Ajus asub emotsioone kontrolliv piirkond, mida nimetatakse limbiliseks süsteemiks. Ühtlasi talitab ta kaasasündinud emotsioone nagu toitumine. Hirmu korral (ka kõikide teiste emotsioonide korral) juhib aju kogu protsessi. Algab kõrgendatud pingeseisundiga, suureneb vererõhk, pupillid avanevad, lihased pingulduvad, tekib kõrge keskendunud olek. Kõik see on vajalik kas võitlemaks elu eest või põgenemiseks. Seda otsustab aju. 6. Oma tulemuste põhjal vastikuse testis võib järeldada, et ma olen suhteliselt valiv ja pirtsakas persoon. Asja värvus, mida ma katsuma peaksin, ei mängi suurt rolli. Kõik tundub ühtlaselt rõve. Samas oli testi tulemuste leht väga napisõnaline ega teinud üldistavaid järeldusi konkreetselt minu kohta. Vastikuse tundmine on individuaalselt erinev. Sõltub kõik inimesest endast, tema loomusest, kogemustest ja kasvukeskonnast. Kuidas ollakse ühe või teise asjaga
2 Näiteks armastus, süütunne, häbi, piinlikkus, uhkus, kadedus ning armukadedus. Need kestavad kauem kui baasemotsioonid. Emotsioonid ei ole aga ainult suhtlemiseks. Mõningaid emotsioone kasutame ka ellujäämiseks. Näiteks hirm valmistab meid ette niiöelda ''kaitseks''. Inimese vereringesse lastakse adrenaliini, mis aitab meil kiiresti kriitilises olukorras reageerida. Viha aga vastupidi valmistab meie keha ette rünnakuks. Võiks mainida veel ka vastikuse tunnet. Roiskunud toidu 1 Dylan Evans ''Emotsioon'' lk. 20 2 Dylan Evans ''Emotsioon'' lk. 37 söömine võib viia mürgituseni. Vastikuse tunne aitab meil seda toitu vältida. Rõõm ja mure kujunesid kunagi ammu selleks, et meid motiveerida. Minu arvates ilma nende tundeta ei näeks inimene vaeva, et siin ilmas ellu jääda. Juba tuhandeid aastaid on filosoofid arutlenud, et õnne leidmine on elu eesmärk.3 Kõik teavad, et positiivsed emotsioonid tekitavad inimeses õnnetunnet
inimestest, … tooraine ja toodangu röövimisest.” Aafrika päritolu kirjanik Aimé Cesaire kolonialismist, 1968. 2.2. Milliseid argumente kasutasin eurooplased koloniaalpoliitika õigustamiseks? Et nad on valged ja ülimuslikkused. 2.3. Kas oled vaadanud kolonialismist filmi või lugenud mõnd raamatut? Mis mõtteid need Sinus tekitasid? Ma olen näinud sarja „Anne with an e”, kuhu sisse on toodud ka kolonialismi. Seal käsitleti seda väga halvasti. Minus tekitas see vastikuse tunnet, et kunagi on inimestega nii käitutud. See oli üsna õudne. 3. Täida tabel. Riigid 1815. aasta kolooniad 1914. aasta kolooniad Suurbritannia India, Põhja-Ameerika lääne Kanada, Egiptus, Nigeeria, ja põhja rannariba, Guajaana, Sudaan, Saudi Araabia Aafrika lõunaosa, Austraalia edelarannik, tänapäeva Kenya
stiimulitele. 29. Tundlikkuse teravnemine e sensitisatsioon-tundlikkuse ja tähelepanu teravnemises mingi stiimuli või sündmuse suhtes. 30. Klassikaline tingimine-õpitakse ära mingi seos stiimulite ja sündmuste vahel.See on õppimise liik. 31. Operantne tingimine- õpitakse ära seos oma tegevuse ja tagajärjede vahel. 32. Tingimatud stiimulid viivad tingimatule reaktsioonile 33. Tingitud stiimulid viivad tingitud reaktsioonile. 34. Aversiooniteraapia- vastikuse kujundamine. 35. Süstemaatiline desensibiliseerimine- organismi ülitundlikkuse vähendamine. 36. Ajusild-paiknevad une ja ärkvelolekut korraldavad tuumad 37. Väikeaju-hoiab keha tasakaalus ja koordineerib liigutusi. 38. Keskaju-kogub teavet nägemise ja kuulmismeelte kaudu, automaatsete liigutuste keskus. 39. Vaheaju-ülesanne anda ajukoorde edasi meelsest saadud info. 40. Eesaju poolkerad-koosnevad suuremalt jaolt ajukoorest(80%).Suuraju koores toimub kõrgem närvitalitlus. 41
teadvustamisel just sokeerivad pildid. Enne filmi avalikustamist hindasid seda 145 noort Tallinna kahe kooli 8. ja 10. klassi õpilased ning kaitseväe üks rühm. Küsitletutest olid 16% regulaarsed suitsetajad ning 30% suitsetasid aeg-ajalt. Kaks kolmandikku noortest vastas, et said tubaka mõju kohta teada midagi uut, ning pooled olid nõus väitega, et film tekitas vastikuse suitsetamise suhtes. 81% pidas filmi huvitavaks ning enamik ütles, et soovitaksid seda vaadata ka teistel. 40% suitsetajatest nõustus, 2 et film tekitas soovi suitsetamisest loobuda. ,,Suits" ei ole mingil moel tavapärane õppefilm ja TAI hinnangul ei saa selle vaatamist klassiruumis teha kohustuslikuks
Vaatamata 500-lehekülje pikkusele romaanile jääb siiski õhku hõljuma küsimus: kelle õlule süü veeretada ? Kas on võimalik, et mõni inimene on sünnist saati halb, kiuslik ja kui nii, siis pole enam midagi parata ? Kas esimesele küsimusele võib jaatavalt vastata või on ikkagi ka Eva süüdi toimunud sündmustes ? Oli Kevin nii raske iseloomuga laps kui ta oli, oleks ehk omajagu kaasa aidanud, kui Eva oleks siiralt seda last soovinud ja ei oleks juba raseduse ajal temasse vastikuse ja eelarvamustega suhtunud. Ma arvan, et sellele küsimusele ei ole kindlat ja õiget vastust, sest iga lugeja peab selle ise enda jaoks otsustama. Mina kindlasti olen kahe käega poolt, et see on üks suurepärane ning õpetav romaan ja soojalt soovitan mitte ainult tulevastel eripedagoogidel selle läbi lugeda, vaid ka kõigil teistel.
intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ), sotsiaalsuse erg (gregariousness), kaitsmise ehk hoolitsuse erg (protection) , domineerimise erg (self-assertion), kaitstuse ehk turvalisuse erg (security), nälja erg (hunger), viha ehk agressiivsuse erg (anger), mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self- submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele c) eesmärgi saavutamise või teostamise d) sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist 2) metaergid = keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad kaks tüüpi: arvamused ehk hinnangud (sentiments) - tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objetide klassiga näit
intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv · motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits) kaks liiki: ergid (erg) ja metaergid (metaerg) 1) ergid = vajadused, instinktid = pärilikud uudishimu erg (curiosity), seksuaalerg (sex ), sotsiaalsuse erg (gregariousness), kaitsmise ehk hoolitsuse erg (protection) , domineerimise erg (self-assertion), kaitstuse ehk turvalisuse erg (security), nälja erg (hunger), viha ehk agressiivsuse erg (anger), mittemeeldimise ehk vastikuse erg(disgust), meeldivuse erg (appeal), allumise (self- submission) ergid põhjustavad: a) selektiivset taju b) emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele c) eesmärgi saavutamise või teostamise d) sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist 2) metaergid = keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad kaks tüüpi: arvamused ehk hinnangud (sentiments) - tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objetide klassiga näit
Mutualism e sümbioos liikidevaheliste suhete vorm, kahe eri liiki organismi mõlemale kasulik või vajalik kooselu. Võib piirduda mõne vajaduse vastastikuse rahuldamisega või seisneda mitmekülgses sõltuvuses. Nt. vetikas ja seen Nekrofaagid laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. Noosfäär on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. Ökoloogiline niss (ökoniss) populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite olemasolu. Eristatakse põhinissi ja tegelikku nissi. Nisside piirid on tõenäosuslikud.Näitab liigi rolli koosluses, mis kujuneb suhetes teiste liikidega ja keskkonnaga. Ökoloogiline püramiid Eltoni püramiid, ökosüsteemi troofilise struktuuri kujuti: astmikpüramiid, mille astmed on
organismivälised tegurid gamma- ja röntgenkiirgus, keemilised ühendid (alkaloidid), viirused. 33. Mutualism (sünergism) kahe eri liiki organismi kestev mõlemale poole kasulik kooselu. (samblikus vetika ja seene kooselu. 34. Nekrofaagid - laipadel toitujad, raipetoitlased, lagundajad. 35. Noosfäär - on süsteem, millesse kuluvad tehnikaseadmed ja see osa loodusest, mida hõlmab inimese sihipärane tegevus; võimaldab konkretiseerida ühiskonna ja looduse vastikuse seose käsitust ja rõhutab, et ühiskond on loodust teatud piires teadlikult suunav ja organiseeriv tegur. 36. Ökoloogiline niss (ökoniss) liigi või selle populatsiooni püsimiseks vajalike keskkonnategurite kogum. 37. Ökoloogiline püramiid graafiline mudel, mis kujutab aine või energia liikumist ühelt toidutasemelt (troofiliselt tasemelt) teisele, mille esimesel astmel on tootjad, järgmistel tarbijad ja püramiidi tipus tippkiskja ehk tipptarbija. 38
Hirm- seda iseloomustab inimese rahutu ja ärritatud olek, mida võib põhjustada kas tegelik või kujutletav hädaoht. Hirm väljendub eredalt nii näoilmes ja kehaliigutustes kui ka füsioloogilistes reaktsioonides. Viha- tekib, kui usume, et meid on ebaõiglaselt koheldud või tahtlikult solvatud. Vastikus- seda kutsuvad esile oma olemuselt või päritolult eemaletõukavad objektid ja sündmused. Vastikuse puhul ilmneb eredalt selle psühholoogiline päritolu: ühes kultuuris täiesti vastuvõetamatuks peetav võib teises kultuuris olla igapäevane või isegi kõrgelt hinnatud. 4.4 Emotsionaalsed seisundid Kõik emotsionaalsed seisundid on oma loomult mööduvad ning tingitud mingist konkreetsest põhjusest. Neis avalduvad nii isiksusele tüüpilised kui ka ebatüüpilised jooned. Emotsiooni
2. Üle kogu maailma näib lastel emotsionaalne areng ühesuguselt toimuvat. Teatud vanuseni! Miks? Sest kultuur seab normid.. on kultuure, kus ei peeta heaks tooniks oma emotsioone välja näidata. 3. Sünnipäraselt pimedad lapsed, kes pole saanud näoväljendusi teisi vaadeldes õppida, näitavad samu näoväljendusi. Ekman & Friesen, 1975, 1986. • Uurimused Uus-Guinea kirjaoskamatutel mägilastel, iraani hõimudel ja kaasaegsema kultuuri esindajatel. • Õnne, viha, kurbuse, vastikuse, üllatuse, hirmu ja põlguse emotsioonide väljendused on universaalselt äratuntavad sõltumata kultuurist. 7 universaalset emotsiooni- Ekmani teooria leidis kinnitust! • Bioloogiline kommunikatsioon – hoolitsuskäitumise vallandajad. Beebide nutt võib olla väga erinev olenevalt tema vajadusest. Loomalapsed on armsad, kuna see tekitab vajaduse hoolitseda Emotsioonid ja suhtlemine • Meie emotsionaalne seisund (õnnelik, kurb, kartlik jne) mingil ajahetkel mõjutab meie taju,
tingitud (näiteks tingitud R = süljeeritus, kui kostab tingitud S = kellahelin). Tingitud seose kujundamiseks pole tarvis midagi muud, kui korduvalt kõrvutada tingimatut ja tingitavat stiimulit (näiteks vahetult enne lihapulbri andmist iga kord kella helistada). Samasuguse klassikalise tingimise skeemi kohaselt tekivad mõned häired nagu näiteks seksuaalne düsfunktsioon või lihtfoobia. Klassikalise tingimise skeemil põhinevad mõned ravivõtted nagu näiteks tingitud vastikuse kujundamine alkoholistiimulile või signaali peale lõdvestumise treenimine enne pingelisi situatsioone. Burrhus Frederick Skinneri (1904-1990) teooria aluseks on idee, et käitumise kutsub esile mitte temale eelnev signaal või stiimul, vaid temale järgnev tagajärg (kinnitus, reinforcement). Seega olend justkui opereerib oma käitumistega, et soovitavat tagajärge esile kutsuda või ebasoovitavat vältida. Operantse tingimise skeemi kohaselt saab ära
Esmärkide saavutamise efektiivsus. Intelligentsus: kristalliseerunud ja liikuv. Motivatsiooni kirjeldavad isiksuse jooned (dynamic traits). kaks liiki: ergid ja metaergid. Ergid=vajadused, instinktid=pärilikud. Uudishimu erg, seksuaalerg, sotsiaalsuse erg, kaitsmise ehk hoolitsuse erg, domineerimise erg, kaitstuse ehk turvalisuse erg, nälja erg, viha ehk agressiivsuse erg, mittemeeldimise ehk vastikuse erg, meeldivuse erg, allumise erg. Ergid põhjustavad: -selektiivset taju. - emotsionaalset reaktsiooni objektile või ideele. - eesmärgi saavutamise või teostamise - sihipärase või eesmärgile suunatud käitumist. Metaergid=keskkonna (kultuuri) poolt vormitavad ehk omandatavad. Kaks tüüpi: - arvamused ehk hinnangud (sentiments) – tähelepanu, emotsioonide ja reaktsioonide seostamine kindlate objektide või objektide klassiga
Emotsioonide areng ennast ära tunda kui nende ninad olid punaseks toimub dünaamiliselt. määritud. Alles nina puudutamine andis neile Inimene sünnib küll kindluse, et üksteist ära tunda nuttes kuid juba paari nädala pärast suudab ta naeratada. Varsti peale sündi ilmnevad huvi, vastikuse ja distressi märgid. Umbes kaheaastaseks saades ilmuvad sellised järgmise tasandi emotsioonid nagu empaatia, kadedus, häbi, süütunne. Psühholoog M.Lewis on täheldanud, et 8kuuse lapse hirmu vallandumine pidurdus kui ta märkas, et võõras on teine laps. Laps on samasugune kui ise ja mitte hirmutav seega. Õnnetu imik laseb Pea meeles, et nuttu on 4 liiki: näljanutt on rütmiline,
annaabi.ee 
