Vask (0)

Lõik failist

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

docx

Tehnomaterjalide referaat - Vask

kogustes maailma eripaigus. Esmakordselt võeti metall tarvitusele Balkanil ja Lähis - Idas aastatel 8000 – 3000 eKr. Hiljem Egiptuses ja Euroopas. Läikivast punakaspruunist metallist valmistati nii tööriistu, ehteid ja tarbeesemeid kui ka raha. Sellest valmistatud vanimad esemed pärinevad Neoliitikumi ajastust. Metallil oli inimkonna ajaloos nii tähtis roll, et see andis oma nime vaseajastule. Hea töödeldavuse tõttu oli vask populaarne materjal, see oli vajalik messingi ja pronksi ning paljude teiste sulamite valmistamiseks. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. [1] Vaske leidub looduses peamiselt ühenditena , näiteks sulfiidina (Cu2S) või rohelise malahhiidina, mis keemiliselt kujutab endast vaskhüdroksiidkarbonaati Cu2(OH)2CO3 ehk CuCO3 x Cu(OH)2. Et vaske leidub looduses ka ehedalt, siis kuulub ta vanimate tuntud elementide hulka. [2]

Kiuteadus

4

pdf

Messing

Mihkel Erik Rebane MESSING REFERAAT Õppeaines: TEHNOMATERIALID Tehnikainstituut Õpperühm: ME11/21 Juhendaja: lektor Aleksander Lill Esitamiskuupäev: 03.10.2018 Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 1 1 AJALUGU 1.1 Varasemad vask-tsingisulamid Lääne Aasias ja Vahemere ida osas on teada vähesel arvul vask-tsingisulameid mis pärinevad 3. aastatuhandest eKr. Messingit leidus Egeuse saartel, Iraagis, Ühend Araabia Emiraatides, Türkmenistanis ja Gruusias. 2. aastatuhat eKr on leitud messingit lääne Indiast, Iraanist, Süüriast. Kuigi on ka leitud mõned näited vase-tsingi sulameid Hiinast 5 aastatuhat eKr. Varajased messingi sulamid on väga varieeruva tsingi sisaldusega 5-15%. Paljudel messingitel oli sarnane tina

tehnomaterjalid

6

odt

Nikkel

Nikkel 1. KODUTÖÖ Õppeaines: Metallide termotöötlus ja seadmed Tehnikainstituut Õpperühm: Juhendaja: lektor Tallinn 2018 SISUKORD 1. NIKLI AATOM................................................................................................................................3 2. NIKLI KRISTALLSTRUKTUUR...................................................................................................4 3. VIIDATUD ALLIKAD.....................................................................................................................6 2 1. NIKLI AATOM Nikkel (sümbol Ni) on ferromagnetiline keemiline element järjekorranumbriga 28. Nikkel paigutatakse keemiliste elementide perioodilisussüsteemis VIIIB rühma. Nikli aatommass on 59 n

Tehnomaterjalid

11

pptx

Vask

VASK Greetel Kala 10a Koostis Struktuur *Keemiline element *Kristallstruktuur : vask (Cuprum, Cu) tahkkeskendatud kuubiline võre Omadused *Punakas-kollaka värvusega *Tihedus 8920 kg/m3 *Hea elektri- ja soojusjuht (eritakistus 1.7·10-8 Wm) *Sulamistemperatuur 1084.62 °C *Pealispinnale võib ajajooksul tekkida rohekas kattekiht (hüdraatsoolade segu(sulfaadid,karbonaadid)) Omadused *Kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65 *Aatommass on 63,54. *Vase elektronskeem näeb välja: 2) 8) 18) 1) *Vase eritakistus 20 °C juures on 16,78 nΩ·m

Elementide keemia

12

docx

VASE TOOTMINE JA KASUTAMINE

Pronksid mis läksid üle 30% tina sisalduse läksid rabedaks ja lendasid kildudeks, sellepärast rohkem tina ei pandagi sulamisse. Pronksiaeg ei hakanud täpselt ühe aastaarvuga vaid see levis mööda Lõuna-Euroopat alates 3700 aastat eKr. Põhja- Euroopasse jõudis pronksiaeg üle tuhande aasta hiljem. Pronksiaeg lõppes 2000 aastat eKr. ning sellele järgnes Rauaaeg. 2.3 Antiik- ja keskaeg Antiik- ja keskajal tehti enamus tööriistasid rauast, kuid vask ei kaotanud oma rolli. Vask muutus käibevahendiks. Roomlased kasutasid seda valuutana. Sel ajal kaevandati vaske peaaegu sama palju kui tööstusrevolutsiooni ajal. 4 3.VASE OMADUSED Vask (ladina keeles cuprum; tähis Cu) on keemiline element järjenumbriga 29. Tal on kaks stabiilset isotoopi massiarvudega 63 ja 65. Aatommass on 63,54. Normaaltingimustes on vase tihedus 8,9 g/cm³. Vask asub IB rühmas ning 4

Ainetöö

8

docx

Koobalt

Sten-Erik Ellermaa KOOBALT Referaat Õppeaines: ANORGAANILINE JA ANALÜÜTILINE KEEMIA Ringmajanduse ja tehnoloogia instituut Õpperühm: KT11/21 Juhendaja: Professor Viiu Sillaste Esitamiskuupäev:................ Üliõpilase allkiri:................. Õppejõu allkiri: .................. Tallinn 2018 SISUKORD 1.Sissejuhatus..............................................................................................................................3 2.Leidumine looduses.................................................................................................................4 3.Omadused.................................................................................................................................5 Füüsikalised o

Keemia

9

docx

Vask

Kerge saadavus maagist ja üsna madal sulamistemperatuur lubasid vasel olla üks esimesi inimkonna poolt enimkasutatavaid metalle. Enne vaske kasutati metallidest ainult kulda. Vanimad leiud pärinevad pronksiajast. Kogemused vase sulatamisega viisid edasi ka teiste metallide sulatamiseni nagu raud. Pronksiajal kasutati peamiselt vase ja tina sulamit pronksi, valmistamaks relvi, ehteid, raha jne. Tänapäeval on vask nõutud metall ja tema hind tõuseb pidevalt. Puhtal kujul kasutatakse vaske elektrotehnikas. Vase elektrijuhtivus on võetud standardiks. Peamised sulamid on pronks ja messing. Pronksi kasutatakse tehnikas ja kunstis, messingit peamiselt tehnikas. Kolmveerand maailma toodangust pärineb Lõuna-Ameerikast. Suurim tootja on Tiili (36%), USA ja Peruu toodavad kumbki 8%. Umbes 30% tuleb korduvkasutusest. 2030 a. tarbimise prognoos 2009.a. võrreldes on +160%.

Mittemetallid

21

docx

Laevaehituse materjalid

Mn element max max max max max max Al sulam 0.40- 0.02 0.5 0.5-0.9 0.2-0.8 3.9-5 0.1 0.15 2004A 1.20 Tabel 13 Al 2004A keemiline koostis 15  VASK Laevu küll vasest ega selle sulamist ei tehat, küll aga erinevaid vees olevaid juppe nagu propellerid, ankrud, klapid ja palju muud. Põhiliselt kasutatakse laevanduses tinapronksi, alumiiniumpronksi ja kõrge tõmbetugevusega messingit. 1.8 Tinapronks Sn sisaldus 5-25% (suurem sisaldus muudab liisalt hapraks). Tinapronksist valmistatakse sõukruvisid, laevakellasid ja klappe. [23] 1.8.1 Vasesulam C90700 Tõmbetugevus min276 Mpa Voolepiir min 172Mpa [24]

Laevandus

Meedia

Kommentaarid (0)