RETSENSIOON Prangli varustamine elektriga Grupi ülesandeks oli leida lahendus Prangli saare elektriga varustamisele ja analüüsida selleks erinevaid tehnoloogilisi lahendusi, valides nendest välja mõistlikum variant. Analüüsimisel tuli arvestada elektri hinna, varustuskindluse, tarbimise, keskkonnamõjude, kapitaliinvesteeringute ja seadusandlike riskide osas. Töö teoreetiline tagapõhi, probleemi püstitus ja selle formuleerimine oli selge: ,,olenemata mitmetest korduvatest katsetustest võimaldada elektriühendus Prangli saarega, ei ole see katkestuste ja pidevate parandamiste tõttu jätkusuutlik, mistõttu toodab saar elektrit iseseisvalt, omamata kaabelühendust mandriga".
võimsust. Taastuvate energiaressursside alla liigituvad ka must leelis ja prügilagaas, millest Eestis samuti elektrit toodetakse. Mitmetes põllumajandusettevõtetes on käimas uuringud biogaasi tootmise alustamiseks energeetilisel otstarbel, perspektiivikas on ka prügipõletamise energia potentsiaal. Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega Eestis probleeme ei ole. Kui Eesti otsustab hakata kasutama rohkem importkütust, tuleb varustuskindluse juures arvestada kindlasti kütuse varustamisel esile tõusnud riske. Eestisse tuumaelektrijaama rajamise poolt rääkivaist asjaoludest võiks nimetada vähenevaid keskkonnaheitmeid, Eesti elektrivajaduse katmist kaugemas perspektiivis ja võimalust elektrit importida. Tuumaelektrijaama ehitamise vastu on järgmised argumendid: · võimaliku katastroofiallika loomine; · varustuskindlusega seotud riskide säilimine (elektri tootmine ühest allikast);
Julgen nendes ennustustes kahelda. Seda põhjusel, et alates Eesti NPS hinnapiirkonna avanemisest on keskmine elektri hind Soome elektribörsil olnud kõrgem Eesti omast ja selle olukorra jätkumist näevad ette ka süsteemihaldurite järgmise 10 aasta prognoosid. Niisiis, ei maksa pettuda, kui 2014 aastal lisanduv teine Eesti-Soome merekaabel ei toogi Eestisse odavamat elektrit. Elektritootmine on lihtsalt valdkond, mis on oluliselt mõjutatud väliskeskkonna arengutest. 3. Varustuskindluse definitsioon tuleb ümberhinnata Avatud turg ei ole imerohi elektri varustuskindluse tagamiseks. Arvatavasti ei nõustu ükski riik sellega, et tema territooriumil ei asu ühtegi elektrijaama ja seda isegi juhul, kui riigil vajalikud eeldused elektritootmise arendamiseks puuduvad. Tänane Eesti elektrimajanduse arengukava näeb ette, et Eesti territooriumil asuvate elektrijaamade võimsus peaks 10% ulatuses ületama meie tiputarbimist. Seni ei ole selle eesmärgi täitmine olnud Eesti jaoks
Eleringi kui põhivõrguettevõtja tegevust reguleerib elektrituruseadus. Mida teeb Elering kompetentsikeskusena ? Eleringi uuringute plaani elluviimist koostöös partneritega. osalemist rahvusvahelistes teadus- ja arendustegevuse projektides; sisemise pädevuse tõstmist laiemalt energiamajanduse küsimustes, sealhulgas maagaasi valdkonnas; energeetikaalase hariduse edendamist läbi Eleringi stipendiumide ja praktikaprogrammi; iga-aastase energeetika varustuskindluse aastaseminari korraldamist; Eleringi toimetiste sarja arendamist. Kompetents= Kurss,suund, millesse panustavad And God said, 'Let there be light and there was ' light, but the Electricity Bo ard said He wo to wait until T uld have hursday to be connected. -S pike Milligan Töötajad 2013. aastal oli Eleringis keskmine töötajate arv 146,
Eesti valitsuse peamist väljakutset: (1) ettevõtete vajadusele vastava hariduse arendamine ja töösuhete moderniseerimine tööturu turvalise paindlikkuse suurendamiseks; (2) teadus- ja arendustegevuse võimekuse kasvatamine ning selle suunamine senisest enam ettevõtlust toetavaks; (3) ettevõtete uuenduslikkust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet toetava majandus- ja investeerimiskeskkonna arendamine; (4) energeetika keskkonnasäästlikkusse suurendamine tagades samal ajal energia varustuskindluse ja energeetikasektori konkurentsivõime. Uus kava hõlmab endas 9 eesmärki, mis jagunevad makromajanduskeskkonna, konkurentsivõimelise ettevõtluskeskkonna ning hariduse ja tööturu peatükkide vahel: Eesmärk 1: Stabiilse makromajandusliku keskkonna tagamine Eesmärk 2: Majanduse arengut toetava maksusüsteemi kujundamine Eesmärk 3: Fiskaalpoliitika pikaajalise jätkusuutlikkuse tagamine Eesmärk 4: Teadus- ja arendustegevuse rahvusvahelise konkurentsivõime suurendamine
Venemaa energiasüsteemiga Venemaa ,SRÜ riigid ja Balti riigid moodustavad omavahel sünkroonis tegutseva energiasüsteemide kompleksi. Euroopa energiasüsteemid Euroopas on 3 erisuguste sagedusreguleerimisega kompleksi · Euroopa mandriosa · SB ja Iirimaa · Skandinaavia (soome ,rootsi,norra, osa taanist) Erinevate süsteemide koostöö - Erinevad energiasüsteemid on omavahel ühendatud alalisvooluliinide või alalisvoolumuundamisalajaamade kaudu Võrgu varustuskindlus - Varustuskindluse all mõistame elektrivõrgu võimet pakkuda kas pidevat minimaaalsete elektrikatkestustega elektrit. Pidev elektrivarustus keskpingel tähendab katkestusi pikkusega mitte üle 3 minuti.Tagada pidev elektrivarustus keskpingel ,kus katkestus võib põhjustada · Ohtu inimelule(haigla) · Varale suures ulatuses(plahvatyused tulekahjud) · Valitsusasutused ja riigijulgeolekule (jõustruktuurid) · Infrastruktuursed objektid (veevarustus ,transport)
CT = CW + CH · mõju riigi rahandusele Energiakulu on selgelt muutuvkulu, hoolde- ja käidukulu on nii muutuvkulu kui ka püsivkulu. Vahel Tööhõivega kaasnevate rahasummad on järgmised: kasutatakse üht, vahel teist liigitust, oleneb ülesandest. Kapitalikulu on selgelt püsivkulu. · töötute toetused Energiasüsteemides on olulisel kohal elektrivarustuse tagamine, millega on seotud varustuskindluse · suurem sissetulek riigi- ja munitsipaaltuludesse tulumaksust kulud CV. Seega siis energiasüsteemi kulud on: · suurem sissetulek ettevõtete maksustamisest C = CT + CK + CV · uute töökohtade loomine on kallis
kasutuselevõttu kavandatakse analüüsida nende majandusliku otstarbekuse, regionaalarengu ja põllumajanduspoliitika seisukohalt ning EL-i direktiive ja põhimõtteid silmas pidades. Säästva arengu printsiipidest lähtuvalt plaanitakse pöörata tähelepanu olmejäätmete põletamisseadmete rajamisele ja biogaasi tootmisele. Samuti nähakse ette tuule- ja hüdroenergiaseadmete rakendamise ja kasutamis stimuleerimise kava väljatöötamine. Varustuskindluse osas on oluline tarneallikate mitmekesistamine ja varude loomine. Seoses sellega kavandatakse arendada rahvusvahelist koostööd. Maagaasivarustuse osas sõlmitakse pikaajaline leping Lätiga maagaasi julgeolekuvaru säilitamiseks Läti maagaasihoidlates. Analüüsitakse Eestisse gaasihoidlate rajamise geoloogilisi võimalusi ja majanduslikku otstarbekust. Osaletakse aktiivselt rahvusvahelises koostöös uute gaasitrasside kavandamisel ja Eesti Soome merekaabli ehitamisel.
· Sääst ja efektiivsuse suurendamine [Mis on energeetiline julgeolek? Andres Mäe, TÜ Euroopa Kolledz, magistrand] (22.04.08) Kokkuvõte AS Eesti Põlevkivi ja Eesti Geoloogiakeskuse andmetel on põlevkivi kaevandatud 90 aasta (alates 1916. aastast) jooksul ligi 1 miljard tonni, seda 430 km2 suuruselt alalt ja kuni 70 m sügavuselt. [http://www.keo.eco.edu.ee/failid/kogumik9/1ptk.pdf] (22.04.08) Põlevkivi on taganud Eesti majandusele stabiilse elektri hinna ja väga hea varustuskindluse. Uued energiaallikad peavad olema keskkonnasõbralikumad, kuid arvestama ka elektri hinna ja varustuskindluse aspekte. [file:///C:/Documents%20and%20Settings/kasutaja/Desktop/materjalid.html] [Põlevkivi roll Eesti majanduses Einari Kisel, Majandus- ja Kommunikatsiooni- ministeeriumi energeetikaosakonna juhataja] (22.04.08) Ida-Virumaa keskkonnaseisund on aastatega paranenud. Kogu Ida-Virumaa tööstus on järjest üle läinud keskkonna-sõbralikematele tehnoloogiatele Silmet, Narva
suurendamist, mis omakorda eeldab välispoliitika kujundamise ja elluviimise rahastamise olulist kasvu. Suurendame välisministeeriumi analüütilist võimekust. Majandus Toetame rohkem väikeettevõtlust, jaotades neile senisest suurema osa ettevõtlustoetustest. Depolitiseerime riigiettevõtete nõukogud ja lõpetame Riigikogu poliitikute osalemise nendes. Toetame avatud elektriturgu. Kütuse- ja energeetikapoliitika peab vaatama tulevikku, tagades meie julgeoleku ja varustuskindluse. Muudame riigihanked läbipaistvaks Teadvustame, et Eesti on mereriik, mis vajab selget merenduspoliitikat. Sisepoliitika Anname kohalikule omavalitsusele lisaks toimetulekutoetuse maksmisele täiendavaid võimalusi inimeste abistamiseks. Sotsiaalmaks ei tohi tõusta. Riigieelarve hoiame tasakaalus ja laene ei võta Väldime maksuerisusi ja soodustusi Eraisiku finantsinvesteeringud summas kuni 50 000 krooni aastas tulumaksust. Sotsiaalpoliitika
Põlevkivi on Eesti strateegiline maavara ja põlevkivi baasil elektri tootmine on Eesti energeetika eripära. Üks põhjustest, miks elektri hind suureneb on see, et tuulest toodetud elektritoodangu ebaühtluse tõttu on vajalik elektrisüsteemis hoida töös reservelektrijaamasid, mis suurendabki elektri hinda. Praegu toodetakse üle 90% elektrienergiast põlevkivist, seetõttu kütuse tarnekindlusega Eestis probleeme ei ole. Kui Eesti otsustab hakata kasutama rohkem importkütust, tuleb varustuskindluse juures arvestada kindlasti kütuse varustamisel esile tõusnud riske. Ä10 Juba pikemat aega räägitakse ka tuumaelektrijaama rajamisest, mis oleks hea varuvariant põlevkivi otsa saamise puhul. Kuid sellega võivad kaasneda ka ohud ja tagajärjed, mis takistavadki selle reaalset rajamist. Tuumaelektrijaama ehitamise vastu on järgmised
hetkeolukorrast lähtuva parima võimaliku tee kümne aasta perspektiivis. Eesti elektrimajanduse arengukava aastani 2018 strateegiliseks eesmärgiks on tagada turumajanduse tingimustes Eesti rahvusliku elektrisüsteemi optimaalne funktsioneerimine ja areng ning tarbijate nõuetekohane varustamine elektriga pikaajalises perspektiivis võimalikult madalate hindadega. Seejuures täidetakse kõiki töö- ja varustuskindluse ning keskkonnanõudeid, kaetakse kohaliku elektri tootmisvõimsusega sisemaine elektriline tarbimiskoormus, arendatakse ja toetatakse nii elektri tootmise, ülekande, jaotuse kui ka tarbimise efektiivsemaks muutmist, sh toetatakse teadustegevust, tehnoloogiaarengut ja siiret siseriikliku oskusteabe olemasolu kindlustamisega ning tõhustatakse eelpoolloetletu parimaks võimalikuks rakendamiseks rahvusvahelist koostööd. Põlevkivi Põlevkivi tootmine
Kululiik MEEK Ehituskulud 3272,08 Ekspluatatsioon 1308,83 Kaoenergia 6836,25 Kokku: 11417,16 15 Tabelitest võib välja lugeda, et kuigi minimeeritud elektrivõrgu ehituskulud on väiksemad (kuni 1136,95 MEEK), siis sellegipoolest on koguehitusmaksumus kokkuvõttes suurem (988,27 MEEK). Seda tingib kaoenergia tõus. Töökindluse ja varustuskindluse tõttu tuleb minimeeritud elektrivõrgust siiski loobuda. Esialgset elektrivõrku annab kindlasti veel efektiivsemaks ja kvaliteetsemaks muuta, kuid esialgu jäi see tegemata. 16
rahuldada suurenevaid vajadusi valgustuse järele tööstusrevolutsiooni ajal. Toodeti ka kütteõli, määrdeõli ja määrdeid. Pärast Teist maailmasõda loobus enamik riike põlevkivi tootmisest, sest see oli naftaga võrreldes kallim. Tootmine jätkus peamiselt Eestis ning Hiinas (Maomingi ja Fushuni leiukoht). 80% kogu maailmas kasutatavast põlevkivist on kaevandatud Eestis. Põlevkivist elektrienergia tootmise plussid: Riigi energeetilise varustuskindluse tagamine; vähene hinnasõltuvus maailmaturust. Põlevkivist elektrienergia tootmise miinused: Suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel; madal kasutegur. Põlevkivi kasutatakse fossiilse kütusena ja keemiatööstuse toorainena, põlevaine utmisel on võimalik saada rohkesti õli ning põlevkivist saab toota maagaasi, mõningaid väävliühendeid ja teekattebituumenit.
Euroopa Liidu energiapoliitiliste eesmärkide saavutamisel. Paraku arvestatuna elaniku kohta on elektrienergia lõpptarbimine viimastel aastatel suurenenud, sh eriti tarbimine kodumajapidamistes. Elektrienergia tarbimise kasvu kodumajapidamistes põhjustab ilmselt elektriliste majapidamismasinate kiire lisandumine, mille kõrval avaldab mõju ka adekvaatse teabe puudumine energiasäästumeetmetest. Pikas perspektiivis raskendab elektritarbimise kasv varustuskindluse tagamist ja suurendab elektritootmise negatiivset mõju keskkonnale. MIKS ON OLULINE SÄÄSTA ELEKTRIT? Eestis toodetakse praegu üle 90% elektrit põlevkivist. Põlevkivi kaevandamis- ja töötlemiprotsessiga kaasnevad paratamatult keskkonnakahjustused ja heitmed. Mida see siis õieti tähendab? Elektrijaamade töö tulemusena paiskub õhku aastas ligi 10 mln tonni CO2 heitmeid, tekitades atmosfääris süsinikdioksiidi ülekülluse, mistõttu tõuseb atmosfääri keskmine temperatuur
aastat). Need energiaallikad ei ole ammendamatud ja üks kord saavad nad otsa. Keskkonna saastumine (suurem kasvuhoonegaaside heitkogus kliima soojenemine, maastiku muutmine, taimestiku hävinemine, veereziimi halvenemine, jääkide ja jäätmete teke, jne). Ebastabiilsus; sõltuvus teistest riikidest (nafta puhul). 24. Millised on põlevkivi kasutamise peamised eelised ja puudused Eestis? Põlevkivist elektrienergia tootmise plussid: riigi energeetilise varustuskindluse tagamine; vähene hinnasõltuvus maailmaturust. Põlevkivist elektrienergia tootmise miinused: suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel; madal energiatihedus 25. Mison naftatootmise tipp? Kas ülemaailmne naftatootmise tipp on juba saavutatud? Peak oil (tuntud ka Hubbert's peak-ina) on hetk, mil nafta tootmine saavutab suurima taseme, millest alates hakkab nafta tootmine tagasipöördumatult langema. Ülemaailmne naftatootmise tipp ei ole veel saavutatud
Töökindlus on määratud paljude teguritega, nagu võrgu skeem, elementide töökindlus ja terve hulk mitmesuguseid juhuslikke faktoreid. Eksisteerib suur hulk näitajaid elektrisüsteemide, tema osade, elementide või elementide grup- pide töökindluse iseloomustamiseks. Tänapäeval on elektrivõrkude arengu planeerimisel ja projekteerimisel kasu- tusel kaks põhilist lähenemisviisi töökindluse arvestamiseks. Moodsal lähenemisel vaadeldakse töökindlust varustuskindluse väärtuse as- pektist. Elektrivarustuskindluse väärtuse mõõduks võetakse arenguvariandi töökindlusest tuleneva tarbijaile andmata jäänud energia tõenäolise kogusega seotud katkestuskulu (katkestuskahjum). See tähendab, et töökindluse muu- tust käsitatakse ühe kulu liigina, mida arvestatakse planeerimise üldises ma- ELEKTRIRAJATISTE PROJEKTEERIMINE © TTÜ elektroenergeetika instituut, Peeter Raesaar, Eeli Tiigimägi
organismide liigirikkus ja hulk väheneb. Toiduvõrgustik korraldub ümber ja enamasti lihtsustub. Aja jooksul võib tekkida uus tasakaal 4. Eesti keskkonnakaitse Eestis tegelevad riiklikul tasemel keskkonnaprobleemidega Keskkonnaministeerium ning selle haldusalas olevad valitsusasutused Maa-amet, Keskkonnaamet ja Keskkonnainspektsioon. majanduse päevaprobleemid. Energiatootmine ja keskkonnakaitse: Keskkonnanõuete täitmine on varustuskindluse ja majandusliku efektiivsuse kõrval energeetika üks kõige olulisemaid valdkondi, sest elektri- ja soojatootmisega kaasnevad paratamatult keskkonnakahjustused ja saastaheide. Kuigi tänapäevaenergeetikas on ülekaalus saastavamad fossiilkütused (2000. aastal toodeti umbes 72% elektrist fossiilkütustest, 20% tuumaenergiast ja 8% taastuvenergiast, vt joonist 1) ning on tõenäoline, et fossiilkütused jäävad maailmas primaarenergia valikul kõige suuremat
tootmisvõimet parimal moel. Küpsete majandusmetsade pikema ajalise majandamata jätmise korral jäävad kaotajaks nii metsaomanik (saamata jääb tulu, puidu väärtus langeb, vähenevad 7 investeerimisvõimalused), metsasektori ettevõtted (halveneb puittoorme kvaliteet, kasvab sõltuvus importpuidust, millega kaasnevad riskid, metsaomanikel väheneb huvi metsaga tegeleda, mis tingib madala varustuskindluse) kui ka riik (väheneb maksutulu, lisandväärtus ja tööhõive, ebaefektiivseks muutub maakasutus, halveneb väliskaubandusbilanss). Metsamajanduslike investeeringute aluseks on enamasti puidu müügist saadav tulu. Vähene metsakasutus põhjustab ka metsauuenduse, metsakaitse- ja metsahooldustööde ning infrastruktuuri loomise ja hooldamise vähenemist ning halvendab metsanduse pikaajalist tasakaalustatud arengut
Tabeli 4.2 põhjal võib teha järelduse, et 6-20 kV liinidel esineb kõige enam paljasjuhet, mis on kõige vähem töökindlam võrreldes teiste juhtmete/kaablite tüüpidega. Joonis 4.2. 6-20 kV liinide paiknemise jaotus Joonise 4.2 alusel võib öelda, et umbes kolmandik 6-20 kV paljasjuhtmetest asub metsas, mis on oluliselt parem näitaja kui 35 kV liinide sama liiki näitaja. Joonis 4.3. Keskpinge liinikoridoride jagunemine lagedate ja metsa alade vahel Joonis 4.3 on varustuskindluse mõttes ülioluline, sest järeldub, et enamus rikkeid juhtub metsas. Tabel 4.3. 0,4 kV liinide paiknemine metsas või lagedal alal 0,4 kV 0,4 kV 0,4 kV paljasjuhe 0,4 kV isoleerjuhe 0,4 kV Piirkond paljasjuhe isoleerjuhe lage mets (km) mets (km) kaabel (km)
Eesti tagab riigi finantssüsteemi usaldusväärsuse. Rahvusvaheliste kriiside ja nende majanduslike tagajärgede leevendamiseks tuleb tagada vajalikud stabilisatsiooni- ja reservvahendid riigi finantssüsteemi raames. Ida-Lääne suunalise transiitkaubanduse arendamisel on võimalik edukalt tegutseda ka kasvanud konkurentsi ja majandusprotsesside poliitilise mõjutamise tingimustes. Elektrituru regulatsioon ja asjakohase infrastruktuuri arendamine peavad tarbijatele tagama elektri varustuskindluse taseme, mis ei sea ohtu riigi oluliste funktsioonide täitmist. Gaasiturul tuleb tagada tõhus järelevalve gaasitarnijate tegevuse üle ning leida võimalusi gaasivarustuse ühenduste mitmekesistamiseks. Soojuse turul luuakse tingimused, mis tagavad elanike soojusega varustamise ka juhul, kui katkeb põhikütusega varustamine. Vedelkütuste turul luuakse vedelkütuse miinimumvaru vähemalt Euroopa Liidu poolt ette
kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning jätkusuutlikkuse ja tarnekindluse suurendamiseks. See toetab majandusarengut, aitab luua uusi töökohti ning vähendada majapidamiste ja ettevõtete energiakulusid. Energiamärgis - peegeldab keskmist aastast energiatarbimist maja energiavajaduse rahuldamiseks. Põlevkivi - peenkihiline musta või pruuni värvi settekivim, Eesti olulisim energiaressurss Plussid tootmisel: Riigi energeetilise varustuskindluse tagamine Vähene hinnasõltuvus maailmaturust Miinused: Suured keskkonnamõjud nii kaevandamisel kui kasutamisel Madal kasutegur EL nõuete järgi peame vähendama põlevkivi põletamist, selle asemel taastuvad ER ning energiatõhususe suurendamine. Tuumaenergia tootmine: Kaevandamine ja eraldamine - konversioon - rikastamine - rekonversioon - tuumakütuse valmistamine - tuumareaktorid ja teenindus - kasutatud tuumakütus - ümbertöötlemine
Eesti tagab riigi finantssüsteemi usaldusväärsuse. Rahvusvaheliste kriiside ja nende majanduslike tagajärgede leevendamiseks tuleb tagada vajalikud stabilisatsiooni- ja reservvahendid riigi finantssüsteemi raames. Ida-Lääne suunalise transiitkaubanduse arendamisel on võimalik edukalt tegutseda ka kasvanud konkurentsi ja majandusprotsesside poliitilise mõjutamise tingimustes. Elektrituru regulatsioon ja asjakohase infrastruktuuri arendamine peavad tarbijatele tagama elektri varustuskindluse taseme, mis ei sea ohtu riigi oluliste funktsioonide täitmist. Gaasiturul tuleb tagada tõhus järelevalve gaasitarnijate tegevuse üle ning leida võimalusi gaasivarustuse ühenduste mitmekesistamiseks. Soojuse turul luuakse tingimused, mis tagavad elanike soojusega varustamise ka juhul, kui katkeb põhikütusega varustamine. Vedelkütuste turul luuakse vedelkütuse miinimumvaru vähemalt Euroopa Liidu poolt ette nähtud mahus ning
annaabi.ee 
