Venemaa energiasüsteemiga Venemaa ,SRÜ riigid ja Balti riigid moodustavad omavahel sünkroonis tegutseva energiasüsteemide kompleksi. Euroopa energiasüsteemid Euroopas on 3 erisuguste sagedusreguleerimisega kompleksi · Euroopa mandriosa · SB ja Iirimaa · Skandinaavia (soome ,rootsi,norra, osa taanist) Erinevate süsteemide koostöö - Erinevad energiasüsteemid on omavahel ühendatud alalisvooluliinide või alalisvoolumuundamisalajaamade kaudu Võrgu varustuskindlus - Varustuskindluse all mõistame elektrivõrgu võimet pakkuda kas pidevat minimaaalsete elektrikatkestustega elektrit. Pidev elektrivarustus keskpingel tähendab katkestusi pikkusega mitte üle 3 minuti.Tagada pidev elektrivarustus keskpingel ,kus katkestus võib põhjustada · Ohtu inimelule(haigla) · Varale suures ulatuses(plahvatyused tulekahjud) · Valitsusasutused ja riigijulgeolekule (jõustruktuurid) · Infrastruktuursed objektid (veevarustus ,transport)
15) Millised energiaallikad on kõige suurema osatähtsusega elektrienergia tootmisel? · Tahked kütused · Tuumaenergia · Hüdroenergia 16) Energiamajanduse probleemid · Energiatarbe kiire kasv · Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv · Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus · Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine · Energiajulgeolek · (varustuskindlus) · Keskkonnaprobleemid 17) OPEC ja sellesse kuuluvad riigid · 12 riiki · Loodi 1960. · Eesmärgiks liikmete huvide kaitsmine maailma naftaturul · Saudi-Araabia, Iraak, Iraan Kuveit, Araabia Ühendemiraadid, Katar, Alzeeria, Liibüa, Nigeeria, Angola, Venezuela, Ecuador 18) Miks mõjutab OPEC oluliselt maailma majandust? Kuna OPEC-ile kuulub väga suur osa maailma naftavarudest ning kõik
3. Variant Kolmandas variandis tuleb koostada skeem, kus kriteerium n-1 ei ole vajalik aga pinged peavad siiski olema lubatud piirides ehk U= ± 10% UN. Simulatsioonist tuleb võtta kaod nii talvel kui ka suvel. Samuti tuleb koostada plaan ja võrguskeem ning vastavale simulatsioonile ka hinnatabel. Joonis 6. Simulatsiooni skeem (talvine) Jooniselt 3 on näha, et kõikide sõlmede pinged on normi piirides. Juhul, kui mõni liin peaks välja langema siis varustuskindlus ei ole tagatud. Selle simulatsiooni eesmärk oligi koostada võimalikult odav võrk, seetõttu ei ole võimalik tagada varustuskindlust. Aktiivkaod antud võrgus on 140 MW. Tabel 7. Liinide maksumus Alg Lõp Pikkus juhtme Liini maks us p (km) tüüp (M€) 3x3x400 1 TEJ 82 mm2 12,3 3x3x400 1 2 151 mm2 22,65
Tuulegeneraatorid jäävad Upa ja Laadja kõla lähimatest majapidamistest 600-800 meetri kaugusele seega on mad kahjuliku mõju piirkonnas millega kaasneb kehvem elukvaliteet, tervisekahjustused, kinnisvara hinnad langevad ning rikutakse looduslik keskkond. (Saarlased ei ole... 2010) Pooltargumendid Tuulegeneraatorid on üks moodustest energia tootmiseks. Energiasüsteemide ühendamine soodustaks Balti riikde ja Läänemere piirkonna tagamaks kohalike piirkondade varustuskindlus ning elektriturgude parem toimimine. Lähtuvalt nn taastuvenergeetika direktiivist on Euroopa Liidus võetud eesmärgiks aastaks 2020 katta taastuvatest allikatest lähtuva energiaga 20% energiavajadusest. Igal liikmesriigil on vastav kohustuslik protsent individuaalne Eesti peab 2005. aasta 18% tasemelt jõudma aastaks 2020 25% tasemele. Tuuleenergia rakendamine on üks olulisemaid võetud kohustuse täitmise võimalusi
energia- ja materjalikasutuse efektiivsuse tõstmiseks ning soodustab taastuvenergeetika arengut. Keskkonnakahjulikke (loodusvarasid mittesäästvaid ja saastavaid) tooteid ja tegevusi, sh põlevkivienergeetikat maksustatakse nende keskkonnakahjulikkust arvestavalt, misläbi antakse signaal keskkonnasõbralike toodete ja teenuste pakkumise suurendamiseks. Samas tagatakse tasakaalustatud sotsiaalmajanduslik areng, riigi konkurentsivõime säilimine ja energiatoodete varustuskindlus. ÖMRiga ei mõjutata fossiilsete kütuste omavahelist konkurentsiolukorda ega looda eelist imporditavale fossiilsele energiale. Kõrgemaid keskkonnatasusid juurutatakse järk- järgult pikema perioodi jooksul andmaks inimestele ja ettevõtetele aega muudatustega kohanemiseks ja muutmaks oma tegevust keskkonnasäästlikumaks. ÖMRi kavandamisel peetakse silmas struktuursete reformide aeganõudvust. ÖMR suunab energia tootmist ja tarbimist tehnoloogiliselt uuendama. Selleks nähakse
võimsusturu loomine); Eesti asub läbirääkimistesse regiooni riikidega (eelkõige Soome), eesmärgiga sõlmida riikidevaheline kokkulepe, mille kohaselt riigid loobuvad enda õigusest kunstlikult vähendada nende vahelisi piiriüleseid ülekandevõimsuseid. Selle tagajärjel muutuvad ülekandeliinid piltlikult elektrijaamadeks. Riigid garanteerivad, et elekter saab alati liikuda sinna, kus elektri hind on kõige kõrgem. Kui raha eest saab elektrit osta, on tagatud ka selle varustuskindlus. Parim lahendus saaks arvatavasti olema sümbioos ülalnimetatutest, mis ühtlasi tagaks suurima võimaliku kuluefektiivsuse. 4. Turu suuruse määrab piiriüleste ülekandevõimsuste olemasolu Balti riikide puhul on sageli kasutatud terminit energiasaar, hoolimata sellest, et alates 2006 aasta lõpust ühendab Eestit ja Soomet Estlink'i merekaabel. Kui esimese merekaabli mõju on tõepoolest mõnevõrra piiratud (85% ajast on elektri hind Eesti ja Soome elektriturgudel
lähitulevikus, kuna põlevkivi tagab Eesti elektriga varustamise kindluse, kindlustab tööhõive Ida-Virumaal ja suudab tagada stabiilse elektrienergia hinna. Nii tuuma-, taastuv- kui ka gaasielekter on tänaste teadmiste kohaselt põlevkivielektrile märksa kallimad alternatiivid see tähendab, et elektri tootmiseks on põlevkivi kõige odavam. Põlevkivi selgeks eeliseks ongi see, et see on Eesti riigi maavara, mille stabiilne hind ja varustuskindlus sõltub ainult meist endist. Sellest lähtuvalt on Eesti Energia nõukogu omakorda otsustanud, et Eesti Energia garanteerib 2016. aastal 85 protsenti Eesti elektritarbimise tipuvõimsusest, ja seda valdavalt põlevkivielektri näol. Selleks aga, et katta Eesti elektrienergia nõudlus sellises mahus kodumaisest põlevkivist toodetud elektriga, peab Narva energiaplokkide renoveerimine jätkuma seda nii nende tehnilise seisundi kui ka karmistuvate keskkonnanõuete tõttu.
Energiamajandus Kaasaeg ja tulevik Energiamajanduse põletavamad probleemid ·Energiatarbe kiire kasv ·Kvalitatiivselt kõrgemal tasemel oleva energia vajaduse kasv ·Ressursi ja tarbimise ebaühtlane jaotus ·Traditsiooniliste energiaressursside ammendumine ·Energiajulgeolek (varustuskindlus) ·Keskkonnaprobleemid Maailma energiatarbe prognoos Maailma primaarenergia tarbe kasv 1980-2030 (miljardit tonni naftaekvivalendina) Globaalse energiatarbe rahuldamiseks kasutatavad energiaallikad Elektrienergia tootmine maailmas Süsi, nafta, gaas 10934 Hüdroenergia 2759 Tuumaenergia 2615 Geotermaalne, tuul, päike, puit, jäätmed 341
42. Tegevused energia kokkuhoiuks Hea planeerimine (vältida suure energiatarbega ehitiste rajamist, retsikulatsioon) Mõistlik tarbimine Taastuvate energiaressursside kasutamine (kui on korraldatud säästlik energiavarustamine) Energiatõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL energiapoliitika suunad Säästmine ja vähendamine Üle-euroopaline energiavõrk Turvalisus ja varustuskindlus Tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon Kontaktid välisvõrkudega 44. Nimeta peamised õhusaasteprobleemid Kasvuhoonegaasid Osoonikihi lagunemine Hapestumine (happesademed) 45. Mis põhjustab osoonikihi lagunemist? Katalüsaatorid CFC tsükkel Broom Haloonid 46. Milles seisneb osooni kahjulik toime? Organismile kahjulik juba madalal kontsentratsioonil hingamisteede
üliühikuid. Kui tootja tuleb turule mudeliga, mis eritab alla 50 grammi CO2-heitmeid kilomeetri kohta, siis saab ta ajavahemikul 20202022 koguda üliühikuid, mis annavad autotootjale parema positsiooni kliimanõuete täitmise hindamisel. Kui tootjad ei täida seatud sihteesmärke, on neil kohustus maksta lisatasu iga grammi eest, mis ületab kilomeetri kohta seatud piirnormi. 2.Elektrienergia Elektrienergial on vähese CO2-heitega majanduses keskne osa, kuid samas peab olema tagatud varustuskindlus ning konkurentsivõime. Kõigi stsenaariumide kohaselt kasvab elektri tarbimine praegusest tasemest kõrgemale ja soojuse tarbimise vähenemise tõttu langeb koostootmise potentsiaalne toodang, mistõttu kasvab vajadus vaid elektrit tootvate tootmisseadmete järele. Tootmisseadmete võimsuse vajadus sõltub lisaks tarbimise kasvule ka kasutatava tehnoloogia eripärast milline on selle maksimaalne kasutatavustegur ning
Ennekõike on see tingitud meie SKP madalast tasemest. Eesti energiaressurssides ja primaarenergia bilansis on kodumaiste energiaallikate osatähtsus kõrge, baseerudes suures osas põlevkivil. See annab elektrivarustuses arvestatava strateegilise sõltumatuse (imporditavate energiaallikate osakaal on meil ~1/3, EL liikmesriikides keskmiselt ~2/3). Põlevkivi suuremahulise kasutamise peamisteks positiivseteks külgedeks on riigi energeetiline varustuskindlus ning vähene hinnasõltuvus maailmaturust. Negatiivse poolena tõusevad esile suured keskkonnakahjustused nii põlevkivi kaevandamisel kui ka kasutamisel ning põlevkivi madal kütteväärtus. Põlevkivi osakaalu primaarenergia bilansis mõjutab oluliselt elektrienergia ja põlevkiviõli ekspordimaht mida suuremad on elektri ja õli eksport, seda suurem on põlevkivi osakaal primaarenergiabilansis. Aastal 2005 eksportis Eesti 19,2% elektri
Tooks esile termotuumaenergia, mis on peaaegu ammendamatu. Kütteaine deuteerium, mida on rohkesti merevees. Ei teki radioaktiivseid aineid. 42. Tegevused energia kokkuhoiuks - Õigeaegne ning hea planeerimine, mõistlik tarbimine, taastuvate energiaressurside kasutamine, energia tõhususe suurendamine tööstuses, transpordis ja elamutes. 43. EL Energiapoliitika suund - säästmine ja vähendamine; üle-euroopaline energiavõrk; turvalisus ja varustuskindlus; tehnoloogiate arendamine ja innovatsioon; kontaktid välisvõrkudega. 44. Nimeta peamised õhusaaste probleemid - kasvuhoonegaasid; osoonikihi lagunemine; hapestumine(happevihmad) 45. Mis põhjustab osoonikihi lagunemist - Haloonid, Süsiniktetrakloriid CCl4, Metüülbromiid, Klorofluorosüsivesinikud. Neid leidub tulekustutites, kahjuritõrjes jne. 46. Milles seisneb osooni kahjulik toime - Osoon on organismile kahjulik juba madalal
Tuumaenergia tootmisel on saadava energia hulk suur, ent peamised probleemid tekivad jääkproduktide ja keskkonnasaate näol. 1. ELEKTRIMAJANDUSE ARENG Eesti elektrisektoris on toimunud viimasel kümnendil suured muutused: valminud on merekaabel Estlink, edukalt on töösse rakendatud uued keevkihtkatlad Narva Elektrijaamades, käivitunud on EL heitmekaubandus, kiiresti on arenema hakanud taastuvelektri tootmine, päevakorda on tõusnud maagaasi varustuskindlus ning sellest tulenevalt riikide energiajulgeolek. Eesti elektrisüsteemis tervikuna on oluliselt vähenenud elektrienergia kaod, oluliselt on suurenenud elektri eksport. 3 1.1.Põlevkivi Eesti pikaaegseks ja vaieldamatult peamiseks energiaallikaks on olnud põlevkivist toodetud elektrienergia. Kui aastakümneid tagasi oli maardlaid ja kaevandusi täis suuremosa ida Eestist siis tänaseks on mitmed kaevandused suletud
4. Kus piirkonnas Eestis põlevkivi leidub ja kuidas seda kaevandatakse? Millest sõltub kaevandamisviisi valik? Kaevandatakse Ida-Virumaal ulatudes Kiviõlist Narva jõeni ning Jõhvist Väike- Pungerjani Kaevandamisliigid: *pealmaakaevanamine - Aidu ja Narva karjääris; -kohtades, kus põlevkivikihind lebab väiksemal sügavusel (kuni 30 m); *Allmaakaevandamine -Estonia ja Viru kaevanduses + varustuskindlus, vähene hinna sõltuvus maailmaturust - suured keskkonnakahjud, madal kütteväärtus 5. Kui palju põlevkivi aastas kaevandatakse ning kui kauaks seda veel jätkub? Millised on põlevkiviga seotud keskkonnaprobleemid? Aastas kaevandatakse 15 miljonit tonni.Jätkub veel 25 aastaks. (Kütteväärtus 8,6 MJ/kg. 1 kWh elektrienergia tootmiseks kulub 1,4 kg põlevkivi) 6. Kui suure osa moodustab põlevkivist toodetud elektrienergia elektri kogutoodangus
Energia tootmise ja kasutamise määrab mitte meie roheline või mõnes muus värvuses mõttelaad, vaid elanikkonna maksevõime ja riigi rikkus, ehk lihtsamalt öeldes - tooteühiku hind. On erinevaid hindade määratluse võimalusi ja tabeleid. Kuid igal juhul on kõige odavam tuumakütus (orienteeruvalt 0.07 kr/GJ). Võrreldes teiste energiakandjatega on meil praegu odav ka põlevkivi (ligikaudu 12kr/GJ), mis on täielikult Eestile kuuluv maavara ning mille stabiilne hind ja varustuskindlus sõltub täiesti meist endist. Põlevkivienergeetika keskkonnaohtlikkus, eriti veetarbimises osas, on meil ülevõimendatud. Kavandades energeetika tulevikku peame me eelkõige arvestama, kust tuleb Eesti nigela tootmise ja ekspordi/impordi katastroofilise vahekorra juures raha maagaasi ja teiste kütuste (bensiini, naftasaaduste) ostuks. Elektri suuremahuliseks impordiks puuduvad meil vahendid ja pealegi pole seda naaberriikidest kuskilt ka importida. Näiteks Soome jääb elektrit
See aga pole reaalsus ja ilmselt kulub kogu võrgu uuendamisse 30 ja enam aastat. Arvestades, et maakaabel peab vastu minimaalselt 40 aastat, siis selle aja jooksul peaks liinikoridore kaheksa korda hooldama eeldades, et seda tehakse praeguse korra järgi ehk viieaastaste tsüklitena. Seega, 40 aasta jooksul kulub keskpingeliinide hooldamisele 36 meetri laiuselt umbes 24 miljonit teades, et liinikoridori puhastamine koos koristusega maksab umbes 850 /ha. See tuleb odavam kui maakaabel, kuid varustuskindlus pole nii hästi tagatud (erinevalt maakaablist mõjutavad jäide, torm, äike, linnud-loomad õhkkaablit). Kõike kokku võttes leian, et maakaabli paigaldus on parem variant kui liinikoridoride hooldamine 36 meetri laiuselt ja Elektrilevi OÜ liigub õiges suunas. 6. KOKKUVÕTE Elektrikatkestuste peamised põhjused on mitte ilmastikukindla paljasjuhtme, iganenud seadmete kasutamine, kuid peasüüdlane on liinikoridorid. Liinikoridor peab vastama nõuetele, mis välistaks
· On võimalik kasutada odavamaid kütuseid ja soojusallikaid. Suurtes katlamajades on mugav kasutada nii küttemasuuti kui odavamat kohalikku kütust (turvas, hakkpuit, jäätmed jne). Ka maagaas on kaugkütte katlamajadele kui suurtarbijatele odavam, kui väiketarbijatele. Tööstuse heitsoojuse, soojuspumpade ja elektri ning soojuse koostootmise rakendamine on kaugküttesüsteemis samuti väga perspektiivne; · Kõrge varustuskindlus. Ühe kütuse hankeraskuste või suure hinnatõusu korral on kerge üle minna teisele kütusele. Isegi ühe suure katla avariilise seiskumise korral saab koormuse katta teiste katelde ja soojusallikatega. · Väiksem keskkonna saastamine. Kaugküte saastab kohalikku õhku minimaalselt, sest suur osa saasteainetest sadestub köetavast piirkonnast eemal Majasisese küttesüsteemi ehitus ei sõltu sellest, kas hoonet
*pilliroog, *päideroog, *puukoor. 3 Eesti energeetika aluseks jääb veel pikaks ajaks põlevkivi Eesti energeetika selgrooks on olnud põlevkivi ja suuresti jääb nii ka lähitulevikus, vaatamata suurenevatele keskkonnakaitselistele piirangutele. 2005. aastal oli põlevkivi osakaal meie primaarenergiaga varustamisel 60,7% ja elektritootmisel 93,4%. Põlevkivi kasutamisel on kaks tähtsat positiivset momenti: riigi energeetiline varustuskindlus ja vähene sõltuvus maailmaturu hindadest. Põlevkivi kaevandamise ja töötlemisega seonduvad kolm asbekti: sotsiaalne, majanduslik ja keskkonnakaitseline. Põlevkivi annab tööd ja eluks vajalikku kindlustunnet paljudele inimestele ning seetõttu on loomulik, et KirdeEesti elanikkond valdavas osas toetab põlevkivikaevandamise jätkamist. Põlevkivienergeetika suuremahuliseks jätkamiseks tuleb lahendada aga mitmeid keerukaid keskkonnaprobleeme. Vastavalt Euroopa Liidu
Skeem Eelised Radiaalvõrk Skeemi lihtsus ja selgus Madal elektrivarustuskindlus Lihtne releekaitse Ringvõrk, Kõrgem elektrivarustuskindlus Keerukam releekaitse kahepoolse Parem pingepüsivus ehk pin- Keerukam käit toitega võrk gestabiilsus Väiksemad võimsuskaod Silmusvõrk Veelgi kõrgem varustuskindlus Keerukas ja kallis releekaitse Veelgi parem pingepüsivus Keerukas käit Veelgi väiksemad võimsuskaod Jaotusvõrgud on konfiguratsioonilt tavaliselt kas radiaalvõrgud, hargnevad ra- diaalvõrgud või avatuna talitlevad ring- ja silmusvõrgud. Elektrisüsteemi põ- hivõrgud (süsteemi- ja ülekandevõrgud) on enamasti silmusvõrgud, mis kind- lustavad elektrisüsteemi ja –võrgu kõrge töökindluse.
Küttesüsteemi uuendamine on protsess, mida tuleb hoolikalt planeerida. Arvesse tuleb võtta nii rajamis- kui ka hoolduskulud, energiaallika kättesaadavus, igapäevase aja- ja tööjõukulu, keskkonnamõju jne. Püsiva kasutuse korral tagab enamikul juhtudel hoone vajaliku soojusvarustuse korralik ahi, mis piisava massiivsuse korral hoiab ruumitemperatuuri ühtlasena. Ahi on turvaline kütteallikas maapiirkonnas asuvatele elamutele ka seetõttu, et ei vaja elektrit. Kuigi elektrijaotusvõrgu varustuskindlus on viimastel aastatel mõnevõrra paranenud, tuleb siiski igal aastal ette lühemaid või pikemaid elektrikatkestusi. Ahikütte tõhususest rääkides on oluline märksõna ahju efektiivsus, mille võti on puitmaterjali kiire põlemine väga kõrgetel temperatuuridel. Puidu kütteväärtus oleneb puuliigi tihedusest ja puidu niiskusest. Põletatav puit peab olema kuiv. Puidu niiskus vähendab oluliselt puidu kütteväärtust, suurendab põlemisgaasi mahtu ja halvendab süttimist.
annaabi.ee 
