Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Vask". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
2018, kuupvõre, võrgumaterjal, available, kristallstruktuur, sulamid, rebane, õppeaine, tehnomaterjalid, juhendaja, aatomiehitus, elektronskeem, aatommass, messing, melhior, tombak, elektrijuht, vardadMihkel Erik Rebane MESSING REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERIALID Tehnikainstituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev: 03.10.2018 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr.
Nikkel 1. KODUTÖÖ Õppeaines: Metallide termotöötlus ja seadmed Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: lektor Tallinn 2018 SISUKORD 1. NIKLI AATOM................................................................................................................................3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR...................................................................................................4 3. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................6 2 1. NIKLI AATOM Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. Nikkel
VASK Greetel Kala 10a Koostis Struktuur *Keemiline element *Kristallstruktuur : vask (Cuprum, Cu) tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused *Punakas-kollaka värvusega *Tihedus 8920 kg/m3 *Hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm) *Sulamistemperatuur 1084.62 °C *Pealispinnale võib ajajooksul tekkida rohekas kattekiht (hüdraatsoolade segu(sulfaadid,karbonaadid)) Omadused *Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 *Aatommass on 63,54. *Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1) *Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m Saamine *Vähesel määral leidub looduses ehedal kujul *Põhiliselt toodetakse erinevatest vasemaakidest Kasutusala *Elektrijuhtmed *Nõud *Mahutid õllepruulimiseks *Mahutid viski destileerimiseks *Graafilised sügavtrüki plaadid *Taimede seenhaiguste tõrje *Nanovasega värvitud klaas *Vaskvärvid Kasutusala *Relvad *Ehted *Raha *Masina-, auto-, ja traktoritööstuses *Juveelid *Patareid *
NIMI VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE REFERAAT Õppeaines: Mehaanikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD.................................................................................................................................1 1.SISSEJUHATUS......................................................................................................................3 2. VASE AJALUGU....................................................................................................................4 2.1 Enne Pronksiaega (Neoliitikum)...............................................
Sten-Erik Ellermaa KOOBALT Referaat Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT11/21 Juhendaja: Professor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Leidumine looduses..................................
....................................................3 2.Vase leidumine ja tootmine...........................................................................4 2.1Vase leidumine......................................................................................... 4 2.2Vase tootmine........................................................................................... 4 3.Vase kasutusalad........................................................................................... 5 4.Vase sulamid.................................................................................................. 7 4.1Pronks....................................................................................................... 7 4.2Messing ehk valgevask............................................................................. 7 Kokkuvõte......................................................................................................... 8 Kasutatud allikad..........................................
MATERJALID LAEVAEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Tehnikateaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev:................... Üliõpilase allkiri:................... Õppejõu allkiri: .................... Tallinn 2018 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 LÜHENDID.........................................................................................................................................5 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................6 1.1Laevaehitus..........................
Vase tootmine, tema sulamid ja kasutamine Referaat Keegi Teine Õppeaines: Tehnomaterjalid Juhendaja: Annika Koitmäe Rühm: eisaaõelda Tallinn 2013 1.1 VASE AJALUGU 1.2 Neoliitikum Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle.Vask on üks vanim kasutatud metallidest- juba vähemalt 10000 aastat. Ainult kulda kasutati ennem vaske metallidest. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Uue-kiviaja(10000eKr) ja
Gerton Korsten NIKKEL JA TEMA SULAMID REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 2015-10-26 Üliõpilase allkiri: Õppejõu allkiri: Tallinn 2015 Sisukor SIssejuhatus.................................................................................................................................3 1.Nikkel......................................................................................
METALLIDE ERINEVAD LIIGITUSED Õppeaines: Tehnomaterjalid Transporditeaduskond Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev: Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................
Janno Reilik ALUMIINIUM REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI11 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Esitamiskuupäev: 29.10.2014 Üliõpilase allkiri:……………. Õppejõu allkiri: …………….. Tallinn 2015 SISUKOR SISSEJUHATUS........................................................................................................................................3 1. ALUMIINIUM..........................................
..45% tsinki, väga plastne, sisaldab paljudel juhtudel ka alumiiniumi, rauda, mangaani, räni jmt elemente. On hästi valatav, stantsitav ja lõiketöödeldav: Babiit on vase, tina, plii ja antimoni sulam. Heade antifriktsiooniomaduste tõttu kasutatakse seda liugelaagrite liudade katmiseks. Kergsulamid on alumiiniumi- ja magneesiumisulamid. Näiteks sisaldab hästi valatav alumiiniumisulam silumiin kuni 14% räni; duralumiinium - kuni 5,5% vaske jne. Magneesiumi sulamid alumiinumi, vase, nikli ja tsink|tsingiga on heade valuomadustega, kerged ning hõlpsasti lõiketöödeldavad. Neist valmistatakse masinate ja seadmete keresid ning vähekoormatud detaile. Mida suurem on messingis tsingi sisaldus seda hapram ta on. Messingid jaotatakse: · survetöödeldavad · valumessingid Al,Mn,Ni,Si vähene(kuni 1%) lisamine parendab messingite omandusi. Messingis võib olla kuni 3% pliid (Pb). Kuni 35% tsingisisaldusega messingid on plastsed ja sobivad
SISUKORD SISUKORD ..........................................................................2 SISSEJUHATUS...................................................................3 LEIDUMINE LOODUSES...................................................4 METALLI AVASTAMINE .................................................4 FÜÜSIKALISED JA KEEMILISED OMADUSED............5 KASUTAMINE....................................................................6 KASUTATUD KIRJANDUS ..............................................7 SISSEJUHATUS VASK - CUPRUM Vask on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vask asub periodilisussüsteemi I rühma kõrvalalarühmas. Tema aatomiväliselektronikihil on üks elektron.Ühendites on vase oksüdatsiooniaste peamiselt II.
Tartu Kutsehariduskeskus Majutus-ja toitlustusosakond VASK Referaat Tartu 2009 VASK Üldiselt Vask ( ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3. Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1). Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Plastiline metall, mida hakati kasutama umbes 10 000 aastat tagasi. Vask on väheaktiivne metall ning ta ei reageeri hapetega ega veega. Leidumine Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu 2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub
Vask Referaat Siskukord 1) Sisukord lk 2 2) Üldiseloomustus lk 3 3) Leiduvus lk 4 4) Ajalugu lk 4 5) Mürgisus lk 4 6) Ühednid lk 5 7) Kasutusalad lk 6 8) Reaktsioonid lk 7 9) Kasutatud kirjandus lk 7 2 Üldiseloomustus Vask tähis Cu on keemiline element järjenumbriga 29. Aatommass on 63,54.Omadustelt on vask metall. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm3.Vask asub IB rühmas ning 4. perioodis. Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1).Tema sulamistemperatuur on 1083 Celsiuse kraadi. Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 n·m. Vase värvus varieerub punasest kuldkollaseni. Vask sepistatav, valtsitav ja traadiks tõmmatav metall. Ta on hea soojus- ja elektrijuht. Kuumutamisel õhus kattub vask musta värvusega vask(II)oksiidi kihiga. Kuivas õhus on vask püsiv. Niiskes õhus tekib vaskesemete pinnale aja jooksul korrosioonip
Markus Põder MATERJALID AUTOEHITUSES REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERJALID Mehaanikateaduskond Õpperühm: MI 21 Juhendaja: lektor Annika Koitmäe Tallinn 2014 SISUKORD Sissejuhatus ..........................................................................................................................................4 1. Mustad metallid ............................................................................................................................5 1.1. Teras ..........................................................................................................
Maria-Julia Järv Kuld REFERAAT Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Arhitektuuri ja keskkonnatehnika teaduskond Õpperühm: KT 11A Juhendaja: lektor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev: __.__.____ Üliõpilase allkiri: _________ Õppejõu allkiri: _________ Tallinn 2016 SISUKORD 1.Üldine kirjeldus............................................................................................................ 4 2.Omadused........................................................................
Keemilised elemendid 02.12.2007 SISUKORD Lehekülg Sisu 1-6 Metallid 7-8 Mittemetallid 9-10 Väärisgaasid Raud (Fe) Raua asetus perioodilisussüsteemis ja aatomi ehitus Raud asub perioodilisusüteemis VIII rühma kõrvalalarühmas. Raua aatomi järjenumbrist (26) ja täisarvuni ümardatud aatomimassist (56) järeldub, et raua aatomi tuumas on 26 prootonit, ja 56-26=30 neutronit. Raud on neljanda perioodi element, järelikult asuvad tema elektronkatte 26 elektroni neljandal elektronkihil : Fe : +26/2)8)14)2) Keemiliste reaktsioonide käigus võib raud loovutada elektrone ka eelviimaselt elektronkihilt. **Ühendeis on raua oksüdatsiooniaste II või III, viimane neist on keemiliselt stabiilsem. Raud looduses Raud on looduses laialt levinud element , olles sisalduselt maakoores neljandal kohal. Raud on ka kosmoses levinud element. Meie Päikesesüsteemi planeetidest on rauarikkamad Merkuur ja Marss. Lihtainena esineb rauda maailmaruumist M
Alumiiniumi tootmine, tema sulamid ja kasutamine REFERAAT Õppeaines: Tehnomaterjalid Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017 Sisukord Tiitelleht ............................................................................................................ ..............................1 Sisukord............................................................................
KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: EI 21 Juhendaja: lektor ...... Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................
TTÜ Mereakadeemia Üld- ja alusõppe keskus Elise Vainokivi LEGEERIVATE ELEMENTIDE MÕJU TERASE OMADUSTELE Kodutöö nr. 2 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitatud:......................................... Kontrollitud:.................................. Punkte:........................................... Kuressaare 2020 Sisukord 1. Koobalt (Co) ...................................................................................................................3 1.1. MÕJU TERASE OMADUSTELE .........................
Otepää Gümnaasium Kristjan Marcus Sulaoja 8.b klass VASE, RAUA JA ALUMIINIUMI KASUTAMINE IGAPÄEVAELUS Loovtöö Juhendaja: Mariana Naaber Otepää 2016 SISUKORD ....................................................................................................................... 3 Sissejuhatus................................................................................................... 4 1.Ülevaade kirjandusest.................................................................................5 1.1.Vask......................................................
Richard Karming, Are Enok, Ayron Alliksaar LABORATOORSED TÖÖD ARUANNE Õppeaines: KERE JA ALUSVANKER Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-41 Juhendaja: lektor Margus Villau Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn: 2016 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. VEDRUSTUS JA ROOLISÜSTEEM.............................
Kool Vask Referaat Nimi 12. A klass Juhendaja: Linn 2015 1 SISUKORD SISSEJUHATUS.........................................................................................................................3 1.VASE KASUTAMISE AJALUGU..........................................................................................4 2.VASEMAAGID.......................................................................................................................6 2.1.Peamised maagid..........................................................
Eesnimi Perenimi EESTI VABARIIK TUNNITÖÖ Õppeaines: ANDME- JA TEKSTITÖÖTLUS teaduskond Õpperühm: Juhendaja: lektor Anne Uukkivi Esitamiskuupäev: ................... Allkiri: .................................... Tallinn 2014 SISUKORD SISUKORD ..........................................................................................................................................2 SISSEJUHATUS ................................................................................................................................
Tehnomaterjali eksami materjal 1.Metallide põhilised kristallvõred (tähised, koordinatsiooni arv, baas) Tähis tähisega tähistatakse metalli kristallivõret, nätikes K6, K8, H6 ja H12 on ka T4 ja T8. Koordinatsiooniarv on võreelemendis antud aatomile lähimal ja võrdsel kaugusel olevate aatomite arv (koordinatsiooniarv on aluseks ka kristallvõrede tähistamisel: nii tähistatakse lihtsat kuupvõre kordinatsiooniarvuga 6 tähisega K6; ruumkesendatud kuupvõret K8, tahkkesendatud kupvõret K12; lihtsat heksagonaalvõret H6, kompaktset heksagonaalvõret H12; lihtsat tetragonaalvõret T4, ruumkesendatud tetragonaalvõret T8). Baas on aatomite arv, mis tuleb võreelemnedi kohta. Kuupvõre korral kuulub tipus olev aatom 1/8-ga võreelemendile, serval 1/4-ga, aatom tahul 1/2-ga ja aatom võre sees tervenisti
PLII Referaat Klass: 10 SISUKORD SISSEJUHATUS..................................................................................................................... 2 1.PLII AJALUGU..................................................................................................................... 3 1.1 Plii avastamine.................................................................................................................3 1.2 Klassikaline aeg................................................................................................................3 1.3 Keskaeg........................................................................................................................... 3 2. PEAMISED MAAGID JA LEIUKOHAD..
Paide Ühisgümnaasium Väärismetallid Referaat Koostaja: Henry Luts, 9a Paide, 2008 Sissejuhatus Väärismetallid on haruldased metallid, mida peitub maakoores suhteliselt vähe ja millel on kõrge väärtus. Väärismetallide mõiste on läbi teinud pika ajaloolise arengu. Mõnigi nüüdisaja argielu metall (raud, alumiinium) on kunagi olnud väärismetalli seisuses. Tänapäeval loetakse väärismetallideks kulda, hõbedat, plaatinat, pallaadiumi ja nende sulameid. Keemia seisukohalt on väärismetallid ka vask ja elavhõbe. Väärismetallideks loetakse ka plaatinametalle. Plaatinametallid on plaatina ja 5 sellele keemilistelt omadustelt lähedast metalli. Need metallid on iriidium, osmium, palladium, ruteenium ja roodium. 19. Sajandil oli väga kõrge hinnaga väärismetall alumiinium. See oli isegi kullast kallim. Kuigi seda peitub maakoores üsna palju, on sed
Teras voolavuspiiri, mis aga halvendab terase külmdefor- meeritavust (stantsimisel, tõmbamisel). Seetõttu Lisandid terases kasutatakse deformeerimise teel valmistatavate Raud on metallidest tähtsaim, kuid puhtal kujul detailide puhul väikese ränisisaldusega teraseid. kasutatakse teda vähe. Põhilised tehnomaterjalid Mangaan tõstab märgatavalt terase valmistatakse rauasulamitest. Nende kasutusala on tugevust, alandamata seejuures plastsust, ning umbes kümme korda laiem kui teistel metallidel ja samal ajal vähendab väävlisisaldusest tingitud nende sulamitel. Suurem osa rauasulamitest on kahjulikku mõju. süsinikku sisaldavad sulamid – rauasüsinikusula- Malmidele on peale suurema süsinikusisal-
Mikk Kaevats KLAASIMAAILM EHITUSES REFERAAT Õppeaines: HOONE OSAD Ehitusteaduskond Õpperühm: HE 31B Juhendaja: lektor Jüri Tamm Esitamiskuupäev: 18.12.2017 Üliõpilase allkiri: M. Kaevats Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2017
Hüdriidid: - Oksiidid: CoO, Co3O4 Sulfiidid: CoS, CoS2, Co2S3 Seleniidid: - Telluriidid: CoTe Nitriidid: - Tootmine ja kasutamine Co toodang on perioodilisustabeli naaberelementidega(Fe, Ni) võrreldes väike. Peamised Co-tootjad on Zaire, Sambia, Austraalia, Venemaa, Kanada, Soome ja Jaapan. Peamine osa Co-toodangust(60%) leiab kasutamist sulamites. Koobaltisulamid sisaldavad tavaliselt 15-92% Co ja sageli mitmeid teisi metalle. Peamised Co-sulamite liigid on magnetilised sulamid, kulumiskindlad ja kõvasulamid, kindla joonpaisumiskoefitsiendiga sulamid ning kuumakindlad sulamid. Kõva hõbedast metalli koobaltit (Co) ja selle ühendeid kasutatakse sageli. On leidnud rakendamist kuuma- ja happekindlates sulamites terase tootmisel, mõningate keemiliste reaktsioonide katalüsaatorina, elektri, klaasi, portselani, keraamiliste (savi) fajanssesemate (valge urbse savi ja läbipaistva glasuuriga tooted) tootmisel. Klaasi-, portselani- ja
............. 33 1.2.4. Nikkel ja niklisulamid .................................................................................................................. 35 1.2.5. Titaan ja titaanisulamid............................................................................................................... 36 1.2.6. Magneesium ja magneesiumisulamid ........................................................................................ 36 1.2.7. Tsink, plii, tina ja nende sulamid ................................................................................................ 37 1.2.8. Metallide markeerimine .............................................................................................................. 38 1.3. Mittemetalsed materjalid.................................................................................................................... 40 1.3.1. Tehnoplastid ........................................................................
Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Tallinn 2015 Märt Reinhold HONDA K24A3 MOOTORI ÜMBEREHITUS SAAVUTAMAKS MOOTORIVÕIMSUST 200kW LÕPUTÖÖ Transporditeaduskond Autotehnika Tallinn 2015 Mina Märt Reinhold tõendan, et lõputöö on minu kirjutatud. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite, sh juhendaja teostele on viidatud õiguspäraselt. Kõik isiklikud ja varalised autoriõigused käesoleva lõputöö osas kuuluvad autori/te/le ainuisikuliselt ning need on kaitstud autoriõiguse seadusega. Lõputöö autor: ........................................................................................................................ Nimi, allkiri ja allkirjastamise kuupäev .....................................................................................
annaabi.ee 
