EUROOPA LIIT Eellugu Nagu enamike tänaste rahvusvaheliste organisatsioonide puhul, algab ka euroopa liidu kujunemine pärast esimest maailmasõda. Vajaduse nii poliitilise kui ka majanduse koostöö järele tekitas NL oma vastandumisega lääne demokraatlikele riikidele. Tol hetkel kerkis peamiseks küsimuseks, millistele põhimõtetele see koostöö ehitada. 1946a pakkus Churchill välja idee euroopa ühendriikidest, kuhu esialgu kuulunuks Saksamaa ja Prantsusmaa. Tänasel päeval võime öelda, et antud idee ei saaks kuidagi realiseeruda. Esiteks on Euroopa liit kasvanud liiga suureks, esindades kümneid rahvuseid ja riike. Teiseks- liitu kuuluvate riikide majanduslik areng on seinast seina. Konkreetsemad lahendused
Hippias (460 – 399 e.kr) - riigi kodanikud on loomu poolest ühtekuuluvad, sest sarnane kuulub sarnasega ühte. Positiivne õigus läheb tihti loomusega vastuollu Inimesed on loomu poolest võrdsed Alkidamas „Jumal on kõik inimesed loonud vabadena ega ole kedagi teinud sünni poolest orjaks.“ Herakleitos ja Pythagoras küll eristasid positiivset ja loomuõigust, kuid tegemist oli pigem alluvussuhtega ning mitte vastandumisega - Sofistid – esimesed liberaalid – selgitab ehk nii mõndagi ka tänapäeva poliitikas – kõnekunst ja demagoogia – tõde esitatakse ja kaitstakse tõe „tellija“ kaudu. Sofistide kolmas suund – tugevama loomuõigus Kallikles (5 saj e. kr) suunas kriitika rahvavalitsuse ja demokraatia vastu. See kohtlevat kõiki ühesugustena, kuigi inimesed on oma loomult erinevad. Tugeva ja nõrga, õilsa ja kehva, tubli ja laisa võrdsustamine on ebaloomulik.
Pragaatikud- Churchill, USA diplomaadid ja poliitikud; puffertsoonid ja muidu sõbralik maailmajaotus). Külm sõda: Põhjused: 1. Ajalooline usaldamatus (1918 USA sponsoreeris Venemaa vastu interventsiooni; 1933 diplomaatiliste suhete sisseseadmine USA ja RU vahel- elementaarsuse täitmine; 1944 teise rinde avamine). 2. Riikide vastandlikud eesmärgid/mõjusfäärid, mis on seotud vastandlike ideoloogiatega (liberaalne individualism/kollektiivne sotsialism) ja isikute vastandumisega (Roosevelt- kõige enam valitud president 4x; Churchill-SB peaminister, kellel puudus kõrgharidus; Stalin). Harry Truman (1884-1972) Aatompommi küsimus. Puudus kõrgharidus, polnud soovi presidendiks saada (asepresident, kuna Roosevelt suri ootamatult). Asepresidendi funktsioon oli proformal ja seetõttu puudus Trumanil üldse arusaam, mis ta tegema peab, mis asi on aatompomm. F. Roosevelti “Nelja politseiniku” kontseptsioon: 1.USA 2.Inglismaa 3.NL 4. Hiina. tähendas seda, et neljas
eeskuju mudeli kontseptsioon), seda nii soovitud kui ka probleemset käitumist või suhtumist silmas pidades. Lisaks eelnimetatutele saab arvestada ka sotsiaalse hinnangu/Social judgment theory teooriat (D. Granberg), mis seletab, kuidas inimesed omistavad teatud hoiakuid grupi liikmetele: kui üksikisik omistab vaated talle meeldivale grupile või indiviidile, siis toimub assimilatsioon. Kui üksikisik omistab vaated ebameeldivale grupile või indiviidile, on tegemist vastandumisega (Communication Yearbook 6. (2012) Ed. Michael Burgoon, Routledge Publication. Chap.10, D. Granberg, Social Judgment theory). Sotsiaalse taju teooriad aitavad mõista, millised sotsiaalsed grupid võiksid olla sotsiaalturunduse kommunikatsioonis kõnetajateks eesmärgiga mõjutada üksikisikut. Sageli on just sotsiaalne eeskuju see, mis suudab muuta üksikisiku käitumist ja oluliselt vähemefektiivsemaks võib kujuneda otsene pöördumine probleemse käitumisega inimese poole
õige ja vale, taotletava ja taunitava kategooriad. Inimeste moraalid ja käitumine ei ole sageli kooskõlas. Saadakse aru, et tapmine ja varastamine on halb; teiste aitamine ja inimeste austamine on hea. Religioon ei tee sinust head inimest ja kindlasti ei taga kõlbust ühiskonnas. Jah, religiooni kaudu on loodud koole, haiglaid ja abiprogramme, kuid samas on paljud sotsiaalsed konfliktid seotud religioosse vastandumisega. Üldiselt on religioossed inimesed konservatiivsemad abort, abielu, soorollid ja abielueelne seksuaalkäitumine. Religioossemad inimesed on ka karmimad pettuse vastu. 16. Religioon ja mõnuainete tarvitamine. Religioossed inimesed kasutvad vähem mõnuaineid. Võib välja tuua järgmised argumendid: 1. Usulistes kogukondades toimib sotsiaalse toetuse ja kontrolli süsteem. See tähendab, et normiks on pigem karsked ja vaoshoitud eluviisid. Nende normide rikkumist
lugupidamises püsiv empiiriline, valdavalt materialistlik lähenemine meditsiinis. Kuidas see alguse sai, vaieldakse võibolla haavaravaist, võibolla sportlaste ettevalmistamisest (ideaalse keha kujundamise kõrvaprodukt oli arusaam kehavigade olemusest). 4. SEMINAR Tooge näiteid kontseptsiooni ,,elu, see on surm" kohta 19. sajandi alul toimub elu-surma vastandamise kontseptsioonides muudatus. Aristotelese mudeli järgi on tegemist korrelatiivse vastandumisega, st elu ja surma vaadeldakse kui vastastikku seotud ja sõltuvaid fenomene. Oluline oli siin sj elu loodusteaduslik defineerimine (bioloogia sünd). Surmast sai peegel elu seletamiseks. Jõutakse olukorrani, kus surma hakatakse pidama elu enda poolt esile kutsutud fenomeniks. Küsimus selles, et ükski organism ei toimi täiuslikult ning ebakõlad (või valed elamis-võtted ja sündmused elus ning organismis endas) hakkavad üha enam organismi kurnama ja kulutama
Keskajal kinnistub õiguskorralduse nelikliigutus A.Thomaselt: 1. Igavene õigus – jumala loodud kogu loodus; loodusseadused 2. Loomulik õigus – looduse olenditest suudba enim hoomata inimene – see osake ongi loomulik õigus, milles siasldub hea, õigalne ja mõistlik. 3. Jumalik õigus – sisaldub jumalasõnas; usk 4. Inimlik ehk ilmalik õigus – inimeste loodud, peaks püüdlema igavese, loomuliku ja jumaliku poole. 14.saj juurdub positiivse õiguse mõiste, mis seotud vastandumisega loomuõigusele. Ius naturale – loomuõigus ehk loodusõigus, jumalik õigus, igavene ja muutumatu Ius positivum – positiivne õigus, sätestatud õigus, maise valisteja õigus. 3) Valgustusajastu loomuõigus 16.saj. ehk humanistlik jurisprudents. Kodifikatsiooni mõiste kasutuselevõtt. Esindaja J.Bentham Kuulsaim kodifikatsioon Constitutio Criminalis Carolina 1532.a ehk CCC. Siin on kokku sulanud rooma ja saksa kriminaalõigus ja kriminaalprotsessiõigus.
Kuritegevuse põhjuste käsitlus sõltub aga sellest, kas lähtuda kriminoloogia sotsiaalsest või antropoloogilisest suunast. Sotsiaalne suund seostab kuritegevuse ühiskonnaga (kuritegevus on ühiskonna üks seisundeid, teatud juhtudel väljendab see ühiskonna patoloogiat; kriminoloogiat peetakse ka kriitiliseks ühiskonnateaduseks). Siin on mitmed suured ja enamlevinud teooriad, nagu näiteks kultuurikonflikti- (seletab kuritegevust erinevate kultuuride vastandumisega) või anoomiateooria ( tähendab normide või seaduste puudumist või puudulikkust). Antropoloogiline suund näeb kuritegevuse põhjusi inimesest. Seega tema uurimisobjekt mitte kuritegevus kui sotsiaalne nähtus, vaid üksiksüütegu. 3. Preventiivne/profülaktiline ärahoidev, tõkestav. Tegeleb ühiskonna kuritegevuse reaktsioonide ja ühiskonnapoolsete kuritegevusele reaktsioonide uurimisega. Profülaktiline aspekt
) Soovile vastavad minalaused on vastuse andmiseks inimese (suhtlemispartneri ) (Jah, ma tulen. Ei, mind ei ole pühapäeval tööl.) Oluline on selgelt jah või ei välja ütlemine. Äraütlemise puhul on vajalik lisada ka konkreetse põhjus (ei, sest et ....) Käitumisele vastavad mina teated on vastuseks suhtlemispartneri käitumisele, mis võib olla minu jaoks positiivne või probleeme tekitav. Viimasel juhul on tegemist konfronteerumise ehk vastandumisega. Positiivsete lausetega antakse partnerile teada, mis tema käitumises on meeldiv. (Mulle meeldib see, et sa... tegid....) Seda võib teha lihtsas või kolmeosalises lausevormis (viimane on kasulik just konfronteerumise puhul). Konfronteerumise puhul anname partneri teada, et tema käitumine on minu jaoks ebasobiv (tema enda jaoks ei pruugi see nii olla) (Mulle ei meeldi, et sa ... tegid, Mind häirib, et sa ....) Kolmeosaline lause on koosneb järgnevatest osadest:
eeskuju mudeli kontseptsioon), seda nii soovitud kui ka probleemset käitumist või suhtumist silmas pidades. Lisaks eelnimetatutele saab arvestada ka sotsiaalse hinnangu/Social judgment theory teooriat (D. Granberg), mis seletab, kuidas inimesed omistavad teatud hoiakuid grupi liikmetele: kui üksikisik omistab vaated talle meeldivale grupile või indiviidile, siis toimub assimilatsioon. Kui üksikisik omistab vaated ebameeldivale grupile või indiviidile, on tegemist vastandumisega (Communication Yearbook 6. (2012) Ed. Michael Burgoon, Routledge Publication. Chap.10, D. Granberg, Social Judgment theory). Sotsiaalse taju teooriad aitavad mõista, millised sotsiaalsed grupid võiksid olla sotsiaalturunduse kommunikatsioonis kõnetajateks eesmärgiga mõjutada üksikisikut. Sageli on just sotsiaalne eeskuju see, mis suudab muuta üksikisiku käitumist ja oluliselt vähemefektiivsemaks võib kujuneda otsene pöördumine probleemse käitumisega inimese poole
(Varajase surma alla mahtusid kõik haigused, õnnetusjuhtumid jne.) (See, et surm vältimatu on, arvati toona olevat kasulik selle poolest, et paneb inimesed oma ,,hinge" eest hoolt kandma.) 18. sajandil ilmuvad surma asjus juba ka populatsioonibioloogilised seisukohad (Buffon, Linne), mille kohaselt loodus korraldab surma kaudu end a harmooniat. 19. sajandi alul toimub elu-surma vastandamise kontseptsioonides muudatus. Aristotelese mudeli järgi on tegemist korrelatiivse vastandumisega, st elu ja surma vaadeldakse kui vastastikku seotud ja sõltuvaid fenomene. Oluline oli siin sj elu loodusteaduslik defineerimine (bioloogia sünd). Surmast sai peegel elu seletamiseks. Arstiteadusest lähtuv murrang oli sj leviv komme lahata kõik haiglates surnud. Patoloogiline anatoomia kujunes teguriks, mis aitas ümberdefineerida haiguse kontseptsiooni elusa patsiendi sümptomid taandusid oma priviligeeritud
patt); 4) inimlik ehk ilmalik õigus (inimeste loodud õigus, mis peegeldab kahjuks ebatäielikult igavest, loomulikku ja jumalikku õigust, kuid peaks tões ja usus püüdlema nende võimalikult täieliku järgimise poole). Reformatsiooniajastul eeltoodud liigitus lihtsustub (nt hugenott Gentillet): 1) jumala seadused; 2) looduse seadused; 3) tsiviilseadused. Seejuures alates XIV sajandist juurdub kindlalt positiivse õiguse mõiste, mis on seotud selge vastandumisega tollastes vaidlustes: loomuõigus (ius naturale) < > ilmalik ehk kirjutatud õigus (ius positivum). Arusaamad arenesid renessansiajastul edasi selles suunas, et loomuõigus on igavene ja muutumatu õigus (nagu antiikajal), positiivne - maise valitseja õigus. Loomuõigusel ei ole enam tegemist Jumalaga. Mittevastavuse korral loomuõigusele ei olnud valitseja kehtestatud positiivne õigus alamatele täitmiseks kohustuslik, sest valitseja oli rikkunud ühiskondlikku
(Nt allutav termin P – puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M – mänd ja K – kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav termin rakendub, saab olla vaid üks tunnus vastupidiste tunnuste hulgast, ning võib olla ka nii, et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda
(Nt allutav termin P puu, mille suhtes kaasalluvad on terminid M mänd ja K kask.) Kaasalluvaid termineid võib olla rohkem kui kaks, eeltoodud näites saab lisada veel palju kaasalluvaid termineid, nt lepp, pihlakas, kuusk jne. Kaasalluvusest võib rääkida ka ühitatavate terminite puhul, kui need koos alluvad mingile sooterminile. Järgnevad kaks definitsiooni D3.8.2.2 ja D3.8.2.3 kirjeldavad kaasalluvuse erijuhtumeid, mis on seotud vastandumisega mingi tunnuse põhjal. Tunnustepaari, mille abil toimub vastandatud terminite mahtude eristamine, nimetatakse vastandtunnusteks ehk teineteisele vastupidisteks tunnusteks. Igal objektil, millele allutav termin rakendub, saab olla vaid üks tunnus vastupidiste tunnuste hulgast, ning võib olla ka nii, et objektil pole kumbagi tunnust vastandtunnuste paarist. Nt liikumissuuna alusel võib moodustada vastandpaari vasakule-paremale. Kui liikuda vasemale, siis samas ei saa liikuda
annaabi.ee 
