1960. aastatel noorte aktiivsus kasvas, hakati looma erinevaid organiseerumise vorme, näiteks EÜE ja EÕM. Nõukogude võimu taaskehtestamisele panid vastu metsavennad, neid oli umbes 30 000 inimest. 1944. aastal algasid Eestis massilised arreteerimised ja saatmine vangi- ja sunnitöölaagritesse. Represseeriti umbes 30 000 inimest aastatel 1944-1954. Märtsiküüditamine, ametliku nimega operatsioon Priboi, mille käigus küüditati 20 722 inimest Siberisse. Relvastatud vastupanuliikumiste kõrvale tekkisid põrandaalused noorteorganisatsioonid. Põllumajanduses sai esimeseks põhjalikuks nõukogulikuks ümberkorralduseks 1940. aastal alustatud maareform, mis tähendas maa sundvõõrandamist. Maareformi ajal hakati Eesti NSV-s moodustama riiklikke põllumajandusettevõtteid. NSV Liidu majanduse nurgakiviks oli aastakümneid olnud rasketööstuse eelisarendamine, seda hakati realiseerima ka Eesti NSV-s.
viitavad? Üheks probleemiks on see, et mõned vanemad tapsid oma lasped, eriti veel kui last ei tahetud, selleks, et kindlustusfirmalt raha saada. Juhtus ka seda, et kuigi kindlustust maksti ei aidanud kindlustusfirmad haige lapse vanemaid rahaliselt. See kõik viitab selle, et raha oli tähtsam kui lapse elu. Last ei väärtustatud nii palju kui tänapäeval. Milline muutus toimus laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete töös ning kuidas on see seotud vastupanuliikumiste tööga (nt. Child Savers)? Alguses omasid kindlustusfirmad materjaalseid huve ja ei tehtud palju,et päästa lapse elu vaid keskenduti matuste kinnimaksmisele, mis vihastas ka Child Savers`id välja. Nüüd hakati kindlustama kõiki alla 15 aastasi ja keskenduti lapse ellujäämisele, maksti arstiabi eest, aidati uusi emasid. Elukiondlustust ja vastupanuliikumine lõpuks ühendasid käed. Millised olid lastele omistatud väärtuse erinevused töölisklassi ja kesklassi peredes? Kuidas
mürgitasid oma lapse või tapsid ta muul moel. Lapsest oli saanud võimalus teenida tulu ning see on täielikult amoraalne. Leidus ka neid, kes lapsendasid omale lapse ning mõni aeg hiljem lavastati tema surm ning koguti kindlustusrahasid. Eriti ahvatlev oli lapse mõrvast kasumi teenimine just nende lapsevanemate seas, kes last tegelikult ei soovinud. 4. Milline muutus toimus laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete töös ning kuidas on see seotud vastupanuliikumiste tööga (nt. Child Savers)? Vastupanuliikumised juhtisid tähelepanu sellele, et vanemad mõrvavad oma lapsi raha teenimise eesmärgil ning aina rohkem inimesi pidasid seda julmaks ning lubamatuks. Seetõttu pidid kindlustust pakkuvad ettevõted oma lähenemist ja tegutsemisviisi muutma. Hakati rõhuma sellele, et töölisklassi lapsevanemad suudaksid lapse surma korral tagada teatud normid, mida nad ilma kindlustamata teha poleks suutnud. Näiteks korraldada korralikud matused jne
juurutamine. Välja suretati erasektor, valitsevateks muutusid suurettevõtted. 4. Millised olid eestlaste vastupanu vormid Nõukogude okupatsioonile? 1940 Metsavendlus 1950 - põrandaalused noortrühmitused 1970-1980 - Avalikud pöördumised ja kirjad võimuorganitele, püüti välja selgitada ja avalikustada kõik inimõiguste rikkumised ning levitada seda välismaal. 5. Milliseid vahendeid kasutasid N võimuorganid vastupanuliikumiste lämmatamiseks? Kasutati sõjaväge, miilitsaüksusi ja julgeolekuorganeid. Vastupanud suruti maha vägivallaga. Paljud vabadusvõitlejad arrteeriti ning saadeti vangilaagritesse. 6. Millised võimalused olid eestlastel informatsiooni saamiseks lääne maailmast N okupatsiooni ajal? Välisraadiojaamad(Ameerika Hääl, Vaba Euroopa, Vabadusraadio), tihenesid Eesti NSV teadlaste ja nende välismaa kollegidega sidemed, Soome. 7. Õige/vale 8
sest hüvitis saadi kindlustusfirmalt. Lapsed olid nagu kaup. Laste materiaalne väärtus ületas emotsionaalse väärtuse. Laste kindlustamine oli kui investeering. Vaesed pered maksid pigem laste elukindlustuse eest, kui kulutasid raha näljas laste kõhtude täitmiseks. Laste pühadus oli kadunud, sest nüüd vaadati lapsi kui tulu allikaid. 4. Milline muutus toimus laste elukindlustust pakkuvate ettevõtete töös ning kuidas on see seotud vastupanuliikumiste tööga (nt.Child Savers)? Laste elukindlustust pakkuvate firmade prioriteediks muutus tulu asemel laste emotsionaalne väärtus. Kindlustusfirmad muutusid ise laste kaitsjateks ning hakkasid tegema koostööd teiste laste kaitset pakkuvate organisatsioonidega. Laste kindlustust müüdi sümboolselt surevale lapsele, kuid kunagi ei kindlustatud töötavaid lapsi. Seati palju piiranguid, et hoida ära laste surmasid. Tekkis ka vanusepiirang ning lapsi sai kindlustada alates 10ndast eluaastast
Kõigi diktatuurireziimide vastu: fasism, kommunism, natsionaalsotsialism. 13)Miks saab II maailmasõja kohta kasutada mõistet ,,totaalne sõda"? See oli totaalne e. Kõikehaarav: *Sõjategevus üle kogu maailma *Võideldi nii rindel kui ka tagalas *Sõtta kaasati kõiki eluvaldkondi 14)Millistel viisidel üritati alistada vallutatud rahvaid? *Koonduslaagrid *Sunnitöölaagrid *Küüditamised *Hukkamised 15)Millega tegelesid vastupanuliikumiste liikmed? *Häirisid rindel olevate vägede varustamist *Tapsid okupatsioonivõimu võtmeisikuid *Kutsusid elanikkonda üles keelduma koostööst okupeerijatega *Partisanivõitlus: väikesed rühmad ründasid ootamatult *Levitati lendlehti jne 16)Kuidas mõjutas Eesti ala saatust Molotovi Ribbentropi pakt? Selle salajase protokolli järgi jagati Euroopa Saksamaa ja Nõukogude Liidu vahel ära, Eesti jäi Nõukogude mõjusfääri. 17)Mis on Suvesõda? Kes seal osalesid ja mida nad tegid?
1972. aastal koostasid teisitimõtlejad ÜRO-le Peaassambleele memorandumi, milles nõuti näiteks Eesti iseseisvumise taastamist, kuid kahjuks lääneriigid ei reageerinud sellele. Minnes korra tänapäeva, siis võib mõtlema hakata, et kui Eestiga peaks midagi juhtuma, kas siis tuleksid lääneriigid kohe appi või eiraksid olukorda nagu 70.ndatel tehti. 80.ndad oli erilised avaliku vastupanuliimuse poolest. Inimesed hakkasid avalikult valitseva režiimi vastu, isegi väljaspool Eestit. Vastupanuliikumiste aktiivsus tõmbas järjest maailma tähelepanu ja sellega saavutati see, et Euroopa parlament nõudis 1983. aastal Balti riikide iseseisvuse taastamist. Eesti NSV valitsemine oli ebakorrektne aastatel 1944-1985, kuna tegelikult korraldati Eesti elu Moskvast antud korralduste järgi. Oli väga palju vägivallapoliitikat, mille pärast eestlased kõige rohkem vihkavad Nõukogude võimu okupatsiooni, kuid samas see ühendas eestlasi väga nendel
Vaino: Väga venemeelne, hakkas kohe pihta venestamisega. 1. Milline oli julgeolekuorganite ja Nõukogude armee roll Eesti NSV valitsemisel? Selgita julgeolekute ja armee rolli läbi seatud eesmärkide ja tegutsemise meetodite. Julgeoleku organid: ● Eesmärk: Peatada NSVLi vastased ettevõtted juba varakult. ● Meetodid: Agendid luurasid inimeste üle, värvati ka lihtinimesi teiste üle luurama. Nõukogude armee: ● Eesmärk: Vastupanuliikumiste mahasurumine ja kohaliku korra hoidmine. ● Meetodid: Võeti suuri alasid enda kasutusele, majutuseks, õppusteks jms. 2. Iseloomusta nõukogude võimustruktuuri ENSV näitel. Iseloomutuses selgita Eestimaa Kommunistliku Partei (EKP), ENSV valitsuse ja Ülemnõukogu rolli. Kommunistlik partei sai käsklused Moskvast. Valitsus täitis EKP ja Moskva tahtmisi, sealne tegevus ei olnud väga demokraatlik sest oli 1 kandidaat positsioonile.
Vastupanuliikumine *esmakordne nähtus *De Gaulle ja la Resistance- Pr. *Wallenberg- üritas hukule määratud juute sakslaste käest ära osta ning päästis nii tuhandeid inimesi *Tito- Jugoslaavia vastupanuliikumise juht *Saksamaal- rahulolematus Hitleriga, 20.07.44 asetas Stauffenberg Hitleri peakorterisse pommi, kerged vigastused; järgnes puhastus kõrgemate Saksa sõjaväelaste seas *Kesk- ja Ida- Euroopas: NL tahe lääneriike okupeerida, takistas nende riikide vastupanuliikumiste tegevusi *Armija Krajova- põrandaalune armee Poolas, võitles NL vastu; eesmärk Poola iseseisvus *bandeeralased- eesmärk Ukraina iseseisvus; sõdisid mõlema poolega; NL jaoks bandiidid *metsavennad- võitlevad Nõukogude okupatsiooni vastu, 56ni eksisteerib Teljeriigid: 1940 Kolmikpakt Hitleri-vastane koalitsioon: 40/41 lend- lease (USA annab laenu Britidele) *14.08.41 Atlandi harta (USA, Ing, hiljem teisedki) Ei ole käimasolevas sõjas ter
lahingust võidukalt väljatulemine andis Punaarmeele „võitmatu“ staatuse. Stalin tõusis esile Nõukogude rahvaste hulgas, kes hakkas teha üha rohkem pidama suureks juhiks. Punaarmee kindraleid peeti vääriliselt meeles ning hakati kasutama „ohvitseride“ terminit. Suurt osa mängis NSVL võit Stalingradis ka mujal Euroopas, eriti okupeeritud aladel. See kuidas Punaarmee end ohverdas, andis jõudu paljudele okupeeritud rahvastele vastupanuliikumiste algatamiseks. Ka anglosaksi konservatiivid ülistasid Punaarmeed ja nende sangarlikkust. Stalingrad ise oli sõjaga muutunud rusumäeks. Kõik oli pea peale pööratud, alates raudteerööbastest lõpetades elumajadega. Ligi 3500 eraisikut said tööd hukkunute matjatena. Sakslaste laibad toimetati punkritesse või suvel kaevatud tankitõrjekraavi. Surnukehi kaevati välja mitu aastat. Tasapisi hakati linna ka uuesti üles ehitama ja endine elu taastuma. Kokkuvõte
Kroonupalat mida juhtis viitsekuberner, oli majanduslike ja rahanduslike funktsioonidega asutus, kogusid makse ja pidasid nende üle arvestust. Hoolekandevalitsused tegelesid rahvahariduse, arstiabi ja heategevuslike organisatsioonide töö korraldamisega. · 1811. Reorganiseeriti kuberneride alluvuses olevad kohalikud sõjaväekomandod sisekaitse-üksusteks, nende ülesandeks oli korra kaitsmine, kõikvõimalike vastupanuliikumiste maha-surumine jne. Impeeriumi sõjad ja Eesti: · 1801. Kevadel tungis Tallinna alla kuulus Briti admiral Horatio Nelson. · 1809.a augustis-septembris blokeerisid Inglise sõjalaevad koos rootslastega Paldiski sadamas Vene laevastiku mitmeks nädalaks. · 1812. Tungisid Napoleoni väed (marssal MacDonaldi korpus) Kuramaale, kuid Riia lähistel nende edasitung seiskus. · Otsapidi jõudis sõjategevus Eestisse ka Krimmi sõja ajal (1854-1856). Vene
Pakistani kaudu varustas USA vastupanuvõitlejaid e modzaheede. NK soomuskopterite vastu saadeti afgaanidele Stingeri rakette, mille kasutuselevõtt oli eduks USAle. 2.2 Reagani korraldus USA salateenistusele varustada põrandaalune Solidaarsus side-ja trükitehnikaga, mis aitas sel aktiivselt tegevusse astuda. 2.3 Reagan kehtestas Poola suhtes maj.sanktsioonid, mis Jaruzelski reziimi nõrgestasid. 1983.a Walesal Nobeli rahupreemia. 2.4 USA aktiivsem vastupanuliikumiste toetus, mis andis tõuke suurtele muutustele, põhjustades kommunistide võimu kukutamise Euroopas. 3. USA majandussõda NSVLi vastu. 3.1 Reagan takistas gaasijuhtme ehitamist Siberist Euroopasse, mis tähendanuks sissetulekuallikas NSVLile. 3.2 Reagani edu naftahindade allasurumisel, suutis veenda Saudi Araabiat suurendama naftatootmist, mis vähendas selle hinda laastav mõju NSVLile. USA piiras oluliselt kõrgtehnoloogilise toodangu eksporti NSVLi. 3
saavutas haripunkti 1949. aasta suurküüditamisega (26. märts). J. Stalini surma järel alanud sula tunnusjooneks oli osaline vägivalla heastamine, algas represseeritute vabastamine vanglaist, GULAG- i laagritest ja asumiselt. 1959. aastaks pöördus Eestisse tagasi üle 30000 küüditatu ja arreteeritu, see aga ei tähendanud täielikku rehabiliteerimist. Represseeritud ei saanud tagasi oma vara, ning paljudel ei lubatud naasta oma kodulinna. Noorte organisatsioonid Relvastatud vastupanuliikumiste kõrval osutasid vastupanu ka põrandaalused noorteorganisatsioonid. Kõige rohkem noorteorganisatsioone tegutses Tallinnas ja Harjumaal ning Tartus ja Võrumaal. Metsavendade relvavõitluse mahasurumise järel ei suudetud likvideerida noorte salaorganisatsioonide tegevust. Tolleaegseid salaorganisatsioone iseloomustas range distsipliin, põhikiri, vandetõotus, käsitsi kirjutatud lendlehed ja relvade kogumine. Eeskuju võeti metsavendadelt
tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma 4 kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutati ka vaimset sõjaeelne kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga. Liituti kolhoosidega ja vastupanuliikumiste kandepind nõrgenes. 1960ndate lõpuks oli vastupanuliikumine suuresti maha surutud ning rahvas elas hirmuvalitsuse all. 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel Baltikumi põlisrahvaste mõõt oli täis saanud. 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatsovi alustatud perestroika ja avalikustamise poliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. 1.2.1. 1987 1987.aastal vallandus ulatuslik protest
idabloki lammutamine. Need taotlused tekitasid vastuseisu mitte ainult idablokis, vaid ka mitmes lääneriigis, eriti Euroopas. Ainsa Lääne liidrina toetas USA-d tingimusteta Margaret Thatcher. Reagan ei lasknud end toetuse vähesusest aga häirida ning asus oma plaane ellu viima. Olulist rolli USA kavades etendas toetus kommunismi vastu võitlevate liikumistele kogu maailmas. (Sõjatandrid NSV Liidu ja USA vahel olid Afganistan ja Poola).Vastupanuliikumiste toetamine USA poolt andis suure tõuke muutustele ja mõne aasta pärast kukutati kommunistide võim Euroopas ja rebisid maha raudse eesriide. NSV Liidu lõplikuks nurka surumiseks alustas Reagan võidurelvastumist kõrgtehnoloogias, siin ei suutnud NSV Liit USAga sammu pidada. Tähtede sõjaks ristitud programm tekitas NSV Liidus paanikat ning sammu pidamine kukkus läbi. NSV Liit üritas võidurelvastuga, kuid ei pööranud tähelepanu armeele mis hakkas nõrgenema. Lõpuks antigi alla.
tegevusega. NL kasutas pidevalt vägivallapoliitikat, et allutada ühiskond täielikult oma kontrolli alla. Punavõimu vastaseid ning ka tavainimesi arreteeriti massiliselt ning saadeti vangi- ja sunnitöölaagritesse. Lisaks füüsilisele vägivallale kasutati ka vaimset sõjaeelne kultuur keelati ning propaganda oli rohke. Küüditamised (eriti märtsiküüditamine) hirmutasid rahvast väga. Liituti kolhoosidega ja vastupanuliikumiste kandepind nõrgenes. 1960ndate lõpuks oli vastupanuliikumine suuresti maha surutud ning rahvas elas hirmuvalitsuse all. [1, lk 112-115] 1.2. Poliitiline olukord 80ndatel Baltikumi põlisrahvaste mõõt oli täis saanud. [2, lk 8] 1985. aastal võimule tulnud Mihhail Gorbatsovi alustatud perestroika ja avalikustamise poliitika avas võimaluse mitmesugustele arengutele Moskvale allutatud vabariikides. [2, lk 11] 1.2.1. 1987 1987
,,võitmatu" staatuse. NSVL Ülemnõukogu Presiidium edutas Stalinit suurejooneliselt marssaliks. Stalin tõusis esile Nõukogude rahvaste hulgas, kes hakkas teha üha rohkem pidama suureks juhiks. Punaarmee kindraleid peeti vääriliselt meeles ning hakati kasutama ,,ohvitseride" terminit. Suurt osa mängis NSVL võit Stalingradis ka mujal Euroopas, eriti okupeeritud aladel. See kuidas Punaarmee end ohverdas, andis jõudu paljudele okupeeritud rahvastele vastupanuliikumiste algatamiseks. Ka anglosaksi konservatiivid ülistasid Punaarmeed ja nende sangarlikkust. Ühendkuningriikiga kuningas George VI andis käsu valmistada Stalingradi mõõk, et see hiljem linnale üle anda (Beevor 2002: 360-361). 12 Stalingrad ise oli sõjaga muutunud rusumäeks. Kõik oli pea peale pööratud, alates raudteerööbastest lõpetades elumajadega
NSV esitas ultimaatumi Eestile ja Lätile 16. juuni ehk samal päeval kui SM vallutas Pariisi. SM ja NSVL olid liitlased Molotov-Ribb. pakt. Prantsusmaa kompartei toetas NSVL poliitikat, see võimaldas prantsusmaal rakendada kompartei vastaseid sanktsioone. sõja käigus Pr. kompartei 41. a kui toimus poolte vahetus, sai Pr. kompartei kõige suuremaks vastupanuliikumise organiseerijaks Euroopas. Sm armee poolel 2. ms sõdivate prantslaste koguarv oli suurem kui teadaolevas vastupanuliikumiste osalejate arv. 45. a. punaarmee poolt rünnatud reichtach.. põhikaitsjad olid prantslased. Prantsusmaa vabastamine toimus põhiliselt ameerika ja inglise vägedega. hiljem öeldi, et prantsusmaa kommunistid vabastasid pariisi, sest viimasel hetkel lasti vägede etteotsal Sõja lõppedes karistati neid, kes läksid sm poolele,eriti naised, neid mõnitati tapeti jne. 44 ja 45-ndal aastal. Pr. vastupanuliikumist juhtis de Gaulle, kes oli pr. kindral, tegeles põhiliselt põhja aafrikas ja
EESTLASTE, LÄTLASTE, LEEDULASTE VALIKUD SUURES ISAMAASÕJAS PUNAARMEE ÜKSUSED KUS EESTLASED OSALESID SAKSA ARMEE ÜKSUSED KUS EESTLASED OSALESID SOOME ARMEE ÜKSUSED KUS EESTLASED OSALESID LÄÄNERIIKIDE SUHTUMINE BALTI KÜSIMUSSE II MS AJAL LÄÄNERIIKIDE SUHTUMINE BALTI KÜSIMUSSE KÜLMA SÕJA PERIOODIL BALTIMAADE TERRITORIAALSED MUUDATUSED JA REPRESSIOONID II NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI AJAL ENSV VÕIMU STRUKTUUR VASTUPANULIIKUMISTE VORMID II NÕUKOGUDE OKUPATSIOONI AJAL NÕUKOGULIKU ,AJANDUSPOLIITIKA TUNNUSED TÖÖSTUSE EKSTENSIIVARENDAMISE EESMÄRGID JA TAGAJÄRJED
annaabi.ee 
