jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. sarapuul viljakal mullal 1/50-1/60, väheviljakal mullal - 1/18-1/32. 2. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. Puistu tihedus ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. Järelkasvu areng puistu all. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega.
minimaalne valguse intensiivsus 1/5, kasel 1/9, valgepöögil 1/56 täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta – puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. Sarapuul viljakal mullal1/50-1/60, väheviljakal mullal 1/18-1/32. 2. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. Järelkasvu areng puistu all. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega. Valgusnõudlikus oleneb veel paljudest teistest tingimustest. Nt h. saar talub 10-15 eluaastani tugevat varju,
Puu- ja põõsaliike, mis on kõige nõudlikumad valguse suhtes, nimetatakse valgusnõudlikeks ehk valguslembelisteks. Kõige vähema valgusega leppivaid liike aga nimetatakse varjutaluvaiks, vahepealsete omadustega liike nimetatakse poolvarju taluvaiks. Valgusnõudlikud liigid reageerivad teravalt valguse puudumisele. Ühekülgse valguse korral areneb neil ühekülgne võra või tüvi. Valgusnõudlikel ja poolvarju taluvatel taimedel on peamiselt valguslehed, varjutaluvatel puuliikidel on võras valgus-ja varjulehed. (Laas 1967) 1.2 Temperatuur Taimestiku koosseis teatud rajoonis ja taimede geograafiline levikolenevad suurel määral temperatuurireziimist, sest elulised protsessid taimedes kulgevad ainult teatud temperatuuri tingimustes. Liikudes ekvaatorilt põhjapoole, esineb taimestikus suuri muutusi, mida tingib maapinnale langeva päikeseenergia erinev hulk. Jämedates joontes eristatakse troopilise-, paraja- ja külmakliima taimi
peamiselt mägimetsades kasvavad igihaljad puud.Kõrgus võib ulatuda P-Ameerika liikidel kuni 70...80 meetrini.Madalamad liigid on 15...20 meetrit kõrged.Võra terava tipuga.Võra Nulg Abies on eriti tihe varjutaluvatel liikidel.Koore järgi jaotatakse nulud kaheks;A)Koor on õhuke ,tumehall,kuid vähemuhklikPuidu tihedus väike.(A.balsamea;A sibirica) B)Koor paksenb vanemas eas tunduvalt.Puidu tihedus suur. (A.alba;A.concolor)
lülipuidu vahel. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel tammel, saarel, jalakal, vahtral, künnapuul ja teistel. Eriti iseloomulik on see pargipuudele. Lõhed võivad puudel muutuda seenhaiguste sissetungi kohaks. Üldiselt määravad puuliigi külmakindluse ilmastik, vanus, geograafiline päritolu, kasvukohatingimused jne. 3) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustused · Koorepõletik võib tekkida kuuma tõttu sileda- ja õhukesekoorelistel varjutaluvatel puudel (kuusk, pöök, nulg). Sagedamini esineb seda puistu lõunaserval kasvavatel puudel, kui metsaserv avatakse raietega päikesekiirgusele. Kõrge temperatuuri tõttu sureb kambium, koor kuivab ja langeb tükkhaaval maha. Puu küll otseselt ei hävi, kuid vigastatud kohast tungivad sisse seenhaigused ja hiljem kahjurid. · Tõusmete juurekaelakõrvetus tekib kui temperatuur kuumadel suvepäevadel tõuseb maapinnal üle 50o C
ja laiuv võra ning tüved jäävad okslikeks. Puud jaotatakse valgusnõudlikeks (nt lehis kask mänd haab) ja varjutaluvateks (nt kuusk, nulg pärn pöök) ja poolvarju taluvateks (nt hall lepp sanglepp toomingas). Valgusnõudlikuse üle otsustamisel tuleb lähtuda: Võradetihedus Mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. Tüvede laasumine algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. Puistu tihedus mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. Järelkasvu areng puistu all Valgusnõudlikel liikidel võib metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Puude juurdekasv sõltub: Valgustatusest valguse intensiivsuse suurenemisega suureneb ka fotosünteesi intensiivsus
produtseeritakse. Valgusnõudlikkuse järgi jaotatakse puittaimed: - valgusnõudlikeks (mänd, kask, haab, lehis) – varjutaluvateks (kuusk, nulg, jugapuu, pöök, pärn) – poolvarju taluvad (lepad, toomingas) Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest omadustest: 1. võrade tihedus- mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu 2. tüvede laasumine- algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel 3. puistu tihedus (ja puistu loodusliku harvenemise kiirus)- mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem 4. järelkasvu areng puistu all- varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega 5.2. Mets ja temperatuur temperatuur mõjutab: • vegetatsiooniperioodi algust ja seemnete idanemist • fotosünteesi intensiivsust • hingamist • transpiratsiooni
lülipuidu vahel. Külmalõhed tekivad peamiselt lehtpuudel tammel, saarel, jalakal, vahtral, künnapuul ja teistel. Eriti iseloomulik on see pargipuudele. Lõhed võivad puudel muutuda seenhaiguste sissetungi kohaks. Üldiselt määravad puuliigi külmakindluse ilmastik, vanus, geograafiline päritolu, kasvukohatingimused jne. 3) Kõrgest temperatuurist tingitud kahjustused · Koorepõletik võib tekkida kuuma tõttu sileda- ja õhukesekoorelistel varjutaluvatel puudel (kuusk, pöök, nulg). Sagedamini esineb seda puistu lõunaserval kasvavatel puudel, kui metsaserv avatakse raietega päikesekiirgusele. Kõrge temperatuuri tõttu sureb kambium, koor kuivab ja langeb tükkhaaval maha. Puu küll otseselt ei hävi, kuid vigastatud kohast tungivad sisse seenhaigused ja hiljem kahjurid. · Tõusmete juurekaelakõrvetus tekib kui temperatuur kuumadel suvepäevadel tõuseb maapinnal üle 50o C
Puud võib valgusnõudlikkust arvestades reastada järgmiselt: Valgusnõudlikkuse üle otsustamisel saab lähtuda järgmistest välistunnustest: 1. V õ r a d e t i h e d u s - mida tihedam on võra, seda varjutaluvam on puu. 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all
kevadtalvel (märtsis). Päeval tõuseb temperatuur pinnaühikul väheneb, seda protsessi nimetatakse 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab kõrgele ja puutüved, eriti nende lõunapoolsed puistuiseharvenemiseks e. looduslikuks valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb küljed soojenevad, hõrenemiseks. intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. öösel aga võib temperatuur tugevalt langeda. Eestis kasutatakse on saksa metsateadlase G. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku Puidu halva soojusjuhtivuse tõttu jahtuvad puidu Krafti klassifikatsioon, mille järgi puud puistus harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, välimised kihid enam kui tüve sisemised kihid. jagatakse 5 klassi
täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. sarapuul viljakal mullal 1/50...1/60, viletsal mullal - 1/18...1/32. 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 4. J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad need kiiresti. Varjutaluvate liikide järelkasv peab vastu pikka aega.
täisvalgusest jne. Arvestada tuleb puude kasvukohta - puistuna või üksikpuuna. Näit. pöögil moodustavad lehed puistus valgustatusel 1/60 täisvalgusest, üksikpuul on aga valgustatuse miinimum 1/85. Valgustatuse miinimum oleneb ka mullast: näit. sarapuul viljakal mullal 1/50-1/60, väheviljakal mullal - 1/18-1/32. 2. T ü v e d e l a a s u m i n e algab valgusnõudlikel liikidel varem ja kulgeb intensiivsemalt kui varjutaluvatel liikidel. 3. P u i s t u t i h e d u s ja puistu loodusliku harvenemise kiirus: mida valgusnõudlikum liik, seda kiiremini puistu hõreneb ja muudes võrdsetes tingimustes on puude arv pinnaühikul väiksem. 10 4. J ä r e l k a s v u a r e n g p u i s t u a l l. Valgusnõudlikel liikidel võib küll metsa all tekkida arvukalt tõusmeid, kuid valguse puudusel hukkuvad kiiresti. Varjutaluvate
Valitseva rinde parematel puudel püsib jooksev juurdekasv kaua kõrge ja kulmineerub alles kõrges vanuses. Näiteks kuuskedel on veel mitmesaja aastastel puudel jooksev juurdekasv suurem kui keskmine juurdekasv. Kännu- ja juurevõsudest tärganud puistute küpsusvanus on madalam kui seemnest kasvanud puudel, olles sageli ainult 10-20 aastat. Intensiivsed hooldusraied suurendavad küpsusvanust. Halvematel kasvukohtadel on puistu mahuküpsus suurem kui parematel kasvukohtadel. Varjutaluvatel puuliikidel on puistu mahuküpsus suurem kui valgusnõudlikel puuliikidel Tabelis 5.1. on esitatud Ia boniteedi kuusiku jooksev juurdekasv (Tappo, 1982) ning puistu tagavara keskmine juurdekasv ja muut täiusel 0,7. Tabel 5.1. Ia boniteedi kuusepuistu tagavara juurdekasv. Vanus Jooksev juurdekasv Keskmine juurdekasv Tagavara muut A tm/ha/a tm/ha/a tm/ha/a
annaabi.ee 
