(väike valgustundlikkus). Värvipimedus ongi seotud kolvikeste häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust Inglismaalt pärit keemik, meteroloog, füüsik ja nüüdisaegse aatomiõpetuse rajaja John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta sellel teemal esimese uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli selline värvipimeduse vorm nagu deuteranoopia (rohelise värvi tajumisvõimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. Ta nimelt ei mõistnud, kuidas erinevalt temast suutsid teised inimesed küpseid ja tooreid õunu värvi järgi eristada. Joonis 2. Õun normaalnägemisega ja deuteranoopiaga. 2 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Protanomaalia Seisund, kus ei tajuta punast värvust. Selle värvi tugevus väheneb ja punakad toonid kahvatuvad ning heledus väheneb
Värvipimedus ehk daltonism on osaline või täielik võimetus eristada värvuseid. Värvipimedus on seotud kolvikeste (valgustundlikud rakud, mis on seotud värvuste nägemise ja ruumilise lahutusvõimega) häirega tajuda erinevate lainepikkustega valgust. AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli deuteranoopia (rohelise värvi tajumise võimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Protanoopia (protanomaalia) Võimetus tajuda punast, oranzi ja kollast. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Deuteranoopia (deuteranomaalia) Võimetus eristada punast ja rohelist. VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Tritanoopia (tritanomaalia) Võimetus tajuda sinist ja kollast (esineb harva). VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Akromatopsia
teemal esimese uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta" Avaldumine See on suguliiteline ehk X-kromosoomiga päritav haigus, mis esineb seetõttu valdavalt meestel. Sümptomid Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide nägemine/eristamine: Protanoopia (punase-rohelise värvipimeduse vorm) - inimene ei suuda eristada rohelist ja sinist ning punast ja lillat. Deuteranoopia - (roheliste kolvikeste puudus) isik ei suuda eristada oranze, rohelisi, pruune ja kahvatu-punaseid toone. Diagnoosimine Värvipimedust saab diagnoosida vastavate jooniste/piltide alusel Ravi ja ennetamine Kaasasündinud värvipimedust ravida ei saa. Omandatud juhtudel ravitakse seda põhjustanud haigust/traumat. Värvipimedust ennetada ei saa. Tänan kuulamast! Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Värvipimedus
nende töövõime langenud. (Color Vision ... 2013). 3 AJALUGU Esimesena kirjeldas värvipimedust Inglismaalt pärit keemik, meteroloog, füüsik ja nüüdisaegse aatomiõpetuse rajaja John Dalton, kelle nimest pärineb ka sõna daltonism. 1794. aastal avaldas ta sellel teemal esimese uurimuse pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta." Temal endal oli selline värvipimeduse vorm nagu deuteranoopia (rohelise värvi tajumisvõimetus), mille ta avastas puu otsast õunu korjates. Ta nimelt ei mõistnud, kuidas erinevalt temast suutsid teised inimesed küpseid ja tooreid õunu värvi järgi eristada. (John Dalton ... 2013). Joonis 2. Õun normaalnägemisega ja deuteranoopiaga. 4 VÄRVIPIMEDUSE TÜÜBID Enamikul värvipimedatest isikutest on see haigus vähehäiriv. Olenevalt värvipimeduse vormist on häiritud erinevate värvide eristamine
Fifth level Haiguse ajaloost Esimese uurimuse sellel teemal avaldas inglise keemik John Dalton aastal 1794 pealkirjaga "Erakordsed faktid värvide nägemise kohta". Ta kirjutas selle siis, kui avastas, et on ise värvipime. Ta hakkas nimelt uurima, millest tuleb see, et teised suudavad küpseid ja tooreid õunu välimuse järgi eristada, aga tema ei suuda kuidagi. Tänapäeval tähendab see kindlat tüüpi värvipimedust nimetusega deuteranoopia. Tekkepõhjused ja mehhanismid Enamjaolt on värvipimedus kaasasündinud haigus, mis pärandub X kromosoomi vahendusel, st. see on retsessiivne suguliiteline puue. Seetõttu haigestuvad sagedamini mehed (naistel on kaks Xkromosoomi ning kui üks neist kannab haigust, siis teine on tavaliselt terve ja seega haigus ei avaldu; meestel on üks X ja üks Ykromosoom). Värvipimedus võib avalduda väga erinevate vormide ning raskusastmetega. Sümptomid
Esimese uurimuse sellel teemal avaldas inglise keemik John Dalton aastal 1794 pealkirjaga "Extraordinary facts relating to the vision of colors" ("Erakordsed faktid värvide nägemise kohta"). Ta kirjutas selle, kui avastas, et on ise värvipime. Ta ei mõistnud, kuidas teised inimesed on suutelised küpsetel ja tooretel õuntel värvi järgi vahet tegema, aga tema sellega hakkama ei saanud. Tema töö tõttu kutsutakse värvipimedust sageli daltonismiks, kuid tegelikult on see termin kasutusel deuteranoopia kohta ehk punarohepimeduse. 3.Tekkepõhjused Enamasti on värvipimedus kaasasündinud, harvem tekib traumade, silma võrkkesta ning nägemisenärvi haiguste korral tüsistusena. Silmamuna taga paikneb silma võrkkest ehk reetina. Võrkkestas on peamiselt kahte liiki rakke, mis osalevad nägemiseprotsessis: kepikesed ning kolvikesed. Viimased on tundlikud värvide suhtes ning eristatakse omakorda punaseid, rohelisi ning siniseid kolvikesi. Erinevad kolvikesed reageerivad
NÄGEMINE - Tähtsaim mittekontakne meel. Nägemist stimuleerib valgus. Objektid kas kiirgavad,peegeldavad või neelavad valgust. · Valgust saab iseloomustada: -lainepikkusega (nähtava valguse spekter on 360-760 nm). -intensiivsusega (vrdl amplituud; kiirgusenergia hulk ajas). NB! Värvilist valgust pole olemas! - see mida me värvidena näeme, on erinevate lainepikkuste nähtav kiirgus (peegeldus), st ilma vaatlejata pole ka värvi!(nt kui räägitakse `sinisest valgusest', siis tähendab see, et räägitakse valguse neist lainepikkustest, mis tekitavad `sinise' aistingu,st nähtava spektri lühemad lainepikkused). Elektromagnetiliste lainete nähtav spekter (360-760 nm) : Silm: Silmas on mitmed abistruktuurid, näit. lääts (lens) ja vikerkest e. iiris, mis tagavad sobiva proksimaalse stiimuli, s.t. võrkkestakujutise (retinal image) tekke. Ühe silma nägemisväli umb 150, ja kahel kokku 200 kraadi,kõrgus 135 kraadi. (NB! Proksimaalne stiimul e.reetinaku...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
