tapeedi liigid: Tapeedid jagunevad eelkõige koostise ja valmistamise tehnoloogia järgi. Skaala on lai alates odavast klaaskiud tapeedist, kuni hinnaliste siid tapeetideni. 1. Paber tapeet. 2. Tekstiil tapeet. 3. Vinüül tapeet. 4
1.7 Akutrelliga võib töötaja teha vaid seda tööd, mis on talle ülesandeks tehtud ning milleks on konkreetne tööriist ette nähtud. 1.8 Plahvatusohtlikes tingimustes ja keemiliselt aktiivses keskkonnas, mille toime kahjustab metalli või isolatsiooni, on akutrellide kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud. 1.9 Lume- ja vihmasajus (kui need masinad ei ole veekindlad ja neil puuduvad veekindlust tähistavad märgid) on elektriliste tööriistade kasutamine eluohtlik ja seetõttu keelatud. 1.10 Töötaja peab tundma ohutuid töövõtteid, käesolevat juhendit ja ettevõtte töösisekorra eeskirju. 1.11 Töötaja on kohustatud kandma normidega ettenähtud tööriietust ja kasutama isikukaitsevahendeid. 1.12 Alkoholi- ja narkojoobes töötamine ja töökohal alkoholi ning joovastavate ainete F-01 v01
¿ 2 6 5 4 Min survetugevus ( N /mm ) Kipsi kasutatakse peamiselt: krohvimörtides tardumise kiirendajana, kipsplaatide valmistamisel, kipsbetoonis sideainena, remonttöödel krohvi parandamiseks, kipspahtlina pindade silumisel ja skulptuursete detailide valamisel. Kipsi puudusteks võime lugeda tema suhteliselt väikest tugevust ja nõrka veekindlust, mille tõttu ei saa teda kasutada kandekonstruktsioonides ja niisketes kohtades. Niiskudes kaotab ta suure osa oma tugevusest ja võib porsuda. Tänu tardumisele on kips asendamatu sideaine. Kipsi aktiivsus langeb pikaajalisel seismisel. [2], [3] 2.3. Magneesium sideained Õhksideained, mille peamiseks koostisokas on magneesiumoksiid. 9
Kuna kitsaid jalgu peeti väga noobliks siis valmistati naistele jalanõusid ikka väga kitsal liistul hoolimata sellest, et pealsed üle tallaääre maad riivasid. Aga millal see mood kainelt mõistuselt enne nõu küsinud on. Seetõttu levis ka komme kingi parandada nende kangaga üleõmblemise meetodil. Õmblus jäi talla serva juurde mittenähtavale kohale. Mõnel juhul tehti labajala kulunud osale nahast lapp mis ühtlasi parendas veekindlust. Odavama jalavarju kõrval jääb kohalik mõõdu järgi valmistatud (kingad eritellimisel) nahast jalanõu ikka au sisse. Nii nagu Inglise vill märgib ka kingsepa poolt valmistatud king kvaliteeti. 1800-50 naiste jalatsid 19. saj alguses olid naiste jalanõudeks õrnad sussid ja sandaal-sussid mille paelad Kreeka-Rooma sandaalide ja koturnide eeskujul ümber jala seoti. Tolle ajastu kõige elegantsemaks naiseks peetakse Napoleoni abikaasat keisrinna Joséphine´i
Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse seal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks ja valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev, kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind
lubjakivist, harva ka graniidist. *Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. *Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. *Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. *Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind
lihvitakse või poleeritakse. Peale täiskiviplaatide tehakse veel mosaiikplaate. Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust . Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist. Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peabolema väga tugev, kulumiskindel
väliskülg. Soklikive tehakse dolomiidist ja lubjakivist, harva ka graniidist. -Vooderdusplaadid on mõeldud peamiselt välis- ja harvem siseseinte katteks. Valmistatakse nad enamasti dolomiidist, graniidist või marmorist. -Põrandaplaate tehakse dolomiidist, lubjakivist, graniidist, marmorist jne. Plaatide pealispind lihvitakse või poleeritakse. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. -Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. -Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist. Äärekivi peab olema väga tugev kulumiskindel ja külmakindel. Äärekividel on töödeldud pealispind ja esipind. Märksa odavamaid äärekive tehakse betoonist. -Sillutuskivid valmistatakse kõige sagedamini graniidist. Nad jagunevad
ruumala)(nt. Portselan 3100kg/m3 ) Poorsus- näitab kui suure kogumahu aine hulgast moodustavad poorid( ühuaugud) ms võivad olla suletud või avatud. Suletud poorid ei ole üksteisega seoses, kuid avatud poorid on ükteisega järjestikku ja immutades materjali veega, siis täituvad need augud vega. (poorsus= materjali erikaal – materjali mahukaal / materjali erikaaluga * 100%) Lubjakivi poorsus on – 30%, marmoril -20% . • poorsus mõjutab materjalide soojajuhtivust, veekindlust, külmakindlust ja tugevust. Vahtplastidel võib olal ca90% . Kuid vahtplastidel on suur kinnine poorsus, tänu millele on nad head soojusisolatsiooni materjalid. • Õhupoorid ehk õõned >10 mikrot • Kapillaarid > 0,1mikrot Veeimavus- Veeimavus näitab, kui palju on materjal valmsi endasse vett imema, kui ta on kokkupuutel veega. (turvasplaat ca 100%imavus, harilik tellis 12-18%) • Kaaluline veeimavus- mitu % muutub materjal raskemaks, kui imeb end vett
spetsiaalalused). DAB puuduseks on vähene vastupidavus naastrehvide toimele, ebapiisav ilmastikupüsivus ja pooride ummistumine ning nendega kaasnevad suured hooldekulud. 31. Pindamine ja eesmärk? On teekattele kulumis- ja ilmastikukaitsekihi ehitamine, mille puhul kattele laotatakse vaheldumisi bituumensideainet ja sobiva terakoostisega täitematerjali ning rullitakse. Kasutatakse et tõsta ilmastiku- ja veekindlust, tolmuvabaks muutmiseks, kulumiskihi moodustamiseks, haardeteguri suurendamiseks. Kasutada võib bituumeniga töötlemata fraktsioneeritud killustikku, ridakillustikku, purustatud kruusa, mustkillustikku, 32. Pindamisel kasutatavad killustikud, nõuded neile? Eeltoodus kajastub pindamiskillustiku valiku reegel, mille kohaselt pehme kattega ja suure liiklussagedusega teel tuleb kasutada võimalikult jämedat killustikku ja kõva kattega väikse liiklussagedusega teel peent killustikku
Eestis on tehtud bretsaplaate, millede valmistamisel kasutati ära õhemate dolomiitplaatide saagimisel purunenud plaaditükke. Plaaditükid (suurusega 50...100mm) laoti tsementbetoonalusele ja pressiti kokku. Peale kivistumist lihviti plaatide pealispind üle. Saadi suuremustriline plaat suurusega 500×500×60mm. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Astmete survetugevus peab olema 50N/mm2, külmakindlus sisetreppidel 15 tsüklit ja välistreppidel 50 tsüklit. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Nende paksus on 30..
Papp annab plaatidele küllaldase paindekindluse. Plaatide laius on reeglina 1,2m ja pikkus 2,4-3m. Kipsitaigen valatakse ühtlase kihina papilindile, see kaeakse teise papi kihiga ja suunatakse valtside vahelt läbi. Valtside vahelt tulev lint tükeldatakse vastavalt soovitud pikkusele ja suunatakse kuivatisse. Kipsplaate kasutatakse siseseinte, lagede katteks ja kergete vaheseinte ehitamiseks. Tugevamaid plaate kasutatakse ka põranda alustena. Veekindlust suurendavate lisanditega kipsi kasutatakse välisseintes tuuletõkkekihina. Eestis kipsplaate ei toodeta. Tuntuimad kaubamärgid siinsel turul on Gyproc ja Knauf. 21 ETERNIIT Eterniit (vana) vanasti sisaldas 20% asbestkiudu ja seda kasutati ilmastiku- ja tulekindluse tõttu katusekattematerjalina. Tänapäeval on asbesti sisaldavad materjalid Euroopa Liidus keelatud.
toodetele suured soojusisolatsiooniomadused ja suure tulekindluse. Lubatud tolerantid b±2mm, h±2mm, l±3mm. Toodetakse: plokke, vaheseinaplaate, U-plokke, silluseid, laepaneele. 3.2.1.3 Kipstooted Kipstoodete puudusteks on nende suhteliselt väike tugevus ja nõrk veekindlus. Seetõttu ei saa neid kasutada kandvates konstruktsioonides ja niisketes kohtades (välistöödel ja märgades siseruumides). Mõningate lisandite manustamisega on võimalik kipstoodete veekindlust mõnevõrra suurendada. · Paberiga kaetud heli-isolatsiooni kipsplaadid · Armeeritud plaat · Suuremõõtmelised vaheseinad · Vaheseinaplaadid · Ventilatsioonikanalite detailid · Viimistlusmaterjalid (kipsplaadid, näit firmadest Gyproc, Knauf jt) · Konstruktsioonimaterjalid seinapaneelid, suuremõõtmelised detailid jms · Perforeeritud akustilised plaadid · Lubi-kips kuivsegud 3.2.1
mosaiikplaate. · Mosaiikplaadid (terratsoplaadid) tehakse 3...20mm jämedusest killustikust ja tsementmördist. Segu pressitakse metallvormidesse ja peale tsemendi kivistumist plaatide pealispinnalt lihvitakse kiht maha. Tsemendi ja killustiku erineva värvuse tõttu saadakse kirju plaat. Kivist põrandaplaate kasutatakse koridorides, vestibüülides, trepikodades, terrassidel ja mujal, kus põrandalt nõutakse veekindlust ja suurt kulumiskindlust. · Trepiastmed tehakse lubjakivist või dolomiidist, välisastmed enamasti graniidist. · Sisetrepiastmed tehakse etteulatuva esiservaga, välisastmed ilma selleta. Puhtalt on töödeldud astmete pealispind ja esipind ning otsad vajaduse järgi. Tehakse veel plaatastmeid raudbetoontreppide katmiseks. Valmistatakse neid dolomiidist, graniidist, marmorist jne. · Äärekivid valmistatakse enamasti graniidist
Niiskusomadused on seotud poorsusega, ca 15%. Külmakindlus, vähemalt 25 külmatsüklit, see seotud niiskusega. Tänu suure tihedusele on hea helipidavus. Katusekivid on tulekindlad, pika elueaga, veekindlad, külmakindlad, keemiliselt ja bioloogiliselt vastupidavad, vaiksed vihma ajal (hea heliisolaator). Puuduseks on suur kaal - katuse nurk üle 30°. Keraamilised plaadid võivad olla glasuuriga(et anda veekindlust) ja ilma:Monocottura on ühekordne põletus. Plaat pressitakse, kuivatatakse, kaetakse glasuuriga ja põletakse. Suure tihedusega, tugev, kulumiskindel, kuid mõõdud kõikuvad. Kasutatakse välistingimustes ja põrandplaatideks.Bicottura on kahekordne põletus. Plaat pressitakse, põletakse, siis kaetakse glasuuriga ja põletakse uuesti. Ei ole nii tugev nagu monocottura. Glasuuride valik on laiem, võib olla mustriga ja joonistega. Kasutatakse sisetöödeks. Kontaktliimid - Peale
Kipsplaadid. Need on kahelt poolt kaetud õhukese papiga. Papp annab plaatidele küllaldase paindlikkuse. Eestis kipsplaate ei toodeta. 156 Tuntumad plaadid on Gyproc, Danogips, Norgips jt. Kipsplaate kasutatakse: siseseinte katteks, lagede katteks, kergete vaheseinte ehitamiseks. Eriti tugevaid plaate kasutatakse ka põrandate alusena. Mõnede sortide plaatide tootmisel on neile lisatud veekindlust suurendavaid lisandeid. Selliseid plaate saab kasutada välisseintes tuuletõkkena. Kipskiudplaadid. Need koosnevad kipsitaignast ja mingist kiudainest. Kiudaineks võivad olla tsellulooskiud, pabermass, puuvillajäätmed jne. Neid plaate ei kaeta papiga. Need plaadid ei ole ka nii tugevad kui papiga kaetud plaadid. Kipskiudplaate kasutatakse: siseseinte katteks, lagede katteks. Arhitektuurilised detailid ehk kujundusdetailid. Need kujutavad endast
annaabi.ee 
