maitsestada paprikapulbri, jahvatatud musta pipraga või köömnetega. Valmistamise meetodid on hakkimine või vahustamine. Küpsetatakse 200-225 kraadi juures kuldse värvuse saavutamiseni. Küpsetusi määritakse lahtiklopitud muna, munavalge, külma vee või piimaga. Õnnestunud muretainaküpsetised on läbinisti kollakaspruuni värvusega, kergesti murduvad ja muredad. 6. Iseloomustage liivatainast (selle erinevust muretainast). Muretaigna põhiretsepti järgi, ilma vedelikuta valmistatud ja magusat tainast nimetatakse liivatainaks. Vedelikuta tainast valmistatud tooteid iseloomustab nn suus sulavus. Muretaina põhiline retsept on 1 2 3 ehk 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu. Maitsestatakse sidrunikoore, vanilli või vanillisuhkruga, riivitud mõrumandlite, kaneeli, kakao, sokolaadi, ürtide, lahustuva kohviga. Tainaste tuletamisel võib põhitainale
Köögiviljatimbalid TIMBALE (tä(n) bal´) Kv-püree rebu ja maitseained mass jahutada vahustatud munavalge panna timbalivormidesse praeahjus vesivannil 170ºC 25-30 min Eelroana koos köögiviljapuljongitel valmistatud kastmete ja maitseroheli Hautatud köögiviljatoidud Hautamiseks 1kg 0,2-0,3 l vedelikku 20-30 g rasvainet NB! Väga veerikkad kv (varajane kapsas, kõrvits, tomat) ilma vedelikuta. Üht liiki või mitut liiki koos Kv poole valmimise ajal võib lisada sõmeraid putrusid. Tükeldamine kuumuta rasvas lisa maitsekv , maitseained ja vedelik hautada kaanega nõus, hautamise ajal võib lisada kastet Küpsetatud köögiviljad Küpsetatakse kastmega ülevalatult, valmistatakse vormitoite ja küpsetatakse täidetult Kasutatakse tooreid või eelnevalt kuum töödeldud köögivilju Küpsetatakse praeahjus temperatuuril 250-280º C Praetud köögiviljatoidud
Serveerimisvahendid tuleks valida nii, et rooga oleks võimalikult kerge portsjoneerida tema struktuuri rikkumata. Serveerimisvahendi suuruse määratleb portsjoneeritava toote, portsjoni ja serveerimisnõu suurus. Kulbid – suppidele ja putrudele, kastmekulbid vedelamatele kastmetele, kastmelusikas tihkematele kastmetele. Labidad – pehmetekstuurilise ja laiade toodete portsjoneerimiseks. Perforeeritud lusikas - vedelikus säilitatavate kuid vedelikuta tarbitavate roogade portsjoneerimiseks, nt vedelikus hautatud kalatükid. Serveerimislusikas ja –kahvel – koos või eraldi kasutatuna mitmeotstarbelised. Näpitsad – sobivad paljude kuivade portsjontoodete ja salatite portsjoneerimiseks. 3Portsjonite koostamine Portsjonid koostatakse äri- ja tegevusideede kohaselt. Iseteenindusel klient komplekteerib ise portsjoni vaagnatelt ja kaussidest või GN-nõudest. Iseteenindusliinis võib
süsivesikutevarusid ehk glükogeeni depood. Koormusjärgselt tuleb kindlasti süsivesikuid tarbida, samuti peaks hilisem toit olema süsivesikuterikas. Soovitav on tarbida 5 korda päevas aedvilja ja puuvilja, ehk 400 g aedvilja ja 250 - 300 g puuvilja. Sama oluline on regulaarne vedeliku tarbimine, muidu ei saa organism küllaldaselt hapnikku ja toitaineid ning töövõime hoopis langeb. Kuid organism kannatab 45 - 60 minutit ilma vedelikuta, pikemal koormusel on seevastu vedeliku tarbimine hädavajalik. Toitumissoovitused vastupidavustreeningu puhul · mitu väikest toidukorda päevas on kasulikumad kui üksikud suured toidukorrad · päeva alustada täisväärtusliku hommikusöögiga · vältida tühjade kaloritega toiduaineid · vältida rasvarikkaid toiduaineid · süüa enam juurvilja, puuvilja, salateid · viimane toidukord teha 2 - 3 tundi enne koormust
süsivesikutevarusid ehk glükogeeni depood. Koormusjärgselt tuleb kindlasti süsivesikuid tarbida, samuti peaks hilisem toit olema süsivesikuterikas. Soovitav on tarbida 5 korda päevas aedvilja ja puuvilja, ehk 400 g aedvilja ja 250 - 300 g puuvilja. Sama oluline on regulaarne vedeliku tarbimine, muidu ei saa organism küllaldaselt hapnikku ja toitaineid ning töövõime hoopis langeb. Kuid organism kannatab 45 - 60 minutit ilma vedelikuta, pikemal koormusel on seevastu vedeliku tarbimine hädavajalik. Toitumissoovitused vastupidavustreeningu puhul · mitu väikest toidukorda päevas on kasulikumad kui üksikud suured toidukorrad · päeva alustada täisväärtusliku hommikusöögiga · vältida tühjade kaloritega toiduaineid · vältida rasvarikkaid toiduaineid · süüa enam juurvilja, puuvilja, salateid · viimane toidukord teha 2 - 3 tundi enne koormust
rasvapõletamist suurendada, säilitades organismi süsivesikutevarusid ehk glükogeeni depood. Koormusjärgselt tuleb kindlasti süsivesikuid tarbida, samuti peaks hilisem toit olema süsivesikuterikas. Soovitav on tarbida 5 korda päevas aedvilja ja puuvilja, ehk 400 g aedvilja ja 250 - 300 g puuvilja. Sama oluline on regulaarne vedeliku tarbimine, muidu ei saa organism küllaldaselt hapnikku ja toitaineid ning töövõime hoopis langeb. Kuid organism kannatab 45 - 60 minutit ilma vedelikuta, pikemal koormusel on seevastu vedeliku tarbimine hädavajalik. Toitumissoovitused vastupidavustreeningu puhul · mitu väikest toidukorda päevas on kasulikumad kui üksikud suured toidukorrad · päeva alustada täisväärtusliku hommikusöögiga · vältida tühjade kaloritega toiduaineid · vältida rasvarikkaid toiduaineid · süüa enam juurvilja, puuvilja, salateid · viimane toidukord teha 2 - 3 tundi enne koormust
III. LAHTISTID (=Laxantia) - ärritavad soolte limaskestas olevaid retseptoreid mehhaaniliselt või keemiliste ainetega - peristaltika tugevneb reflektoorselt Jaotatkse vastavalt toimele: - Soolesisu mahu ↔ F II Seedetrakti ravimid 8 201272013 - Osmootse toimega (ei toimu ilma vedelikuta- Dufalac) - Väljaheite pehmendajad e libeained - Stimuleeriva toimega lahtistid( sõltuvus) 1-3 p, pehme väljaheide: - Soolesisu mahtu ↑ ained - Surfaktandid ja laktuloos 6-8 t, väljaheide pehme ja poolvedel: - Stimuleeriva toimega lahtisti 1-3 t, vedel väljaheide: - Osmootne( Mg) toime lahtisti ja kastoorõli. Mehhaanilise toimemehhanismiga:ohutumad,ise ei imendu, takistavad tagasi imendumist.
ei tarvitata v.a suurlinnades nagu Peking. WWW Rasvainetest kasutatakse peamiselt maapähkliõli, sea ja kanarasva, vähem kasuatakse maisi-, seesami-, puuvilja- ja riisiõli. Rohkesti tarvitatakse tänapäeval ka sibulaid, küüslauku, porrulauku ning maitserohelist, nelki ja tähtaniisi. Ka seesamiõli ning -pasta on hinnatud maitseained Toitu hautatakse , praetakse üldiselt väheses õlis, röstitakse, aga ei keedeta kunagi rohkes vees. Aedvilju kuumutatakse vedelikuta, omas mahlas. Kuumutatakse võimalikult lühikest aega, et toitained säilitaks oma lõhna ja maitse. Retseptides on kuumutamise kestus antud minutites või isegi sekundites. Täpselt nii täpne ongi hiina köök. Ettevalmistustööd toidu vamistamisel on väga hoolikad, toiduained lõigatakse enamiku toitude jaoks väikesteks tükkideks.. Need peavad olema täpselt ühesuurused ja ühesugused, nii nagu see vastavas toidus on ettenähtnud kuubikud, ribad, rombid, õhukesed lõigud jne
Muretainast valmistatakse erinevaid kooke, küpsiseid, plaadikookide põhjasid, tordipõhjasid, korvikesi ehk tartalette suupiste tarbeks. Muretaina põhitoorained on nisujahu, või/margariin, enamasti ka muna või munakollane, ilma nende tooraineteta ei ole võimalik muretainast valmistada. Osa jahust võib asendada tärkliste, kaerahelveste, jahvatatud pähklite või mandlitega. Tainast seob ja jahu niisutab muna ning ka või/margariin. Muretaina põhiretsepti järgi, ilma vedelikuta valmistatud tainast nimetatakse liivatainaks. Muretaina põhiline retsept on 1-2-3 ehk 1 mahuosa suhkrut, 2 mahuosa rasvainet, 3 mahuosa nisujahu. Muretainaid maitsestatakse sidrunikoore, vanilli või vanillsuhkruga, riivitud mõrumandlite, kaneeli, kakao, sokolaadi, köömnetega. Muretaina valmistamise meetodid: hakkimine-eesmärgiks on hakkida rasvaine ja jahu kokku, ilma et jahus olev gluteen aktiveeruks ning tekitaks hiljem küpsenud tootele kõva kooriku.
Herned, külmutatud 79 5,7 0,9 0,08 0 11,8 0 6,5 61 0 0,17 0,32 0,1 3 0,1 0 0,14 17 0,93 80 200 28 29 100 0,3 1,9 Konserveeritud hernes, vedelikuta 73 4,4 0,4 - 0 12,6 - 4,9 67 0 0,04 0,96 0,08 1,2 0,06 0 0,15 10 1 200 73 20 17 67 - 0,95 Uba, kuivatatud 387 23,5 0,8 0,22 0 69,9 0 22,3 30 0 0,5 0,49 0,19 6,44 0,36 0 0,8 2,3 4 20 1601 192 165 354 0 9,1
Toiduained Ühik 1 brutoKao % 1 neto 2 bruto 2 neto 1 viiner kg 0.005 0.005 0.050 0.050 2 poolsuitsuvorst kg 0.010 2 0.010 0.102 0.100 3 keedusink kg 0.010 2 0.010 0.102 0.100 4 praeliha marineeritud kurk kg 0.013 20 0.010 0.125 0.100 5 (vedelikuta) kg 0.011 5 0.010 0.105 0.100 6 mugulsibul kg 0.018 16 0.015 0.179 0.150 7 tomatipasta kg 0.015 0.015 0.150 0.150 8 vesi l 0.150 0.150 1.500 1.500 9 toiduõli kg 0.001 0.001 0.010 0.010 10 loorberileht 0.000 0.000 0.000
Herned, kuivatatud 350,1 1464,8 13,3 21,6 2,4 0,46 0,41 Herned, keedetud 80,5 336,8 78,3 6 0,9 0,17 0,15 Herned, külmutatud 79,3 331,7 78 5,7 0,9 0,17 0,15 Konserveeritud hernes, vedelikuta 72,7 304,2 82 4,4 0,4 0 - Uba, kuivatatud 386,7 1618,2 12 23,5 0,8 0,17 0,16 Uba, kuivatatud, keedetud 137,3 574,5 65 9,2 0,4 0,08 0,07 Pähkel, keskmiselt 628,1 2628,2 5 19,9 54,4 5,5 3,97 Sarapuupähklid 664 2778,3 5 14,1 62,6 4,6 3,12
- - 6 15 - 8 10 2,73 - 60 70 44,6 - 1,9 12 24,1 - 3 1 6 10,7 - - - 0,6 0,83 - Herned, Herned, Herned, Herned, Konserveeritud Uba, kuivatatud värsked kuivatatud keedetud külmutatud hernes, vedelikuta ENERGIA, kcal 87,2 350,1 80,5 79,3 72,7 386,7 ENERGIA, KJ 364,7 146418 336,8 331,7 304,2 1618,2 VESI, g 76 13,3 78,3 78 82 12 VALGUD, g 6,9 21,6 6 5,7 4,4 23,5 RASVAD, g 1,5 2,4 0,9 0,9 0,4 0,8
Sellisteks toiduaineteks on tangained, pastatooted, kuivatatud toiduained. Toiduainete keetmise võtted: keetmine rohkes vedelikus, keetmine väheses vedelikus, keetmine veeaurus, keetmine omas mahlas, keetmine vesivannil, keetmine rõhu all. 109 Praadimine on toiduainete kuumtöötlemine ilma vee või vett sisaldava vedelikuta. Praadimisel aurustub vesi toiduaine pinnalt, seejärel pind kuivab ja tekib pruun koorik. Sageli kasutatakse praadimiseks rasvaineid. Eelistatumad on vähese veesisaldusega rasvad: toiduõlid, sea- ja taimerasv, või, praadimismargariinid. Rasvaga praadimisel kuumutatakse esialgu rasv 160º – 180º-ni. Seejärel asetatakse praetav toiduaine kuuma rasva sisse. Toiduaineid praetakse kuni sellele tekib kuldkollane või helepruun koorik. Praadimise kuldreeglid:
annaabi.ee 
